Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kohv". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
espresso, latte, cappuccino, vahustatud, kange, kuragin, tooraine, kohvipuu, naturaalse, kohvile, röstitud, ubadest, keev, filterkannuga, auruga, juuakse, klaasid, magustoidudkapten, kes istutas selle Kariibi mere saarele nimega Martinique ja sellest istikust sai eelkäija enam kui 19 miljonile puule, mis kasvasid saarele 50 aasta jooksul. Nii jõudis kohvitaim ka Lõuna- ja Kesk-Ameerika piirkondadesse. Protestiks liigsete maksude vastu, mille Suurbritannia kehtestas teele, kuulutas Kontinentaalne Kongress kohvi tolleaegsete koloniseeritud Ühendriikide rahvusjoogiks. Cappuccino Cappuccino on kohvijook, kus espressole on lisatud kuuma piima ja piimavahtu. Kodumaal Itaalias juuakse cappuccinot ainult hommikuti, näiteks koos croissant 'iga. Cappuccino on väga levinud jook kohvikutes kõikjal maailmas. Traditsiooniliselt on cappuccinos kolmandik espressot, kolmandik kuuma piima ja kolmandik piimavahtu Espresso Esimene espresso valmistati 1822. aastal, kui Pariisis leiutati espressomasin.
kloostritesse transportida. · Sealt liikus kohv Türki, kus kohviube röstiti esmakordselt lahtises tules. · Tänapäevase kohvi esimene variant saadi niimoodi, et röstitud oad purustati ja seejärel keedeti neid vees. · Euroopasse jõudis kohv esmakordselt Veneetsia kaupmeeste kaudu. · Aastal 1700 jõudis kohvi Ameerikasse Prantsuse kapteni kaudu, kes hoidis väikest taime kogu oma pikal teekonnasl üle Atlandi ookeani. · Espresso, mis on hiljutine uuendus kohvi valmistamise viisis, sai alguse 1822.aastal, kui Pariisis leiutati esimene espresso masin. · Tänapäeval on kohvist saanud hiiglasuur globaalne tööstusharu, mis kasutab enam kui 20 miljoni inimese tööjõudu. · Kohvi tarbitakse aastas 400 miljardit tassi ja seega on see maailma populaarseim jook. 2. KOHVI KASVATAMINE: Kohvitaim · Kohvitaim kuulub madaraliste sugukonda. · Kohvitaim võib kasvada kuni 10m kõrguseks, mistõttu seda nimetatakse ka
ISESEISVA TÖÖNA VASTAB KIRJALIKULT KÜSIMUSTELE. 1. Nimeta erinevaid kohvisorte ja too välja nende erinevused. Araabika-levinum ja parim kohvisort Robusta-maitselt araabikast tugevam(robustsem), rohkem kofeiini 2. Kohvipuu- kirjelda Kasvab 7-8m kõrguseks, kuid kultuurtaimed lõigatakse 2-4m pealt maha, et saavutada laiust. Kohvi lehed on 10-15cm pikad, läikivalt tumerohelised heldama alapoolega. Kohvi marjad on kirsisuurused ning tumepunast värvi. Valmimine võtab aega 8 kuud. Kohvipuu hakkab õitsema 2-4 aastaselt. Kohvi saab koristada alates puu 5.eluaastast mitu kord aasta jooksul. 25. eluaastast alates muutub puu vanaks, kuid võib veel eksisteerida. Kohvipuu nõuab 19-25 kraadist temperatuuri. Ei kannata külma, kuid ei sure juhusliku külma öö tõttu. 3. Nimeta erinevaid kohvijooke. 7 tk Cappuccino, Caffè Latte, Caffè Macchiato, Espresso, Con Panna, Ristretto, Cafè au Lait. • Maitsestatud kohvijoogid 3 tk
306 MRA 13.01.11 Tallinn 2011 Kohvi ajalugu Kohvi joomine sai oletatavasti alguse Etioopiast, Kaffa nimelise küla järgi sai kohv ka oma nimetuse. 15.sajandil on kohv levinud Araabias, 16.sajandil ka Türgis. Euroopasse jõudis kohvi joomise komme 17.sajandil. Eestisse 17.sajandi lõpuks. Erinevatel rahvaste on kujunenud oma kohvi valmistamise ja serveerimise viisid. Tuntuimad on ehk türgi kohv ja itaallaste espresso. Kohvisordid Levinuim kohviliik Araabia ( Coffea Arabica) on pärit Etioopiast. Selle osakaal maailmas toodetud kohvist on umbes 75%. Teine tuntud kohviliik on robista (Coffea Robusta), mis on maitselt Araabia kohvist tugevam. On olemas ka kolmas kohvipuu liik Libeeria (Coffea Liberica), kuid selle osatähtsus on väike. Kohvi all mõeldakse üldjuhul kohvipuu seemnetest valmistatud oakohvi. Oakohv sisaldab kofeiini, mis mõjub ergutavalt
2Coffeestar - Maitsestatud kohvioad šokolaadi-kirsi 200 g 6 3.3Presskannu kohv....................................................................6 3.3.1Luxus - Presskannukohv 500 g.........................................6 3.3.2Löfbergs Lila - Presskannukohv 500 g..............................6 3.4Espresso................................................................................. 7 3.4.1Lavazza - Espressokohv jahvatatud 250 g.......................7 3.4.2Merrild Espresso kohv......................................................8 3.5Viljakohv................................................................................. 8 3.5.1Yannoh viljakohv 500g, filtriga kasutamiseks...................8 3.5.2INKA viljakohv (granuleeritud).........................................8 3.6Kannujahvatus.......................................................................9 3.6.1Kulta Katriina - Kannukohv 500 g.....................................9 3
Jahvatusastme valikul tuleb arvestada kohvi valmimise aega: 1-4 min: väga peen jahvatus 4-6 min: peen jahvatus 6-8 min: keskmine jahvatus 8-.. min: jäme jahvatus Samas kui on väike kohvimasin siis sobib paremini peen jahvatus, kui aga mitmekümne liitrine termosmasin, siis on sobilik jämedam jahvatus. Õige doseerimine on ca 63 grammi ühe liitri vee kohta. Presskannumeetod Keskmise jahvatusega kohv pannakse kannu põhja, seejärel kallatakse keev vesi peale ja kann suletakse kaanega. Lastakse u. 5 min. tõmmata, segatakse ja kohvipuru eraldadakse sõelaga kolbi abil vedelikust. Presskann võik olla enne soe kui sellesse vee kallad. Aroomid on paremad kui filtermeetodi kohvil. Õige doseerimine on ca 63 grammi ühe liitri vee kohta. Otse tassi Kohv pannakse tassi ja kallatakse keev vesi peale. Kui te ei soovi kohvi juua koos kohvipuruga valige keskmine jahvatus, sest siis settib kohvipuru tassi põhja. Kui aga
JOOGID Kohv ja kohvijoogid. Kohvi valmistamiseks võetakse alati puhas värske külm vesi. Kohvipulbrit arvestatakse 1l vee kohta: einekohvi jaoks 30-50g, keskmise kangusega kohvi jaoks 60-80g ja kange kohvi jaoks 100-120g. Vee temp. kohvijoogi valmistamiseks peab olema 92-97 C. Kohvijoogi valmistamine kohvimasinas: võtta soovitud kogus külma vett, mõõta vastav kogus kohvipulbrit filtrile (parim on paberfiltrid) ja kui jook on filtreerunud tuleb seda pidevalt segada ja lasta 2-3 min tõmmata. Serveeritakse vahetult peale valmistamist. Kannukohvi valmistamine: mõõta õige kogus vett ja lasta keema tõusta, keeva vee hulka
2.1.2Jacobs................................................................................................... 5 2.1.3Nestlé................................................................................................... 6 2.2Tooteinfo..................................................................................................... 6 2.2.1Paulig espressod.................................................................................. 6 2.2.2NESCAFÉ® Dolce Gusto® Cappuccino kapslid....................................8 2.2.3Merrild® Cafe Noir kohvipadjad...........................................................9 2.3Kaupade märgistuse nõuded......................................................................9 3Tarbekaupade alarühm – mähkmed................................................................12 3.1Areng........................................................................................................ 12 3.2Tootjad.................
on peale põõsast marjade söömist ebatavaliselt erksad. See tekitas Kaldis uudishimu ja ta otsustas ka ise neid marju proovida. Ta avastas, et need marjad andsid talle uut jõudu ja energiat. Uudis jõuduandvast marjast levis kiiresti kogu piirkonnas. Mungad kuulsid sellest hämmastavast marjast ja hakkasid neid kuivatama nii, et neid oli võimalik kaugemaisse kloostritesse transportida. Nad panid marjad vette, sõid need ära ja jõid ka vedelikku, et palve ajal üleval püsida. Kohvipuu pärineb Lõuna-Araabiast ja Ida-Aafrikast. Araabia kohvi kodumaaks loetakse Etioopia Kaffa maakonda, sellest tulenevad ka üle maailma levinud samakõlalised erikeelsed nimetused. Kohvipuud on igihaljad 3-6 m kõrguseks kasvavad taimed madaraliste sugukonnast. Tumerohelised lehed on 10-15 cm pikad ja 4-9 cm laiad. Õied on jasmiinilõhnalised, valged ja aromaatsed. Viljad on värvuselt säravpunased, lihakad kuni 1,5 cm pikkused, sisaldades kahte seemet (kohviuba)
Tooteid on raske üles leida. Tootevalik Rakvere Maksimarketis: Eesti juust(tükina, viilutatuna, riivituna), Hollandi juust, Harmony südamejuust, Edam juust(tükina ja viilutatuna), Eesti juust light, Eesti kuldne juust, Suitsujuustu sigar, Lepasuitsu määrdejuust, Lepasuitsu snäkid, Eesti või Maksimarketis on e-piima tooteid märgatavalt rohkem. Toodete väljapanek on jällegi paremini paigutatud. 17 4 KOHV JA KOHVIJOOGID Kohv on kohvipuu seemneist ehk kohviubadest valmistatud virgutava toimega aromaatne jook. 4.1 Kuidas kohvi saadakse? Kohvi saadakse kohvipuu seemnetest, mis kasvab troopilises vööndis. Kohvioad arvenevad lihakates tumepunastes viljades. Taim on külma suhtes väga tundlik, sobilik temperatuur kasvukohas on 20-30 °C. Aromaatsemad kohvioad saadakse kohvipuust mis on kõrgemal merepinnast, mida kõrgemal seda aromaatsem. (Nõupuu, 2011)
Ühe tuntuma legendi kohaselt olevat kohvitaime avastanud kitsekarjus, kes märkas, et tema loomad ei taha enam öösiti magada. Ta jälgis loomi ning pani tähele, et kitsed närivad mingi tundmatu taime lehti. Seejuures hakkasid loomad rõõmsalt kepslema. Karjus rääkis oma avastusest naabruses asuva kloostris, kus otsustati asja uurida. Mõistatusliku taime lehtedest ja viljadest valmistati jooki, mille mõju osutus üllatavalt tugevaks. Tõenäoliselt 6. sajandil levis kohvipuu Etioopiast Jeemenisse ning sealt teistesse islamiusulistesse maadesse. Legend räägib kohvi jõudmisest Jeemenisse järgmist. Kord jäi üks rändav araabia kaupmees peatuma kitsekarjuste juurde. Lõkke ääres pakuti talle tumepruuni kuuma jooki, mis peletas ränduri väsimuse. Kaupmees muretses, et ta on eksinud Koraani seaduste vastu juues veini. Karjused rahustasid teda, rääkides, millest jook on valmistatud. Unes nägi kaupmees prohvetit, kes
Kohv & tee Referaat KOHV Ajalugu Kohvijoomine sai oletatavasti alguse Etioopiast. Sealse Kaffa nimelise küla järgi sai kohv ka oma nimetuse. 15. sajandil oli kohv levinud Araabias, 16. sajandil ka Türgis. Euroopasse jõudis kohvijoomise komme 17. sajandil, Eestisse 17. sajandi lõpuks. Erinevatel rahvastel on kujunenud oma kohvi valmistamise ja serveerimise viisid. Tuntuimad on ehk türgi kohv ja itaallaste espresso. Vastavalt legendile, alustasid inimesed kohvi kasvatamist pärast seda, kui olid täheldatud Etioopias kitsede eriskummalist ja ergast käitumist pärast kohvipuu lehtede ja marjade söömist. Tegelikkuses hakkasid inimesed kohvi tarbima ammu enne rändkarjakasvatajaid. Etioopias leidub senini selliseid paiku, kus inimesed joovad kohvipuu lehtedest valmistatud jooki. Esimene kirjalik teade kohvist, mida valmistati röstitud kohviubadest, on pärit Araabia
pärast punaste kohvimarjade närimist. Mida me kindlamalt teame on, et orjad, keda viidi tänapäeva Sudaanist Jeemenisse ja Araabiasse närisid marjade mahlast välist punast kesta. Kindlalt hakati kohvi kultiveerima Jeemenis 15. sajandil, võibolla veelgi varem. Mocha oli põhiline sadam mereteel Mekasse ja aktiivseim paik selle aja maailmas. Kuid araablastel oli kindel kord mitte eksportida viljakaid ube, et kohvi ei saaks kusagil mujal kasvatada. Kohviuba on kohvipuu seeme, kuid välimistest kihtidest vabastatuna muutub see viljatuks. Võistluse viia välja mõni elus kohvipuu või ube võitsid viimaks hollandlased 1616. aastal, kes tõid kaasa ube, mida kasvatati kasvuhoonetes. Esimesed kohvimajad avati Mekas. Need levisid kiirelt araabia maailmas ja muutusid edukateks kohtadeks, kus mängiti malet, lauldi, tantsiti ja nauditi muusikat. Need kohad olid luksuslikult dekoreeritud. Midagi sellist kui kohvimaja
Juhendaja: Mariina Madisson Pärnu 2010 Sisukord 1. Kohviajalugu 2. Kohvi valmistamine 3. Liigid 4. Kohvi mõju 5. Kohvipuu Kohvipuu on läikivate tumeroheliste lehtedega madal igihaljas troopiline taim. Kohvipuu kasvatamiseks on sobivaimad kõrgendikud ja madalate mägede nõlvad, mitte kõrgemal kui 2000 üle merepinna. Loomulikult kasvab kohvipuu 58 meetri kõrguseks, ent istandustes lõigatakse kohvipuud tavaliselt 24 meetri kõrguseks, et oleks lihtsam vilju korjata. Kohvipuu õitseb ja kannab vilju mitu korda aastas. Lehekaenlaist ilmuvad valged jasmiinilõhnalised õiekimbud
kohvi, purustatud maasikatega. Segu jahutatakse ning külmutatakse jäätisemasinas. Külmutatud segu jaotakse anumatesse ja pannakse sügavkülma (-18C) tahenema. Kvaliteetse jäätise tunneb ära väikestest jääkristallidest. Jäätise serveerimisel pakutatakse puuvilju ja marju, keediseid, siirupeid, magusaid kastmeid, kreeme, kondiitritooteid, pähkleid. Sorbetid ja granitad on puuviljadest valmistatud külmutatud magustoidud ja jagunevad olemuselt kahte kategooriasse: granitad, mida on külmutamise ajaks suhteliselt vähe segatud, ning sorbetid, mida on külmutamise ajal piisavalt segatud. Tekkivate jääkristallide suurus on sõltuvuses ka külmutava mahlasegu suhkrusisaldusest- suurem suhkrusisaldus alandab segu külmumistemperatuuri ning lõpptulemuseks on väiksemad jääkristallid. Põhilised toorained granitadele ja sorbettidele on suhkur, vesi, sidrunimahl happesuseks, puuviljamahl, liköör, vein, viinad.
Tuhksuhkur - saadakse kristallsuhkru jahvatamisel, nimetatakse ka tolm- või puudersuhkruks. Tükksuhkur - valmistatakse peensuhkrust, mis on pressitud kangideks ja siis lõigatud kuubikuteks. Liigid: · Kõva tükksuhkur - aeglaselt lahustuv · Minitükksuhkur - korrapärase kujuga, kergesti lahustuv Kaneelisuhkur - kaneeli ja peensuhkru segu, tolmamise vältimiseks lisatud veidi toiduõli. Vanillisuhkur - sisaldab ehtsat vanilli Vanilliinsuhkur - sisaldab naturaalse vanilli asemel kunstlikku asendajat vanilliini, puudub vanillile omane looduslik aroom. Suhkrusiirup - tekib kõrvalsaadusena valge suhkru tootmisel rafineerimistehases suhkrupeedist või suhkruroost, viskoosne suhkrulahus, milles osa suhkrust on lõhustunud glükoosiks ja fruktoosiks. Jaguneb: · Tume siirup - tumeda tooniga suhkrulahus, tugeva aroom ja maitse · Hele siirup - pehmemaitseline, kerge karamellimaitsega
Kuumade jookide liigitus · Kohvijoogid · Teejoogid · Kakaojoogid · Sokolaadijoogid · Alkoholiga joogid Kohv ja kohvijoogid · Kohvioad(jahvatatakse vahetult enne) või kohvipulber(erinevad jahvatusseadmed) o Erineva tumdusega röstitud · Puhas värske vesi 92-97 kraadi · Kohvipulbri kogused 1 l o Einekohv 30-50g o Keskmine kangus 60-80g o Kange 100-120g Kohvi valmistusviisid · Kohvimasin filtreerimisega o Paberfilter o Puhas vesi o Puhtad nõud o Segada,seista 2 min,serveerida kohe KOHVI TÜÜBID: · Kannukohv o Vesi keema o Kohvipulber kuuma vette o Korraks keema tõusta o Sadestub 5 min o Eelsoojendatud kannu paksu pealt ära · Presskannukohv
Koka kutseeksami kordamisküsimused ja vastused 1. Kirjelda külmtöötlemismeetodid · Külmutatud toiduainete sulatamine külmutatus liha- ja kalatoodete, pooltoodete sulatamine · Mittesöödavate ja saastunud osade eraldamine Näiteks: köögivilja sorteerimine köögivilja pesemine köögivilja koorimine tapaloomade seedeelundite eraldamine lindude sulgede ja sisikonna eraldamine kalade soomuste ja sisikonna eraldamine · Madala toiteväärtusega osade eraldamine Näiteks: kontide eraldamine lihast kõõluste eraldamine lihast kalade fileerimine · Toiduainetele ja pooltoodetele kuju andmine Näiteks: toiduainete tükeldamine toodete vormimine · Võtted mis kiirendava järgnevat kuumtöötlemist ja muudavad maitset Näiteks: toiduainete leotamine marineerimine · Võtted, mi
Kastmed 126 Salatid ja võileivad 132 Tangainetest toidud, riisi- ja pastaroad 139 Munatoidud 143 Kalatoidud 147 Lihatoidud 162 Köögiviljatoidud ja -lisandid 174 Magustoidud 185 Kuumad ja külmad joogid 196 8. Toitlustusteeninduse alused 203 Kliendikeskne teenindus toitlustuses 203 Teeninduse liigid 206 Toitlustusteenindajale esitatavad nõuded 208 Ettevalmistustööd teenindamiseks 211
32.Uhmer Masinad - erinevad jäämasinad, külmutuskapid, külmutusega riiulid, vitriinkapid, klaasipesumasinad, nõudepesumasinad, kohvimasinad, soojenduskapid. Masinate mudeleid on sadu, kasutamisjuhend peab olema baaris uuele töötajale kättesaadav. Baariklaasid (klassikalised) Klaaside kuju ja suurus on tähtsad nii väljanägemise seisukohast, kui ka praktilisest küljest. Samuti võivad igas baaris olla spetsiaalselt tellitud eriklaasid, spetsiaalse kujuga klaasid "maja" jookide jaoks. Vaadiõlu puhul võib olla klaasil joon, kuhuni jooki valada. Mõnedes maades käib see ka veini- ja teiste klaaside kohta. 1. Kokteiliklaas 10- 16 cl 2. Longdringi e. Collinsi e. Highball klaas 25- 38 cl (vesi, mahlad) 3. Margarita klaas kokteiliklaasi alumine osa ümar 4. Viskiklaas e. Old fashioned 5. On the rocks väiksem kui old fashioned, topelt aperitiiv 6. Shotiklaas e. Hot Shot (napsuklaasiks; jook pannakse põlema) 7
32. Uhmer Masinad - erinevad jäämasinad, külmutuskapid, külmutusega riiulid, vitriinkapid, klaasipesumasinad, nõudepesumasinad, kohvimasinad, soojenduskapid. Masinate mudeleid on sadu, kasutamisjuhend peab olema baaris uuele töötajale kättesaadav. Baariklaasid (klassikalised) Klaaside kuju ja suurus on tähtsad nii väljanägemise seisukohast, kui ka praktilisest küljest. Samuti võivad igas baaris olla spetsiaalselt tellitud eriklaasid, spetsiaalse kujuga klaasid "maja" jookide jaoks. Vaadiõlu puhul võib olla klaasil joon, kuhuni jooki valada. Mõnedes maades käib see ka veini- ja teiste klaaside kohta. 1. Kokteiliklaas 10- 16 cl 2. Longdringi e. Collinsi e. Highball klaas 25- 38 cl (vesi, mahlad) 3. Margarita klaas kokteiliklaasi alumine osa ümar 4. Viskiklaas e. Old fashioned 5. On the rocks väiksem kui old fashioned, topelt aperitiiv 6. Shotiklaas e
Soola sisalduse järgi jaotatakse mineraalveed kolme rühma: 1. väga madala mineraalide sisaldusega (mineraal soolade sisaldus alla 50 mg 1 liitri kohta. 2. madala mineraalide sisaldusega (oligo mineral) (mineraal soolade sisaldus alla 500 mg 1 liitri kohta. 3. kõrge mineraalide sisaldusega (mineraalsoolade sisaldus üle 1500 mg 1 liitri vee kohta. NB! Naturaalse mineraalvee etiketil peab olema näidatud millisest allikast on vesi pärit ja milline on tema mineraalainete sisaldus. Tuntumad veed: Gaseerimata, mineraal ja allikaveed: · Mineraalvesi Evian (Prantsusmaa)- alpidest pärinev mineraalne (naturaalne) vesi, mis on madala mineraalainete sisaldusega ja tasakaalustatud keemilise koostisega. · Everest- vähese mineraalainete sisadusega vesi, gaseeritud joogivesi
lauaviinamarjadel. nende hulgas on esikohal heleda värvusega suureviljalised sordid. Nende viljade värv on rohekas, kollane ja merevaigukollane. Näiteks kasvatatakse Itaalias eriti suurte kobaratega sorti `Grappoloni', Kreekas sorti `Rozaki' ning Türgis ja Küprosel sorti `Sultana'. Tumeda, punakassinise kuni mustjassinise värvusega sortide hulka kuuluvad `Cardinal', `Napoleon' ja `Olivette'. Seemneteta viinamarjasortidest on tuntuim Türgis kasvatatav rosinate tooraine `Sultanine'. Dattelviinamarjad on ovaalse kujuga, tugevama kestaga ja asuvad kobaras hõredamalt. heleda värvusega sortidest on tuntud bulgaaria sort `Bolgar'. Muskaatviinamarjad on spetsiifilise lõhna ja maitsega, heledast kuni tumeda värvusega. Itaalias on levinud heledaviljaline `Aleksandria Muskaat' ning tumedaviljaline `Hamburgi Muskaat'. Neid viinamarju kasutatakse küllaltki palju muskaatveinide valmistamiseks (Malaga, Porto, Marsala, Samos jt)
Kokteil koosneb Alkohoolsest põhjast, mis näitab joogi tüüpi (dzinn, viin) ja pehmendavast maitsejoogist (liköör, vermut, bitter), peale selle võivad esineda ka mõningad maiste ja vätvirõhud. Kokteili serveeritakse alati kõrge jalaga klaasist, et käsi ei soojendaks jooki st. Et peaks alati hoidma jalast kinni.Klaasi peaks mahtuma 69cl. SOUR. Sour on segu magusast, hapust ja kangest ning on aluseks paljudele jookidele. Magus on suhkruvesi, hapu on sidrunimahl ja kraade annab kange alkohol. Maht on 13 ja 20cl vahel tegemist on shortdringiga. Serveeritakse sirges klaasis, ilma jalata, mille maht on 1520cl. COLLINS. See on üks paljudest joogitüüpidest, mis baseerub sour'il, aga erineb sellepoolest, et seda lahjendatakse soodaveega. Collins on kõige mahukam longdrink, mis võib sisaldada kuni 35cl jooki. Collins klaas peaks mahutama kuni 35cl ja olema sirge ning lihtne. GROKK
Soola põhiliseks koostisosaks on naatriumkloriid Naatriumkloriidi sisaldus soolas oleneb soola puhtusastmest Puhas sool sisaldab 40% naatriumi ja 60% kloori Soolade liigitamine Tootmisviisi järgi jagunevad soolad: Meresool Jämesool Peensool ehk keedusool Tuntakse veel mitmeid lisanditega soolanimetusi (nt jodeeritud sool) Meresool Saadakse peamiselt merevee aurutamisel päikeseenergia toimel Seejärel soola ladestus kogutakse, vajadusel sõelutakse, peenestatakse ja pakendatakse Kuna tooraine ja energiaallikas (merevesi ja päikeseenergia) on väga odavad, siis on meresoola tootmiskulud suhteliselt madalad Puhtuseaste sõltub ümbritseva merevee koostisest ja puhtusest Jäme- ehk kivisool Saadakse enamasti maa-aluste soolalademete kaevandamisel Vajadusel peenestatakse, sõelutakse ja pakendatakse Jämesoola tootmine on suhteliselt odav eriti odava tööjõu puhul Tootmisel ei puhastata, seda tehakse vaid mehaaniliselt Peen- ehk keedusool
kolme suvekuu jooksul, pealegi toimub kogu protsess algusest lõpuni käsitsi. Pealegi tekib fleur de sel kohaliku pärimuse kohaselt soolaväljadel vaid siis, kui puhub idatuul. 3.4 Tarrendained 1. Zelatiin- saadakse loomakontidest 2. agar-agar-saadakse vetikatest 3. pektiin- saadakse puuviljadest ZELATIIN VALMISTAMINE JA KASUTAMINE Zelatiini valmistamisel hüdrolüüsitakse kamaras ja luudes olev kollageen. Tooraine zelatiini valmistamiseks võib pärineda sigadelt, veistelt või kaladelt. AS Baltic Pack turustab Belgia firma Rousselot zelatiini. Kogu tooraine mida firma Rousselot kasutab pärineb eranditult tervetelt loomadelt, millised on läbinud veterinaarkontrolli ja kõlbavad inimtoiduks. Hoolikas toorainega varustajate valik, kontrollitud kogumine ja transport on tegurid mille tulemusena valmib 17 Rousselot'is kõrgekvaliteediline zelatiin. Zelatiini kasutusalad:
Pealegi tekib fleur de sel kohaliku pärimuse kohaselt soolaväljadel vaid siis, kui puhub idatuul. 16 3.4 Tarrendained 1. Zelatiin- saadakse loomakontidest 2. agar-agar-saadakse vetikatest 3. pektiin- saadakse puuviljadest ZELATIIN VALMISTAMINE JA KASUTAMINE Zelatiini valmistamisel hüdrolüüsitakse kamaras ja luudes olev kollageen. Tooraine zelatiini valmistamiseks võib pärineda sigadelt, veistelt või kaladelt. AS Baltic Pack turustab Belgia firma Rousselot zelatiini. Kogu tooraine mida firma Rousselot kasutab pärineb eranditult tervetelt loomadelt, millised on läbinud veterinaarkontrolli ja kõlbavad inimtoiduks. Hoolikas toorainega varustajate valik, kontrollitud kogumine ja transport on tegurid mille tulemusena valmib Rousselot'is kõrgekvaliteediline zelatiin. Zelatiini kasutusalad:
mugulate kujust, kuivainesisaldusest, haiguskindlusest, stabiilsest kvaliteedist säilitamisel, tarbimisperioodi kestvusest, maitsest. 30. kartuli tähtsus, olulisemate toitainete ja vitamiinide sisaldus. Kartul on tähtis eelkõige oma mitmekülgsete kasutamisvõimaluste ja pinnaühikult saadava suure saagi tõttu. Kartul on: suurepärane toiduaine, oluline tööstuse tooraine (piiritus, tärklis, tärklisesiirup), väärtuslik söödakultuur. Mugulate toitainetesisaldus sõltub sordist ja kasvutingimustest. Kartuli kuivainesisalduse alusel eristatakse laua-, frii-, tsipsikartulit (krõpskartulit). Toorme kuivainesisaldus: lauakartulil 18 22% tsipsikartulil 22 24% friikartulil 20 24% Tärklise tootmiseks kasutatakse võimalikult kõrge kuivainesisaldusega kartulit.
1liitris merevees on umbes 30 g soola). Meresoola võib saada suurema soolasisaldusega sisemeredest või soolajärvedest (Punane meri, Surnumeri, Suur soolajärv). Meresoola saadakse peamiselt merevee aurutamisel, päikeseenergia toimel, spetsiaalsetes vannides või tiikides. Seejärel soola ladestus kogutakse, vajadusel ka sõelutakse, peenestatakse ja pakendatakse. Päikese ja tuule toimel aurustub vesi ja järgi jääb sool. Meresoola tooraine ja energiaallikas - vastavalt merevesi ja päikeseenergia - on väga odavad ning seega on selle soola tootmiskulud suhteliselt madalad. Samas on meresoola tootmine odav vaid soojemates piirkondades ning seetõttu hakkavad soola hinda, soola transportimisel päikeseenergia vaesematesse piirkondadesse, tugevalt mõjutama logistikakulud. 1.4.4 Lisanditega soolad. Soolale antakse täiendavaid omadusi erinevate lisandite nagu näiteks joodi, fluori ja nitriti abill
- kuivainesisaldusest, - haiguskindlusest, - stabiilsest kvaliteedist säilitamisel, - tarbimisperioodi kestvusest, - maitsest. 28. kartuli tähtsus, olulisemate toitainete ja vitamiinide sisaldus. Kartul on tähtis eelkõige: - mitmekülgsete kasutamisvõimaluste ja - pinnaühikult saadava suure saagi tõttu. Kartul on: - suurepärane toiduaine, - oluline tööstuse tooraine (piiritus, tärklis, tärklisesiirup), - väärtuslik söödakultuur. Sisaldab rohkesti süsivesikuid, on hea energiaallikas. Mugulates on keskmiselt 17,5% tärklist, kuni 2% täisväärtuslikku valku (kergesti seeditav). Kartulis leidub õun-, sidrun-, oksaal- ja foolhapet. Vitamiinidest leidub kartulis: B1 0,11 mg% B2 0,06 mg% B4 13,2 mg% B6 0,6 mg% E, D, K, PP 1,2 mg% C 26 42 mg%
2.6. Soolatud ja suitsutatud liha Soolatud liha. Kasutatakse kuiv- ja märgsoolamist (soolveega), samuti nn. kiirsoolamist soolalahus pritsitakse süstlaga lihaskoesse. Kõrvuti soolaga võidakse lisada maitseaineid. Soolatakse seapekki, -jalgu jt. Soolatakse ka tooteid, mis lähevad edasisele töötlemisele suitsutamine, kuivatamine. Suitsulihatooted. Suitsutamisel avaldavad saadustele toimet temperatuur, suitsus leiduvad ained ning keedusool. Liigitatakse tooraine järgi sealiha-, veiseliha-, lambaliha- ja linnulihatoodeteks ning termilise töötluse järgi toorsuitsu-, kuumsuitsu-, suitsu-keedu-, keedu- ning küpsetatud ja praetud toodeteks. Kõige paremini säiluvad toorsuitsutooted, mida on suitsutatud külma suitsuga kuni 5 ööpäeva ja seejärel kuivatatud. Neil on suurem keedusoola ja väiksem niiskusesisaldus. Ka keedu-, küpsetatud ja praetud tooted on kergelt suitsutatud. Suitsulihatooted jagatakse veel gruppidesse:
Sageli kasutatakse gratineerimisel riivjuustu või riivsaia, aga ka paksu koort. Prantsuse köögist on kogu maailmale tuttavad sellised road nagu Gratin Dauphinois ning klassikaline kartuligratään, milles keedukartulid kooresegus ja riivsaiaga kaetult üle küpsetatakse 2.5 Timbaalid Köögiviljapüreest valmistatud toit, millele lisatakse munakollased ja maitseained. Massil lastakse jahtuda ja lisatakse siis vahustatud munavalged. Mass pandakse väikestesse timbalivormidesse ja keedetakse ahjus vesivannil 170*C juures 25-30 minutit. 2.6 Terriin Terriin on Prantsuse köögist pärit toit, mis valmib spetsiaalses terriinivormis veevannis kuumutades. Kui eraldi nõu pole, siis sobib edukalt ka keeksivorm, millel kaaneks foolium. See 17 sarnaneb kõige enam meil levinud pasteedile
teejoomine levis vene ühiskonnas. Tee sobis ideaalselt vene eluga südamlik, soe ja jõudu andev. Samovar, kohandatud Tiibeti ,,kuumast kannust" on kombinatsioon keeva vee soojendajast ja teekannust. Vene kodu keskpunkti paigutatuna, võis see töötada terve päeva ja pakkuda kuni 40 tassi teed. Aasia mõju vene kultuurile näitab jällegi see, et külalised jõid oma teed hõbedaste hoidjatega klaasidest, mis on väga sarnased Türgi kohvitassidele. Venelastele on alati meeldinud kange, tugevalt kas suhkru , mee või moosiga magustatud tee. Siberi raudtee valmimisega aastal 1900 loobuti karavanidest. Kuigi revolutsioon sekkus vene ühiskonnakorraldusse jäi tee siiski tähtsaimaks tooteks. Tee, samuti kui vodka on Venemaa rahvuslikud joogid ka tänapäeval. 1.6 TEE JA AMEERIKA Inglise kolonistid Bostonis ei olnud enne 1670 aastat teest teadlikud ja see polnud avalikus müügis kuni 20 aastat hiljem. Teeaiad avati esmalt New Yorgis, mis endise Hollandi kolooniana tundis teed
annaabi.ee 
