Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kognitiivne psühholoogia". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kognitiivne, psühholoogia, operatsioonide, ellervee, kognitsioon, tunnetusprotsessid, assimilatsioon, akommodatsioon, piageti, arenguastmed, sensomotoorne, uljas, rumberg, cognitiveKognitiivne lähenemine 1950/60. aastatel tõusis kesksele kohale kognitiivne ehk tunnetuspsühholoogia, mis uurib eeskätt info vaimset töötlemist. Kognitiivset psühholoogiat huvitab, kuidas inimesed loovad maailma kujundeid enda sees, oma peas ning eelkõige küsimus, millised on need mõtlemisprotsessid, mis moodustavad inimese käitumise aluse. Nende probleemide käsitlemisel eristatakse intrinsiivset ja ekstrinsiivset motivatsiooni: 1) Intrinsiivselt ehk seesmiselt motiveeritud on selline tegevus, mis võetakse ette mingite
Kognitiivne Psühholoogia Pärnu Koidula Gümnaasium 12.C 2012 Ajalugu: Kognitiivne psühholoogia tekkis 20. sajandil 50-60ndatel aastetel. On tänapäeval kiirelt arenev suund. Esindajad: Jean Piaget ( 1896 - 1980) Endel Tulving Jean Piaget Jean Piaget on uurinud milliseid operatsioone lapsed teadtud vanuses teevad. Desenho Infantil - Laste joonistused. http://www.youtube.com/watch?v=24ESEERMoHg Kongnitiivne Psühholoogia uurib: Kuidas inimesed loovad maailma kujundeid oma peas, enda sees, mis edaspidi kajastuvad tema käitumises. Uusi teadmisi saadakse õppimise kaudu Info töötlemist Me mitte ainult ei korda seda mida kuuleme,näeme vaid toimub ka info tõlgendamine. Kognitiivne psühholoogia ehk tunnetuspsühholoogia Kognitiivne psühholoogia on eksperimentidele toetuv õpetus sellest, kuidas inimene võtab tasu,töötleb, muundab,säilitab ja ka kasutab informatsiooni.
koostöö, 8. kuu lõpus haarab asju kätte, roomab ja istuda ilma toeta, aastaselt kõnnib, 1,5 aastaselt söövad ja kõnnivad ise, 2 aastaselt jooksevad treppidel ja kihutavad rattaga. 7. Keskmine täiskasvanu iga 40-60 füüsilise tugevuse langus, tekivad orgaanilised muutused. 8. Närvisüsteemi areng närvirakke tekib järjest juurde, sellega kaasneb mõtlemis ja kõne oskus ja kui üks ajupoolkera saab kahjustada siis tema osa võtab teine pool üle(kuni 5a). 9. Kognitiivne areng( Jean Piaget'): Assimilatsioon - uus informatsioon liidetakse juba olemasolevale skeemile ja kui see ei sobi selle skeemiga siis toimub Akommodatsioon (muganemine) - kus laps kohandab seda skeemi keskkonnale. 11. Peagee staadiumid: 1) Sensomotoorne 0-2a. Õpitaxe tundma keskkonda, kasutatakse peamisi meeli. 2)Operatsioonieelne 3-7a asju tähistatakse sümbolitega, ei sooritata keerukaid mõtteoperatsioone; laps on enesekeskne. 3) konkreetsete operatsioonide 7-12a mõtlemine
ühtemoodi, hiljem iga asja erinevalt sõltuvalt selle suurusest). Kohandamise ehk akommodatsiooni korral muudavad inimesed oma tunnetusstruktuure nii, et need oleksid kooskõlas uute kogemustega (ld accomodatio ´kohanemine, muganemine´). Nt saab aidata last kohandada oma mõisteid täpsemaks selgitades talle, et ilus vaip maas pole suhkur, vaid lumi. Tasakaaluseisund- arengus oluline seisund, tuleb lahti saada süsteemisisestest vastuoludest ja ebakõladest. Assimilatsioon ja akommodatsioon on tasakaalus. Tasakaalutusseisundut tekitavad uudsed ülesanded, mida laps peab lahendama, kuid mida olemasolev tunnetussüsteem ei võimalda teha. See vastuolu või konflikt viib uute mõttesüsteemide arenemisele. Vajadus lahendada uudseid probleeme viib arengut edasi. Piaget´ jaotas lapse arengu neljaks astmeks. Areng toimub loogilise, teadusliku mõtlemise omandamise poole, mida iseloomustab operatsioonide abil mõtlemine. Operatsioon (Piget´
Keskkond arengus oluline C.Darwin - lapse emotsioonide väljendumine. Areng on lapse pidev kohanemine keskkonnaga. KOGNITIIVNE ARENG Kognitiivne areng hõlmab ajas muutuvat keelelist, mõtlemise, õppimise, mälu ja arutlusvõime arengut ning on tugevasti seotud motoorsete ja emotsionaalsete aspektidega. Edukaks õppimiseks läheb vaja teatud emotsioonide regulatsiooni oskust. Kognitiivse arengu alla on liigitatud ka moraalne areng. Tunnetuslik e kognitiivne areng ja Jean Piaget Kõige suuremat mõju tänapäevastele arusaamadele arengust on avaldanud Jean Piaget. Sveitsi psühholoog, kes uuris peamiselt lapsi. Ta väidab, et inimene kohaneb keskkonnaga tunnetamise teel. Kohanemisvõime areneb: -assimilatsiooni (keskkonnast endale sobiva võtmine) -akommodatsiooni (keskkonnaga muganemise) vahendusel Tema teooria võtmeidee seisneb selles,et inimese teadmisi võib vaadelda kui mõistuse bioloogilist"organit"-teadmised on kohanemisvõimelised
Psühholoogia Psühholoogia teoreetilised suunad Tänapäeva psühholoogias saab eristada viit teoreetilistsuunda: psühhodünaamilist, biheivioristlikku, humanistlikku, kognitiivset ja bioloogilist lähenemist. Psühhodünaamiline psühholoogia (psühhoanalüüs) rõhutab eelkõige varajaste eluaastate mõju isiksuse arengule ja alateadvuse mõju käitumisele. Selle lähenemissuuna algatas Sigmund Freud. Biheiviorism kujunes välja vastukaaluks introspektsiooni meetodile. Biheivioristide loogika järgi saab uurida ainult seda, mida on võimalik objektiivselt vaadelda. Selleks on aga üksnes käitumine. Kõik see, mida objektiivselt vaadelda ei saa. Sellele suunale pani aluse John Watson.
närvisùsteemiareng neuronitevahelistr seoste areng -> kogu elu. imikuiga ei mäletata, sest neuronitevahelisi seoseid on vähe; pole kõnet; pole mina-tunnet. kuigi ei mäletata, on see aeg ikka oluline, sest aju valmistatakse ette mõtlemise arenguks. kognitiivne areng, selle staadiumid I sensomotoorne staadium (kuni 2a) II operatsioonieelne staadium (3-7a) -kasutab sõnu -ei järelda/liigita ega teosta keerulisi mõtteoperatsiooni -egotsentrism mõtlemises III konkreetsete operatsioonide staadium (7-12a) -mõtlemine täiustub, egotsentrism väheneb IV formaalsete operatsioonide staadium (üle 12a) -abstraktne, loogiline mõtlemine -kognitiivse arengu tipp J.Piaget järgi on olulised nii küpsemine kui ka keskkond · Inimese areng hõlmab süstemaatilisi muutsi alates munaraku viljastumise hetkest kuni inimese surmani. · Kasvamise all mõeldakse füüsilist arengut. Küpsemine seostub teatud väljakujunemisega või
Seda kasvatusstiili iseloomustab kõrge nõudlikkus ja madal soojus: autoritaarne kasvatusstiil Need on sotsiaalsete reeglite tüübid: moraalsed, konventsionaalsed, personaalsed, prudentsiaalsed Seda demonstreeris Pavlovi katse koertega: klassikaline tingimine Selle alla kuuluvad empaatia, abistamine ja heateod: prosotsiaalne käitumine Nii nimetatakse seda, kui lapsed mängivad kõrvuti, kuid mitte koos: paralleelne mängimine Need on neli Piageti kognitiivse arengu staadiumit: Sensomotoorne, operatsioonide-eelne, konkreetsete operatsioonide ja formaalsete operatsioonide staadium Need on tunnetusprotsessid: tähelepanu, taju, mälu, mõtlemine See on elutule objektile elusolendi omaduste omistamine: animism Tema lõi mõiste "lähima arengu tsoon": Võgotski See on suutmatus mõista, et teistel on oma arusaamad, tunded, mõtted: egotsentrism
PSÜHHOLOOGIA tuleb kreeka keelsest sõnast psyche-hing j logos-teadus. Hing-psüühika. Psüühika- teadus inimese sees ja teda ümritsevas keskkonnas. Psüühika toimub ajus. Psühholoogia kui teadus uurib inimese vaimse ja käitumis elu toimumist. Psühholoog-on spetsialist, kes tunneb psühholoogia teadust ja tegeleb inimeste nõustamisega. Psühholoogia õpetaja on spetsialist, kes peab tundma psühholooigiat ning peab olema ka kraad. Psühaater-tegeleb ja uurib psüühika patoloogiaga. Psühholoogia on teadus, mis käsitleb psüühika olemust, arengu seaduspärasusi, arenguvorme ning psüühika osa inimeses ja looduses. Psühholoogia struktuur jaguneb kaeks: 1)teoreetilised psühholoogia harud 2)rakendus psühholoogia harud. 1)psühholoogia:*terninoloogia*teooriad*konspektsioon*teadmised 2)eksperimentaal*uurimismeetodid*uurimistulemused. 2)rakendus psühholoogiaharud: kujunevad ajaloo käigus ja on kunstlikud, peegeldades teaduse arengut. KAKS RAKENDUSEPITSIOONI: 1.psüühilise
100%) - Enneaegsetel enamasti IQ 10 punkti madalam + tekivad mingisugused arengu või terviseprobleemid - Enneaegsetega peab rohkem suhtlema Kultuurierinevused - Kas lapsi kasvatades peetakse olulisemaks seotust teiste inimestega või iseseisvust ja eneseteostust? - Kultuure kus rohkem tähelepanu füüsilisele arengule kui mänguasjadega mängimisele - Mänguasjade arv, raamatute arv Kognitiivne areng tunnetuse areng Kuidas võetakse infot vastu, kuidas infot seostatakse. - Imikute ajus luuakse uusi närviühendusi ja kõrvaldatakse vau kiirusega 100 000 ühendust sekundis - Arenguetapid algavad 2, 4, 10, 14 kuu vanuses; iga arenguetapi järel kaalub aju 10% rohkem Tunnetuslik ehk arusaamise ehk kognitiivne areng - Erinevates vanustes on lastel tüüpilised mõtlemisvead. - Staadiumite teooria o 1
oArengupsühholoogia käsitleb vanusega seotud erinevusi käitumises, tunnetusprotsessides ja inimsuhetes Läbiv küsimus on pärilikkuse ja kultuuri roll arengus Temaatiline jaotus: füüsiline, motoorne, kognitiivne (intellektuaalse funktsioneerimise) ja sotsiaal- emotsionaalne areng. Kronoloogiline jaotus: · imikuiga: sünnieelne periood, vastsündinu, imik, väikelaps (0-2. eluaasta) - infancy · varane lapseiga ehk eelkooliiga (2.-7. eluaasta) · keskmine lapseiga ehk kooliiga (7.-12. eluaasta) · murdeiga (12.-19. eluaasta) · varane täisiga (20.-30.ndad eluaastad) · keskmine täisiga (40.- 50.ndad eluaastad) · hiline täisiga (pärast 60. eluaastat) · vanuriiga (70+)
Pikemalt peatutakse perekonna kui mõjusaima teguri juures. Esimeses alapeatükis käsitletakse perekonna mõju lapse psüühilisele arengule. Teises alapeatükis tuuakse välja erinevad kasvatusstiilid ja nende kombinatsioonid ning nende mõju lapsele. Samuti seletatakse lahti autoritaarse ja autoriteetse kasvatuse erinevus. Sellele järgneb kokkuvõte. Referaat on koostatud suures osas E. Krulli raamatu ,,Pedagoogilise psühholoogia käsiraamat" põhjal. Kasutatud on ka internetiallikaid. Sotsiaalne areng Enamasti vaadeldakse õpilaste isksuse arengut kolme mõjuteguri vastastikuse toimena. Need on 1) sünnipärased isiksusejooned, 2) vanusega seostuv üldine sotsiaalne kogemus, mis omandatakse kas ühes või mitmes kultuurikontekstis ja 3) konkreetses kasvukeskkonnas, milles laps elab, omandatud sotsiaalne kogemus.Pärilikkuse
aspektides. Kuigi teooriate põhirõhk on erinev, ühendab neid kõiki eeldus, et areng toimub astmelisel. Piaget' teooria käsitleb eelkõige intellektuaalse arengu mehhanisme ning teadmiste omandamist. Võgotski panus aitab meil mõista, kuidas kultuur keele ja ühiskonna sotsiaalsete ning materiaalsete struktuuride kaudu arengut mõjutab. Bowlby oli eklektik, kes tugines Freudile ning paljudele bioloogia, psühholoogia ja etoloogia allikatele, selles, et töötada välja originaalne teooria inimestevahelistest suhetest ja sotsiaalemotsionaalsest arengust. Nagu teistes psühholoogia harudes, nii esitatakse ka arengupsühholoogias uurimustele olulisi metodoloogilisi piiranguid, et kindlustada nende vastavus teaduse standarditele. Lähtudes selles, millisele küsimusele antud uurimus vastust otsib, saab valida erinevate uurimuse ülesehituste ning andmekogumise meetodite vahel
ümbritseva maailma vastu. Piaget loobus traditsioonilisest kujutlusest lastest kui passiivsetest olenditest, keda voolib nende keskkond. Ta oli huvitatud arengu järjepidevusest, lähtudes intellektist, mis tuleneb individuaalsusest. Ta jõudis järeldusele, et laste nägemus maailmast on täiesti erinev sellest, mida näevad täiskasvanud. Väikelapsed näevad vaid probleemi või situatsiooni osa ning koondavad oma tähelepanu sellele osale. Vanemaks saades, kognitiivne küpsus suureneb ning lapsed omandavad võime laiendada oma perspektiive ja oskavad langetada otsuseid, mis põhinevad palju suuremal teadmiste kogupagasil. Seega toimub õppimine ikka lihtsamalt keerulisemale. Piaget tõi oma teooriates välja, et tänu võimele jätta meelde huvist ajendatud toiminguid ja nende resultaate, hakkavad inimese teadvuses salvestuma kogemused, mida ta nimetas skeemideks (skeem=kogetu peegeldus teadvuses)
....................... 22 6.5. Intelligents................................................................................................. 23 7. PIAGET’ TEOORIA.............................................................................................. 25 7.1. Sensomotoorne staadium...........................................................................25 7.2. Operatsioonide-eelne staadium..................................................................25 7.3. Konkreetsete operatsioonide staadium......................................................26 7.4. Formaalsete operatsioonide staadium.......................................................26 7.5. Ülevaade Piaget’ teooriast ja mõju haridusele...........................................26 SKEEMID JA MUDELID........................................................................................... 28 KASUTATUD ALLIKAD............................................................................................ 30
1 ÜLEVAADE PSÜHHOLOOGIAST (EKSAMIKS VALMISTUMINE, PSP6001 Kristjan Kask) ESIMENE LOENG (ÜLEVAADE PSÜHHOLOOGIAST) Mis on psühholoogia? Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat. Lühidalt öeldes on psühholoogia õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Mis on psüühika? Psüühika on organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides. Kuidas jagunevad psüühilised nähtused? Psüühilised protsessid Psüühilised seisundid Psüühilised omadused Psühholoogia harud teoreetilise orientatsiooniga Psühhofüüsika Psühhofüsioloogia -Psühhofarmakoloogiaga
· Meenutatakse tegevusi üldiselt, mitte konkreetset restoraniskäiku Mõtlemise areng lapsel Jean Piaget (1896 1980) · Arenguastmete teooria, mis on oluliselt mõjutanud hilisemaid käsitlusi lapse mõtlemise arengust · Inimese vaimset arengut saab kirjeldada assimilatsiooni ja akommodatsiooni kaudu Piaget' arenguteooria põhimõisted · Assimilatsioon sarnastumine, inimene muudab väliskeskkonnast saabuvat informatsiooni niiviisi, et see sobiks tema olemasolevasse tunnetusstruktuuri Mängus muudetakse keskkonda enda huvide järgi · Akommodatsioon kohandamine, inimene muudab oma tunnetusstruktuure nii, et need oleksid kooskõlas uute kogemustega Piaget' arenguteooria põhimõisted · Arengus on oluline saavutada tasakaaluseisund lahti saada süsteemisisestest vastuoludest ja ebakõladest
Intervjuu · Verbaalse-mitteverbaalse info vahetus · Eesmärk, suunatus ja sisu · Hea kitsama teema ja arengu hindamiseks · Erinevad vormid küsimustikud, süvaintervjuud struktureeritud/mittestruktureeritud, jututamine · Levinud kliinilises töös, väikelastega küsimuste ja vastuste analüüs lapstunnistajate ütlused Laste intervjueerimine · Vastuse sõltuvad lapse arengust sotsiaalsed oskused, kognitiivne areng, kõne jne. · Oluline, milline on kontakt lapsega küsimuste sõnastus lapse emotsioonide väljendamine ja taju teiste inimeste taju Intervjueerimise head ja vead + · paindlik meetod · võimalikud täpsustused ... _ · valiidsus ja reliaablus · teadmised ja arvamused · sotsiaalne soovitatavus ... Arengutestid ja skaalad · Väikelaste ja erivajadustega laste hindamisel · Dünaamiline jälgimine · Astmeline käsitlus
Psühholoogia KT/vaheeksam I Sissejuhatus pedagoogilisse psühholoogiasse 1) Pedagoogilise psühholoogia olemus ja seos teiste pedagoogiliste distsipliinidega (pedagoogika üldised alused, didaktika, kasvatusteooria). Ped.psühholoogia olemus - kasvatusteaduse psühhologiseeritud käsitlus. Tegeleb spetsiaalselt õpilaste arengu ja kasvatamise probleemidega. Seos teiste distsipliinidega : Pedagoogika üldised alused – üldpedagoogika, kasvatusteooria ja didaktika. Didaktika – õpetamisõpetus (kuidas ja mida õpetada), käsitleb õppesisu.
Laused o Keele sisu: Leksikaalne- missugused on keeles olevad sõnad Süntaktiline- kuidas antud keelereeglite alusel laused moodustuvad Semantiline- öeldu sisu o Sõnade tähendus: Mõiste- defineerimine kategooriate alusel (nt: lind- sulgede ja tiibadega olend), lisaks saan mõistet klassifitseerida. Kategooria Klassifitseerimine Kognitiivne ökonoomia Mõistete esitamise 3 taset: Superordinaalne (ülemmõiste- mõiste, mis on baastaseme mõistest suurema mahuga, nt loom, lauanõu) Baastase/ laste esimene omandamine (mõiste) Subordiaarne (alammõiste- mõiste, mis on baastaseme mõistest vähem abstraktne või väiksema mahuga, nt puudel, supilusikas)
Pedagoogilise psühholoogia loengute põhimõisted 2013 Toetuda arutluses abstraktsioonidele lahendada probleeme 1. Mis on pedagoogilise psühholoogia põhilised uurimisobjektid? õppida Kolm valdkonda: õpilane 14. Keda peetakse intelligentsuse testide loojaks? õppimine Alfred Binet ja Simon õppimiseks vajalikud tingimused 15. Milliseid komponente eristab C. Spearmani intellektimudel?
Biheiviorism saab uurida vaid seda,mida on võimalik objektiivselt vaadelda ehk käitumine.John Watson,pani aluse sellele suunale ning kogu käitumist võib määratleda kui lihtsat vastust stiimulile(Stiimul-sisemine ehk väline objekt või sündmus,mis stimuleerib ehk kutsub esile organismi vastuse),Biheiviorism uuris inimeste tegevust hommikust õhtuni, eesmärgiks oli saavutada selline tase,et nad oleksid võimelised käitumist ette ennustama. Tekib kognitiivne kaart ehk loom õpib mingile mõjutusele vastama teatud viisil. Humanistlik lähenemissuund toonitatakse eelkõige inimeste erinevust loomast nende inimlikud tunded,kogemused ja eneseaktualisatsioon(inimese olemuse ja võimete realiseerimine).Carl Rogersi arvates peaks just see suund uurima inimese eesmärke,väärtusi,valiku tegemine, enese ja teiste tajumine,need elemendid konstruktid,mille alsel me loome omaenda maailma. Humanistlik suund keskendub eelkõige inimese
ole paratamatu. · Teadmiste otsingus mängib olulist rolli assimilatsioon tegevuse käigus kohatud objektidele kooskõlalise tähenduse otsimine. · Otsingu tulemuseks on teadmiste organiseerituse tase e
Vaatles ka enda lapsi. Vaatles lapsi sünnist alates. Kolm kõigemõjukamat tööd: 1. 1936 ,,Intelligentsuse lätted lastel"- intelligentsuse progresseeruv areng imiku poolt korratavate tegevuste järgi 2. 1937 ,,Reaalsuse konstrueerimine lapse poolt"- Kuidas tekivad arengu käigus ruumi, aja, füüsiliste objektide ja põhjuslikkuse mõisted. 3. 1945 ,,Mäng, unenäod ja jäljendamine lapseeas" - Fantaasia ja sümbolismi tekkiine väikelapse eas. Kognitiivne arenguteooria 1970 väidab et lapsed läbivad oma arengus erinevatest staadiumitest koosneva seeria kindlas järjekorras, mis kõigil lastel on ühesugune. Liikumine ühelt astmelt teisele Arengupsühholoogia Kõige all on eelmise aasta mõlemad eksami variandid. John Locke (1632-1704) meedik+psühholoog , bioloogia haridus. Tabula rasa - Laps on sündides puhas leht. Keskkonna mõjutustele väga vastuvõtlik. Inimesel ei
Eksamiks valmistumise abiküsimused «Ülevaade psühholoogiast» PSP6001 KAUGÕPE! 1. Mis on psühholoogia? Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat. 2. Mis on psüühika? organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides. 3. Kuidas jagunevad psüühilised nähtused? protsessid, seisundid, omadused 4. Psühholoogia harud – isiksusepsühholoogia, sotsiaalpsühholoogia, arengupsühholoogia jne Psühholoogia harud Teoreetilise orientatsiooniga: Psühhofüüsika, Psühhofüsioloogia- Psühhofarmakoloogiaga, Isiksuse psühholoogia, Sotsiaalpsühholoogia, Arengupsühholoogia, Neuropsühholoogia. Psühholoogia harud Rakendusliku orientatsiooniga: Kliiniline psühholoogia, Õiguspsühholoogia, Organisatsioonipsühholoogia, Reklaamipsühholoogia,
On erinevad teed. Ometi on eesmärk sama. Selleks on õppimise mõistmine. Psühholoogid mõistavad õppimise all üldiselt protsessi, ,,kus praktilise kogemuse vahendusel kujunevad õppuri tegevusvõimes või käitumises suhteliselt püsivad muutused.1" Erinevus õppimisteooriates tuleneb erinevatest kujutlustest õppimist ajendavatest teguritest. Eristatakse biheivioristlikke ja kognitiivseid õppimisteooriad. Esimeste lähenemine keskendub inimese 1 Krull, Edgar. Pedagoogilise psühholoogia käsiraamat. Tartu, Tartu Ülikooli Kirjastus; 2000. Lk 180. 2 võimele vältida sündmusi, mis toovad kaasa ebameeldivusi. Õppimine toimub vastusena väliskeskkonna mõjudele, kusjuures mõtlemine on tagaplaanil. Teise lähenemise puhul on õppimise ajendiks sisemine huvi ümbritseva maailma vastu toetudes Piaget'i tunnetusprotsesside mudelile
◦ British Journal of Developmental Psychology ◦ Human Development 8.09 Tiia Tulviste Arengupsühholoogia käsitleb vanusest tulenevaid erinevusi käitumises, tunnetamises, suhtlemises Põhiline vastuolu pärilikkus vs keskkonna mõju Temaatiline jaotus: füüsiline areng- uurib keha muutumist, arengupsühholoogia enamasti ei tegele, aga füüsiline areng mõjutab olulisel määral teisi arenguid motoorne areng- erinevate liigutuste õppimine kognitiivne areng – intellektuaalne areng sotsiaal-emotsionaalne areng- suhted teistega Tööjaotus: missugune arenguperiood mis teema praktiline või teoreetiline käsitlus William Stern Euroopa arengupsühholoogia rajaja päevik laste arengu ja keele kohta (1914) G. Stanley Hall (1846-1924) arengupsühholoogia rajaja USAs laborikatsed laste taju, mälu, õppimise jms kohta Miks inimesed arenevad erinevateks?
Piaget uuris kogu elu ühelt poolt bioloogilisi kohastumismehhanisme ja teiselt poolt loogilise mõtlemise arengut. Piaget’ tunnetusprotsessi mudeli kohaselt on inimese teadmiste kujunemine tema enda aktiivsusest tingitud. Väikelaps õpib tundma objektide omadusi nendega manipuleerides. Lapsed õpivad aktiivselt tegutsedes, kas siis füüsiliselt või vaimselt. Peamised arengustaadiumid Piaget’ teoorias on järgmised: sensomotoorne staadium, operatsioonide eelne staadium, konkreetsete operatsioonide staadium ja formaalsete operatsioonide staadium. Sensomotoorseks organisatsiooniks nimetas Piaget vastsündinu võimet koordineerida olemasolevaid kognitiivseid struktuure, skeeme, ühendada neid komplektsemateks süsteemideks. Sensomotoorse staadiumi jooksul konstrueeritakse lapse teadmised motoorsete tegevuste kaudu, mis tekitavad regulaarseid sensoorseid tagajärgi
Tingituse mobiil on seade, mille abil uuritakse lapse poolt tekitatud reaktsioonide nautimist. Milliseid tõendeid on selle kohta, et inimene on juba sünnipoolest sotsiaalne olend, ehk mis on kaasasündinud ja/või juba väga varakult avalduvad sotsiaalsuse eeldused? Emotsioonid Temperamendi eristamine Vajadused Nutmine ja naermine- märku andmine, kuidas end tunneb Refleksid Nibu imemine Meeled Ema lõhna eristamine Kognitiivne (mälu ja tähelepanu) Õpib ema hääle juba enne sündi eristab ema häält juba pärast paari päeva Võimelised õppima ajalisi seoseid ja korrapärasusi- söömine, ärkamine Kõnele vastu häälitsemine-lalisemine Imiteerimine- keele välja ajamine Liigutab pead hääle suunas Kuidas toetada turvalise seotussuhte kujunemist lapse/õpilasega? Autoriteetsus laste soovidega arvestamine ja enda kehtestamine
Psühholoogia 1. Mis on psühholoogia? Otseses tõlkes on psühholoogia hingeõpetus. Psühholoogia on teadus, mis käsitleb vaimseid protsesse ja käitumist ning nendevahelisi seoseid. Peamiselt huvitab püshholooge, kuidas inimesed mõtlevad, õpivad, tajuvad, tunnevad, suhtlevad teistega ja ennast mõistavad. 2. Psühholoogia teoreetilised suunad (5 suunda, peamised esindajad) a)Psühhodünaamiline- rõhutatakse varajase eluaastate mõju isiksuse arengule ja alateadvuse mõju käitumisele. N: Sigmund Freud b) Biheiviorilistlik- nende loogika järgi saab uurida ainult seda, mida on võimalik objektiivselt vaadelda. N: John Watson c)Humanistlik- see keskendub inimese sisemisele, subjektiivsele minale, teadvusele ja tunnetele. N: Carl Rogers d)Kognitiivne- uuritakse info vaimset töötlemist. Kuidas
Pedagoogilise psühholoogia kursuse HTPK.02.112I osa põhimõisted Õpilane Sissejuhatus/eesmärgistamine 1. Nimetage pedagoogilise psühholoogia põhilised uurimisobjektid. Pedagoogilise psühholoogia põhilised uurimisobjektid jaotuvad kolme valdkonda: 1) õpilane, 2) õppimine ja 3) õppimiseks vajalikud tingimused. 2. Õpetamisele reageerib õpilane õppimisega, millega reageerib õpilane kasvatamisele/õpetaja kasvatustööle? Õpetamisele reageerib õpilane õppimisega ehk siis kasvatamisele reageerib kasvamisega. SAMAS, võiks ka siin öelda, et õpilane reageerib õppimisega, kuna kasvamine ainult vaimses mõttes ongi õppimine
seoseid. 2. Mida tähendab kehamahlade teooria? Selle teooria kohaselt määravad inimese temperamendi tema kehamahlad: veri (ld k sanguis), lima (kr k flegma), must sapp (kr k melas chole) ja kollane sapp (kr k chole). Vastavalt sellele, milline kehamahladest on ülekaalus, on ka inimese temperament. Kehamahlade võõrkeelsetest nimetustest on tuletatud ka tänapäeval kõne all olevad temperamenditüübid sangviinik, flegmaatik, melanhoolik ja koleerik 3. Millise sündmusega algas teadusliku psühholoogia areng? Psühholoogia kui teaduse algusaastaks peetakse aastat 1879, mil Wilhelm Wundt rajas Leipzigis psühholoogialabori ning hakkas esimesena järjekindlalt ja plaanipäraselt katsete abil uurima inimese psüühikat 4. Millised psühholoogia harud on olemas? Kliiniline psühholoogia- tegeleb ebanormaalse käitumise uurimise, diagnoosimise ja ravimisega. Sotsiaalpsühholoogia -uurib inimeste tajumise, käitumise ja tunnete sõltuvust ning
(nt alguskonsonant sõnas there varieerub vastavalt sotsiaalsele klassile: kesklassil there, töölistel dere. · Prototüüpanalüüsi üks rajajatest · Suulise kõne analüüsi üks rajajatest, eriti narratiivi ülesehituse uurimises. Mikrosotsiolingvistika keelenähtuste täpne empiiriline analüüs vastavalt eri varieerumiskontekstidele. Rajasid Labov ja ta järgijad. Uuritakse keelenähtusi, mitte grammatikat. Meetodid: küsitlused, intervjuud. 23. Kognitiivne semantika ja Lakoffi (ja Johnsoni) mõistemetafoori teooria. Kognitiivne semantika on kognitiivse keeleteaduse üks põhisuundi, sh koos metafooriteooriaga. Keelesüsteem on läbinisti metafooriline: inimene mõistestab uut tuntud ja konkreetse asjade või nähtuste kaudu ja kasutab samu keelelisi väljendeid nende keelendamisel. KL näeb metafoori väga laia nähtusena: isegi grammatiliste markerite mittekonkreetset kasutust peetakse sageli metafooriks (nt
annaabi.ee 
