Narva Eesti Gümnaasium Referaat Friedrich Reinhold Kreutzwaldi (1803 1882) ,,Kodutohter" ja ,,Maailm ja mõnda mis seal sees leida on" Õpilane: Mario Liiva Sisukord Kodutohter, Maailm ja mõnda mis seal sees leida on 3 Kodutohter Kodutohter valmis 1879. aastal tema 44aastase arstitöö kokkuvõte ja see oli tema viimane arstiraamat. Tähtis koht Kreutzwaldi rahvavalgustusliku loomingu hulgas oli meditsiini-alastel kirjutistel ja arstiraamatutel. Näiteks Liivimaa rüütelkonna ettepanekul tõlgitud ,,Teejuhhataja Ämma-kooliliste õpetuse jures" oli 19. sajandi II poolel sünnitusabi andjatele tõeliseks käsiraamatuks (kordustrükid 1870, 1883, 1890). Mitmetes kordustrükkides ilmusid ka üldisi
sõnavara rikastaja Sõnavara rikastamine Arstiteadus - paeluss, mädanik, reuma, meeleorganid Loodusteadus - iduleht, rööwik, lawiin n(ik)-liide - ametnik, kivikunstnik "skulptor", laewnik, isenik "egoist", mädanik, palawik, põlendik, hapnik, süsinik, lämmastik, wesinik Abstraktsed nimisõnad us-liite abil - iludus, omadus, rahwa-us "rahvus" Kirjandus "Kalevipoeg" "Eesti rahva ennemuistsed jutud" "Kodutohter" "Viinakatk" "Kilplased" "Reinuvader Rebane" Mälestuse jäädvustamine Kreutzwaldi tänav Kreutzwaldi monument Tartus, Võrus, Rakveres ja Tallinnas Kreutzwaldi majamuuseum Võrus Võru Kreutzwaldi kool Fr.R.Kreutzwaldi nimeline park Pildid Kreutzwaldi maja Võrus Kreutwaldi kirjutuslaud Kreutzwald oma maja uksel Võrus Kasutatud materjal Friedrich Reinhold Kreutzwald. http://kreutzwald.weebly
Tema elutööks sai rahvaeepose '' Kalevipoeg '' koostamine. 1866. ilmus '' Eesti rahva ennemuistsed jutud ''. 1861. luuletuskogud '' Angervoksad ''. 1865. '' Viru lauliku laulud ''. Ta oli tihedas kirjavahetuses paljude progresiivsete kirjanike , ühiskonnateadlastega jne .. ( Koidula , Faehlmann ) 1867 - 1873. pidas ta kirjavahetust Koidulaga . Vanadusaastad veetis ta Tartus. 1877. lahkus ta Võrust ja asus elama tütre perekonda. 1879. avaldas käsiraamatu '' Kodutohter ''. Sinna pani kirja oma teadmised ja kogemused . Suri 25.augustil 1882 , maeti Tartu Jaani koguduse kalmistule . Mälestussambad on Võrus , Rakveres , Tartus , Tallinnas . Maailmavaate kujunemise aluseks oli siiras poolehoid eesti talurahvale . Ülikoolis omandas ta loodusteaduslikul alusel rajaneva maa . Ta rõhutas inimese mõistuse tähtsust tegelikkuse tunnetamisel. Võitles kivinenud ja tagurlike eelarvamuste vastu . Piitsutas pahesid . Ta oli
Kuidas depressiooni ravida? Psühhoteraapia Ravi medikamentide tablettide abil. Valgusteraapiat Trenn on parim depressiooni leevendaja Tume sokolaad Depressioonis inimesed mõtlevad sageli, et peavad depressiooniga ise toime tulema ning et antidepressantide võtmine või psühholoogi poole pöördumine näitvad inimese nõrkust. Nii see aga pole. Kasutatud kirjandus http://www.inimene.ee/?disease=d&sisu=disease&did=130 T, Ülesoo. (2012). Depressioon: lõks iseenda peas. Kodutohter, (9), 1418 http://www.eesti.ca/pimedaajamasendusjadepressioonkesonohus/article30917 http://www.tarbija24.ee/257284/uuringtrennonparimdepressioonileevendaja/ http://forte.delfi.ee/news/teadus/internetikasutaminetekitabmasendust.d?id=2894841 http://www.deviantart.com/download/43752952/city_depression_by_yd84.jpg http://fc07.deviantart.net/fs71/i/2010/365/3/0/be_positive_by_svartsdesigns d364aps.jpg Tänan kuulamast! Click to edit Master text styles Second level
KREUTZWALD Friedrich Reinhold Kreutzwald (26.detsember 1803 - 25.august 1882) oli eesti kirjanik ja arst. Kasvas Kaarli, Hageri ja Ohulepa mõisades, õppis Rakvere köster Gööki algkoolis 1815-1817 kreiskoolis 1817-1818, Tallinna kreiskoolis 1819-1820, kaupmehe õpilane Tallinnas 1818-1819. Koduõpetaja eksam Tallinnas 1823, koduõpetajana Tallinnas ja Peterburis 1823-1826, õpingud Tartu Ülikooli meditsiiniteaduskonnas 1826-1833. 1833. Aastal lõpetas keiserliku Tartu Ülikooli, samal aastal asus arstina (linnaarstina) tööle Võrru. Kirjutas rahvavalgustuslikke teoseid ja toimetas Maarahva kasulist kalendrit. Tema tõlkelised jutustused "Reinuvader Rebane" ja "Kilplased" on tänapäeval lasteraamatud. Kreutzwaldi värsiloomingul (kogu Viru lauliku laulud, poeem Lembitu), mis tugineb saksa eeskujule, oli omal aja eesti luule arengule suur tähtsus. Tema peateos, rahvaluuleainest töödeldud rahvuseepos Kalevipoeg, s...
"Vaeselapse käsikivi" "Tark mees taskus" "Paristaja-poeg" "Reinuvader Rebane" "Puulane ja Tohtlane" "Rehepapilood" "Paar sammukest rändamise teed" "Põhja konn" "Tuisulased" "Kullaketrajad" ,,Sipelgas" "Kilplased" "Viru lauliku laulud" "Kodutohter" "Lembitu" "Paiklikud ennemuistsed jutud" "Tuletorn" 2 DR. Friedrich Reinhold Kreutzwaldi Memoriaalmuuseum Dr. Fr. R. Kreutzwaldi elumaja, kus praegu asub muuseum, on ehitatud 1793. aastal, üheksa aastat pärast Võru linna asutamist ja on seega üks esimesi ehitisi linnas. 1923. aastal asutasid Johannes Käis, Jakob Teder ja teised edumeelsed võrulased Dr. Fr. R
andma "Maarahva Kasulist Kalendrit", mille lisa toimetas Kreutzwald 1874. aastani. Kalendris ilmus peale õpetlike kirjutiste ka värsse ja jutuloomingut. Õpetlike ja rahvavalgustuslike töödega püüdis ta avardada lugejate silmaringi, levitada teadmisi ning arendada iseseisvat mõtlemist, võideldes irooniaga tagurluse ja vaimupimeduse vastu. Nii avaldaski ta teosed "Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on", "Ma ja Merrepiltid", "Lühhikenne õpetus terwisse hoidmissest" ja "Kodutohter". Eriti suurt viha kandis Kreutzwald kõigi volditud mustkuubede vastu, isegi surivoodil sallimata ühegi tolle klanni esindaja varju. Kreutzwaldi loomingu suurimaks saavutuseks peetakse eesti rahvuseepose "Kalevipoja" koostamist. Mõtte algatajaks oli Faehlmann, kes alustas ka materjali kogumist. Osalt Faehlmanni suutmatuse tõttu ühendada katked terviklikuks teoseks, teisalt ka sõbra surma tõttu 1850. aastal, võttis ülesande Õpetatud Eesti Seltsi palvel enda peale Kreutzwald
· Tema looming on väike kuid kultuuriloole väga suur Fredrich Reinhold Kreutzwald (1803-1882) · Päris nimi Vidrik Rein Ristmets · Eepose ,,Kalevipoeg" autor · Rahvaluule koguja · ÕES'i tegemine · Õppis TÜ-s arstiks · Kirjavahetus Faehlmanni, Koidula ja teistega · Oluline eesti keele arendaja · Andis välja ajakirju: ,,Maailm ja mõnda mis seal sees leida on", ,,Sipelgas", ,,Maa ja mere pildid", ,,Kodutohter" · Pikem jutustus ,,Viinakatk" · Romaan ,,Kilplased" · ,,Reinuvader Rebane" · ,,Eesti rahva ennemuistsed jutud" · ,,Paar sammukest rändamise teed" · Kirjutad luulet alguses saksa, hiljem eesti keeles · 2 luulekogu: ,,Angervaksad" -ei ole algupärane luule, ,,Viru lauliku laulus" - algupärane luule · Põhilisteks teemadeks isamaa, loodus ja armastus · Ood ,,Priiusele"
goreograafiat, loomastikku, tehnika uusi saavutusi, keugeid planeete jm. Kreutzwaldilt ilmusid veel ,,Ma ja Merre piltid" (1850, 1857, 1861), kus leidus põnevaid seiklusjutte Lõuna-Aafrikast, Tseiloni saarelt ja mujalt, ning ,,Sippelgas" (1843, 1861), mis kutsus talupoegi üles virkusele ja sisaldas õpetlikke palasid põllumajandusest, tervishoiust, ajaloost. Nõuandeid ja teadmisi tervishoiu ning arstiteaduse alalt sisaldasid ,,Lühhikenne õppetus terwisse hoidmissest" (1854) ja ,,Kodutohter" (1879). Rahvavalgustuslike töödega püüdis Kreutzwald avardada lugejate silmaringi ja levitada teadmisi.'tunnustuse on Kreutzwald pälvinud eelkõige oma rahvaluuletöötlustega ,,Kalevipoeg" (rahvaväljaanne 1962) ja ,,Eestirahva Ennemuistlsed jutud" (1866) ning ilukirjandusliku loominguga. Kreutzwaldi peateos on rahvaluuleaineline eepos ,,Kalevipoeg". ,,kalevipoja" kirjutamist alustas juba Faehlmann, kes jõudis eepose sündmustiku visandini ja saksaleelsetele
(Terviseleht2008). Kasvueas, kui lihas on veel treenimata ja nõrk, kujuneb sellest valja rühihäire - üks abaluu tõuseb ülespoole, teine vajub allapoole. Tavaliselt tõuseb see õlg, mille peal kotti kantakse. Kui me õigel ajal ei märka ega tee ravivõimlemist, võib selline rühihäire üle minna vildakselgsuseks. See on kull suuremate laste haigus, kuid toenaoliselt hakkavadki hilisemad seljahadad valja kujunema just raske koolikoti kandmisest algklassides (Kodutohter 2000:19). Kiiresti kasvavatel lastel võib skolioos eriti süveneda (Ravimi omaduste kokkuvõte 2008). Tihti kõverdub selg kahes suunas moodustades S-tahe kuju. Selgroolülid asetsevad üksteise suhtes mitte täpselt kohakuti, vaid nihkes. Kui kõverus ilmneb enne täiskasvanuiga, võib selgroog luustuda valesti. Kui nihkes olevad selgroolülid asuvad kohas, kuhu ribid kinnituvad, võib ka rinnakorvi kuju muutuda. Muutunud rinnakorv võib lükata ribid nii kaugele ühele
ka ümbruse jahedamaks muutmine, vähene rõivastus ja jahe jook. Teha auru inhalatsioon kinnise nohu korral ja kuumad joogid köha vastu. Inimesed peaksid vältima suitsetamist ja ärritavat vingu. Antibiootikumiravi enamasti haiguse korral ei ole vaja. 3 KASUTATUD KIRJANDUS Abraham, P. (2005). Pere terviseentsüklopeedia. Tallinn: Tea kirjastus. Laanepere, E. (2004). Kui viirused ründavad. Kodutohter, november. Luts K., jt. (1999). Lastehaigused. Tallinn: Tallinna Raamatutrükikoda. Parm, Ü., Parv, V. (2006). Nakkushaigused ja epidemioloogia. 4
2014. aasta läbi viidud ELU uuringutest saadud ajakirjade nimekirju järgmistesse rühmadesse: Tabel 2. Üldsuunitlusega ajakirjad Huviala-ajakirjad Eriala-ajakirjad Digi Anne & Stiil Eriala Autod Director Diplomaatia Autoleht Eesti Töötervishoid Iluguru Basketball Ehitaja Inseneeria Barbie Forbes Eesti Kodutohter Buduaar Õpetajate Leht Kultuur ja Elu Cosmopolitan Keel ja Kirjandus Looming Diivan Lasteaed Loomingu Raamatukogu Eesti Naine + Elu Lood Maja Meie Kodu Elukiri RP Paat Eramu & Korter Teater. Muusika. Kino Estraveller 7 TourPressClub Geo Golf
pungad. Tervislikuks joogiks on kevadel kogutud kasemahl, mida juuakse nii värskelt kui ka hapendatuna. Kasutatud kirjandus:. Elliku. J., Sander. H. 1999. Iseäralikud kased. Eesti Loodus, 6 Keppard. V. 1999. Tuulepesad kaskedel. Eesti Loodus,2/3 Kokasaar. U. 1999. Kasemahl joogiks-miks ka mitte. Eesti Loodus,4 Laas. E. 1987. Dendroloogia. Tln. Marandi.T.,Pedaste.M.,Sarapuu.T.2000Eesti taimed. TÜ MRI Masing.V.,Rebane.H.1996.Kase aasta. Tln. Paju.A.1999. Urvaplaastrist kodutohter. Eesti Loodus,2/3 Parmasto,E.1999. Talvel kaasikusse seenele. Eesti Loodus 2/3 Puss,F.1999. Eesti vägevaimad arukased. Eesti Loodus,5 Rebane,H.1999. Kask, meie lemmikpuu. Eesti Loodus,1 Reier,Ü.1999. Mahlakask. Eesti Loodus,4 Reier,Ü.1999. Suviste kask. Eesti Loodus,5
jututd"(1866), ,,Angervaksad"(1861), tema lauluparemik ,,Viru lauliku laulud". Rahvavalgustuslik tegevus: ,,Viina katk" teos lõpetamaks joomarlust rahva seas, ÕES-tegi ettepaneku jätkata Faehlmanni tööd, ,,Maarahva Kasuline Kalender", Eesti I populaarteaduslik ajakiri ,,Maailm ja mõnda, mis seal sees leida on", ajakiri ,,Maa ja mere pildid", ajakiri ,,Sipelgas", arstiraamatud ,,Lühikene õpetus tervise hoidmisest","Kodutohter". Tähtsus: kirjutas eepose, palju didaktilist loomingut, valgustas iseseisvumisaja ja rahvaluule avamisega, muinasjutud käsitlesid tolleaegset maaelu, ennemuistsed jutud on kaasa aidanud ka Eesti kunstipärase proosa/sisu- ja vormikäsitluse arengule, tõi luulesse keerukaid värsisüsteeme, stroofistruktuue, I populaarteaduslik ajakiri, rikastas meie sõnavara. 7. Koidula osa eesti kirjanduse kujunemisel (ka teater): oli Eesti Postimehe asutamise juures (toimetaja),
Tema värsiloomingul (kogu ,,Viru lauliku laulud", poeem ,,Lembitu"), mis tugineb saksa eeskujule, oli omal ajal eesti luule arengule suur tähtsus. Kreutzwaldi peateos, rahvaluuleainest töödeldud rahvuseepos ,,Kalevipoeg", sai eesti rahvusliku kirjanduse nurgakiviks. Seda teost on tõlgitud mitmesse võõrkeelde. Tema looming mõjutas tugevalt kogu rahvusliku liikumise aja vaimuelu. Rahvaharidust täiendasid kaks käsiraamatut ,,Lühhikene öppetus terwisse hoidmissest" ja ,,Kodutohter", milles anti nõu haigete eest hoolitsemisel kodus, võitlusest sagedamini ettetulevate haiguste vastu ja elamu- ja tervise hoidmise kohta. Tema maailma rahvaid tutvustav sari ,,Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on" on olnud nii populaarne, et selle järgi on nimetatud hiljem populaarteaduslik raamatusari. Kreutzwald oli Õpetatud Eesti Seltsi auliige aastast 1849, Soome Kirjameeste korraline liige aastast 1855 ning Ungari Teaduste Akadeemia välisliige aastast 1871.
ja "Kilplaste imevärklikud [...] jutud ja teud" (Tartu 1857). Kreutzwaldi rahvavalgustusliku tegevuse esileulatuvaks avalduseks oli viies jaos ilmunud populaarteadusliku iseloomuga väljaanne "Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on" (1848-49), järgnesid "Ma ja Merrepiltid" (I 1850, II 1857, III 1861), "Ristisõitjad" (1851), "Lühhikenne öpetus terwissw hoidmissest" (1854), "Sippelgas" II (1861), hiljem lisandus veel arstlik käsiraamat "Kodutohter" (1879). Nende töödega püüdis Kreutzwald avardada lugejate silmaringi, levitada teadmisi ja arendada iseseisvat mõtlemist. Valgustuslikke eesmärke järgis ta ka jutuloomingus, seejuures tagurluse ja vaimupimeduse vastu rakendades satiiri ning allegooriat. Eesti rahvaluule kohta avaldas Kreutzwald kirjutisi teaduslikes väljaannetes, abistas A. H. Neusi tema publikatsioonide juures ja kommenteeris Forseliuse-Boeckleri teost eesti rahvausundist ning kombestikust
Lühhikene õppetus loodud asjust." (1847), "Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on" (I-II vihk) (1848), "Reinuvader Rebane" II osa (1848), "Risti-sõitjad" (1851), "Kalevipoeg" (1857-1861), "Eesti- rahva Ennemuistsed jutud ja Vanad laulud" I:1860, II: 1864, "Viru lauliku laulud" (1865, 1926, 1946), "Eestirahva Ennemuistsed jutud" (1866), "Lühikene seletus Kalevipoja laulude sisust" (1869), "Lembitu" (1885). Käsiraamatud: "Lühhikene öppetus terwisse hooldamisest" (1854), "Kodutohter" (1879). Toimetajana: "Ma-rahva Kassuline Kalender ehk Tähtramat"(1844). Kristjan Jaak Peterson Kristjan Jaak Peterson, ka Christian Jacob Petersohn sündis 14. märtsil (2. märts vkj) 1801 Riias ja suri 4. augustil (23. juuli vkj) 1822 Riias. Ta oli eesti kirjanik. Sündis Viljandimaalt pärit kirikuteenri pojana. Tema isa oli Riia eesti koguduse kellamees ja koguduse eeslaulja. Kristjan Jaak sündis pere kolmanda lapsena, õppis Riia kubermangugümnaasiumis ning
Vesi meis ja meie ümber Koostaja: Tiina Oja Klass: 12 H Kool: Jüri Gümnaasium 2010 1. Sissejuhatus Vesi on meile eluliselt tähtis. Vesi on kõige levinum aine Maal kui Ka Universumis on vesi suhteliselt levinud, sest molekulaarsetest ainetest on vesi kolmandal kohal. Ta moodustab kolmveerandi meist ja katab ka kolmveerandi me koduplaneedi pinnast. Seega Vett võib leida peaaegu kogu Maalt ja seda vajavad kõik avastatud elusorganismid. Organismid sisaldavad suurtes kogustes vett, mõned veeorganismid isegi kuni 99%. Vesi katab ligikaudu 70% Maa pinnast. 2. Vee tähtsus inimestele 2.1 Lootevesi Juba enne sündi oleme me ümbritstud veest. Lootevesi on vesi, mis ümbritseb meid kõige esimesena. Lootevesi on läbipaistev või kergelt kollakas, sisaldab loote irdunud epiteelirakke, loodeudemeid, vililasvõide e. lootevõide osiseid ning looterooja e. mekooniumi osiseid, loote uriin...
On olnud ka inimesi, kes ise räägivad, et pool nädalast on nad anorektikud ja teise poole nädalast põevad buliimiat. Ennast tuleks võtta just sellisena nagu oled. Muidugi tuleb füüsiline tegevus ja tervislik toitumine nii figuurile, kui ka tervisele kasuks. Sellega, aga ei tasuks liiale minna. Veel vähem puberteedi eas, kus veel kõik luud ja muud organismid vajavad kasvuks ja arenemiseks mitmekülgsest toitu. KASUTATUD ALLIKAD S.Holvandus"Õgardlus & toidust keeldumine", "Kodutohter" 2000 nr 3, lk 22-27 http://www.ekspress.ee/ http://www.vedur.ee/ http://www.inimene.ee/
1874. aastani. Kalendris ilmus peale õpetlike kirjutiste ka värsse ja jutuloomingut. õpetlike ja rahvavalgustuslike töödega püüdis ta avardada lugejate silmaringi, levitada teadmisi ning arendada iseseisvat mõtlemist, võideldes irooniaga tagurluse ja vaimupimeduse vastu. Nii avaldaski ta teosed "Mailm ja mõnda, mis seal sees leida on", "Ma ja Merrepiltid", "Lühhikenne õpetus terwisse hoidmissest" ja "Kodutohter". Eriti suurt viha kandis Kreutzwald kõigi volditud mustkuubede vastu, isegi surivoodil sallimata ühegi tolle klanni esindaja varju. Hoidsid ju pastorid rahvast pimeduses ja kurnasid talupoegi kui ehtsad feodaalisandad, jutlustades samal ajal kuuletumisest ülemaile. Kreutzwald ja "Kalevipoeg" Kreutzwaldi loomingu suurimaks saavutuseks peetakse eesti rahvuseepose "Kalevipoja" koostamist. Mõtte algatajaks oli Faehlmann, kes alustas ka materjali kogumist
1849). Kolmas suur valdkond Kreutzwaldi rahvavalgustuslikust loomingust on seotud tema arstikutsega. Ta andis välja esimesed meditsiini-alased arstiraamatud, mis olid mõeldud maarahvale. Kreutzwaldi 1852 ilmunud sünnitusabi õpikut "Teejuhataja ämmakooliliste õpetuse juures" anti välja mitmes kordustrükis (1870, 1883, 1890) nagu ka üldisi tervishoiualaseid nõuandeid jagavat raamatukest "Lühikene õpetus tervise hoidmisest" (1854). Viimaseks arstiraamatuks on elu lõpul koostatud "Kodutohter" (1879). Neljandaks on Kreutzwaldil suur roll 19. sajandi eesti kirjakeele arendajana. Alates 1852 aastast hakkas ta järjekindlalt oma ilukirjanduslikes ja rahvavalgustuslikes kirjutistes kasutama uut, soome keele aaskujudele toetuvat eesti kirjakeelt. Ta tõi eesti kirjakeelde mitmeid tänaseni kasutatavaid sõnu (palavik, organ, reuma, kilpkonn, kristlane jt). 1863 andis ta välja tallinnakeelse aabitsa ja lugemiku "Uus Tallinna maakeele ABD ja lugemise raamat lastele". Alates 1861 oli
on maetud Raadi kalmistule noorpõlves kirjutas saksakeelseid värsse osa neistavaldas hiljem (1846) ka kohalikus perioodikas ÕESi väljaandel ilmus tema karskusteemaline jutt "Wina-katk" Avaldas õpetlikke kirjutusi sisaldava kogumiku "Sipelgas" I (Tartus 1843) Andis välja viies jaos ilmunud popularteadusliku iseloomuga väljaanne "Ma-ilm ja mõnda, mis sela sees leida on"(1848-49) "Sipelgas" II (1861) hiljem lisandus veel arstlik käsiraamat "Kodutohter"(1879)nende töödega püüdis ta avardada lugejate silmaringi, levitada teadmisi ja annetada iseseisvat mõtlemist tema suurim loominguline saavutus on rahvuseepose "Kalevipoeg" koostamine eesti folkloori ainestikul Faehlmanni algatut asus ta jätkama pärast sõbra surma 1850 "Kalevipoja" algredaktsioon valmis 1853 see aga päevavalgust ei näinud tsensuuri tõttu põhjaliku ümbertöötamise tulemusena valminud variant (20lugu) ilmus 1857-61
Kui tuleb veeta mõni unetu öö, siis organism korvab selle järgmiste ööde rahulikuma une või päevaste tukastustega. 14 VIITED · http://et.wikipedia.org/wiki/Uni · http://www.terviseleht.ee/200027/27_uneskrigin.php?gallup=tulemused · http://sekretar.ee/183946art · http://raamatupidaja.ee/189772art/ · http://www.zone.ee/abx/?scifi=abx/mystika/unen2od#17 · Inga Raitar. 2005 aasta, juuli. Ajakiri "Kodutohter" Õlekõrs unetutele. Tallinn · Georg ja Naomi Loogna. 1998 aasta. "Väsimus. Unetus. Valu" Kirjastus Ilo · 15
jut“, ka jutte : „Tühi jutt, tühi lori“, „Kalendritegija kimbus“. Ta on ka „Kalevipoja“ idee ja algatuse autor. Fr. Reinhold Kreutzwald(1803-1882) – oli pärit Virumaalt, hariduselt arst. Peale ülikooli lõpetamist suundus Võrru. Samal ajal oli tihedalt seotud ÕESiga. Tutvustas teisi rahvaid ja maid raamatutega: „Maailm ja mõnda“, „Viinakatk“, „kodutohter“. Tema jutustused: „Kilplased“, „Reinuvader rebane“, „Eesti Rahva ennemuistsed jutud“(„Kullaketrajad“, „Vaeslapse käsikiri“, „Puulane Ja Tohtlane“). Luulekogu „viru Lauliku Laulud“. Pärast Faehlmanni surma alustats Kreutzwald eepose kootamist. 1857-1861 ilmus ÕESi toimetistes. Lydia emilie Florentine Jannsen – Sündis Vändras, sai hariduse Pärnus. Kooli ajal
ühinenud Kroonika ja Nädal. Postimehel oli lugejaid 19,9%, Õhtulehel 16,1% ning Maalehel 11,8% elanikkonnast, neile järgnesid Eesti Päevaleht, Linnaleht ja Eesti Ekspress ja neil lehtedel oli lugejaid vastavalt 9,4%, 7,8% ning 7,2% elanikkonnast. Ajakirjade Kroonika ja Nädal liitumisel tekkinud ajakirja Kroonika+Nädal luges 8,9% elanikkonnast, sellele järgnesid ajakirjad Kodu ja Aed, MK-Estonija ning Kodutohter ning neil oli lugejaid vastavalt 6,9%, 6,1% ja 5,8% elanikkonnast (Loetuim leht..., 2013). 1.3 Kohustuslik ja vabatahtlikult loetav kirjandus Viimasel ajal on hariduselu pärast muretsejate suust üha sagedamini kuulda, et noored ei taha tänapäeval lugeda, eelkõige ilukirjandust, kuigi inimesed loevad mitmel eesmärgil. Noored loevad uurimuste andmetel iga päev erinevaid tekste, mis küll alati ei pruugi olla ilukirjandus
645-654; http://docs.google.com/viewer?a=v&q=cache:czH3hE73diwJ:www.eestiarst.ee/static/files/085/are vushairete_diagnostika_ja_ravi_esmatasandi_arstiabis.pdf+eesti+arst+foobia&hl=et&gl=ee&pid =bl&srcid=ADGEESirvsUtrGekYYx7S7x68UfWlkvz9pnWqwYHtckNZUvea1LvIADixYIWusK1pmE 6RWxc3dyH3M0AhwiP4xMh3a82pugchDkjouXjrCjjkMlle6l53RTcQwBiPimm_nkJu84TACJ&sig= AHIEtbTeOqR2TJTbsK4MtU21RO6n6yLd-w (27.11.2012) Haiguslikud... = Haiguslikud hirmud 2002. Tallinn: Ersen. Piirsalu,M. 2012. Hirmu suured silmad. Kodutohter, nr 6, lk 17. Raielo, R. Laste hirmud. 2012 ; http://tnk.tartu.ee/0laste.html (27.11.2012) Slik, J. 2002. Tartu Ülikooli psühhiaatriakliinik; http://www.kliinikum.ee/psyhhiaatriakliinik/lisad/ravi/ps-ravi/ANX/anx-1page.htm (24.11.2012) Tysen. Phobias; http://theshrinkshow.com/015-phobias/ (11.11.2012) Waters, R. 2004. Tuntud ja tundmatud foobiad. Tallinn: Koolibri 16 FOOBIA TÄNAPÄEVA ÜHISKONNAS Resümee
maaelanike sihikindlat ravimist... Eestlastest veel: kõik kuni viimseni on nad sakslaste pärisorjad, - vaesed ja paljude asjade kasutamises nõmedad. Faehlmann: retseptiraamatus üks eesti nimi eestlased arstiabi saamisel tagasihoidlikud. Abi piir piki rahvuse ja klassi piire o Rahvameditsiin ja teaduslik meditsiin. Eriti selgelt tuleb ette apteegis (Lutsu ,,Ladina köök"). Kreutzwald: o Sümbolväljaanded seletavad talupojale meditsiinist. o ,,Kodutohter" o Kunstkeel ehk arsti keel. o Sissejuhatus inimkeha grammatikasse. o Siiski läbivaks kõrgema positsiooni tunnetamine. § Kergeusklik ja ebausklik patsient, kes ei usu ratsionalstlikku meditsiini. Vilde: o ,,Issanda tahe" o ,,On kahte liiki haigused: surmahaigused ja teised haigused". o Religioon kristlik eksistentsifilosoofia haigus kui taevaste jõudude ettemääratus
Oli Peterburis koduõpetaja Selle rahaga astus Tartu Ülikooli arstiteaduskonda Tutvus Faehlmanniga seal, sõbrad ja mõttekaaslased Võru linnas arst Kosis Saksa naise, 3 last Lapsed ega naine eesti keelt ei rääkinud Tunnustatud ka rahvuvaheliselt Hakkas levima uus kirjaviis (suur pooldaja) 19. Sajandil ilmusid õpetliku sisuga ajakirjad ,,Maailm ja mõnda" tema ajakiri, erinevatest maailma maadest ,,Kodutohter"- jagab teadmisi, kuidas koduste vahenditega haiguseid ravida Proosa vormis avaldas kogutud materjali ,,Ennemuistsed jutud ja vanad laulud" Nendega tuleb välja, et ta ikkagi andekas kirjamees ja hea proosa kirjutaja ,,Tuhka-Triinu", ,,Vägev vähk ja täitmatu naine" Lisaks muinasjuttudele kirjutas ka muistendeid JUHAN LIIV 1864-1913 Mida haigem ta oli, seda geniaalsemad tekstid tal olid Luuletusi kirjutas enne haigust
aasta- “Säärane mulk e Sada vakka tangusoola”. Friedrick Reinhold Kreutzwald, 1798.-1850. aasta ● Pärit Virumaalt (Viru laulik), Jõepere mõisa kingsepa poeg; ● •Õppis Rakveres, Tallinnas; ● •Peterburis koduõpetaja; ● •1826. aastal astus Tartu ülikooli arstiteaduskonda; ● Töötas Võru linnaarstina 44 aastat; ● Publitsistika: „Ma-rahwa Kassuline Kalender“; ● „Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on“; ● „Kodutohter“ jm; ● Jutulooming: ○ „Reinuvader rebane“; ○ „Kilplased“. ● Luulelooming: ○ „Viru lauliku laulud“, 1865. aasta; ● „Eesti rahva ennemuistsed jutud“ 1866. aasta; ● „Kalevipoeg“ – ÕESi toimetistes 1857.–1861. aasta; ○ Rahvaväljaanne, 1862. aasta. Realism eesti kirjanduses: ● Taust: Aleksander III trooniletulekuga 1881. aastal algas reaktsiooniaeg, venestamine;
Maailm püsib viljateral. Tln. 1988 www.doctus.ee www.epkk.ee www.inimene.ee www.leivaliit.ee www.ti.ttu.ee www.uninet.ee www.uno.ee SOOVITATAV KIRJANDUS Enno, E. Väike peremees. Kodulugu I. Tln. 1994 Erlach, A. Käsitöid taimedest. Tln. 1997 Freiberg, N. Lihtsate asjade võlu. Tln. 1999 Jõgisalu, H. Maaleib. Tln. 1984 Jõgisalu, H., Tihkan, L. Lugusid vanalt Läänemaalt. Tln. 1989 Järv, A. Meie kiisul kriimud silmad. Tln. 1985 Kesamaa, M. Keda kiita leiva eest. Kilvits V. Söö leiba // Kodutohter, 1999 nr 9 Kilvits V. ,,Leib tööl. kodus ja puhkehetkel" //Toiduäri, 2001 nr 3 Krusten, R. Vanad aabitsajutud. Maser, M. jt. Tervisliku toitumise teatmik. Tln. 2001 Masing, V. Jätku leiba! Tln. 1995 Moora. A. Eesti talurahva vanem toit. Tln 1991 Muller, H. Saialill ja leivalill. Tln. 1970 Pajos, M., Teppo, E. Meisterdame pabernöörist. Tln. 2001 Parijõgi, J. Külaliste leib ja teisi eesti muinasjutte. Tln. 1977 Piirsalu A. Rukis toob tervist:tervislikust toitumisest //Tervis, 2001 nr 9
Koloniaalne situatsioon. Arst on kõrgemas seisuses ja patsient madalamas. 1. võõras keel- eestlane ei oska võõrkeelt, nt raviminime. Talupoeg ei oska selgitada, mis tal viga on, tal pole sõnavara. Kaks sõnavara ei lange kokku-eestlane ja sakslane. Ligemese aitamine võib sind end lolliks teha. Võõra keele mittemõistmine- üks pool on domineerivam. See, et talupoeg on hariduselt maha jäänud annab saksale õiguse ta peale karjuda. Kreutzwald tutvustab haigusi ,,Kodutohter"is. Ta ütleb, et teadusest rääkimine on ,,kunstkeel", ,,arstikeel". Ühelt poolt tahab ta aidata, aga teiselt poolt on ta positsioon hurjutav, maarahvast lolluses süüdistav positsioon. Kreutz viib arstina ellu seda sama koloniaalpoliitikat. Haige keha on muutunud vastandlike jõudude lahinguväljaks. Kehast saab ideoloogilise arusaama lahingutandem. Kumba uskuda, kas külaravitsejat või arsti? See ongi see lõks, kuhu talupoeg võib jääda. Kui
Faehlmaaniga. Õpetatud Eesti Selts. Läks Võrru arstiks ja abiellus sakslannaga. Tal on 3 last. Pere ei rääkinud eesti keelt. Kreutzwald kirjutas artikleid. Ta on rahvusvaheliselt tunnustatud. Eepose autor - ärkamisaja keskmes. Uuem kijraviis poolsas häälduse järgi kirjutamist. Tuntuks sai kui kirjutas õpetliku sisuda ajakirjadesse. Asutab omad ajakirjad: "Maailm ja mõnda"(mis selles leida on?), kus tutvustab erinevaid maid on populaarteaduslik ja geograafia alane. "Kodutohter", arstiteadmistest, kodusest ravimisest. Proosa vormis avaldas: "Ennemuistsed jutud" ("Eesti rahva ennemuistsed jutud" tänapäeval). Jutud: "Kullaketraja", "Tuhka-Triinu", "Tark mees taskus", "Naiste mõrtsukas" rahvusvaheliselt "Sinihabe". Muistend: "Miks Tallinn iial valmis ei tohi saada" Juhan Liiv (1864-1913) Proosa on kirjutatud enne haigust. Rahvas sai teda tundma luuletajana enne kui proosa kirjanikuna, kuigi proosat kirjutas ta varem kui luulet
toimetas Kreutzwald 1874. aastani. Kalendris ilmus peale õpetlike kirjutiste ka värsse ja jutuloomingut. õpetlike ja rahvavalgustuslike töödega püüdis ta avardada lugejate silmaringi, levitada teadmisi ning arendada iseseisvat mõtlemist, võideldes irooniaga tagurluse ja vaimupimeduse vastu. Nii avaldaski ta teosed "Mailm ja mõnda, mis seal sees leida on", "Ma ja Merrepiltid", "Lühhikenne õpetus terwisse hoidmissest" ja "Kodutohter". Eriti suurt viha kandis Kreutzwald kõigi volditud mustkuubede vastu, isegi surivoodil sallimata ühegi tolle klanni esindaja varju. Hoidsid ju pastorid rahvast pimeduses ja kurnasid talupoegi kui ehtsad feodaalisandad, jutlustades samal ajal kuuletumisest ülemaile. Kreutzwald ja "Kalevipoeg" Kreutzwaldi loomingu suurimaks saavutuseks peetakse eesti rahvuseepose "Kalevipoja" koostamist. Mõtte algatajaks oli Faehlmann, kes alustas ka materjali kogumist
Korduseksam aga mehel õnnestus. Sai Võrru arstina tööle. Ülikooli ajal käis läbi Faehlmanni ja ÕES-iga. Abiellus saksa päritolu naisega, kellega sai kolm tütart. Noorim neist, Kreutzwaldile armsaim, suri ning sellest ajendatuna kirjutas mees luuletuse ,,Paar sammukest rändamise teel". Võrus elas ja töötas 44 aastat. Töö kõrval tegeles rohkesti kirjandusega. Pidas kirjavahetust Koidula, Hurda jt. Elu hilisaastatel pani kokku raamatu ,,Kodutohter", suri Tartus. Tema looming oli algusaastatel rahvavalgustulik. Tõlkis palju ning kohandas eesti keelega. Näiteks ,,Viinakatk" on joomapahede vastu. Andis välja ajakirju. Mehel oli huvi ka eeposte vastu, näiteks kohandas ,,Reinuvader rebase". Tegeles ka rahvaluule ainega, temalt ilmus ,,Eesti rahva ennemuistsed jutud", milles on muinasjutud ja muistendid. Kirjutas luuletusi saksa autorite eeskujul, näiteks kogu ,,Angervaksad".
teadusloost.) Eesti keeles mainitagu kindlasti sellist teost nagu Lemming Rootsmäe Nakkushaigused surma põhjustena Eestis 1711-1850 (Tallinn, 1987). Eestis on kaugele jõutud rahvameditsiini uurimise alal. Valdavalt toimub vastav uurimistöö Eesti Kirjandusmuuseumis. Eesti rahvameditsiiniga on tegelenud Oskar Loorits oma käsitlustes muinas-eesti vaimuilmast (Loorits, 1989). Kaasaegsetest uurijaist mainitagu M. Kõivat, R. Hiiemäed (vt nt "Eesti rahvausundis toob haigust kurat" Kodutohter, 7/8, 2000. Lk 32,34), M. Kõivupuud (vt nt Rahvaarstid Võrumaalt. Võru: Võro Instituut, 2000), R. Sõukanda jt. Keda huvitavad ajaloolised meditsiinilised (tervishoiulised) tekstid eesti keeles, kuid puudub soov või oskus minna arhiividesse ehk lugeda antikvaarse väärtusega kirjandust, need võivad võtta kätte K.E.v. Baeri doktoritöö eestinduse (Eestlaste endeemilistest haigustest, Loomingu Raamatukogu, nr. 33, 1976). Huvitav lugemispala on 1976. a ilmunud P. E. Wilde Lühhike
kokku paljude vaimutegelastega. Näiteks Lönnrot soome ,,Kalevala autor. Suure mõjuga, kuigi mitte niivõrd keskne tegelane. Lõpetas ,,Kalevipoja". Oli veel ajalehe ,,Das Inland" tegevuse juurde. Looming Pealmiselt oli see kasvatusliku sisuga, eelkõige arstiteaduse tõttu. Eesmärk lugejaid põllumajanduse, tervishoiu, maailma, loodusnähtuste suhtes harida. Nt väljaanne ,,Sipelgas", ,,Maailm ja mõnda, mis seal sees leida on", ,,kodutohter". Siis veel ,,Viinakatk", ,,Kilplased" ja ,,Reinuvader rebane" tõlkis ja mugandas need eesti keelde. ,,Eesti rahva ennemuistsed jutud" töödeldud jutud ja muistendid. 1853 valmis algne ,,Kalevipoeg, täiustatud teos koos saksakeelse tõlkega 1857 aastal. Umbes 19000 värsirida. Oli veendunud, et suuliselt oli see eepos olemas olnud. Uurijad seda seisukohta ei jaga. Ühendas oma suva järgi. Ette heidetud, et värsivorm pole sobiv ja sisu poolest lõtv.
(suhtles ÕES liikmetega), sai innustust lugedes Euroopa valgustuslikku ja Saksa romantilist kirjandust. Läks Võrru linnaarstiks (44a). Õhtuti pühendas aega kirjandusele. Abiellus, 3 last. Ühele hukkunud lapsele pühendas luuletuse “Paar sammu ...”. Teda iseloomustavad teravmeelsus, kalduvus satiiri, loomupärane ägedus. Kirjavahetus Faehlmanni, Koidulaga sai informatsiooniks kaasaegsetest probleemideks. Enne surma elas Tartus. Kirjutas arstikogemustest käsiraamatu “Kodutohter”, poeemi “Lembitu” (tema meelest kirjanduslik luigelaul). Innustas rahvast võitlema joomapahe vastu (“Viinakatk”). Andis aastakümneid välja õpetlikest lugudest kalendreid. Andis välja eesti I populaarteaduslikku pildiajakirja Maailm ja Mõnda, kus tutvustas tehnika uusi tehnikasaavutusi, loomi/taimi, geograafiat. Väljaanne “Sipelgas” andis talupoegadele tervise/põllumajandusalaseid teadmisi. Püüdis arendada talupojast lugeja silmaringi (rahvavalgustuslik). 19
O. Marbachi rahvaraamatu "Schildbürger" j.).Z Kreutzwaldi rahvavalgustusliku tegevuse esileulatuvaks avalduseks oli viies jaos ilmunud populaarteadusliku iseloomuga väljaanne "Mailm ja mõnda, mis seal sees leida on" (184849), järgnesid "Ma ja Merrepiltid" (I 1850, II 1857, III 1861; 2., parand. tr. 1882), "Ristisõitjad" (1851), "Lühhikenne öpetus terwissw hoidmissest" (1854, 3. tr. 1869), "Sippelgas" II (1861), hiljem lisandus veel arstlik käsiraamat "Kodutohter" (1879, 4. tr. 1900; kõik Tartu). Nende töödega püüdis Kreutzwald avardada lugejate silmaringi, levitada teadmisi ja arendada iseseisvat mõtlemist. Valgustuslikke eesmärke järgis ta ka jutuloomingus, seejuures tagurluse ja vaimupimeduse vastu rakendades satiiri ning allegooriat. Eesti rahvaluule kohta avaldas Kreutzwald kirjutisi teaduslikes väljaannetes, abistas A. H. Neusi tema publikatsioonide juures ja kommenteeris ForseliuseBoeckleri teost
annaabi.ee 
