Küsimus 1 Amortisatsioon mõõdab b. seda osa tootmiskuludest, mille võrra masinad ja seadmed vananedes oma väärtust kaotavad Küsimus 2 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Avaliku sektori kulutused sisaldavad avaliku sektori oste ja tulusiirdeid Vali üks: Väär Küsimus 3 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Netoinvesteeringud võrduvad Vali üks: b. koguinvesteeringud miinus amortisatsioon Küsimus 4 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus SKP mõõdab Vali üks: a. toodetud lõpphüviste turuväärtust Küsimus 5 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Tulude ringkäigu mudel kirjeldab Vali üks: a. tulude voogu ettevõtetelt kodumajapidamistele ja kodumajapidamistelt ettevõtetele
Mikro ja makroökonoomika Nimi Õpperühm 1 Kontrolltest 111.2 ÕIGE VALE. TEE VALE ÕIGEKS 1 - 10. Iga õige vastus annab 2 punkti. Kokku 20 p. 1. Sisemajanduse puhasprodukti suurus muutub alati proportsionaalselt muutustega sisemajanduse koguproduktis VALE, sisemaj.-e puhasprod.-i suurus sõltubtarbimise mahust ja SKP suurusest. 2. Kapitali kogus suureneb täpselt niipalju kui suurenevad koguinvesteeringud VALE, kapitali kogus suureneb vaid netoinvesteeringute korral. 3. Tarbimiskulutused on vahe isikliku tulu ja säästude vahel VALE, tarbimiskulutused on vahe kasutatava tulu ja säästu vahel. 4. Kui tarbimise piirkalduvus on 0,9, siis tarbijad kulutavad alati 90% oma tuludest tarbimiseks VALE, MPC näitab kui suur osa kasutatava tulu lisaühikust kulutatakse tarbimisele. 5. Netoeksport võrdub kaupade ja teenuste impordi ja ekspordi summaga VALE, netoeksport = eksport - import
2) netoinvesteeringud 33 3) avaliku sektori kulutused 82 4) netoeksport -10 5) tarbimiskulutused 210 6) eksport 20 7) koguinvesteeringud 56 8) käsutatav tulu 220 Arvuta: a) kapitali tarbimiskulu b) import c) sääst d) sisemajanduse puhasprodukt Ülesanne 2.1.3 Punkte 6 On antud järgmised andmed: DI C S MPC
2) netoinvesteeringud 33 3) avaliku sektori kulutused 82 4) netoeksport -10 5) tarbimiskulutused 210 6) eksport 20 7) koguinvesteeringud 56 8) käsutatav tulu 220 Arvuta: a) kapitali tarbimiskulu b) import c) sääst d) sisemajanduse puhasprodukt Ülesanne 2.1.3 Punkte 6 On antud järgmised andmed:
d. Riigihanked ja töötasu e. Eratarbimiskulusid ja koguinvesteeringuid 14. Oletame, et SKP suurenes 50 mlrd. kroonilt 60 mlrd. kroonile ja deflaator 125 kuni 150. Sellistel tingimustel reaalne SKP: a. Ei muutu b. Suureneb c. Väheneb d. Ei saa esitatud andmete alusel arvutada e. Kõik eelnevad vastused valed 15. Allpooltoodud agregeeritud suurustest ei lülitata SKP-sse, mis on arvestatud kulutuste meetodil: a. Koguinvesteeringud b. C+I+G c. Kaupade ja teenuste puhaseksport d. Kaupade ja teenuste riiklik ost e. Töötasu ja palk 16. Isiklik tulu (PI) – see on: a. Aastas toodetud kaupade ja teenuste maksumus b. Majapidamiste poolt aastas saadud tulu c. Isiklikuks kasutamiseks mõeldud tulu peale maksude tasumist d. Antud maal erasööstude arvel kujunenud summa e. SKP miinus amortisatsioon 17
SKP per capita – SKP ühe elaniku kohta = SKP (EUR) / Elanike arv RKP (RKT) ; GNP – rahvamajanduse koguprodukt RKP mõõdab mingi konkreetse riigi rahvaomanduses olevate varadega mingi perioodi jooksul toodetud kaupade ja teenuste lõpptarbimise kogusumma rahalises väljenduses. RKP = SKP + NFT (rahvusvahelise toodangu tulu?) Ainult suletud majanduses on RKP ja SKP võrdsed ! SKP = C + I + G + (X – M) C = kodumajapidamiste tarbimine I = kodumaised koguinvesteeringud G = Avaliku sektori kulud X = Eksport M = Import X-M = Netoeksport Vastand on tulude ehk sissetulekute meetod. Kolmas variant on lisandväärtuse meetod Vahetoodang – ühe ettevõtte lõpptoodang, mida kasutatakse teises ettevõttes ressursina ehk sisendine tootmiseks. Lisandväärtus – tootmise käigus lisandunud väärtus Lisandväärtu s Vahetoodang Nafta 2.- Töötleja 4.- 2.- Hulgimüük 10
miljonites €-des. Arvutada sisemajanduse puhasprodukt: a. 367 b. 354 c. 341 d. 341 Avaliku kauba tarbimisest a. võivad kasu saada kõik indiviidid, v.a. kauba ostja b. saavad kasu üksnes kauba ostja c. võivad kasu saada kõik indiviidid, k.a. kauba ostja d. saavad kasu üksnes tasuta kaasasõitjad Ebaküllaldane kogunõudlus kutsub esile: a. struktuurse töötuse suurenemise b. tsüklilise töötuse c. siirdetöötuse d. varjatud töötuse kasvu e. kõik vastused valed Erasektori koguinvesteeringud võetakse arvesse: a. kasutatav tulu b. isikliki tulu c. SKP tulude meetodil d. SKP kulude meetodil e. RPP kulude meetodil Ettevõtte panuse arvestamiseks lisandunud väärtuse alusel arvestatud SKP-s, tuleb toote turuhinnast maha arvata: a. jaotamata kasum b. teistele firmadele teostatud müük c. kulum d. kõik vastused valed e. kõik riigile makstavad kaudsed maksud Firma palkab täiendava ressursiühiku kui a. MRP >MP b. MP >0 c. MRC < MRP d. MRC > W
G avaliku sektori kulutused ehk valitsuse kulutused kaupadele ja teenustele ostuks X eksport, välismaale müüdud M import, välismaalt ostetud (X M) - netoeksport Nominaalne SKP jooksvates või praegu kehtivates hindades arvestatud SKP. Reaalne SKP = Nominaalne SKP / SKP deflaator. Rahvuslik koguprodukt RKP = SKP + netotulud välismaalt (puhasinvesteeringud) Sisemajanduse puhasprodukt NDP = SKP amortisatsioon = C + (I- D) + G + (X M). Netoerainvesteeringud = koguinvesteeringud amortisatsioon. Rahvuslik tulu ehk rahvatulu RT on töötasude ja palkade, renditulude, netointresside ja ettevõtete poolt teenitud kasumite summa. RT = NDP kaudsed ärimaksud. Rahvamajanduse puhastulu NNI on vaadeldavas riigis teenitud residentide ja ettevõtete tulu. Amortisatsioon = Koguinvesteering netoinvesteering. Kasum = dividendid + jaotamata kasum + kasumimaksud. Isiklik tulu PI = rahvatulu kaudsed maksud = kasutatav tulu + isiklikud maksud.
a. järgmise jooksvates hindades antud näitajad: töötajate palk 100 miljonit eurot eratarbimine 90 miljonit eurot avaliku sektori tarbimine 30 miljonit eurot ettevõtete kasum 20 miljonit eurot põhivara kulum 25 miljonit eurot kaudsed maksud 20 miljonit eurot subsiidiumid 5 miljonit eurot koguinvesteeringud 45 miljonit eurot eksport 70 miljonit eurot import 75 miljonit eurot 2 Prognoosides 2014.a. näitajate põhjal 2015.a. eelarve jaoks maksubaasi, eeldati SKP reaalkasvuks 5% ja SKT deflaatori väärtuseks 3,5%. Leida SKP 2014.a. hindades, milline oli SKP nominaalne kasv (2014.a.-ga võrreldes) ja väärtus 2015.a. jooksvates hindades? Prognoosides 2014.a
15. Maksebilanss näitab kui palju raha tuli riiki sisse ja kui palju läks välja. · Jaguneb : jooksevkonto (kaupade / teenuste muutus) ja kapitalikonto (raha liikumine) · Jooksevkonto ülejäägiga või puudujäägiga (defitsiit) · Vahetuskurss on ühe valuuta hind teise suhtes. · * Kaup* 12 LVL (Läti Latt). Mitu eurot? · Kurss 0,7409 · Eurodes = 12: 0,7409= 16. SKP arvutamine (kulumeetod) · SKP= C+I+G+ (X-M) · C- kodumajapidamiste kulutused · I- kodumaised koguinvesteeringud · G- avaliku sektori tarbimiskulutused · X (ekspert) M (import) = netoeksport 17. Tegevusvaltkonnad · Veondus laondus ja side logistika · Finantsvahendus kinnisvara- ja muu äriteenindus · Riigivalitsemine ja kaitse, haridus, sotsiaaltöö, ja tervishoid · Ilu- ja isikuteenindus TURG · Tarbija valik kujuneb 1. Vajadused 2. Eelistused 3. Võimalused 4. Eneseteostus
a. 367 b. 354 c. 341 d. 341 Avaliku kauba tarbimisest a. võivad kasu saada kõik indiviidid, v.a. kauba ostja b. saavad kasu üksnes kauba ostja c. võivad kasu saada kõik indiviidid, k.a. kauba ostja d. saavad kasu üksnes tasuta kaasasõitjad Ebaküllaldane kogunõudlus kutsub esile: a. struktuurse töötuse suurenemise b. tsükl ilise töötuse c. siirdetöötuse d. varjatud töötuse kasvu e. kõik vastused valed Erasektori koguinvesteeringud võetakse arvesse: a. kasutatav tulu b. isikliki tulu c. SKP tulude meetodil d. SKP kulude meetodil e. RPP kulude meetodil Ettevõtte panuse arvestamiseks lisandunud väärtuse alusel arvestatud SKPs, tuleb toote turuhinnast maha arvata: a. jaotamata kasum b. teistele firmadele teostatud müük c. kulum d. kõik vastused valed e. kõik riigile makstavad kaudsed maksud Firma palkab täiendava ressursiühiku kui a. MRP >MP b. MP >0 c. MRC < MRP d. MRC > W
b) võivad kasu saada kõik indiviidid,k.a kauba ostja Riiklik julgeolek on avalik kaup,kuna c) selle tarbimisest saadav kasu ei kahane lisatarbijate lisandumise korral 9. Rahvusliku koguprodukti mõõtmine Avaliku sektori kulutused sisaldavad avaliku sektori oste ja tulusiirdeid · Vale,tulusiirdeid ei arvestata rahvamajanduse arvepidamises avaliku sektorikulutuste all Kapitali kogus suurenebtäpselt niipalju,kui suurenevad koguinvesteeringud · Vale,kapitali kogus suureneb nii palju kui suurenevad neto-erainvesteeringud Kui reaalne SKP on suurenenud ja SKP deflaator suurenenud,siis see tähendab,et nominaalne SKP on suurenenud · Õige SKP mõõdab sotsiaalset heaolu · Vale,SKP mõõdab riigi majandusliku tegevuse tulemusi Kogutulutuste neli komponenti on- tarbimiskulutused,koguinvesteeringud,avaliku sektori kulutused,netoeksport.
Keynesi järgi: Vali üks: a. turumajanduses endas on kätketud mehhanismid, mis tagavad kõrge hõivetaseme b. majandus peab arenema tsentraliseeritud planeerimise toel c. tuleb likvideerida eraomandus d. valitsus peab rakendama riigihankeid ja makse, et soodustada töötuse langust e. kõik valed Küsimus 29 3 Netoinvesteeringud võrduvad : Vali üks: a. tarbimine miinus säästud b. rahvuslik puhastulu miinus amortisatsioon c. koguinvesteeringud miinus amortisatsioon d. sisemajanduse põhiprodukt miinus amortisatsioon Küsimus 30 3 Majandus, mis võimeline tootma ühte toodet rohkem, ilma, et vähendaks teise toote tootmist, omab : Vali üks: a. kasvavaid alternatiivkulusid b. töötust c. stabiilset hinnataset d. tehnilist efektiivsust e. täishõivet Küsimus 31 3 Kui nominaalne tulu suurenes 8%, hindade tase 10%, siis reaalne tulu: Vali üks: a
Rahvuslik koguprodukt-sisaldab lisaks sisemaisele koguproduktile välismaal teenitud netotulu kodumaiste tootmistegurite(tööjõud, kapital) kasutamisest. SKP arvutamise meetodid: tootmismeetod: lisaväärtused põllumajanduses, tööstuses, teeninduses, valitsussektoris = SKP + kaudsed maksud subsiidiumid sissetuleku meetod: töötajate palk + ettevõtete kasumid + põhivara kulum = SKP + kaudsed maksud - subsiidium kulutuste meetod: eratarbimine + avaliku sektori tarbimine + koguinvesteeringud + kaupade ja teenuste eksport- kaupade ja teenuste import. Kõik kokku on SKP turuhindades. SKP turuhindades + netosissetulek välismaalt = RKP turuhindades RKP turuhindades + jooksvad netoülekanded = kasutada olev kogurahvatulu. Kasutada olev kogurahvatulu amortisatsioon = kasutada olev netorahvatulu Puhas majanduslik heaolu- näitab inimese rahulolu ja hõlmab lisaks ühiskonnas loodud kogutoodangule veel ka vaba aja varimajanduse väärtuse, millest on lahutatud negatiivsed välismõjud
tootja..........hinnaindeksit ja SKP deflaatorit......................... 20. Kui riigis A on fikseeritud vahetuskurss ning antud riigis on inflatsioonimäär kõrgem kui tema peamiste kaubanduspartneritel, siis riigi A eksport suureneb.........................ja import väheneb.............. TEE ÕIGE VALIK 21 - 30, Iga õige vastus annab ühe p., kokku 10 p. 21. Netoinvesteeringud võrduvad : a) sisemajanduse põhiprodukt miinus amortisatsioon b) koguinvesteeringud miinus amortisatsioon c) rahvuslik puhastulu miinus amortisatsioon d) tarbimine miinus säästud 22. Kapitali tarbimiskulu mõõdab: a) ettevõtete säästude suurust, mida kasutatakse masinate ja seadmete ostmiseks antud ajaperioodil b) kõiki kulutusi, mis tehtud uute tootmishoonete ja eluasemete ehitamiseks antud ajaperioodil c) kõiki kulutusi, mis on tehtud masinate ja seadmete ostuks antud ajaperioodil
SKP suurust on võimalik kindlaks teha kolme meetodiga: sissetulekumeetod, kulutuste meetod ja tootmismeetod. Tabel 1. SKP arvutamise meetodid Tootmismeetod Sissetuleku meetod Kulutuste meetod Lisandväärtused Põllumajanduses Eratarbimine Tööstuses Töötajate palk +Avaliku sektori tarbimine Teeninduses +Ettevõtete kasumid +Koguinvesteeringud Valitsussektoris +Põhivara kulum +Kaupade ja teenuste eksport =SKP =SKP -Kaupade ja teenuste import +Kaudsed maksud +Kaudsed maksud -Subsiidiumid -Subsiidiumid =SKP turuhindades SKP turuhindades + Netosissetulek välismaalt = RKP turuhindades RKP turuhindades + Jooksvad netoülekanded = Kasutada olev kogurahvatulu Kasutada olev kogurahvatulu - Amortisatsioon = Kasutada olev netorahvatulu
Kui väljendada k-ga kapitali hulka ühe tööjõuühiku kohta k = K/L, siis järelikult kapitali kasvumäär ühe tööjõuühiku kohta sõltub K ja L kasvumäärast. Eeldame, et tööjõu juurdekasvu ei toimu. Kapitali juurdekasvu ehk investeeringuid tagavad säästud. Pikal perioodil säästud muutuvad alati täies mahus investeeringuteks, ehk S = I. Siis I = sY, kus s on keskmine säästmiskalduvus S/Y. Kui koguinvesteeringud sõltuvad majapidamiste säästudest, siis puhas- ehk netoinvesteeringud sõltuvad veel kapitali amortisatsioonimäärast, . K = I K. Teades veel, et toodang ühe tööjõuühiku kohta y = Y/L, on võimalik väljendada kapitali kasvu ühe tööjõuühiku kohta järgmiselt (kapitali akumulatsioonivõrrand): k = sy k. Majandus saavutab tasakaalulise seisundi (k*) siis, kui tööjõu kapitalivarustatus on konstantne (k = 0) ja sy = k. Kui sy > k, siis k kasvab. Kui sy < k, siis k väheneb
kaup, ühiskaup, sotsiaalkaup, ebasoovitatav: avalik hüve[1]) (inglise public good) on hüvis, mille tarbimine on konkurentsitu ja välistamatu. Avalikule kaubale vastandub erakaup. 5. SKP ja RKP, nende olemus ja mida nad sisaldavad a. SKP – Sisemajanduse koguprodukt. Aasta jooksul toodetud lõpphüviste koguväärtus. i. Kulumeetodil arvutamine: SKP = C (eratarbimine)+ I (koguinvesteeringud)+ G (valitsuse kulud)+ NE (netoeksport) b. RKP – Rahvamajanduse kogutoodang. Loodud kaupade ja teenuste lõpptarbimise kogusumma rahalises väljenduses. (Makroökonoomika tähtsaim näitaja) i. Kuluvoomeetod: palk + intressid ja renditulud + korporatsiooniväliste ettevõtete tulud + korporatsioonide kasumid + kaudsed maksud + amortisatsioon. ii. Kaubavoomeetod: eratarbimise kulud + riigi ostetud
SKP arvutamise meetodid: *Nominaalne SKP(inflatsiooniga korrigeerimata)- arvutatakse, kasutades antud jooksva aasta hüviste ja teenuste turuhindasid *Reaalne SKP- korrigeeritakse hinnaindeksiga, sõltub arvutuse aluseks võetud baasaastast SKP ja ka RKP arvutamiseks kasutatakse paralleelselt kolme meetodit : *tootmise meetod e lisandväärtuse meetod- Arvepidamine mille aluseks kogutoodangust vahetarbimise mahaarvamine *tarbimise meetod e kulutuste meetod SKP = C (eratarbimine)+ I (koguinvesteeringud)+ G (valitsuse kulud)+ NE (netoeksport=ekpordi-impordi vahe) *Sissetulekute meetod e saadud tulu meetod SKP = sissetulekud (sh palk, rent, intress, kasum)+ amortisatsioon (ehk kulutused põhivahendite remondiks) + kaudsed maksud (toote hinna sees) Majadustsükliks nimetatakse tõusu- ja langusperioode majanduses, need avalduvad rahvamajanduse kogutoodangu, kogutulu, tööhõive ja töötuse, inflatsioonitaseme näitajate perioodiliste kõikumistena mingil ajavahemikul ja mis
Kui väljendada k-ga kapitali hulka ühe tööjõuühiku kohta k = K/L, siis järelikult kapitali kasvumäär ühe tööjõuühiku kohta sõltub K ja L kasvumäärast. Eeldame, et tööjõu juurdekasvu ei toimu. Kapitali juurdekasvu ehk investeeringuid tagavad säästud. Pikal perioodil säästud muutuvad alati täies mahus investeeringuteks, ehk S = I. Siis I = sY, kus s on keskmine säästmiskalduvus S/Y. Kui koguinvesteeringud sõltuvad majapidamiste säästudest, siis puhas- ehk netoinvesteeringud sõltuvad veel kapitali amortisatsioonimäärast, . K = I K. Teades veel, et toodang ühe tööjõuühiku kohta y = Y/L, on võimalik väljendada kapitali kasvu ühe tööjõuühiku kohta järgmiselt (kapitali akumulatsioonivõrrand): k = sy k. Majandus saavutab tasakaalulise seisundi (k*) siis, kui tööjõu kapitalivarustatus on konstantne (k = 0) ja sy = k. Kui sy > k, siis k kasvab. Kui sy < k, siis k väheneb
majanduslanguste aastad. Investeeringud/SKP % 15 10 5 0 1960 1970 1980 Aastad Investeeringute ebastabiilsus ebastabiilsus. USA näide näide. 12 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Investeeringud triljonites $ koguinvesteeringud 0.6 netoinvesteeringud 0.4 amortisatsioon ja mahakandmised 0.2 1970 1975 1980 1985 1990 1995 aasta Koguinvesteeringud, amortisatsioon ja netoinvesteeringud. Kõik tootmishooned, ehitused, seadmed koos kujutavad endast ühiskondlikku põhivara e. põhikapitali, millele pidevalt lisanduvad jooksvad investeeringud
SKP turuhindades + Netosissetulek välismaalt = RKP turuhindades Lisandväärtus on kogutoodangu väärtus, millest on lahutatud teistelt tootjatelt hangitud ja hüviste valmistamiseks kasutatud materjalide, pooltoodete jne. väärtus, ehk teisisõnu tootmise algsisendite väärtus. Neid rahvamajanduses mingil perioodil toodetud hüviseid, mis kasutatakse ära selle perioodi tootlikuks tarbimiseks, nimetatakse vahetoodanguks. Kapitali kogumahutus ehk kodumaised koguinvesteeringud koosnevad kahest komponendist: kapitali kogumahutusest põhivarasse ja muutustest varudes. Ekspordis arvestatakse kõiki kaupu, mis lahkuvad riigi majandusterritooriumilt teistesse riikidesse ning ka teenuseid, mida osutavad residendid oma territooriumil mitteresidentidele. Impordis arvestatakse kõiki tooteid, mis on toodud riigi majandusterritooriumile teistest riikidest ning teenuseid, mida on osutanud mitteresidendid residentidele.
laenuhaldur Nii nagu mõjutas tervet maailma majanduslangus, on see mõjutanud ka Eestit ja ka teenindust Eestis. Majanduslangus on seotud tööjõuga, töökohtadega ning inimeste sotsiaalse turvatundega. Majanduslangust saab arvutada, kui arvutada välja konkreetse riigi SKP (sisemajanduse kogu toodang). SKP = C + I + G + NX , kus: C eratarbimine, I koguinvesteeringud, G valitsuse kulud, NX netoesport. Kui teeninduses töötavatel inimestel jääb palk järjest väiksemaks või töötajaid koondatakse, siis mõjutab see otseselt ka teeninduskultuuri. Tööhõive määr, mis oli ligi 70 protsenti 2008 aasta keskel, langes alla 59 protsendi 2010 aasta alguseks, kajastades eriti tugevaid muutusi ehitussektoris ja tootmises ning lisaks ka kaubanduses ja transpordis. (Markoo; Tammaru, 2011: 9). Joonis 1. Rahvaarv ha maksutulu 2000-2009. (Aas, 2007).
SKP turuhindades + Netosissetulek välismaalt = RKP turuhindades Lisandväärtus on kogutoodangu väärtus, millest on lahutatud teistelt tootjatelt hangitud ja hüviste valmistamiseks kasutatud materjalide, pooltoodete jne. väärtus, ehk teisisõnu tootmise algsisendite väärtus. Neid rahvamajanduses mingil perioodil toodetud hüviseid, mis kasutatakse ära selle perioodi tootlikuks tarbimiseks, nimetatakse vahetoodanguks. Kapitali kogumahutus ehk kodumaised koguinvesteeringud koosnevad kahest komponendist: kapitali kogumahutusest põhivarasse ja muutustest varudes. Ekspordis arvestatakse kõiki kaupu, mis lahkuvad riigi majandusterritooriumilt teistesse riikidesse ning ka teenuseid, mida osutavad residendid oma territooriumil mitteresidentidele. Impordis arvestatakse kõiki tooteid, mis on toodud riigi majandusterritooriumile teistest riikidest ning teenuseid, mida on osutanud mitteresidendid residentidele.
AT 7 14. Rahvatulu see on: A. C+T+G-siirdemaksed+kaudsed maksud B. investeeringud miinus säästud C. kestva kasutusega esemete ja teenuste maksumus D. isiklik tulu+isikumaksud-subsiidiumid riiklikele ettevõtetele E. renditulu, töötasu, intressitulu, tulud omandilt ja äriühingute kasumid ANSWER: E 15. Allpooltoodud agregeeritud suurustest ei lülitata SKP-sse, mis on arvestatud kulutuste meetodil: A. koguinvesteeringud B. C+I+G C. kaupade ja teenuste puhaseksport D. kaupade ja teenuste riiklik ost E. töötasu ja palk ANSWER: E 16. Erasektori koguinvesteeringud võetakse arvesse: A. SKP tulude meetodil B. SKP kulude meetodil, C. RPP kulude meetodil; D. kasutatav tulu; E. isikliki tulu ANSWER: B 17. Töötasu arvestatakse: A. SKP arvestamisel tulude meetodil B. SKP arvestamisel kulude meetodil C. puhasekspordi arvestamise D
o Näiteks, välismaal töötavate Eesti kodanike majandusliku tegevuse tulemusi arvestatakse Eesti RKP koostises, kuid neid ei arvestata SKP koostises. Kontrolltest 9 Õige-Vale. Tee vale õigeks! · Avaliku sektori kulutused sisaldavad avaliku sektori oste ja tulusiirdeid. V o Tulusiirdeid ei arvestata rahvamajanduse arvepidamises avaliku sektori kulutuste alla. · Kapitali kogus suureneb täpselt niipalju kui suurenevad koguinvesteeringud V o Kapitali kogus suureneb nii palju kui suurenevad netoerainvesteeringud. · Kui reaalne SKP on suurenenud ja SKP deflaator suurenenud, siis tähendab see, et nominaalne SKP on suurenenud. Õ · SKP mõõdab sotsiaalset heaolu. V o SKP mõõdab riigi majandusliku tegevuse tulemusi. Täida lüngad! · Kogukulutuste neli komponenti on: tarbimiskulutused, koguinvesteeringud, avaliku sektori kulutused ja netoeksport
I - eraettevõtete investeeringud (sisemaised koguerainvesteeringud), nt uued seadmed G - avaliku sektori lõpptarbimiskulutused, nt keskvalitsuse ja omavalitsuse kulutused (palgad, kaupade ostud) X-M e NX netoeksport, x eksport, m import Puhas- e netoinvesteeringud väljendavad uute kapitalikaupade lisandumist, olles uued investeeringud, mis jäävad üle amortiseerunud tootmisvahendite korvamiseks kasutatud asendusinvesteeringutest In = I D In - puhas- e netoinvesteeringud I - koguinvesteeringud D - amortisatsioon (asendus- ehk korvamisinvesteeringud) Majandusteadlased kasutavad sageli ka sisemajanduse puhasprodukti e netoprodukti näitajat SPP (net domestic product NDP), mis arvestab SKP-st maha amortisatsiooni (põhivara kulumi) ja on selliselt täpsem kogutoodangu mõõt. SPP = SKP D SPP - sisemajanduse puhasprodukt SKP - sisemajanduse koguprodukt D - amortisatsioon (depreciation) 3. Sissetuleku- ehk saadud tulu meetodi puhul leitakse kogutoodangu
sest seeon tulu, samalajal subsiidiumid lahutatakse, kuna nad ei ole osa toodangu väärtusest. Reaalne SKP Seeon suurus mis näitab kas SKP muutus hindad tõttu või täna toodangu muutusele. Lahutates SKP-st amortisatsiooni saadakse sisemajanduse puhasprodukt (NDP). D- amortisatsioon Uued investeeringud, mis jäävad üle asendusinvesteeringutest, on netoerainvesteeringud. Need saab, kui lahutada koguinvesteeringutest amortisatsioon. Selline lähenemine näitab, et koguinvesteeringud on SKP komponendiks ja netoerainvesteeringud NDP komponendiks. Rahvamajanduse puhastulu (NNI) on vaadeldavas riigid teenitud residentide ja ettevõtete tulu. See leitakse kui tootmishindades väljendatud sisemajanduse netotulu kohandatakse residentide ja mitteresidentide tulude vahega. Isiklik tulu on tulu, mida indiviidid tegelikult saavad. Kui isklikust tulust lahutada isiklikud netomaksud(üksikisiku tulumaks miinus tulusiirded avalikult sektorilit), saame kasutatava tulu (Yd)
vahendite liikumisteed majapidamiste, ettevõtete ja avaliku sektori vahel ühes suunas, ja ressursside ning kaupade ja teenuste liikumist vastupidises suunas. SKT arvutamiseks on kolm viisi, mis vigade puudumisel annaksid sama tulemuse: tulumeetodil: SKP = sissetulekud (sh palk, rent, intress, kasum)+ amortisatsioon (ehk kulutused põhivahendite remondiks) + kaudsed maksud (toote hinna sees) kulumeetodil: SKP = C (eratarbimine)+ I (koguinvesteeringud)+ G (valitsuse kulud)+ NE (netoeksport) Reaalne koguprodukt: kui SKP väärtus muutub, teaksime, kas see muutus oli põhjustatud hindade muutustest või reaalse toodangu muutustest. Reaalne SKP arvutatakse SKP väärtuse jagamisel SKP deflaatoriga. SKP deflaator on kogutoodangu hinnataseme indeks või SKP komponentide kaalutud keskmine hind. Nominaalne SKP: (SKP jooksvates hindades) väljendab toodetud kaupade ja teenuste hinda antud aasta.
15 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 28. Foxlandia rahvamajanduse arvepidamine põhinäitajaid on toodud tabelis, kusjuures netosissetulek välismaalt on 0. Kulutuste meetod Saadud tulu meetod palgad, töötasud ................................ 800 + eratarbimiskulutused ........................... 900 + väikeettevõtete kasumid ......................... 100 + koguinvesteeringud .............................. 150 + korporatiivsed kasumid ..........................100 + renditulud ........................................... 75 + netointressid ........................................ 75 + avaliku sektori ostud ............... ............ 200 + eksport ............................................ 100 + import ............................................. 50 - kaudsed netomaksud .................
arvestatta neid avaliku sektori kulutuste hulka. Suurima osa tulusiiretest moodustavad reeglina sotsiaalkindlustusmaksed. Varud hõlmavad ettevõtte tootmissisendeid(maa, töö, kapital) ja omatoodangut laos. Väljavoog on tulu, is läheb tulu ringkäigu mudelist välja ning ähendab kodumajapidamiste ja ettevõtete tlutaset. Näiteks maksud ja kodumajapidamiste säästud. Ülesanded Kapitali kogus suureneb täpselt nii palju, kui palju suurenevad netoerainvesteeringud (koguinvesteeringud-amortisatsioon). Mõõdab riigi majandusliku tegevuse tulemsi Kogus mille võrra kapitalivaru aasta jooksul väheneb, on amortisatsiooni mõõduks. SKP mõõab toodetud lõpphüviste turuväärtust PT 11 Rahvamajanduse kogutulu määramine Impordi piirkalduvus MPM väljendab imporfi muudu ja kogutulu muudu suhet. MPM=(M1-M2)/(Y1-Y2) Inflatsioonilõhe on suurus mille võrra kogukulutused ületavad lühiajaliselt kogutoodangu täishõive taset.
Näiteks Eesti SKT sisaldab küll välismaalaste Eestis teenitud kogutulu, aga ei sisalda Eesti kodanike tulu, mis on teenitud välismaal. Enamasti ei ole SKT ja RKT erinevused suured. Arvutamine SKT arvutamiseks on kolm viisi, mis vigade puudumisel annaksid sama tulemuse: •tulumeetodil: SKP = sissetulekud (sh palk, rent, intress, kasum)+ amortisatsioon (ehk kulutused põhivahendite remondiks) + kaudsed maksud (toote hinna sees) •kulumeetodil: SKP = C (eratarbimine)+ I (koguinvesteeringud)+ G (valitsuse kulud)+ NE (netoeksport) •toodangust lähtudes: SKP = lisandväärtus + netomaksud toodetele 8 SKT arvutamisel liidetakse mingeid kindlaid hindu (baashindu) kasutades kokku kõigi antud territooriumil toodetud kaupade ja teenuste koguväärtus (või analoogiliselt tarbitud toodang või teenitud tulu). Seetõttu sõltub SKT väärtus kasutatavatest baashindadest. Väga erineva
ostmiseks. Tulusiirded kujutavad endast tulu ümberjaotust ja rahvamajanduse arvepidamises ei arvestatta neid avaliku sektori kulutuste hulka. Suurima osa tulusiiretest moodustavad reeglina sotsiaalkindlustusmaksed. Varud hõlmavad ettevõtte tootmissisendeid(maa, töö, kapital) ja omatoodangut laos. Ülesanded Kapitali kogus suureneb täpselt nii palju, kui palju suurenevad netoerainvesteeringud (koguinvesteeringud-amortisatsioon). Mõõdab riigi majandusliku tegevuse tulemsi Kogus mille võrra kapitalivaru aasta jooksul väheneb, on amortisatsiooni mõõduks. SKP mõõab toodetud lõpphüviste turuväärtust PT 11 Rahvamajanduse kogutulu määramine Impordi piirkalduvus MPM väljendab imporfi muudu ja kogutulu muudu suhet. MPM=(M1-M2)/(Y1-Y2) Inflatsioonilõhe on suurus mille võrra kogukulutused ületavad lühiajaliselt kogutoodangu täishõive taset.
Lihtsaima seose eratarbimiskulutuste ja tulude vahel esitas J. M. Keynes, kelle arusaam tarbimisfunktsioonist on jäänud tänini tarbimiskulutusi selgitavate teooriate põhialuseks. Keynes tõi esile seaduspära, et tarbimine tulude tõuste küll suureneb, kuid osa tulude kasvust suunatakse ka säästudeks. Investeerimiskulutused I- koosnevad peamiselt uute kapitalikaupade soetamise kulutustest, uusehitusest ning akumuleerunud kaubavarudest. Kogunõudluse kujunemisel on vaatluse all koguinvesteeringud. Valitsussektori kulutused G- valitsussektori kulutused sõltuvad ühelt poolt tema funktsioonidest, teiselt poolt aga tema käsutada olevatest eelarve vahenditest, mis saadakse peamiselt mitmesugustelt maksudelt. 50. Miks on kogunõudluse kõver negatiivse tõusuga (langev)? Selle langev kuju näitab, et hinnataseme tõustes kogunõudlus väheneb ja vastupidi. 51. Milliste tegurite mõjul toimub kogunõudluse kõvera nihe?
siis on …………… investeerimisprojekte mis on kasumlikud. negatiivne (alla paremale); rohkem 8. Võrrand Y"katusega"=C(Y"katusega" - T"katusega") + I(r) + G"katusega" on lahendatav, et leida ………….. tasakaalutase: intressimäära 9. Kui (kogu)tulu on 4800 rahaühikut (rü), tarbimine 3500 rü, valitsuse kulutused 1000 rü ja maksutulud 800 rü, siis avaliku sektori sääst (avalik sääst) võrdub: -200 10. Tasakaaluseisundis võrduvad koguinvesteeringud: rahvamajanduse säästuga Harjutus 1. Täielikult konkureerivad, kasumit maksimeerivad firmad palkavad töötajaid seni kuni: töö(jõu) piirprodukt „korrutatud“ tooteühiku hinnaga võrdub töötajale makstava palgaga 2. Kapitali pakkumise kasv: alandab kapitali reaalset renti R/P 3. Vastavalt Cobb-Douglase tootmisfunktsioonile töö(jõu)le minev tulude osakaal
ettevõtete laovarudes. Kui firma toodab 10 ühikut kaupa ja suudab maha müüa 8 ühikut, siis 2 ühikut, mis jäi müümata, loetakse investeeringute hulka. Investeeringute tulemusel suureneb kapitali kogus majanduses. Teatavasti osa kapitali ka amortiseerub (kulub, st muutub kasutuskõlbmatuks). Kui koguinvesteeringutest maha arvata see osa kapitali, mis on amortiseerunud, saadakse netoinvesteeringud (= koguinvesteeringud – amortisatsioon). Netoinvesteeringud näitavad, kui palju suurenes majanduses kapitali kogus. Koguinvesteeringud näitavad, kui palju valmistati uusi kapitalikaupu. Kuid milles seisneb kirjeldatud mudeli multiplikaatori- ehk võimendiefekt? Kirjutades uuesti välja SKP võrrandi, saame seda teha järgmiselt (endiselt eeldame, et tegemist on suletud majandusega ja puudub valitsussektor):
-Dotatsioonid Teeninduses -import Valitsussektoris + netomaksud toodetele (kõige rohkem kasutab majandusanalüüs) Tarbimise meetodi komponendid SKP= C + I + G (X-M) C- kodumajapidamiste eratarbimine (kui me suudame rohkem tarbida, siis suurendab see SKP/ mida rohekm suudame tarbida, seda jõukamad oleme) I- Kodumaised koguinvesteeringud (Mida rohkem investeerime, seda jõukamad oleme G- avaliku sektori tarbimiskulutused (suurendada võimalik, kui tõstame makse) X (eksport) / kui suudame eksporti suurendada, siis meie heaolu suureneb) M (import) / mida suurem on import, seda väiksem on meie heaolu) netoeksport. SKP prognoosimine Valitsus alustab eelarveotsuste ettevalmistamist alati SKP prognoosimisest Alus riigieelarve koostamisel Nominaalne ja reaalne SKP Nominaalne SKP- jooksvate aasta hindades
Neid kaupu kasutatakse tootmisprotsessis pikema aja jooksul, et nendega toota teisi kaupu ja neid nimetatakse investeerimis- ehk kapitalikaupadeks. Siia kuuluvad seadmed, tootmishooned ja rajatised ning varud. Varude all mõeldakse ettevõtte omatoodangu ja tootmissisendite varusid. Koguinvesteering on aasta jooksul tehtud kõik investeerimiskulutused, puhasinvesteeringu ehk netoinvesteeringu väärtus saadakse, kui sellest võetakse maha amortisatsioon. Sellest lähtudes koguinvesteeringud on SKP komponendiks ja puhasinvesteeringud puhasprodukti NDP komponendiks. Avaliku sektori kulutused (G ) on avaliku sektori kaupade ja teenuste ost (näiteks kulud riigikaitsele, haridusele, tervishoiule, politseile ja teenuste ost erasektorilt). Netoeksport (X - M ) . X on välismaa poolt ostetud kauba ja teenuste väärtus, seega välismaalaste kulutus ja M on import ehk antud riigi tarbijate , investeerijate ja
meetodiga: sissetulekumeetod, kulutuste meetod ja tootmismeetod. 30 Tabel. SKP arvutamise meetodid Tootmismeetod Sissetuleku meetod Kulutuste meetod Lisandväärtused Põllumajanduses Eratarbimine Tööstuses Töötajate palk +Avaliku sektori tarbimine Teeninduses +Ettevõtete kasumid +Koguinvesteeringud Valitsussektoris +Põhivara kulum +Kaupade ja teenuste eksport =SKP =SKP -Kaupade ja teenuste import +Kaudsed maksud +Kaudsed maksud -Subsiidiumid -Subsiidiumid =SKP turuhindades SKP turuhindades + Netosissetulek välismaalt = RKP turuhindades RKP turuhindades + Jooksvad netoülekanded = Kasutada olev kogurahvatulu Kasutada olev kogurahvatulu - Amortisatsioon = Kasutada olev netorahvatulu
Investeeringud koosnevad peamiselt uute kapitalikaupade soetamise kulutustest, uusehitusest ning akumuleerunud kaubavarudest. Investeeringute maht sõltub väga paljudest erinevatest teguritest, mis teeb nende prognoosimise keeruliseks. Nii mõjutavad investeeringute mahtu tootmissisendite ja lõpptoodangu hinnad, intressimäär, oodatav tulutase, maksumäärad ning investeerimiskliima üldiselt. Majanduskasvu seisukohalt on olulised mitte koguinvesteeringud, mis sisaldavad ka väljalangenud tootmisvahendite asendamise, vaid puhasinvesteeringud, mis näitavad majanduse kapitalivaru reaalset suurenemist. Puhasinvesteeringu arvutamiseks lahutatakse koguinvesteeringust amortisatsioonikulud. Kolmandaks oluliseks komponendiks kogunõudluse kujunemisel on valitsussektori kulutused (G). Valitsussektori kulutused sõltuvad ühelt poolt tema funktsioonidest, teiselt poolt aga tema käsutada
Tootlikkus sõltub järgmistest teguritest: Füüsiline kapital Inimkapital Loodusressursid Tehnoloogiline areng Tootmisfunktsioon: Y = F ( L, K ) SKT arvutamiseks on kolm viisi, mis vigade puudumisel annaksid sama tulemuse: tulumeetodil: SKP = sissetulekud (sh palk, rent, intress, kasum)+ amortisatsioon (ehk kulutused põhivahendite remondiks) + kaudsed maksud (toote hinna sees) kulumeetodil: SKP = C (eratarbimine)+ I (koguinvesteeringud)+ G (valitsuse kulud)+ NE (netoeksport) toodangust lähtudes: SKP = lisandväärtus + netomaksud toodetele IV LOENG I OSA. Majandustsüklid, kogunõudlus ja kogupakkumine SKP tase määratakse ära kogunõudluse ja kogupakkumise tasakaalupunktis. Kogunõudlus AD (aggregate demand) näitab reaalset kogutoodangu kogust, mida majapidamised, firmad, valitsus ja välismaalased soovivad ja on võimelised ostma igal antud hinnatasemel
intressimäär alaneb, siis on rohkem investeerimisprojekte mis on kasumlikud. 11. Võrrand Y"katusega"=C(Y"katusega" - T"katusega") + I(r) + G"katusega" on lahendatav, et leida intressimäära tasakaalutase. 12. Kui (kogu)tulu on 4800 rahaühikut (rü), tarbimine 3500 rü, valitsuse kulutused 1000 rü ja maksutulud 800 rü, siis avaliku sektori sääst (avalik sääst) võrdub: ‒ 200 rü 200 rü 13. Tasakaaluseisundis võrduvad koguinvesteeringud: rahvamajanduse säästudega 14. Tarbimine (tarbmiskulutused) sõltuvad……..kasutatavast tulust ning investeeringud sõltuvad…….reaalsest intressimäärast.:samasuunaliselt (positiivselt), vastassuunaliselt(negatiivselt) 15. Reaalpalk on tööjõu ühiku hind mida mõõdetakse: toodangu ühikutes 16. Arvestuslik ehk raamatupidamislik kasum on: majanduskasum + kapitali eest makstav summa ehk MPK*K 17
isiklikud säästud = isikl. tulu eratarb.-isikl.netomaksud 194,2 28. Foxlandia rahvamajanduse arvepidamine põhinäitajaid on toodud tabelis, kusjuures netosissetulek välismaalt on 0. Kulutuste meetod Saadud tulu meetod Palgad, töötasud ................................ 800 + eratarbimiskulutused ........................... 900 + mittekorporatiivsete ettevõtete tulu ........... 100 + koguinvesteeringud .............................. 150 + korporatiivsed kasumid ..........................100 + renditulud ........................................... 75 + netointressid ........................................ 75 + avaliku sektori ostud ............... ............ 200 + eksport ............................................ 100 + import ............................................. 50 - kaudsed maksud ..............................
annaabi.ee 
