Koduõppe liikumine Oktoober 2012 Koduõppe olemus Õppetöö korraldus väljaspool kooli ruume Tervislikud põhjused Lapsevanema soovil Õppetulemusi kontrollib kool Miks valivad vanemad koduõppe? 1970-1980ndatel usulised tõekspidamised/isolatsioonis elamine Soov lastega rohkem koos olla Koduõpe ei võta lastelt nii palju aega kui koolis käimine Tahetakse, et laps õpiks suhtlema rohkem täiskasvanutega Pakkuda ise oma lapsele moraalset ja religiooset õpet Vanemate töö on reisiva sisuga Ei olda rahul kohalike koolidega Koduõppe puudused Rahaline pool Ajanappus Vanemad peavad olema kannatlikud, motiveerima Teadmiste/oskuste/kogemuste nappus Suurem vaev, et laps sotsialiseeruks Koduõppest.. 18
Koduõppe liikumine Oktoober 2012 Koduõppe olemus Õppetöö korraldus väljaspool kooli ruume Tervislikud põhjused Lapsevanema soovil Õppetulemusi kontrollib kool Miks valivad vanemad koduõppe? 1970-1980ndatel usulised tõekspidamised/isolatsioonis elamine Soov lastega rohkem koos olla Koduõpe ei võta lastelt nii palju aega kui koolis käimine Tahetakse, et laps õpiks suhtlema rohkem täiskasvanutega Pakkuda ise oma lapsele moraalset ja religiooset õpet Vanemate töö on reisiva sisuga Ei olda rahul kohalike koolidega Koduõppe puudused Rahaline pool Ajanappus Vanemad peavad olema kannatlikud, motiveerima Teadmiste/oskuste/kogemuste nappus Suurem vaev, et laps sotsialiseeruks Koduõppest.. 18
Magistritöös tuli välja see, et need õpetajad, kes koduõppest midagi ei tea, ei ole selles suhtes kuigi sallivad ja postitiivsed ning näevad koduõppes isegi konkurentsi 2. Slaid olemus Laps võib olla koduõppel vanema soovil või tervislikel põhjustel Oma lapsi kodus õpetav ema näeb koduõppes elustiili, koduõppe õpilane näeb seda pideva õppimisena ning haridusteoreetiku jaoks on koduõpe eelkõige lapsevanema vastutuse võtmine oma lapse heriduse eest . Nii vanema soovil kui tervislikel põhjustel koduõppel olevale lapsele koostatakse uue koduõppe korra järgi individuaalne õppekava. Alates sügisest 2008 on nii vanema soovil kui tervislikel põhjustel koduõpe lubatud kuni põhikooli lõpuni. Koduõppe peamine eelis seisneb individuaalse lähenemise võimalikkuses. Kodus on
eesrindliku kõrgkoolita. Tartus õppisid ja töötasid paljud tippteadlased Euroopast, kes tõid uusi moodsaid mõttevoole meie maale. Tartu ülikool ei jätnud mõjutamata ka Eesti üldist koolisüsteemi. ,,Samuti avaldas vaimuelu elavnemine positiivset mõju eestlaste hariduselule. Tihenes ja tugevnes talurahvakoolide võrk, suurenes eestikeelse kirjavara väljaandmine." (Laar 2010) Milline aga nägi välja tol ajal Eesti koolielu? 19. sajandi esimesel poolel domineeris Eestis valdavalt koduõpe, kuigi 18. sajandi lõpus mõtles aadel ka juba koolide rajamisele. Kuid siiski said esimesed hariduslikud alged lapsed kodust, enamasti emadelt, kes neid lugema õpetasid. Kooli mindi juba mõningase lugemisoskusega, kus õpetati lapsi veel laulma ja katekismust tundma. Nees kes olid aga kodus juba lugemise selgeks saanud ja ka katekismuse tekstid pähe jätnud, said koolist vabastuse ja pidid ainult aeg ajalt koolmeistrile enda teadmisi näitamas käima
Tal oli midagi, mis teda eristas teistest tal olid seljal tiivad. Michael sai tuttavaks naabritüdrukuga, kes koolis ei käinud ja kelle nimi oli Mina. Nad hakkasid koos Skelligi eest hoolt kandma. Michaelil oli ka väike õde, kes oli sündinud enneaegselt ja kelle pärast ta pidevalt muretses. Tegelased Tegelastest ongi peamised Michael ja Mina, kelle eripäraks on, et ta koolis ei käi, kuna tema ema arvab, et koduõpe on arendavam kui kooliskäimine. Michael on kõva vutimees ja koolis läheb tal kah hästi. Tema issi ja emme on väikelinna tavainimesed. Teose kõrgpunkt Michael ja Mina aitavad Skelligit.Nad viivad ta kohe kokkukukkuvast garaazist Minale pärandatud suurde remontivajavasse majja ja saavad teada tõe tema kohta või siis pigem saavad teada, kes ta tegelikult on. Arvamus Peale lugemise alustamist ei suutnud ma raamatut käest panna enne
1) Eduactional charities - Hariduslikud heategevusasutused 2) Universal education - Üldkättesaadav haridus 3) Compulsory education - Kohustuslik haridus 4) Full-time education - Päevane õpe 5) Home schooling - Koduõpe 6) Maintained schools - Riigikoolid 7) National Curriculum - Rahvuslik õppekava 8) Independent schools - Erakoolid 9) Foundation subjects - Alusained 10) School hours - Koolitunnid 11) Terms - Semestrid 12) State schools - Riigikool 13) Primary (education) - Algharidus/algkool 14) Infant - Väikelastele 15) Junior - Algaste 16) Secondary - Põhikool 17) Single-sex - Ühesoolised 18) Co-educational - Segakoolid 19) Comprehensive schools - Üldhariduskool 20) Selective - Valiv
Tuleviku kool Tuleviku kool on lastele tehtud väga mugavaks ja kergeks. Õpetajatel ja õpilastel on tahvelarvutid, mida saab kasutada õpikute, töövihikute ja vihikute asemel. Sellega muutub õpilaste koolikott juba väga kergeks, kuna ei pea enam raskeid raamatuid ja vihikuid kaasas kandma. Koolis ei peaks käima esmaspäevast reedeni, vaid toimuks paaril päeval koduõpe, kus õpetaja hologramm õpetab ja kontrollib, et asjad saaksid õigesti tehtud. Klassis ei ole palju õpilasi, kuna õpetaja peab jõudma kõigiga tegeleda, kui nad kooli tulevad. Vahetunnid kestavad pool tundi ja kindlasti ei ole need niisama olemiseks, vaid põnevalt sisustatud. Tulevikukoolis toimuvad ka ekskursioonid ja mitte tavaliste bussidega, millega meie praegu sõidame vaid hõljuvate ussidega. Nii on neil võimalus Eestist kaugemale ka minna
JOHANN WOLFGANG VON GOETHE 1749-1832. Isa oli jurist, Keisri nõunik, sai hea hariduse, esmalt koduõpe, ka tema oma isa õpetas, 16 aastaselt läks Leibzigi Ülikooli ja asus seal õppima õigusteadust, johann oli laialdaste huvidega, teda huvitas ka kirjandus, füüsika loodusteadused botaanika. Haigestus, tervenes aga ei läinud Leibzigi tagasi vaid Strassbourgi ülikooli, kus lõpetas edukalt õigusteaduse kursuse. Tutvus Herderiga ja mõjutas teda (Seisukoht: üksi rahvakultuur pole teisest parem jne). Neist said sõbrad, Goethe leidis enda jaoks Shakespeare'i
Kuigi Läänemereprovintsid olid Vene impeeriumi arenenumaid piirkondi, ei olnud Baltikumi kultuuriline tase siiski väga kõrge, kuna Põhjasõda mõjus väga laastavalt nii majandusele, kui vaimuelule. Rahvaharidus Hariduse areng vaevaline. Koole oli vähe. Õpetajaks oli enamasti kiriku köster. Kool asus enamasti mõnes taluhoones ning tegutses vaid talvekuudel. 1739 koolikohustuse algus. 1765 koolipatent Kool igasse suuremasse mõisasse Koduõpe. 18. saj lõpp: u 60% talupoegadest kirjaoskajad. Eestikeelne kirjavara 1739 Anton Thor Helle eestikeelne Piibel. Ühtse eesti kirjakeele kujunemine põhjaeesti murdel. Talurahvakalendrid. Õpetliku sisuga juturaamatud. Usuelu, piibel Ka pärast Põhjasõda jäi vaimuelu luteri kiriku hooleks ja alustada tuli rasketes tingimustes: Paljud kogudused olid jäänud õpetajateta. Lõppenud oli teoloogilise hariduse andmine kodumaal (Tartu ülikooli katkemine).
KIRJANDUS 03.09.09. Johann Wolfgang von Goethe (1749-1832) Elas 18. Saj. Isa oli jurist, kohaliku keisri n]unik, maj kindlustatud, sai hea hariduse (hea koduõpe, isa õpetas). 16.a läks Leipzig'i ülikooli ja õppis seal JUURAT (isa). Oli laialdaste huvidega: huv kirjanuds, füüsika, loodusteadused(botaanika). Haigestus ja jäi ülikool lõpetamata. Tervenes aasta kodus ja läks Strasbourgh'i ülikooli, kus lõpetas edukalt igusteaduste kursuse. Seal tutvus ta HERDERiga, kes oli sakslane, uuris rahvaluulet (`'Torm ja tung'') ja kõik rahvad on oma rahvaluulelt erinevad. Seda mõttekäiku vahetas ta oma sõbra GOETHEga.
aastal kehtestatud koolikorralduskava alusel kehtis koolikohustus vaid neile 7- 12-aastastele lastele, kellel pastori arvates polnud kodus võimalik lugemist selgeks saada. Kuna oli raskusi laste kooli saatmisega ning õppetingimused rehetubades olid kehvad, nähti koolikohustust kui raskendavat koormat. 1765. aastast hakati rajama rahvakoole kõikidesse suurematesse mõisatesse, kuid kui lapsel oli võimalik kodus lugemine selgeks saada, oli võimalik koolikohustusest vabaneda, mistõttu jäi koduõpe mõneks ajaks märkimisväärselt tähtsale kohale. 18. lõpul oskas enam kui pool talurahvastikust lugeda, kuid kirjutamisoskus jäi siiski võrdlemisi haruldaseks.
Vana-Kreeka. Kordamiseks 1. Kreeka geograafiline asend ja kaart 2. Orjade olukord - Kreeka polistes oli orjandus tavaline asi, kõige rohkem oli orjadest barbareid. Orjad tegid tavaliselt kõige mustemaid töid, orjade tapmise eest ei karistatud. Nad jäid ühiskonnast väljapoole. Spartas alistatud masseenlastest ja ka osast Lakoonika pärisrahvast said aga heloodid spartiaatide maaorjad. Ateenas aga oli orjandus keelatud. 3. Mõisted a) Polis Vana-Kreeka linnriik, mis koosnes kesksest asulast ja selle lähiümbrusest b) Heloot spartiaatide ori, Messeenia alistatud elanikkond c) Demokraatia valitsusvorm; rahvavalitsus d) Pedagoog laste juhataja, kes õpetas rikkamate perekondade lapsi (koduõpe). e) Barbar võõramaalane, kes kõneles tundmatut keelt f) Ateena Mereliit mereliit, mis tekkis Pärsia sõdade ajal, kuhu kuulusid ka ...
väljaarvamise tingimused ja korra kehtestab haridus- ja teadusminister. § 52. Ühe õpilase õpetamisele keskendatud õpe (1) Õpilasele, kes terviseseisundist tulenevalt vajab koolis pidevat jälgimist või abistamist, rakendatakse nõustamiskomisjoni soovitusel ning õpilase või piiratud teovõimega õpilase puhul vanema nõusolekul ühe õpilase õpetamisele keskendatud õpet. § 53. Terviseseisundist tulenev koduõpe ja haiglaõpe (1) Koduõpe on õppe korraldamine õpilase kodus või muus õpilasega või piiratud teovõimega õpilase vanemaga kokkulepitud kohas väljaspool kooli ruume. Haridusliku erivajadusega õpilasele rakendatakse koduõpet tulenevalt tema terviseseisundist. § 54. Lisaõpe põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava järgi lõpetanutele (1) Kooli pidaja otsusel võib põhikoolis pakkuda lisaõpet lihtsustatud riikliku õppekava järgi
kasutatakse ära maksimaalselt. Lapsi ei pea aga tüüpilisest peremudelist välja kiskuma, et näha ühiskonna osalust nende elus. Riik tagab lastele põhihariduse ja nupukamatele ka võimaluse edasi õppida. See ei tähenda, et kodus võiks lapse harimise unarusse jätta. Kodust saadakse kooliminekuks vajalik teadmiste ja oskuste baas, mida hiljem on juba raske üles ehitada. Muidugi on ka kõrvalekaldeid normist. Leidub peresid, kus on taasavastatud koduõpe, kas siis pika koolitee tõttu või isiklikel kaalutlustel. Leidub ka teist äärmust, kus lapsevanemad jätavad oma võsukeste kasvatamise täielikult kooli hoolde. Selline suhtumine viib tihtilugu õpilase ja õpetaja vahelise konfliktini. Õpetaja soovib tegeleda vaid oma õppeaine edasiandmisega, mitte üksikute kasvandike korralekutsumisega, mis raiskab ülejäänud klassi aega. Koolis õpetatakse ka distsipliini ja autoriteedile kuuletumist, mis on hilisemas elus hädavajalik.
puudega inimeste takistusteta liikumist. Koolis peab olema kättesaadav tervislik toit. Paljulapselistele peredele tuleb maksta lisatoetust. Tervishoiupoliitikas tuleb tõsta inimeste teadlikkust. Erakond toetab üldisema pikaajalise terviseedendamise programmi loomist. Arstiabi peab olema kvaliteetne. Hariduspoliitikas riik ja omavalitsus tagavad igale soovijale tasuta alushariduse. Toetada tuleb ka alternatiivseid võimalusi: koduõpe, erakoolid ja -lasteaiad. Põhiharidus peab olema täiesti tasuta ja kodu ligidal. Muukeelsed koolid peavad tagama hea eesti keele oskuse. Keskkonnapoliitikas pooldatakse jäätmekäitluse reegleid, mis sunnivad käituma loodussõbralikult ja jäätmeid taaskasutama. Tarbimine tuleks maksustada sõltuvalt mõjust keskkonnale. Soosida tuleb keskkonnasõbralikke tehnoloogiaid. Riiklikul tasandil peavad Eestis toimima ühtsed ning üksnes riigieelarvest
vanem ning vajaduse kohaselt õpetajaid ja tugispetsialiste. § 22. Statsionaarne ja mittestatsionaarne õpe (4) Põhiharidust võivad mittestatsionaarses õppes omandada 17-aastased ja vanemad isikud. Nõustamiskomisjoni soovitusel võivad mittestatsionaarses õppes põhiharidust omandada ka koolikohustuslikud isikud, kelle puhul see on tingitud nende hariduslikust erivajadusest või muust põhjusest, mis raskendab hariduse omandamist statsionaarses õppes õppides. § 23. Koduõpe vanema taotlusel (1) Põhiharidust omandavat õpilast võib õpetada vanema taotlusel koduõppes. Vanema taotlusel koduõppe rakendamisel korraldab ja rahastab väljaspool kooli toimuva õppe osa vanem. (2) Koduõppe tingimused ja korra kehtestab haridus- ja teadusminister. Haridusliku erivajadusega õpilase õppekorralduse erisused § 46. Haridusliku erivajadusega õpilane (1) Haridusliku erivajadusega õpilane on õpilane, kelle andekus, õpiraskused, terviseseisund, puue,
JOHANN WOLFGANG VON GOETHE (1749 1832) Isa oli jurist, nõunik. Majanduslikult kindlustatud pere, see võimaldas saada hea hariduse, esmalt koduõpe, isa õpetas. 16-aastaselt läks Lepzigisse ülikooli ja asus seal õppima juurat. Oli laialdaste huvidega, teda huvitas kirjandus, füüsika, loodusteadused. Ülikool jäi lõpetamata, ta haigestus, oli kodus ja ravis end. Tervenedes läks Strasbourg'i ülikooli edasi. Seal lõpetas edukalt õigusteaduse kursuse. Tutvus Herderiga ja sai sellest mõjutatud. Herderist ja Goethest said sõbrad ja H avaldas tunduvalt tema maailmapilti. Goethe leidis enda jaoks ka Shakespeare'i. Tegeles ülikoolipäevil luuletamisega, talle oli iseloomulik armastuse teema, nagu noortele meestele ikka. Goethel on olnud palju naisi, armumisi, kes teda on inspireerinud, elamused on teda õhutanud luuletama. Nooruspõlveluule ei ole nii tähendusrikas, aga märk oli ju...
Tallinn (Kadriorg) Töökäik: ajaleht ,,Virulane" 1883 1885 ajaleht Tartu ,,Postimees" 1886 1890 ajaleht ,,Virmalised" 1891 1901 Tallinna ja Riia saksakeelsete ajalehtede toimetuses päevalehe ,,Teataja" toimetuses 19011905 ,,Uudised" 1905 ,,Kaak" 1905 1917 ,,Uus ilm" 1905 1917 Estonia dramaturg diplomaat Kopenhaagenis Hariduskäik: alguses koduõpe Tallinna saksa elementaar ja kreiskool Keelteoskus: saksa keel eesti keel vene keel soome keel Abikaasad: A.Kronhau Linda Jürmann Huvialad: näitlemine LOOMING NALJAJUTTUDE KOGUD ,,Tallinna saladused" ,,Kus sandid saia söövad" ,,Naer on terviseks" ,,Kõtistamise kõrred" Need jutukogumikud tõid talle Nalja Vilde hüüdnime. REALISM
- kahvausund: ristiusk+muinasusund+pühakud, paganlikud kombed ja pühapaigad; põletamatused 13.s kaovad. 15 s kristlikud nimed, 16.s nimetatakse talupoegi veel VASTRISTITUTEKS. Katsed vaimulikkonna haridustaseme tõstmiseks. - Johannes IV Kievel- kirikuõpetaja, üritab muuta preestrite haritust. + eesti keel. teenistus ladina keele. Hariduse tase keskajal Eestis. - Hariduse tase oli madal, sest ei olnud häid koole ja puudus õpetajaid. Raha ei olnud õppimiseks, rikastel koduõpe. kloostrite piires olid koolid, talupojad kirjaoskamatud. Miks ei jõutud maal koolide rajamiseni? - maal ei olnud koole, sest raha ei olnud ja ei olnud õpetajaid. keegi ei olnud sellest huvitatud. haridust saadi kirikust, ei olnud eesti keelset haridust. Reformatsioon Vana-Liivimaa koolides. - saksakeelne õpetus, vähem usuaineid, toimus linnakoolides B.Russow. - pühavaimukirikuõpetaja, eestlane, liivimaa provintsi kroonika kirjutaja Vana-Liivimaa ajalukku läinud W.von Plettenberg
osaleda kõik kodanikud. Koosolekute vahepeal korraldas riigielu pealtvaatajate kohad lähevad aste astmelt kõrgemale. 500-liikmeline nõukogu ja riigiametnikud 10 strateegi, 6000 Kreeka kooliharidust. Hariduse eest hoolitsesid linnriigid, kohtunikku. Kodanike hulka ei kuulunud: naised, orjad, Ateenas alustati poiste harimisega 7.aastaselt, rikkamates võõramaalased. Orjanduslik ühiskond. peredes oli koduõpe, pedagoogi käe all,vaesemad pered saatsid Sparta polis: Asub Lõuna-Kreekas. Elanikud jagunesid pojad kooli, kus õpetati lugemist ja kirjutamist, muusikat ning kolmeks: 1) spartiaadid(tavakodanikkond) 2) perioidid luuletamist. Jõukamad jätkasid sofisti käe all, haridus puudutas (Lakoonika asukad,vabad ja poliitiliste õigustega.) 3) heloodid ainult poisse. Spartas said tüdrukud ka kehalistes treeningutes (spartiaatide maaorjad
vaatajatele näitemäng ei meeldinud siis loobiti neid toidu või kividega. (tänapäeva teater- ei loobita toiduga, ei kanta maske ega koturne, toimuvad etendused vabas õhus, lava asub ees keskel ja pealtvaatajate kohad lähevad aste astmelt kõrgemale.) 13.Iseloomusta Kreeka kooliharidust. V:Hariduse eest hoolitsesid linnriigid, Ateenas alustati poiste harimisega 7.aastaselt, rikkamates peredes oli koduõpe, pedagoogi käe all,vaesemad pered saatsid pojad kooli kus õpetati lugemist ja kirjutamist, muusikat ning luuletamist. Jõukamad jätkasid sofisti käe all, haridus puudutas ainult poisse, Spartas said tüdrukud ka kehalistes treeningutes käia, muidu õppisid kodus kõike emalt. 14.Nimeta 6 Kreeka filosoofi ja nende põhimõtted. V:1) Thales Maailm on tekkinud veest ja ujub vee peal. 2) Anaximandros filosoof, kes seletas maailma abstraktse mõiste alusel.
tasuta. On olemas kümneid võimalusi, kuidas haridusliku erivajadusega last toetada ja aidata. Moodustada tugigrupid, kuhu kuuluvad näiteks direktor, logopeed, psühholoog, sotsiaalpedagoog ja ka kooliarst. Koostatakse tegevusplaan, mille toimimist jälgitakse ja vajadusel korrigeeritakse. Samuti psühholoogiline abi õpiraskustega lastele; sotsiaalpedagoogiline nõustamine; logopeediline abi; meditsiiniline abi kroonilisi haigusi põdevatele lastele; parandusõpe; koduõpe lastele, kellel ei ole võimalik haiguse tõttu koolis käia. Samuti on võimalik koostada individuaalne õppekava, et luua lapsele tingimused tema võimetele vastavaks õppimiseks ja arenemiseks; pikapäevarühmad, mis kindlustab õpilasele abi ja toe õppetöövälise aja sisustamisel ning koduste õppeülesannete täitmisel. Kõige olulisem on aga pidev koostöö lapsevanemaga. Lapsevanemaid kaasatakse vajadusel tugigrupi töösse
Valgustussajand 18.saj 1.Küsimus. a) Joomist, talupoeg ei suutnud haigusi ravida, talupojad ei võtnud vastu uuendusi (harimatud) b) Üritasid neid tervise koha pealt aidata, maad õpetasid paremini kasutama ja harima (saaks rohkem ja mitmekesisemat saaki), rääkisid rehielamute kahjulikkusest mitte väga edukas 2. Koduõpe, traditsiooniks välja kujunenud 3. Kultuurisündmus/-tegelane Tähtsuse põhjendus Piibli I tiraaz eestikeelse trükiga /A.T Mõjutas eestikeelse kirjakeele arengut Helle 1739 G.Eisenv. Sewarzenberg Õhutas talupoegi võtma kasutusele uuendusi Propageeris koolide asutamist ja levitas tervishoiu- ja
Johann Wolfgang von Goethe Pärit Frankfurdist. Isa oli jurist ja rikas. See võimaldas tal saada hea hariduse. Esmalt koduõpe. 16- aastaselt läks ta Leipzigi ülikooli ja asus seal õppima juurat. Teda huvitasid kirjandus, füüsika, loodusteadused, botaanika. Ülikool jäi lõpetamata, sest ta haigestus. Ta oli ligi aasta aega kodus seetõttu. Edasi läks Strasbourgi ülikooli. Seal lõpetas õigusteaduse kursuse. Teda mõjutas Herder ja rahvaluule. Leidis enda jaoks Shakespeare'i. Ta keskendus põhiliselt armastusele. Tal on olnud palju armumisi, mis teda inspireerivad luuletama. Rõhutab tunnetuslikku poolt.
maskide vastu, kuna inimestel on kõrini saanud piirangutest. Tahetakse lihtalt jätkata oma tavalist elu, käija normaalselt poes ning sõita ühistranspordis ja naasta tööle. Järjest enam näen ka artikleid, et maski kandmine on inimõiguste vastu ning inimesed kahtlustavad vandeteooriaid. Samas ma ise ei näe, et see seis oleks nii hull. Võibolla sellepärast, et ma ise ei ole sellest nii väga mõjutatud. Töökohast ma ilma ei ole jäänud, kuna ei tööta kuskil ning koduõpe meeldib mulle väga. Kuna naised on alati olnud need, kes hoolitsevad pereliikmete eest, siis näiteks pandeemia ajal pole naisteadlastel olnud aeg, et teha uuringuid ning avalikustada artikleid. Meestel on olnud selleks rohkem aega. Tekstist tuli ka välja see, et töö kaotamine mõjutab naisi palju rohkem kui mehi. Kindlasti kannatavad ka mehed, kuid ka Eesti näitel on pigem näha et just peamiselt naised kaotavad töö
usuvagadust, alandlikkust, kõlblust, sotsiaalset võrdsust ja vendlust · ratsionalism - 18.saj. moevool haritlaste seas, mis rõhutas rahva hariduse ja teadmiste tähtsust ja kritiseeris valitseva ühiskonna korraldust · 1731.a. - koolikohustusnõue 7-12.a. lastele Liivimaa kubermangus, Haridus oli tähtis, et saadaks usualased teadmised(Katekismuse tundmine, kirikulaulude laulmine ja piibli lugemine) · koolikohustuse alternatiiv - koduõpe - kord aastas pidi kooliõppel lapsed kirikuõpetajale oma teadmised ette kandma · 1765.a. - Liivimaa maapäev võttis vastu uue koolikohustusnõude, mille järgi pidi iga suurema mõisa omanik rajama kooli · 18.saj. teisel poolel hakati välja andma eestikeelset ilmalikku kirjandust(maarahva kalendrid, ilmaennustused) · F.G. Aurelius - jutu- ja õpetusraamatu autor 18.sajandi lõpus · F.W.Willmann - muutis juturaamatud põnevaks
Teine kooliaste: 4-6 klass, laste vanus 11-15 aastat3. Kolmas kooliaste: 7-9 klass, laste vanus kuni 17 aastat4. Neljas kooliaste ehk gümnaasium: 10-12 klass, laste vanus 16-19 aastat5. Pärast kolmandat kooliastet peab õpilane valima kas minna gümnaasiumisse või jätkata kooliteed kutsekoolis6. Eestis on kasutatavad õppevormid on: päevane õpe, õhtune õpe (nt täiskasvanute koolides), osa- ja täiskoormusega õpe, distantsõpe, eksternatuur, koduõpe. Huvikoolides jm võib olla ka teistsuguseid õppevorme.7 Koolikohustuslik on laps, kes jooksva aasta 1.oktoobriks saab seitsmeaastaseks. Õppimine on kohustuslik põhihariduse omandamiseni või 17-aastaseks saamiseni. Eestis on lubatud koolikohustust täita ka koduõppe vormis. Eesti riik ja kohalik omavalitsus tagavad orbudele ja vanemliku hoolitsuseta lastele võimaluse saada haridust koos ülalpidamise võimalusega. Keha, kõne, meele-ja vaimupuudega ning eriabi vajavatele
KAS SUHTLEMISEL ISEENDA JA KESKKONNAGA VÕI ÕPETAJATE ABIGA. INDIVIIDI JAOKS KULTUURI JA HARIDUSE MÕISTED KATTUVAD. 20.Haridus kui riiklik ja globaalne süsteem . Riigi tähelepanu peab olema haridussüsteemi sidususel, et see suudaks vastu tulla elukestva õppe nõudmistele, adekvaatselt reageerida tööturu vajadustele ja tagada teadus- ning arendustegevuse järjepidevus. Riik ja omavalitsus tagavad igale soovijale tasuta alushariduse. Toetada tuleb ka alternatiivseid võimalusi: koduõpe, erakoolid ja -lasteaiad. Põhiharidus kui kohustuslik haridusmiinimum peab olema tasuta ja kättesaadav võimalikult kodu lähedal. Põhiharidus peaks olema senisest enam diferentseeritud, et arvestada laste erinevaid eeldusi. Iga koolil peab olema riiklik koolitusluba. Täiend- ja ümberõppe võimalused tuleb muuta üldiselt kättesaadavaks. Reformierakond peab oluliseks e-õppe võimaluste avardamist elukestvas õppes.
2. Võrrelge Vana-Kreeka ja Vana-Rooma geogr asendit,looduslikke tingimusi,rahvaid. KREEKA Sarnasused ROOMA Kõrged mäed-liiklus kreeka sees Paiknevad Üks mäestik- Apenniini, mäed madalamad,ei takista takistatud, liiklus meritsi, Vahemere Vahemeres, liiklust,liiklus maismaati, vahemere lääneosa,saari idaosa, saari rohkem,Ateena mäed, vähem: Korsika,Sardiinia, Sitsiilia. 1)Tiberi jõgi-selle keskuseks+Pireuse sadam, kreeklased mäestikud, ääres rajati Rooma ja Ostia sadam. 2)Po jõgi-suur ja tõid vilja kolooniatest sisse, kõrged sadamad, paljude lisajõgedega,soosib põlluharimist,teravilja mäed igalpool,Pärsia sõjad, etniliselt sõjad, saarte kasvatus. Kõrged Alpi mäed pidasid külma õhu ühtne. olemasolu, kinni,Puunia sõjad kartaagolastega(suurimad ...
Vana-Rooma. Vana-Kreekaks nimetatakse tsivilisatsiooni, mis tekkis umbes 2000 a eKr Balkani poolsaarel ja Kreeta saarel. See on mägine ja geograafiliselt väga liigendatud maa. Vana-Rooma riik tekkis 753 a eKr Rooma linnas ja levis peagi üle kogu Itaalia. KREEKA Sarnasused ROOMA Kõrged mäed-liiklus Paiknevad Vahemeres, Üks mäestik- Apenniini, mäed kreeka sees takistatud, liiklus mäed, mäestikud, madalamad,ei takista liiklust,liiklus maismaati, meritsi, Vahemere idaosa, sadamad, sõjad, saarte vahemere lääneosa,saari vähem: saari rohkem,Ateena olemasolu, kreeklased Korsika,Sardiinia, Sitsiilia. 1)Tiberi jõgi-selle keskuseks+Pireuse sadam, ääres rajati Rooma ja Ostia sadam. 2)Po jõgi- kreeklased tõid vilja ...
On võimalik saada ühe lisa õppeaasata. Pärast kooli võivad kutseharidust saada ja tööle minna. Koolis on olemas ka lasteaed, kus kävad 3 last. 2 neist elavad kooli õpilaskodus ja 1 käib kodus iga päev. Koolis lapsed saavad erinevad teraapiad näiteks muusikateraapia. Koolis lapsed käivad ujumas. Toetussüsteem Porkuni koolis: Individuaalne õppekava Õppiabigruppid õpirakustega õpilastele Kõneravi Pikapäevarühmad Koduõpe Väikeklassid Õpilaskodu 20 õpilast kogu koolist käivad iga päev koju. Kool pakub ka koolibussi, kus on 17 kohti. Koolis töötab 3 logopeedi, sotsiaalpedagoog, on ka füsioteraapia ja peab olema veel psühholoog aga hetkel ei ole. Koolis töötavad õpetajate abid. Kui on vaja kasvatajal on ka abi. On olemas muidugi ka õpetajad, koristajad, kokad jne. Lapsed elavad õpilaskodus ainult tööpäevadel ja reedel lähevad koju
inimestele: perekond, sugulased, sõbrad ja teised lapsega tegelevad spetsialistid. Kinnitatud heategevuslikud liikmed omavad juurdepääsu erinevatele liikmetele mõeldud hüvedele (näiteks soodushinnaga reisid ja sissepääs erinevatel üleriigilistel perepäevadel olevatele atraktsioonidele). Heategevuslikud liikmed võivad osaleda hääletamistel ja aruteludel, kus arutatakse erinevaid tegevusi (näiteks hääletada selles osas, kuidas heategevuslikke fonde kasutada). HEV laste koduõpe Kõik lapsevanemad peavad tagama oma lapsele hariduse omandamise võimaluse, mis vastaks nende ealistele vajadustele, oskustele ja võimetele (Haridusakt, 1996, osa 7). Siiski lubab Suurbritannia seadus lapsi kodus õpetada, kui see vastab selleks ettenähtud tingimustele. Kuigi Suurbritannias on õppimine kohustuslik lastele vanuses 5-16, siis kooliskäimine ei ole kohustuslik. Lapsevanemal on õigus oma last kodus õpetada, sõltumata sellest, kas lapsel on
Hariduskorraldus ja õppeasutused Hariduse ja regulaarse kontseptsiooni seotus seisnes selles, et ka riigi kohustus oli rahvast hariduslikult edendada, valgustada. See jäi sisusliselt püsima kuni 20. sajandi alguseni. Vaatamata sellele kontseptsioonile ei suudetud riigi poolt 18. sajandil hariduse edendamisel midagi korda saata. Ei suudeta 18. sajandi jooksul rajada haridusasutuste võrku, mis toimib, kuni 19. sajandi alguseni jääb valdavaks haridust andvaks vormiks koduõpe, mis on eelkõige seotud aadli järeltuleva põlvkonna harimisega. Aadli kõrval on oluliseks sotsiaalseks rühmaks, kes haridusega rohkem kokku puutub, vaimulikkond. Vaimulike ettevalmistamisel oli haridusel määrav roll. Erineva tasendi sõjakoolid olid olulised hariduse andmisel. Kadetikorpused kujunevad õppeasutusteks, mis pakuvad süstemaatilist haridust. Suur hüpe oli 1755, kui tegevust alustas esimene ülikool Vene impeeriumis Moskva ülikool. Käivitumine oli raske
Kopenhaagen, Tallinn (Kadriorg) T ö ökäik: ajaleht ,,Virulane" 1883 1885 ajaleht Tartu ,, Posti me es" 1886 1890 ajaleht ,,Vir malised" 1891 1901 Tallinna ja Riia saksakeelsete ajalehtede toi metuses päevalehe ,,Teataja" toim etuses 19011905 ,,Uudised" 1905 ,, Kaak" 1905 1917 ,,Uus ilm" 1905 1917 Estonia dramaturg diplo maat Kopenhaagenis Hariduskäik: alguses koduõpe Tallinna saksa ele m entaar ja kreiskool Ke elteoskus: saksa ke el e esti ke el vene ke el soo m e ke el Abikaasad: A.Kronhau Linda Jür mann Huvialad: näitle mine LOOMING NALJAJUTTUDE KOGUD ,,Tallinna saladused" ,, Kus sandid saia söövad" ,, Naer on terviseks" ,, K õtistamise kõrred" Need jutukogu mikud tõid talle Nalja Vilde hüüdni me.
Secunda 1. Goethe (1749-1832) Goethe isa oli jurist, kohaniku keisri nõunik, järelikult oli ta majanduslikult kindlustatud perest. See võimaldas tal saada hea hariduse. Esmalt koduõpe, hiljem kooliharidus. 16-aastaselt läks Goethe Leipzigisse ülikooli. Ta asus õppima juurat. Ta oli laialdaste huvidega, lisaks õigusteadusele huvitas teda kirjandus, füüsika ja ka loodusteadused. Mingi aeg ta haigestus ja oli ligi aasta aega kodus. Pärast tervenemist läks ta edasi Strasbourg'i ülikooli. Seal lõpetas ta õigusteaduse kursuse, aga oluline on see, et seal mõjutas teda Herder. Neist said sõbrad. Goethe leidis enda jaoks ka Shakespeare'i.
Ignatsi Jaak sai hiljem köstriks ja koolmeistriks ja õpetas elu lõpuni talupoegi pälvides koguduse heakskiidu. Esimese naisega oli tal kaks last, teise naise Liisaga oli vähemalt seitse last, kes kõik olid õpetatud targemad lapsed. + 1687 Liivimaa maapäeva otsus igasse kihelkonda kool. Mõisaomanikud aga kõik ei tahtnud talurahva eest raha maksta + Koduõpe emad õpetasid vokki kedrates talvel Kõrgem haridus + Levis uus mõttevool humanism, mis rõhutas teadus ja hariduse tähtsust. + Johan Skytte Gustav II Adolfi õpetaja 1630 Tartu, gümnaasium 1631 Tallinna gümnaasium (praegune Gustav Adolfi Gümnaasium) 15.10.1632 Academia Gustaviana 1656 Tallinna, 1690 taasavati, 1699-1710.aastatel asus ülikool Pärnus
- Meditsiin: diagnoosile vastav ravi (ravimid, operatsioon, kliiniline psühholoog), selle ravi eest õpetaja ei vastuta, õpetaja saab jälgida ravi mõju lapsele - Sotsiaalhoolekanne: isiklik rehabilitatsiooniplaan( võib haarata meditsiinilist, hariduslikku kui sotsiaalset sekkumist), tugiisiku teenus - Haridus: kodukoha lasteaed/kool, individuaalne arendus- või õppekava, erirühm/eriklass tavalasteaias või -koolis või erilasteaias või - koolis, koduõpe Tavakeskkonda kohandatakse võimalikult lapse vajaduste järgi, kui sellest ei piisa, siis järgneb eriõpe. Erivajadustega laste psühholoogia alused, TÜ, kevad 2018, lector Kaili Palts. . Konspekt :Anne-Ly Gross-Mitt 50 Eriõpetus varajases eas selleks et laps sobituks hiljem eakaaslaste hulka. Õppimine saab toimuda tänu psüühilistele protsessidele. Jõukohane õpetamine veidi pingutamist ja uue omandamine, peab olema lapsele jõukohane. Tavalapse puhul saab
I Muinasaeg Mõisted: esiaeg e muinasaeg ajajärk esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotuseni 13. sajandi alguses arheoloogiline kultuur ühelaadsete leidudega muististe rühm 1.1 Kiviaeg inimasustuse tulek Eestisse sai võimalikuks u 8000 a eKr, kui Balti jääpaisjärv murdis läbi Mesoliitikum e keskmine kiviaeg u 7500 3300 a eKr: esimesed inimesed saabusid Eestisse u 7500 a eKr kunda kultuuri rahvas (umbes tuhat inimest); esimesed leiukohad olid Kunda Lammasmägi ja Pulli Pärnu lähedal; iseloomulik Lammasmäele: eluviisilt kütid ja kalastajad, elamuks püstkoda, tööriistad olid kivist, sarvest ja luust, arvatavasti päritolult europiidid Neoliitikum e noorem kiviaeg u 3300 1500 a eKr: u 3300 a eKr saabusid soomeugrilased ja nendega koos kammkeraamika kultuur; leiukohad: Akali, Kullamaa, Valma; leidude hulgas on palju luust ja merevaigust ripatseid; iseloomulik: eluviisilt kütid kalastajad, elamuks püstkod...
· Kaasava hariduse põhimõtted kõikidel peab olema võimalik omandada võimetekohane haridus! MEETMED: · alushariduses sobitusrühmad erivajadusega lastele, erirühmad ja erilasteaiad - (nt kuulmis- või nägemispuudega lastele, liitpudega lastele, arenguhäiretega lastele) KOOLIEELSE LASTEASUTUSE SEADUS. · Põhikool- ja gümnaasium: õpiabi, IÕK, lihtsustatud õppekava või eriklassid, ühele lapsele keskendunud õpe, koduõpe, erialaspetsialistide abi ja nõustamine jpm PÕHIKOOLI- ja GÜMNAASIUMISEADUS. · Kutseõpe: toetusmeetmed, lihtsustatud ainekavad, tugiteenused koolis KUTSEÕPPEASUTUSTE SEADUS, Haridus- ja Teadusministri määrus "Erivajadusega isikute kutseõppeasutuses õppimise tingimused ja kord" · Kõrgharidus: Primus programmi toetused, HTM. · Koordineerib Haridus- ja Teadusministeerium Psühhosotsiaalne rehabilitatsioon:
voolude ja maailmatunnetuste kogemusi. Eesti taasiseseisvumise järel sai postmodernism nõukogude kultuurikammitsaist vabanenud ühiskonnas moeideoloogiaks eesti kunsti- ja kultuurimaastikul. 4. ,,Sügisballi" analüüs Pilet 12 1. J.W.von Goethe elu ja looming Goethe (1759-1832) Pärit Saksamaalt Frankfurdist. Majanduslikult kindlustatud perest hea haridus. Koduõpe, kusjuures isa oli see, kes teda õpetas. 16-aastaselt läks ta ülikooli juurat õppima (nagu isa). Teda huvitas kirjandus, loodusteadused, botaanika jne. Aga ta jäi haigeks, ei läinud enam vanasse ülikooli, vaid Strasbourgi, kus lõpetaski õigusteaduskonna. Teda mõjutas Herder (uuris rahvaluulet: ükski kultuur pole teisest halvem, iga rahva eripära on tema luules). Neist said sõbrad. Goethe leidis enda jaoks ka Shakespeare´i. Ta tegeles luuletamisega
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
