· Nad ei suuda enam võidelda ühise eesmärgi nimel · Tekkis lõhe rahvuslikku liikumisse ja hakkas toimuma allaminek · See hakkas lagunema tänu Jannsenile, Jakobsonile ja Jakob Hurdale · Jakobson-venemeelne · Jannsen-saksa meelne · Jakob Hurt-eestimeelne · Nende tüli lõppes venestusreformidega(eesti ühendamine venemaaga) Jannsen(1819-1890) · Sündis Vändras · 1864 hakkati Tartus välja andma Koidulaga Eesti postimeest · Jannsen Kaotas mälu ja kõnevõime, millest ta ei taastunud · Eesti hümni sõnade autor · Kirjutas ka jutte(Koidulaga) · 1 näidend: Pärmi Jaagu unenägu · 1860 ilmaliku laulude kogu Eesti laulik · 1869 osales 1. Laulupeo organiseerimisel Lydia Koidula (1843-1886) (Lydia Emilie Florentine Jannsen) · Koidula-kirjaniku nimi, mille pakkus välja Jakobson · Abielludes sai nime Michelson Koidula tähtsus · Ta oli 1
Ta alustas rahvaloomingu uurimise ja selle kogumisega. Alustas ,,Kalevipoja" kirjutamist . Rahvuslik liikumine Eestis kaotati pärisorjus 1816. 1858 toimus Mahtra sõda kus esmakordselt talumees astus sõtta mõisniku vastu. Eduard Vilde kirjutas romani ,,Mahtrasõda" kuid seda raamatut ei saa võtta kui tõetruud raamatut. 1860 1880 oli rahvuliku liikumise kõige aktiivsem aeg. 1857 hakkas Jannsen välja andma ajalehte ,,Perno postimees" Ta toimetas seda oma tütre Lydia Koidulaga. 1865 asutati laulu ja mänguselts Vanemuine. See oli teatri eelkäia. 1869- esimene laulupidu Tartus 1864 hakkas ilmuma Eesti postimees . 1878 Jakobson hakkas välja andma Sakalat 1870 Koidula pani aluse rahvuslikule teatrile 1884 Otepöl sini-must-valge lipu sisseõnnistamine 1862 ilus rahvaväljaanne ,,Kalevipoeg"
1842 TÜ eesti keele lektor ,, Eestlane tehti orjaks, hoiti vaimupimeduses, hävitati tema kultuuri" 1839 ülevaade Kalevipoja-lugudest, fikseeris idee Ühtne kirjakeel Müüdid (nt ,,Koit ja Hämarik") Muistendid FRIEDRICH REINHOLD KREUTZWALD (18031882) Kreiskool ja algkooliõpetaja Õpingud Peterburis ja koduõpetaja TÜ arstiteaduskond 44 aastat Võru linnaarst Kirjavahetus Koidulaga Rahvavalgustuslikud ja õpetlikud raamatud Allegoorilis-satiirilised jutud ,,Reinowadder Rebbane" à J. W. Goethe Romantilised ja olustikulis-realistlikud jutud Luulelooming Rahvaluule Pöördumine rahva poole ,,Kalevipoeg" (18571861) Tsensor Kalev (om.s tugev, jõuline)
Pildiajakiri '' Maailm ja mõnda '' ilmus aastal 1848 - 1849 . Tõlketeosena ilmus kolmeköiteline reisiraamat '' Maa - ja merepildid '' 1850 - 1861. Tema elutööks sai rahvaeepose '' Kalevipoeg '' koostamine. 1866. ilmus '' Eesti rahva ennemuistsed jutud ''. 1861. luuletuskogud '' Angervoksad ''. 1865. '' Viru lauliku laulud ''. Ta oli tihedas kirjavahetuses paljude progresiivsete kirjanike , ühiskonnateadlastega jne .. ( Koidula , Faehlmann ) 1867 - 1873. pidas ta kirjavahetust Koidulaga . Vanadusaastad veetis ta Tartus. 1877. lahkus ta Võrust ja asus elama tütre perekonda. 1879. avaldas käsiraamatu '' Kodutohter ''. Sinna pani kirja oma teadmised ja kogemused . Suri 25.augustil 1882 , maeti Tartu Jaani koguduse kalmistule . Mälestussambad on Võrus , Rakveres , Tartus , Tallinnas . Maailmavaate kujunemise aluseks oli siiras poolehoid eesti talurahvale . Ülikoolis omandas ta loodusteaduslikul alusel rajaneva maa . Ta rõhutas inimese mõistuse
Tartu Ülikooli arstiteaduskonna läti rahvusest üliõpilase Eduard Michelsoni kihlus · 1873 nad abiellusid ning asusid elama Kroonlinna. LAPSED: · Hans Voldemar (1874 -1878) 4a · Anna Michelson (1878 1965) 87a · Hedvig Michelson (1876 1941) 64a · Max Michelson (1884 - 1884) sündis surnult ABIKAASA: (Eduard Michelson) · Oli Läti günekoloog · Õppis Tartu Ülikoolis arstiteadust · Abiellus 19. veebruaril 1873 Lydia Koidulaga · Praktiseeris tänu äia Johann Voldemar Jannseni abile Tartus günekoloogina ja hiljem Kroonlinnas sõjaväearstina LOOMING: · Tema varasemad loomingud koosnesid põhiliselt tõlgetest-mugandustest saksakeelsetest kirjatöödest · "Ojamölder ja tema minia" · "Peru oma viimane Inka" · "Vainulilled" · "Emajõe ööbik" · Vanemuise seltsis oma näidendeid (1870 "Saaremaa onupoeg", 1871 "Säärane mulk") lavastades pani ta aluse eesti teatrile.
11.1845-27.07.1875) Elulugu Aleksander Saebelmann-Kunileid sündis 22. novembril.1845 aastal Pärnumaal Audrus kohaliku köstrikooli õpetaja peres. Esimese muusikalise hariduse sai ta oma isalt, kes mängis orelit ja klaverit. 16.aastasena asus ta õppima Valgas asuvasse Janis Cimze seminari, mille lõpetas 1865.aastal. Seejärel töötas ta 3 aastat Paistus koolimeistrina. Sel perioodil uuenesid tema suhted Carl Robert Jakobsoniga, samuti tutvus ta ka Johann Voldemar Jannseni ja Lydia Koidulaga. Viimane lummas teda oma kauniduse, vitaalsuse ja luuleanniga. Kunileid oli andekas koolmeister, kel tärkasid ka hariduselu uuendamisega seotud ideed. Ta tegeles Eesti koolielu teoreetiliste küsimustega ja oli üldiselt erksa suhtumisega ühiskonnaelus toimuva vastu. Heliloojanime Kunileid sai ta Carl Robert Jakobsoni käest. Kunileidi loomingust on säilinud rohkem kui paarikümmend koorilaulu, mille hulgas on nii originaalteosed kui ka rahvaviisiseaded. Saksa romantikute ja
Kuulasime muusikat, mängisime konsooliga, Rääkisime huvitavat juttu ning mängisime kaarte. Peatus Võrus Friedrich Reinhold Kreutzwald Külastasime tema kodumuuseumit. Saime teada väga palju huvitavat informatsiooni tema elukohta mida ma varem ei teadnud. Mõned Olulised Faktid mida kirja panin: *Töötas arstina, praksis oli tal oma kodus, talvel tegi visiite koju saaniga ning kandis hundi nahkset kasukat. *Sündis 26. detsembril 1803 ja suri 25. augustil 1882 . *Suhtles Koidulaga ja julgustas teda kirjutama ning oli ise suur kirjanik. Käisime veel Estonia pardal hukkud Võru linnavalitsuse liikmete mälestus sammast vaatamas. Vaatasime ka ranna promenaadi, mis oli küll ehitusjärgus aga see eest väga ilus. Muidugi vaatasime ka ausammast mis on püstitatud Kreutzwaldi mälestamiseks. Järgmine peatus oli meil Rõuges Käisime kaemas kõrge torni otsast ilusat vaadet. Torni otsas oli tuule energia tootja. Samas läheduse oli ka vesi oinas.
Lydia Koidula Koostas Kristiine Sakkool Elukäik: Sünninimi Lydia Emilie Florentine Jannsen Sündinud 24. detsembril 1843 Vana-Vändras Suri 11. augustil 1886 Kroonlinnas rinnavähki Johann Voldemar Jannseni tütar Tegevused Lydia Koidula oli: Luuletaja Jutu- ja näitekirjanik Ajakirjanik Eesti teatri rajaja Eesti rahvusliku liikumise sümbolkuju Lydia Koidula perekond Isa - Jaan Jensen ( kirjanikunimega Johann Voldemar Jannsen Ema - Emilie Jannsen Õde - Eugenie Vennad- Julius, Leopold, Harry ja Eugen Perekond 21. novembril kihlus Lydia Eduard Michelsoniga 1874 sündis neil poeg Hans Voldemar 1876 sündis teine laps - tütar Hedving 1878 tuli ilmale teine tütar Anna Haridus Alghariduse sai ta isalt 1854 1861 Pärnu Linna Tütarlastekool Kodukooliõpetaja eksamid Tartu Ülikoolis Kirjanikuelu Rajas Pärnus enda raama...
Ta luulestiili iseloomustab romantilis-tundelise ja valgustuslik-ratsionaalse alge süntees. Meelsasti kasutas ta regivärsi vormi. Kreutzwald pidas tihedat sidet ka teiste ärkamisaja tegelastega. Olles uue kirjaviisi fanaatiline pooldaja, innustas ta C. R. Jakobsonigi seda kasutama ja avaldas oma kirjatükkidega "Sakalas'" toetust Jakobsoni tegevusele, kes jällegi õpikutes toonitas "Kalevipoja" tähtsust eesti rahvale. Kirjavahetuses Lydia Koidulaga arutati päevakajalisi sündmusi ning poliitilist olukorda. Ometi takistas nende vahelist lähemat suhtlemist Kreutzwaldi teravad vastuolud Koidula isa "postipapa" Jannseniga, mille tulemusena jättis Kreutzwald minemata isegi esimesele laulupeole. . 2 Kasutatud allikad: 1. http://hot.ee/pereaare/kreutzwald.doc 2. http://www.miksike.ee/lisakogud/kirjandus/kreutzwald.htm 3.http://www.crjg.vil
organiseerija (1869),kirjutas kultuuri ja hariduse tähtsustaja, oli tänapäevase Eesti hümni sõnad, Eesti suhteliselt kirikumeelne. Põllumeeste Seltsi president, koos tütre Lydia Koidulaga asutati Tartusse laulu- ja mänguselts "Vanemuine". Carl Robert Jakobson Ajaleht "Sakala", kolm Radikaalne/äärmuslik/mitte kerge mees, isamaakõnet,kooliõpikute autor, ehitas venesõbralik, saksavaenulik, Kurgiale näidistalu, oli paljude seltside kirikuvastane, tähtsustas maaharimist
· kõike seda soodustas Vene Tsaaririigs kapitalismi areng · ühtlane vallakoolide võrk · talupoegade juhid Adam ja Peeter Petersonid ning Jaan Adamson · rahvusliku liikumise keskus Tartu · rahvusliku liikumise eesmärgid: poliitilised, majanduslikud ja kultuurilised · 1857. aastal hakkas Pärnu koolimeistri Johann Voldermar Jannseni toimetamisel ilmua ,,Perno Postimees" · 1864. aastal Johann Voldemar Jannseni ,,Eesti Postimees" koos tütre Lydia Koidulaga · 1865. aastal Tartus asutati selts ,,Vanamuine", millest sai hiljem samanimeline teater · 1869. aastal Tartus esimene üldlaulupidu · Eesti Kirjameeste Selts (1872 1893); põhiülesanded: rahvaluule kogumine, eestikeelsete õpikute soetamine ja esimeste sammude tegemine teaduse alal · Aleksandrikool, mida rahvas toetas rajad, et kool oleks eestikeelne, aga ei saadud avada, vaid avati Põltsamaa lähedal vene õpekeelega linnakool
mõisinike kontrolli alt ning anda eesti keelele ametlikus asjaajamises võrdsed õigused saksa keelega kahjuks küll kohale ei jõudnud ja tõi asjaosalistele kaasa tagakiusamise.Sellise julge sammu astumine oli kindlasti vajalik selleks ,et näidata meie kindlat tahet iseseisvuse saavutamisel. 1857. aastal hakkas Johann Voldemar Jannsen toimetama Pärnus ajalehte ,,Perno Postimees".Sellega sai temast järjepideva eesti ajakirjanduse rajaja.Koos tütre Lydia Koidulaga asutati ka laulu- ja mänguselts ,,Vanemuine" ,mis pani aluse eestlase kui laulurahva traditsioonile.Nimelt toimus ,,Vanemuise" seltsi eestvedamisel 1869. a esimene üldlaulupidu, mis tõi Eesti kindlasti maailma silmis nähtavamale kohale. Hea on tõdeda ,et selline traditsioon jätkub tänapäevalgi ning toob kokku väga kohusetundlikke isamaalisi kodanikke. Laulupeod on nagu meeldetuletus kui raske oli eelnenud võitlus ning veel magusam praegune iseseisvus.
isamaa poole; kas kodu sa, kas võõral maal: kuis ihkad sa isamaa poole! Ja puhugu sulle säält surmatuul ja lennaku vastu surmakuul; sa unustad surma ja hoole, kui kotkas tõused ta poole. ,,Vangis"- ... sest seegi, sinu kurbus, on kurbus sinu kodu eest ja ilmas, on kõiges maailmas sa kaotad sellegi käest. ,,Nutt"- ... et väiksel rahval suure kasuks tarvis kaduda (Eestimaa oleks nagu tall ja vaenlased lõvid). Usku isamaale. Võrreldes Koidulaga on Liivi luuletused süngemad- räägivad nii nagu asjad on. Koidula unistas pidevalt, et tahaks kodus olla, seal on kõige parem, kõige ilusam loodus, turvalisus. Liiv aga leidis, et siin pole sugugi nii hea olla. Rõõmsamad luuletused: ,,Meri"- ... ja Eestimaa päike paistab nii selgesti, soojasti. ,,Isamaale"- jagab kõike Isamaaga ,,Mis meil kaunis, mis meil kallis"- ... Isamaa on meile kallis, ta meil kallis, püha on, ta on meie kindel side, ta on meie õnn. ,,Sinuga ja sinuta"- ..
Kuna Jannseni soovis eesti rahva eluolu edendada kehtivate tingimuste raames, ajas ajaleht asja väga ettevaatlikult, peljates kõiki veidigi radikaalsemaid ettevõtmisi, siiski pani just ,,Perno Postimees" aluse eesti ajakirjandusele. Kirjasõna edendajate hulka võib lugeda ka F.R. Faelmanni ning F.R. Kreutzwaldi, nemad panid kokku rahvuseepose ,,Kalevipoeg", mis tuletas eestlastele meelde vaba minevikku ja andis lootust paremaks tulevikuks. Jannsenite pere (tema ise koos tütre Lydia Koidulaga) algatusel loodi ka eesti esimene laulu- ja mänguselt ,,Vanemuine" ning just see selts hakkas taotlema luba üle-eestilise laulupeo korraldamiseks. Esimene eestlaste üldlaulupidu toimud 18.-20. juunil 1869, Tartus, ning just sellest ajast algas laulupidude traditsioon. Laulupidude tähtsus oli tohutu esiteks oli see esimene kord, kus eestlased ülemaailmselt jälle kokku said tulla ning teiseks kasvatas see eestlaste rahvuslikku kokkukuuluvustunnet ning andis jõudu ja julgust tulevikuks
Jannsen asus aastal 1863 elama Tartusse, kus hakkas andma välja uut ajalehte "Eesti Postimees". Sisult oli loodud ajaleht sarnane "Perno Postimehega". Kartes võimude piiranguid ei lasknud Jannsen oma ajalehes võtta sõna Carl Robert Jakobsonil ega ka Jakob Hurdal. TEGEVUS ÄRKAMISAJAL Jannseni tegevuse tippajaks oli rahvusliku ärkamisaja esimene pool ehk 1860 1870-ndad aastad. 1865. aastal asutas Jannsen koos oma tütre Lydia Koidulaga Tartusse laulu- ja mänguseltsi Vanemuine, kus lavastati ka esimesed eestikeelsed näidendid. 1869.a. organiseeris ta esimese Eesti üldlaulupeo.Osa võtsid ainult meeskoorid ja mõned pasunakoorid. Kogu Eestist tuli kokku umbes 800 lauljat ja pillimeest ning kaks korda rohkem kuulajaid. See oli tohutu ettevõtmine, kui mõtelda, et raudteid meie maal siis veel ei olnud ja puudusid hotellid inimeste majutamiseks. Mindi jalgsi, kepp käes, leivakott õlal, noot põues ja vaimustus südames. 1870
Alates 1838.a. töötas Jannsen Vändra köstri- ja kihelkonnakoolis koolmeistrina kuni 1850.a. kolis Pärnusse kus töötas kuni 1863. aastani Pärnu Ülejõe vallakooli õpetajana. Köstriameti kõrvalt andis Jannsen välja eestikeelset kirjavara, keskendudes esialgu vaimulikule kirjandusele. Ärkamisajal Jannseni tegevuse tippajaks oli rahvusliku ärkamisaja esimene pool ehk 1860 1870-ndad aastad. 1865. aastal asutas Jannsen koos oma tütre Lydia Koidulaga Tartusse laulu- ja mänguseltsi Vanemuine, kus lavastati ka esimesed eestikeelsed näidendid. 1869.a. organiseeris ta esimese Eesti üldlaulupeo.Osa võtsid ainult meeskoorid ja mõned pasunakoorid. Kogu Eestist tuli kokku umbes 800 lauljat ja pillimeest ning kaks korda rohkem kuulajaid. See oli tohutu ettevõtmine, kui mõtelda, et raudteid meie maal siis veel ei olnud ja puudusid hotellid inimeste majutamiseks
ärkamisaja alguse liider ja ta seisis kõikide oluliste algatuste juures. Jakob Hurt ja Carl Robert Jakobson, kes olid Eesti Postimehe kaastöölised, hakkasid avaldama baltisakslaseid kritiseerivaid artikleid ning nõudma nendega võrdseid õigusi. Jannsen kartis sakslastega läbisaamise kaotust ja vene mõju kasvamist. Ta eemaldas baltisakslaste nõudmisel Jakobsoni ja Hurda Postimehe toimetusest. See tekitas eestlaste seas arusaamatust ja Jannsenil oli isegi konflikt oma tütre Lydia Koidulaga. Hiljem selgus, et sakslased maksid Jannsenile selle eest raha. Postimehele tekkis konkurent, milleks oli Jakobsoni ajaleht Sakala. Jannsen võttis seda siiski rahulikult, kuid Postimehe autoriteet hakkas langema. 1879 aastal oli rahvuslikus liikumises väike paus, kuna nüüd olid lahkhelid ka Jakobsoni ja Hurdi vahel. I ja II Eesti üldlaulupidu 1867. aastal esitas Johann enda loodud laulu- ja mänguselts ,,Vanemuise" kaudu palve, et korraldataks laulupidu 50 aasta möödumist pärisorjusest
Vene aeg 2 Ajaloolised isikud 1. Adam Peterson oli Holstre taluperemees. Ta alustas Köleriga palvekirjade kampaaniat. 2. Johann Köler oli Peterburi mainekas kunstnik ning alustas koos Petersoniga palvekirjade kampaaniat. 3. Johan Voldemar Jannsen alustas 1857 "Perno Postimehe" ning 1864 "Eesti Postimehe". Lisaks on ta kirjutanud hümni sõnad. Asutas ka 1865. aastal "Vanemuise". Korraldas koos oma tütrega Lydia Koidulaga 1869 esimese üldlaulupeo. 4. Jakob Hurt oli Vanemuise seltsi liige. Ta pidas kõne "Saada suureks vaimult". Kirjutas "Eesti Postimehe" lisalehte. Oli kirikuõpetaja Otepääl ning kutsus üles rahvast koguma vanaaja muistendeid, vanasõnu ja legende. Tema auks ehitati Eesti Rahvamuuseum Raadil. 5. Jaan Adamson oli Holstre Pulleritsu külakooli õpetaja. Osales Aleksandri kooli asutamisel. 6. Carl Robert Jakobson pidas 3 isamaalist kõnet. Omas näidistalu kurgjas. Kirjutas ajalehte "Sakala"
R.Kreutzwaldi muistend ,,Narva kaupmehe tütar''. Proosateostest on aga tuntuimad ,,Ainuke''(1868), ,, Olesja'' ja teised, mis kõik teenisid rahvusliku liikumise põhilisi taotlusi. Koidula muuseum Koidula nimeline muuseum avati 21. juulil 1945. aastal kunagises Pärnu Ülejõe koolimajas, mida tähistab juba 1924. aastast marmortahvel tekstiga: Siin elas J.W.Jannsen a. 1850 1863 ja siin kasvas tema tütar Lydia. Kokku on muuseumis kuus ruumi, mis kõik kajastavad midagi Koidulaga seonduvat. Esimene ruum on klass, kus J.V.Jannsen andis tunde ja seal õppis ka tema tütar Lydia. Järgmine tuba on J.V. Jannseni töötuba. Selles toas saab tutvuda "Pärnu Postimehe" alusega ning vaadelda säilinud artikleid. Seinal on kogu Jannsenite sugupuu. Töötoas on Jannseni pronksist kuju, mis sarnaneb väga tema päris olemisega. Järgmine ruum on kunagine söögituba, mis nüüd aga kajastab Pärnu Vändra ajalugu. Nurgas on pisike laud, kus kõrvale on kirjutatud Lolla (Lydia K
kirjutas hariduse vajalikkusest. Tema lihtne rahvapärane jutustamisviis tegi lehe kiiresti populaarseks. 1864 kolis ta Tartusse, kus asutas ajalehe ,,Tartu Postimees". Tartus saavutas ta kiiresti rahvamehe tunnustuse. Suureks abiks oli tal tütar Lydia Koidula. Jannsen visandas talupoegliku rahvusideoloogia esimesed piirjooned ja korraldas esimesed suured kultuuriüritused. 1865 asutas Jannsen Tartus koos tütre Lydia Koidulaga laulu- ja mänguseltsi Vanemuine, mis pani aluse eesti rahvuslikule teatrile (1870) ja korraldas 1869 baltisaksa laulupidude eeskujul Eesti esimese üldlaulupeo. 5 Ärkamisaja tähtsamad sündmused olid ajalehtede "Perno Postimees", "Eesti Postimees" ja "Sakala" ilmuma hakkamine, seltside "Vanemuine" ja "Estonia" loomine, Eesti Kirjameeste
14 Suhted rahvuslike tegelastega Fr. R. Kreutzwald Fr. R. Kreutzwaldi kirjandusliku tegevuse kõrgajaks tuleb pidada 1850-ndaid aastaid ja 1860-ndate esimest poolt. Siis koostas ta ja toimetas trükki mitmed populaarteaduslikud teosed, sealhulgas ka rahvuseepose ,,Kalevipoeg". Fr. R. Kreutzwaldil oli tihe kontakt ka luuletaja Lydia Koidulaga, keda ta suunas ideoloogiliselt ja kirjandusliku arengu seisukohalt. Peale selle on Fr. R. Kreutzwald osa võtnud Koidula uudsest algatusest eesti teatri loomisest. 1867. aasta sügisel sugenes Kreutzwaldil kirjavahetus hoogsalt esiletõusnud noore naisluuletaja Lydia Koidulaga. Koidulale pakkus huvi Kreutzwaldi pooleliolevad tööd, siis saatiski Kreutzwald talle 21. aprillil 1868 ,,Tuletorni" käsikirja. Koidula võttis käikirja suure õhinaga vastu ja hakkas seda kohe
18 Suhted rahvuslike tegelastega Fr. R. Kreutzwald Fr. R. Kreutzwaldi kirjandusliku tegevuse kõrgajaks tuleb pidada 1850-ndaid aastaid ja 1860-ndate esimest poolt. Siis koostas ta ja toimetas trükki mitmed populaarteaduslikud teosed, sealhulgas ka rahvuseepose ,,Kalevipoeg". Fr. R. Kreutzwaldil oli tihe kontakt ka luuletaja Lydia Koidulaga, keda ta suunas ideoloogiliselt ja kirjandusliku arengu seisukohalt. Peale selle on Fr. R. Kreutzwald osa võtnud Koidula uudsest algatusest eesti teatri loomisest. 1867. aasta sügisel sugenes Kreutzwaldil kirjavahetus hoogsalt esiletõusnud noore naisluuletaja Lydia Koidulaga. Koidulale pakkus huvi Kreutzwaldi pooleliolevad tööd, siis saatiski Kreutzwald talle 21. aprillil 1868 ,,Tuletorni" käsikirja. Koidula võttis käikirja suure õhinaga vastu ja hakkas seda kohe
Oli ju välja kujunemata proosakeel üheks põhjuseks, miks Kreutzwald otsustas avalda "Kalevipoja" luules, millega ta julges vabamalt ringi käia. Kreutzwald pidas tihedat sidet ka teiste ärkamisaja tegelastega. Olles uue kirjaviisi fanaatiline pooldaja, innustas ta C. R. Jakobsonigi seda kasutama ja avaldas oma kirjatükkidega "Sakalas" toetust Jakobsoni tegevusele, kes jällegi õpikutes toonitas "Kalevipoja" tähtsust eesti rahvale. Kirjavahetuses Lydia Koidulaga arutati päevakajalisi sündmusi ning poliitilist olukorda. Ometi takistas nende vahelist lähemat suhtlemist Kreutzwaldi teravad vastuolud Koidula isa "postipapa" Jannseniga, mille tulemusena jättis Kreutzwald minemata isegi esimesele laulupeole. 26./14. XII 1803 25./13. VIII 1882 ELU Fr. R. Kreutzwald sündis Virumaal Kadrina kihelkonnas Jõepere mõisa pärisorjast kingsepa pojana. Tema lapsepõlv möödus Virumaal Kaarli (Vana-
saj. alguses oli valitsev romantiline suund kuid selle sajandi lõpuks seadis naturalism argise tõetruuduse. Kirjeldati perekonnaelu vastuolusid ja kritiseeriti ühiskonda. Psühholoogilise realismi suurmeister teatris oli A. Tsehhov ja Maeterlinc oli sümbolismi meister. Poliitilise teatri lipukandja B. Brecht arendas eepilise teatri teooria. Pärast II Maailmasõda olid mõjukad eksistentsialism ja absurditeater. Eesti teater Eesti teater sai alguse ,,Vanemuise" seltsist eesotsas Lydia Koidulaga 1870. aastal. Eesti teater oli siis vähenõudlik, külakomöödiate ja romantiliste melodraamadega väljendati ühiskondlikke hoiakuid. Meie rahvas võttis selle kunstiliigi üllatavalt kiiresti omaks. Nüüd olid ka näiteringid rahvusliku liikumise vormid. Kogu selle aja vältel oli ikkagi juhtivaks Tartu ,,Vanemuine" mis kujunes juba poolkutseliseks teatriks, selle kõrgaeg oli 1880. aastal kui katsetati ka maailmaklassikaga. 6 Kokkuvõte
naljamängu: "Pärmi Jaagu unenägu" (1873), "Kihlvedu 5000 rubla pääle ehk miljonär vangis" (1880), "Tuhalabida valitsus". Esimene eesti laulupidu Seoses läheneva priiuse 50 aastapäevaga hakkas "Vanemuise" selts taotlema luba üle-eestilise laulupeo korraldamiseks. See luba ka veebruaris saadi ja pidu otsustati pidada juba juunis. Kogu organiseerimise tööd juhib papa Jannsen seltsi presidendina, abiks seltsi meesliikmed ja tema tütred, eesotsas Lydia Koidulaga. See periood kujuneb aga kõigile väga raskeks, sest lisaks tavalisele kurnavale lehetööle lisanduvad ka peoettevalmistused. 18.-20. juunini Tartus Toomemäel J. V. Jannseni suurimaks ülemaaliseks rahvuslikuks ürituseks peetud esimene eesti üldlaulupidu, mis kujunes haaravaks rahvuslikuks meeleavalduseks, millel oli suur rahvustunnet äratav ja hulki ühendav mõju. Esimesel üldlaulupeol olid esinejateks ainult meeskoorid, segakooride kutsumist pidas Jannsen kõlblusevastaseks
Elanikkond hakkas jõudsalt kasvama ja linna hakkas laienema ümberkaudsetele küngastele, kus varem laiusid linnalähedaste mõisate põllud. (Salupere 2004: 23) Kuigi eestlasi õppis ülikoolis vähe, sai eestlaste rahvusteadvus, kogu ärkamisaeg ja enamik kultuurialgatusi siit tuule tiibadesse. 1806. aastal trükiti Tartus lõuna- eestikeelset nädalalehte, mis on ilmselt kogu maailmas esimene ajaleht ainult talupoegade tarvis. 1865. aastal asutas J.W. Jannsen koos oma tütrega Lydia Koidulaga ,,Vanemuise" mängu- ja lauluseltsi ja 1869. aastal korraldati esimene üldlaulupidu. Tartusse loodi hulgaliselt seltse. (Salupere 2004: 25) 1876. aastal sai Tartu raudteeühenduse Tallinna ja Peterburiga (Salupere 2004: 26). 1.5Iseseisvas Eestis 2. veebruaril 1920. aastal kirjutati alla Tartu rahu lepingule, mis tähendab noore Eesti riigi esimest ametlikku tunnustamist. Peale ülikooli oli Tartus veel 11 muuseumi,
?? VIII Jaagu eesmärgid kirjandi kirjutamisel (et Virve suunas liikuda): 1) kirjutadan nii hästi, kui suutis, et esineda Vaimukultuuri Ühingus. 2) kirjutada nii, et tema arutlused oleksid Virvele (kui luuletav ja natukene sinisukne: vaimutegevust eelistav naisterahvas) vastuvõetavad, üllatavad (lk 100). Esines ühingus, virve oli heas mõttes üllatunud. Läks nagu unistas. Esitamise lõppu suur arutelu. Johanson, tema sõber ja õp Roop. IX saavutus oma jutuga kreutzvaldi ja koidulaga..Virvele mulje avaldamiseks. oluline hoopis: Tooderiga kõnelus. Tooder rääkus buda mungast ja teiste ning enda veenmisest. X Kristjan Koorma sünnipäev. Jaak pettunud, kuna arvab, et Virve ei saabugi sünnipäevale, aga saabus siiski. Käisid kahekesi sünnip ajal vaatamas Jaagu lapsepõlve kodu ja aeda (isa oma). Suudlesid. Saatis Virve koju. Virve suudles teda, aga ütles, et ärgu Jaak helistagu enne eksamite lõppu. Muidu läheb mõlemal halvasti
Eriti tegid muret majanduslikud küsimused, sest peokomiteel polnud peaaegu sentigi. Ning kuna puudus raha, oli peokomitee sunnitud avalikkuse poole pöörduma üleskutsega vabatahtlikelt annetuste saamiseks. Ent kehv aasta ja näljahäda olid rahva kukru kõhnaks teinud, nii et toetusi kogunes väga vähe. Muret tegid ka kutsututd külalised, keda oli vaja vastu võtta ja ülal pidada. Siin asusid Tartu eesti naised eesotsas Koidulaga aktiivselt tegevusse. Nad otsustasid korraldada loterii laulupeo toetuseks. Loositavaid esemeid kavatseti koguda ligi 300 ringis ja Koidula pöördus paljude eesti tegelaste poole loteriiesemete saamiseks. Aprilli alguses oli loterii korraldamiseks ametlik luba olemas ja isegi esemeid saadud. Kavatseti välja anda 3000 loosi hinnaga 20 kopikat tükk ja arvestatud oli 600-rublase tuluga. Kuid asjade kogumine soikus, ning loterii jäigi ära.
Nii oli Jannseni perekond ka teerajajaks eesti algavale teatrile. Esimene eesti laulupidu Seoses läheneva priiuse 50 aastapäevaga (50 aastat pärisorjuse kaotamisest Liivimaal) hakkas "Vanemuise" selts taotlema luba üle-eestilise laulupeo korraldamiseks. See luba ka veebruaris saadi ja pidu otsustati pidada juba juunis. Kogu organiseerimise tööd juhib papa Jannsen seltsi presidendina, abiks seltsi meesliikmed ja tema tütred, eesotsas Lydia Koidulaga. See periood kujuneb aga kõigile väga raskeks, sest lisaks tavalisele kurnavale lehetööle lisanduvad ka peoettevalmistused. Koidula on kirjutanud Kreutzwaldile: "...m a e i o l e m i t t e s e i s t a s a a n u d , e i puhatagi, ma olen nagu sulane adra taga või õiguse pärast nagu elajas adra ees selle aja tööd pidanud tegema: leivamure suretab kõik pehmemad mõtted peas peaaegu sootumaks ära. [---] Nüüd veel nooditrüki ja parandamise ja saatmisega nädalate kaupa jännata ja
Peategelaseks on Mogri Märt, kelle elueesmärk on koguda varandust, raha on tema silmis ainus väärtus ja mõõdupuu. Ta on ülbe ja jõhker mees, kes ei hooli isegi oma pereliikmetest. Mogri Märdi tegelaskuju ületab realistlikud piirid ja mõjub ürgkurjuse kehastusena. Märt kaotab mõistuse, kui maja koos rahaga pikselöögist põlema süttib ja poeg tules hukkub temast saab abitu ja leebe ullike. 5)Juhan Liivi elu ja luule, epigonismi ületamine, isamaa-temaatika, võrdlus Koidulaga. Juhan Liiv pärineb Peipsi äärest Alatskivilt kehvast ja lasterohkest usklikust taluperest. Sellest perest tuli teinegi luuletaja vanem vend Jakob Liiv. Pere seitsmest lapsest noorimat Juhanit mäletati kui põdura tervisega ja üksildusse kalduvat poissi. Suviseid karjaspoisiks olemisi on ta ise meenutanud kui oma elu kõige õnnelikumat aega. Talviti käis Naelavere külakoolis ja Kodavere kihelkonnakoolis, kus õppis vaheaegadega 1884. aastani. 1882
Aktsioonidega said tuntuks mitmed kultuuritegelased sh Jakob Hurt. Oluliseks teetähiseks ärkamisajal oli esimese rahvusliku laulu- mängu seltsi Vanemuine asutamine, mis sai teoks Jannseni tütre Lydia Koidula eestvedamisel. Vanemuine sai Eesti rahvusliku liikumise südameks. Seal sai tuntuks ka Carl Robert Jakobson, kes pidas seal oma esimese isamaakõne. Ärkamisaja kõrghetkeks sai 1869.a. organiseeritud I üldlaulupidu, mille korraldas Vanemuise selts eesotsas papa Jannseni ja Lydia Koidulaga. Ärkamisajal sündis Eesti poliitika, mis laveeris Vene valitsuse ja baltisaksa ülekihtide vahel. Eesti rahvuslikus liikumises eristus kaks suunda: a) Radikaalne-poliitiline suund , mida juhtis Carl Robert Jakobson (1841-1882) paistis silma majanduslike ja poliitiliste nõudmistega. Jakobsoni ajalehte Sakala iseloomustas võitlev mõisnike- ja kirikuvastane hoiak. Tervikuna seati esikohale majanduslikud ja sotsiaalsed nõudmised
peretuttav. Kaarel Eenpalu- oli tol ajal Eesti riigivanem. Ullo töötas tema alluvuses. Johann Laidoner- üks kuulsamaid eesti sõjaväe juhte. Ullo käis koos temaga NSV Liidu lepingule allakirjutamas. Friedebert Tuglas- üks kuulsamaid eesti kirjanike ja kirjandustealastest. Ullo toimetas talle Arthur Valdese kirja. Lydia Koidula- üks kuulsamaid eesti kirjanike. Ullo vanaema oli osalenud I laulupeol ning kohtunud Lydia Koidulaga. Jüri Uluots- Eesti peaminister 1939-1940. Ullo töötas tema alluvuses. 9. Selgita pealkirja, kuidas mõista allegooriat? Kas kirjanik on teoses veel kasutanud allegooriat? Selgita. Ma saan sellest pealkirjast nii aru, et Eesti ajal oli Ullo elu huvitav ja mitmekülgne. Ta töökarjäär oli kogu aeg tõusu suunas- alustas Spordileksikonist, siis jõudis pesumaja ärini ning lõpetas Eesti Vabariigi valitsuses. Kuid kui 1940. Aastal NSV Liit okupeeris
Koidula viimastel aastatel kuhjub aina rohkem kurbi sündmusi: esmalt jäi Papa Jannsen töövõimetuks, 1882 haigestus ta vähki, kuid sai sellest võitu osava kirurgi abiga. Joonis 4 . L. Koidula tütred Hedvig ja Anna. Autor: Theodor John. (Aaver, Laanekask, Olesk 1994: 269) Mõni aasta hiljem suri sama ihuhäda kätte tema õde Eugenie. Koidulaga juhtub järjekordne trauma, kui ta õnnetult kukub ning alles opereeritud haav õmblustest lahti rebeneb. 1885. aastal viibis Koidula ravil Saaremaal. Seal olles hakkas tal parem ja võis tagasi koju suunduda. Kahjuks ei kestnud rahulolu kaua, sest rinnavähi sündroomid esinesid jälle. Lydia Koidula viimaseks sooviks oli leida oma lastele hea kasvataja, kes pärast tema surma tütrekeste eest hoolt kannaks ning see täitus. Kirjanik suri 30. juulil 1886
Näidend ,,Don Juan Tenorio``. Maximilian oli õuekoer. Hispaania akadeemia 1713. Üks romantikuist Gustavo Adolfo Becquer toob hispaania kirjandusse uue intiimsuse, vabastab trafaretsusest. Saksa romantismi mõju, Hoffmann ja Heine. ,,Leyendas`` luuletused. ,,Rimas`` Rosalia de Castro galeegi kirjanik. 1837-1885. hilisromantiline luuletaja, tugeva lüürilise kallakuga. Peamised motiivid on koduigatsus, ängistus, kurbus. Võib paralleele tuua Lydia Koidulaga. Saudade mõiste nostalgia, igatsus. Oluline galeegi kirjanduses. Portugali kirjanik 20.sajandi Euroopa kirjanduse geeniusi Fernando Pessoa. ,,Cantares gallegos``, ,,Follas novas`` uued lehed. ,,En las orillas del Sar`` 1884. romaan ,,La hija del mar``, ,,Ruinas`` 1867. 1830.- sajandi keskapaigas läheb kirjandus üle romanistlikumale laadile. Kirjandulik mood ja laad tuleb prantsusmaalt, seda toetab Inglismaa. Proosaromaan hakkab muutuma
Oli ju välja kujunemata proosakeel üheks põhjuseks, miks Kreutzwald otsustas avalda "Kalevipoja" luules, millega ta julges vabamalt ringi käia. Kreutzwald pidas tihedat sidet ka teiste ärkamisaja tegelastega. Olles uue kirjaviisi fanaatiline pooldaja, innustas ta C. R. Jakobsonigi seda kasutama ja avaldas oma kirjatükkidega "Sakalas" toetust Jakobsoni tegevusele, kes jällegi õpikutes toonitas "Kalevipoja" tähtsust eesti rahvale. Kirjavahetuses Lydia Koidulaga arutati päevakajalisi sündmusi ning poliitilist olukorda. Ometi takistas nende vahelist lähemat suhtlemist Kreutzwaldi teravad vastuolud Koidula isa "postipapa" Jannseniga, mille tulemusena jättis Kreutzwald minemata isegi esimesele laulupeole. Kokkuvõte: Esimene lugu: Sõua, laulik, lausa suuga, Sõua laululaevakesta, Pajata paadikesta
pietismile kuulekat ja leplikku inimest. Maailmavaadet mõjutas valgustus, ratsionalism, rahvaluule, meditsiin, loodusfilosoofilised tõekspidamised. Kirjanduslike vaadete kujunemisel oluline rahvaluule, aga samuti saksa klassikute looming, ÕES-i tegevus. Kultuurilooliselt olulised säilinud kirjavahetused Wiedemanniga, Peterburi akadeemikutega, ÕES-i liikmetega, Lönnroti jt Soome kirjameestega, Faehlmanni, Köleri, Hurda, Jakobsoni, Koidulaga. Aktiivsemalt hakkas kirjatöid tegema nädalalehes ,,Das Inland", kriitilised sõnumid Võru kohta põhjustasid tsensori meelepaha. Valgustuslik ja publitsistlik looming moodustab tähendusliku osa tema pärandist. Püüdis rajada kindlamat alust eestlaste lugemisvarale, pidades silmas valgustuslikke sihte. 19. sajandi menukamaks sentimentaalsemaks rahvaraamatuks kujunes Kreutzwaldi vahendatud ,,Wagga Jenowewa ajalik elloaeg" (1842).
JVJ lootis eestlaste rahumeelsele arengule, kokkuleppele sakslastega. Ärgitas oma kirjatöödes talusid ostma, tutvustas moodsat põlluharimist, avaldas rahvalikke jutte ja luuletusi, propageeris haridust jne. 1864 jätkas ajalehe väljaandmist Tartus "Eesti Postimehe" nime all. Lehe kaastööliste seas olid ülekaalus Lõuna-Eesti kooliõpetajad ja taluperemehed. Esimesed kirjutised avaldasid Jakob Hurt ja Carl Robert Jakobson. 1865.a asutas Jannsen koos tütre Lydia Koidulaga laulu-ja mänguseltsi "Vanemuine" 1868.a pidas Jakobson "Vanemuise" oma kuulsa I Isamaakõne, milles jaotas eesti ajaloo kolme perioodi: valguse-, pimeduse- ja koiduajaks. 27 18-20. juunil 1869 toimub Tartus I laulupidu, pühendatud 1819.a Liivimaa talurahvaseaduse 50 aastapäevale. Kohal oli ligi 1500 lauljat-pillimeest ja ca 20 000 pealtvaatajat. Jakob Hurt pidas peokõne.
õppima, kuid raha vähe, Tartusse tagasi. Kogus rahvaluulet, rändas mööda Eestit ringi. Ülikooli ajal süvenes huvi kirjanduse vastu (suhtles ÕES liikmetega), sai innustust lugedes Euroopa valgustuslikku ja Saksa romantilist kirjandust. Läks Võrru linnaarstiks (44a). Õhtuti pühendas aega kirjandusele. Abiellus, 3 last. Ühele hukkunud lapsele pühendas luuletuse “Paar sammu ...”. Teda iseloomustavad teravmeelsus, kalduvus satiiri, loomupärane ägedus. Kirjavahetus Faehlmanni, Koidulaga sai informatsiooniks kaasaegsetest probleemideks. Enne surma elas Tartus. Kirjutas arstikogemustest käsiraamatu “Kodutohter”, poeemi “Lembitu” (tema meelest kirjanduslik luigelaul). Innustas rahvast võitlema joomapahe vastu (“Viinakatk”). Andis aastakümneid välja õpetlikest lugudest kalendreid. Andis välja eesti I populaarteaduslikku pildiajakirja Maailm ja Mõnda, kus tutvustas tehnika uusi tehnikasaavutusi, loomi/taimi, geograafiat. Väljaanne
annaabi.ee 
