Pärnu Hansagümnaasium Kaur Paalberg 10. C klass KOBRASTE UURIMUSTÖÖ Referaat Juhendaja: H. Juust Pärnu 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Uurimustöö on koostatud teadvustamaks, et meiega koos elavad sellised huvitavad ja kadedust tekitavad ning erilisi oskusi ja võimekust näitavad loomad nagu seda on koprad. Töö on tegelikult järg minu 1997.aastal koostatud uurimusele kobrastest. Töö käigus kogudes lisateadmisi nende loomade kohta leidsin suureks üllatuseks , et kobras on Eesti Jahindusliidu poolt kuulutatud 1999.aasta aastaloomaks. See oli ka tõukeks miks otsustasin oma töö kindlasti koostada. Nüüd leidsin, et peaksin oma uurimust jätkama, aga seekord juba veidi teisest aspektist. F. Jüssi on oma raamatus "Rebasetund" väitnud, et "nii kaua, kuni kobraste üldarv Eestimaal
Janne Änilane Pärnu Ülejõe Gümnaasiumi klassiõpetaja. Kobras Kobras on Eesti põlisasukas, kes poolteist sajandit tagasi liigse küttimise tagajärjel siit kadus – viimased andmed aastast 1841 – ja sajandi jagu hiljem (1957) taas meie jõgedele asustati ning samal ajal ka ise kagu poolt sisse rändas. Ta on jõudsasti levinud ja paiguti väga arvukas, ning seetõttu sattunud pahuksisse nii metsa- kui ka põllumeestega: tema hingele pannakse rohkesti pahandusi. Ent looduses on just kobras see, kes loob soodsaid elutingimusi paljudele teistele. Välimus Koprad on suured närilised: pikkus kuni 1 meeter, mass 30 kg. Keha on jässakas. Tagajäsemete varvaste vahel on ujunahk, esijäsemetel ujunahka ei ole. Tagajäseme teise varba küüs on kahestunud, moodustades omamoodi hargi. See võimaldab loomal karvu harjata ning välisparasiite eemaldada. Sukeldudes tõmbuvad kõrvalestad pikisuunas kurdu ja ka sõõrmed sulguvad.
lamba-aruhein, värihein, harilik kastehein, punane aruhein, kassikäpp, mägiristik, angerpist, angervaks, mailane, hanijalg, kullerkupp, siberi võhumõõk, sale tarn, lünktarn, luhttarn, päideroog, sinine emajuur, väga haruldane kobrapea jpt. Loomadest või luhaniidud kohata eelkõige linde nagu tikutaja, kiivitaja, suur-koovitaja, rohunepp, tutkas, nurmkana, toonekurg, sinikael-part, turteltuvi, must-ja valge-toonekurg, mustsaba- vigle,ka loomi nagu kobras, põder jt. Iseloomulikke pesitsejaid on umbes 30 liiki. Lisaks neile on luhtadel ka ohtralt konni, kiile ja putukaid. 2.Abiootiliste tegurite iseloomustus. Valgus Kuna luhaniidud on suhteliselt puudest lagedad, saavad taimed küllaltki palju valgust. Eestis vaheldub aastaaegadega päevase valgusperioodi pikkus, st. suvel on päevase valgusperioodi pikkus üle 12 tunni, ja talvel jällegi alla 12 tunni. Sellest on tulenevalt kasvavad luhal nii lühipäevataimed kui ka pikapäeva taimed
Kobras Kogu loomariigis pole midagi võrdset kopra ehitustegevusele. On avaldatud ka arvamust, et kas mitte kopralt ei õppinud inimene kanalite kaevamist ja tammide ehitamist. Kobras on Eesti suurim näriline: pikkust kuni üks meeter ja kaalu kuni 30 kilo. Kopra karvastiku värvus varieerub helepruunist mustani (eristatav on kare pealiskarv ja pehme ning tihe aluskarv). Koprale on iseloomulik lame saba, mis on kaetud sarvsoomuste ja lühikeste hajusate karvadega. Üheks omapäraks, mis eristab kobrast teistest imetajatest on see, et tema tagajala teise varba küünis on lõhestunud kaheks ja kannab "sugemisküünise" nime. Sellega ta justkui kammiks oma kasukat. Oma kasuka eest hoolitsemisele kulutab kobras söömisega võrdselt aega.
Kobras Kogu loomariigis pole midagi võrdset kopra ehitustegevusele. On avaldatud ka arvamust, et kas mitte kopralt ei õppinud inimene kanalite kaevamist ja tammide ehitamist. Kobras on Eesti suurim näriline: pikkust kuni üks meeter ja kaalu kuni 30 kilo. Kopra karvastiku värvus varieerub helepruunist mustani (eristatav on kare pealiskarv ja pehme ning tihe aluskarv). Koprale on iseloomulik lame saba, mis on kaetud sarvsoomuste ja lühikeste hajusate karvadega. Üheks omapäraks, mis eristab kobrast teistest imetajatest on see, et tema tagajala teise varba küünis on lõhestunud kaheks ja kannab "sugemisküünise" nime. Sellega ta justkui kammiks oma kasukat. Oma kasuka eest hoolitsemisele kulutab kobras söömisega võrdselt aega.
Kui tingimused on soodsad, siis on saarma territooriumiks 26 km jõelõik. Ta eelistab sügavate hauakothadega ja kärestikega jõgesid, mis aasta läbi jäävabad on. Jõest üle saja meetri saarmas naljalt kaugemale ei lähe. Aga kui kalad jões otsa saavad, võib saarmas teha pikki retki uue elupaiga otsingul. Lund ja jääd mööda suudab ta ööpäevas liikuda 1520 km. Järskudest nõlvadest laskub saarmas kõhuli liueldes, surudes jalad vastu külgi, nii et maha jääb rennikujuline jälg. (Vikipeeadia) Saarmast võib kohata nii mageveeliste (jõed, järved) kui soolaveeliste (mered, ookeanid) veekogude ääres. Selle väikese imetaja keha on vees elamisega hästi kohastunud, saarma lühikesed käpad on varustatud ujulestadega ja pikka saba kasutab ta tüürina; samuti suudab saarmas viibida vee all ilma hingamata 8 minutit! Jahti peab ta väga tulemuslikult. Tema suured vurrud on erakordselt tundlikud ja võimaldavad tal jälgida saagi liikumist pimedas või sogases vees
Monogaamne. Pesitsevad mõlemad maapinnal. Pesa puu otsa ei tee. Sooline sekundaarne dimorfism vähe arenenud. Laanepüül isastel väike tutt kukla peal. Nurmkanal rinna peal tumedam laik. Laanepüü pesakonnas kuskil 6-7 muna. Mais kooruvad. Kuskil 30 000 isendit. Nurmkana levinud hästi lõunapoole. Meenutab väikest kana. Tema on tuntud kui kõige suurema kurnaga ehk pesakonnaga lind Eestis. Metsis sööb männiokkaid. Närilised, jäneselised, kärplased Kütitakse põhiliselt kobrast. Kobras on meile reintrodutseeritud liik. Suri välja 1870 ja uuesti toodi sisse peale II maailmasõda. Maailmas on 2 liiki kobrast: kanada kobras ja euroopa kobras. Euroopa kobras üle 50 meetri pikkuse tammi väga ei ehita. Euroopa kobras 30 kg umbes kaalub. Kobras mõjutab väga palju keskkonda kus ta elab. Hakkab sigima jaanuari lõpus. Pesakonnas on tavaliselt 2 aasta pojad. Keskmine peskond on 5-6 isendit. Üks kuhil on 5 kobrast. Koprad elavad ka üksikisenditena. Puudest eelistab
okasmetsa. Eluviis-tegutseb videvikus ja öösel. Suveks urgu ei ehita, talve veedab lehtede ja rohuga vooderdatud pesas. Talveuni vältab oktoobrist-novembrist kuni märtsi-aprillini. Segatoiduline. Eelistab putukaid ja nende vastseid, aga ka vihmausse, konni, hiiri, linnumune- ja poegi, madusid, tigusid. Ei ütle ära ka raipest. On immuunne rästikumürgi suhtes. Talveks kogub nahaaluse rasvakihi. · Saarma, kopra ja ondatra ökonissi võrdlus. Saarmas-Elab veekogude ääres. Eelistab järskude kallaste ning piisavate varjevõimalustega jõgesid, mis ka talvel on osaliselt jäävabad. Võib elada ka järvede kallastel. Saarmad elavad kaldasse uuristatud urus, mille suue avaneb vette. Nad võivad kasutada ka teiste loomade poolt kaevatud urge, mis asuvad veekogu ääres. Ujub ja sukeldub hästi. Tavaliselt veekogust eriti kaugele ei lähe.
Tavaliselt on karul korraga üks või kaks, harva kuni viis poega. Pojad on emaslooma hoole all kolmanda eluaastani, peale mida nad saavad iseseisvaks. Ainsaks vaenlaseks on karule inimene. Ka Eestis on lubatud erilubade alusel karudele jahti pidada. Hunt - Canis Hunti võib välimuselt kergesti pidada suureks koeraks. Oma lihaselise keha, jõuliste jalgade ja võimsete lõugadega sarnaneb ta idaeuroopa lambakoeraga. Erinevalt koerast ei hoia hunt saba kunagi rõngasse ja hundi jälg on koera omaga võrreldes kitsam ning pikem. Eelistsab varjulisi metsi, rabasid ja võsastikke. Poegade kasvatamisega tegelevad isa- ja emahunt koos. 2...9 mustjaspruuni kutsikat sünnib aprilli alguses. Lisaks piimale toidetakse poegi ka poolseeditud lihaga, mille vanemad pesa juures välja oksendavad. Hunt kütib haigeid või vigaseid loomi ning piirab näriliste ja sõraliste arvukust. Ilves - Lynx Meie metsade ainukene kaslane. Ilves on kõrgete jalgadega ja ümara peaga
Kui lumi on paks ja orast raske välja kraapida siis ka lehtpuude ja põõsaste võrsetest pungadest ja koorest, sageli kahjustab noori viljapuid. Närilised on imetajate kõige liigirohkem, vormikirevam ja laiemalt levinud selts. Enamasti on nad väikesed ja lühikeste jäsemetega, neile on iseloomulik kahe paari kogu elu kasvavate peitlitaoliste lõikehammaste olemasolu, mistõttu nad peavad kogu aeg midagi närima. Näriliste hulka kuuluvad nt orav, lendorav, kobras, hiired, rotid, hamstrid jt. Närilised on taimtoidulised ja seetõttu on paljud neist metsa- ja põllumajanduse seisukohast kahjurid. Kobras (Castor fiber) on Euroopa suurim näriline, kes rändas Eestisse juba ligi 10000 aastat tagasi, kuid hävis siin ja kogu Baltikumis liigküttimise tagajärjel 19. sajandil. Taas asus(tati) Eestisse eelmise sajandi 50-ndatel aastatel. Koprad on poolveelise eluviisiga, vees ujumiseks on tal tagajäsemete varvaste vahel ujunahk
Ulukid Soo/Raba loomad Taimed EESTI ULUKID · välimuselt võib kergesti pidada suureks koeraks HUNT · lihaseline keha, jõulised jalgad, võimsad lõuad Canis lupus L. · sarnaneb idaeuroopa lambakoeraga · kiskja · hundi jälg on koera omaga võrreldes kitsam ning pikem · tark, julge, vastupidav, kiire, tugev · hunti võib Eestis kohata varjulistes metsades, rabades ja võsastikes ning aastaid tagasi oli hunt levinud kogu põhjapoolkeral, välja arvatud Aafrikas ja igilume- ja jääga kaetud aladel · tüvepikkus 100...160 cm. Saba pikkus 35...50 cm. Turja kõrgus 80...85 cm (harva üle 100 cm). · 32...50 kg (Eestis kütitud huntide maksimumkaaluks on olnud 62 kg) · 1997
Kari on territoriaalne (40-50 000 ha). Karja suurus Eestis on 5-6, max 10-15 isendit. Võivad moodustada erinevaid gruppe, ei pea kogu aeg karjana koos olema – kuid hoiavad koos ühte territooriumi. Territooriumi märgistavad uriinilaikudega või häälitsusega. Karjaline eluviis on talvepoolaastal hulkuv, suvepoolaastal on kari alfapaarist eraldunud. Emasloom toob ilmale 5-8 kutsikat. Välimus Hundi jälg on piklikum kui koeral Kui esimeste ja tagumiste jalatakkude vahele saab panna tiku ning ei lõika neid, siis on tegu hundi jäljega. Sigimine ja jooksuaeg Jooksuaeg on jaanuari lõpus- veebruaris. Jooksuala lõpetavad nad ulgumise. Toitumine Sõralised – uluksõralised (metskits, metssiga) või kodusõralised. Eestis teisel kohal on jänesed ja koprad. Tundraaladel, kus linnud pesitsevad ja sulgivad ning pole lennuvõimelised,
Suurematel pole väiksemate hagijate ees eeliseid, sest vajuvad rohkem läbi lume ning seetõttu ei liigu tänu pikkadele jalgadele kiiremini. Kuna ajukoer peab palju jooksma, peab kehaehitus vastama tõustandardile. Käpp olgu tugev ja kompaktse ehitusega ja tagajalgade nurgad õiged, tagakeha ei tohi olla turjast kõrgem, rinnakorv olgu sügav, mahutamaks tugevat kopsu, selg sirge. Peatavad koerad, laikad (vene-euroopa ja lääne-siberi laika, norra põdrakoer) nende ülesanne on leida jälg, hääletult uluki jälje ajamine, juurde hiilimine ja ta haukumisega peatama ning samas anda ka märku jahimehele, et uluk on leitud. Hea laika ei tööta omapäi, nagu hagijas, vaid püüab omanikuga kontakti hoida. Laikaga peetakse Eestis metsseajahti, mingilmääral ka põdrajahti. Välimus: kikk-kõrvad, paksukarvaline, tugev. Vene-Eurooa ja Lääne-Siberi laikad on keskmisekavulised. Norra põdrakoer aga on alla keskmise turjakõrgusega.
2001) (Stadelman et al. 2014). . 3 Biootilised metsahäiringud 3.1 Ulukikahjustused Ulukid on osa metsa ökosüsteemist, kuid vahel võivad ulukid põhjustada metsahäiringuid. Oluline on, et nende arvukus ei kasvaks liiga suureks. Allpool on välja toodud mõningad ulukid ja mis liiki kahjustusi nad põhjustavad. Kobras on ainuke loom peale inimese kes suudab metsas muuta keskkonnatingimusi (Laas et al. 2011). Koprad on poolveelise eluviisiga närilised. Elupaikadena meeldivad neile ojad mille kallastel kasvab enamuses lehtpuumets. Metsahäiringuid põhjustavad nad sellega, et langetavad lehtpuid, mille oksad on üheks nende peaskuhila (kopratamm) ehitusmaterjaliks ning oma pesakuhilad ehitavad nad ojadele, millega kaasneb veetaseme tõus või põhjavee tõus ümbritseval alal (Nummi ja Kuuluvainen 2013). Kui suur ala kobras oma pesakuhila ehitusega mõjutab sõltub maastikureljeefist (Laas et al. 2011)
Arvatavasti liikusid Eesti alal ka põhjapõdrakarjad ja mammutid, sest on leitud nende hambaid. Enne jääaja lõppu jõudis kliima veel külmeneda. KESKMINE KIVIAEG 9600-5000 aastat eKr ehk mesoliitikum Jääaja lõpuks arvatakse olevat aastat 9600 eKr. Soojenenud kliimas jätkus jõudsalt metsade kujunemine. Valdavateks puuliikideks olid kask ja mänd, kuid esines ka haaba ja teisi lehtpuid. Jääajale iseloomulik fauna vahetus metsloomadega, nagu põder, kobras, karu jne. Eesti vanimad seni teadaolevad inimasustuse jäljed on leitud Sindi lähedalt Pullist. Sealt leiti mõningaid tuleasemeid ja maasse löödud teritatud vaiade otsi, mis võivad pärineda toonastest elamutest. Kultuurkiht oli vaid 5-15 cm paksune. Leidudeks tulekivist valmistatud väikeesemed: - Kõõvitsad - Noad - Uuritsad - Nooleotsad - Kivitööjäägid Aulakohast leitud orgaaniliste materjalide vanusemäärangute järgi elati selles laagripaigas
Üksikjälg: ees 7-11 cm; taga 5-7 cm pikk (mõõdud koos küünistega) Saarmas on kohastunud vee-eluviisiks: saarma keha on sale, lühikeste jäsematega ja voolujooneline. Pea on lai ja madal ning tüürina kasutatav saba on tüve poolt väga jäme. Varvaste vahel on ujulestad. Keha värvus on pruun selja poolt tumedam, kõhupool heledam. Elupaigaks on mitmesugused veekogud: ojad, kraavid, jõed, järved (väga meeldivad kalakasvatustiigid). Võib elada ka kopra elupaigas, kuna saarmas ja kobras pole toidukonkurendid. Saarmas ujub kiiresti ja ühtlaselt jättes veele u-kujulise viiru. Ujumisel ulatuvad veest välja vaid nina ja silmad. Väljaheited jätab, nagu enamik kärplasi, nähtavale kohale tavaliselt veest väljatuleku kohtadele nt. truupide servad, kivid. Saarma ekskremendid on väga kergesti äratuntavad need on värskena mustad kuini rohelised vormitud ,,laigud", mis vananedes muutuvad halliks ja haisevad tugevasti kala järgi.
9.Kuidas eristada hunti ja koera? Kõnnaku järgi, pea kuju järgi. Hundi karv on 3värviline, käpajälg piklikum. 10.Miks istub ilves aeg-ajalt puu otsas? Magab või vaatab ümbrust. 11.Miks näeb kährikut looduses palju harvemini kui rebast, kuigi neid on arvuliselt umbes samapalju? Kährik nahistab tihnikutes ja tegutseb peamiselt öösel. 12.Mida tähendab mägralinn? Suur maa-alune mägra kaevatud elupaik, kus elab vahel isegi mitu peret. 13. Selgita, miks ehitab kobras tammisid. Kuna talle meeldib vees olla ja ta ehitab tammid nii, et ei peaks toidu järele minemiseks veest välja ronima. 14.Milliseid elupaiku asustab halljänes, milliseid valgejänes? Halljänes- avamaad, valgejänes – metsad. 15.Too mõni näide põdra, punahirve, metskitse, metssea, pruunkaru, hundi, ilvese, rebase, kähriku, mägra, kopra, hall- ja valgejänese eluviiside ja käitumise iseärasuste kohta. Põder – sööb talvel puuoksi, koort Punahirv - Metskits -
Ülemjooksul valgub oja kuni 100m laiusel alal kitsaste mätaste vaheliste niredena. Soostiku keskmes asuvad järved, neist suurim on Puhatu järv (20,9ha), temast põhjas paiknevad Viinamardi (2ha) ja Pahasenja (2,1ha) järved, 500m kagu pool asub Korponi järv (0,6ha) ning lõunas on Puhatu järv ühendatud kanaliga Martiska järvega (6,3ha). Soostiku lõunaosas, Agusalu küla lähedal paiknevad Agusalu järved, mis on raskesti ligipääsetavad, sest neid ümbritsevad õõtsikud ning koprad on asustanud iga kraavi ja oja oma paisudega on nad niigi märjad alad muutnud veelgi vesisemaks. [], [] Agusalu sood Paikneb Puhatu soostiku lõunaosas. Ta on tekkinud Ürg-Peipsi järve luidetevaheliste järvealade ning osaliselt ka mineraalmaa soostumisel. Osaliselt on säilinud sealsetel aladel ka mõned jäänukjärved. Valdavalt levivad Agusalu soodes rabad ja siirdesood, kuid vähesemal määral leidub seal ka madalsoid Rabarind on seal väljakujunemata ning ei esine seal laukaid.
Tartu Forseliuse Gümnaasium Loomad Uurimistöö Koostaja: Lidia Brovarets Juhendaja: Ester Ojavee Tartu 2013 Sisukord SISSEJUHATUS Ma valisin loomade teema sellepärast, et ma tundsin huvi loomadest ja et nendest rohkem teada saada. Esimeses peatükis räägin ma loomade tutvustusest. Teises peatükis räägin ma KES ON LOOMAD? Praeguseks on määratletud peaaegu 2 miljonit loomaliiki ja veel rohkem on neid, mis ootavad avastamist. Seega on loomad kõige mitmekesisem nähtus meie planeedil. Nad on üle miljardi aasta kohastunud nende ümber muutuva maailmaga ja ellujäämisvõitluses välja arendanud hulgaliselt erinevaid elulaade. Üheks äärmuseks loomade seas on kiiresti liikuvad kiskjad, nagu haid, suured kassilised ja röövlinnud. Teiseks äärmuseks on loomariigi jäänuste silmatorkamatud sorteerijad ja läb
Väiksemaid saakloomi kütib ta ainult siis, kui suuremaid napib. Ilves murrab Eestis keskmiselt 5,4 metskitse kuus ja 65 kitse aastas. Seoses metskitsede arvu vähenemisega on ilvesed hakanud murdma kopraid. Toitumise osas on ilvesele suurim konkurent hunt. Hundi leviala on ilvese omast suurem ja ühtlasem. Kus elab palju hunte, seal on ilveseid vähe. Jahipidamisviis - Ilves ärkab tavaliselt üks tund enne pimedaks minemist ja läheb jahile. Kui jaht õnnestub kohe, puhkab ilves hommikuni ja läheb taas jahile või jalutuskäigule mööda oma valdusi, mõned aga heidavad magama alles tund enne päikesetõusu. Ilvesed eelistavad käia alati mööda samu radu ja jahtida kindlal alal. Kuigi ilves on hea ronija, varitseb ta saaki maapinnal. Öeldakse, et ilves on parim hirvearst. Kui hunti nimetatakse metsasanitariks, siis ilves on tema kõrval halastajaõde. Ilvesed võivad rahulikult nälgida kaks päeva nädalas, kuid mitte üle selle
arvukust ohustab elupaikade ja kasvukohtade hävimine või rikkumine ja mille arvukus on vähenenud sedavõrd, et ohutegurite toime jätkumisel võivad nad sattuda ohustatud liikide hulka) (Saarmas veehunt, 2007) . Saarmas on olnud üks ihaldatumaid karusloomi, kelle karusnahk on erakordselt vastupidav ja võetud seetõttu etaloniks karusnahkade vastupidavuse hindamisel. Teda on võrdsustatud kotiku nahaga ja hinnatud tugevamaks ka kopra nahast. Saarma hinnaline karusnahk meelitas seda liiki küttima ja selle liigi arvukus, koosmõjus inimtegevusega nende elupaikadele, järsult kahanes. Kriitiliselt madalale tasemele langes saarma arvukus 1973- 1975, mis sundis selle liigi võtma kaitse alla. Saarmale keelati jahipidamine alates 1975. aastast. Saarmas on kantud EL Loodusdirektiivi II ja IV lisasse, samuti Berni konventsiooni II lisasse. Lisaks sellele on kantud saarmas ka CITESI´i lisasse ja EL CITESI´i määruse lisasse A
selliseid metskitsekahjustusi ei peaaegu tuntud. 2010-2012 karmid talved aga vähendasid metskitsede arvukust drastiliselt ja ka hetkel on paljudes piirkondades nende arvukus väga madal. Olukorda kajastab ilmekalt küttimise statistika: kui 2010 a. kütiti Eestis 16 000 metskitse, siis 2011. a. 5000 ja 2012. a. ainult 1200 looma. Hetkel on metskitsede arvukus taas kõrge. Kahjustuste ärahoidmiseks tuleks noori okaspuukultuure pritsida repellentidega (Plantskyd, Trico jt.). Harilik kobras (Castor fiber) on Eesti alade põlisasukas. Ehkki looduslik koprapopulatsioon hävis küttimise tagajärjel 19. saj. (teadaolevalt kütiti viimane kobras Koiva jõelt 1841. a.), algas asurkonna taastamine 1957. a, mil Jägala jõele asustati esimesed koprad ning samal ajal ilmusid nad ka looduslikult Kagu-Eestisse. Viimastel aastatel on kopra arvukus Eestis väga oluliselt tõusnud: kui 1994. a. loendati meil 5400 looma siis 1997.a juba 9000 ja 2001.a 11 000 ja 2007
Jõe orgaaniliste setete koormust suurendab kaldapuistutest pudenev lehemass. Seda võib põhjustada nii jõeäärsete alade niitmine ja kasutamine karjamaadena, mille tagajärjel niidetud hein vette võib sattuda kui ka tormidest maha murtud puude langemine veekogusse. Orgaanilised setted ''tsementeeruvad'' jõe põhja halvendades karpide elutingimusi ning piirates hapniku kättesaadavust. Viimastel aastatel on harilikku ebapärlikarpi kõige enam ohustanud kobraste tegevus, kes vett paisutades ning urge kaevates suurendavad settekoormust ning muudavad oluliselt veekogu hüdroloogilisi tingimusi. Paisutatud aladel väheneb voolu kiirus ja vooluga kaasa toodud setted kuhjuvad esmajoones jõe põhja, mille tulemusena vool aeglustub. Paisutuse piirkonnas mattuvad karbid setete alla ning see põhjustab nende hukkumise. 2003. aasta sügisel kontrolliti koprapaisu lõhkumise järel setete paiknemist ja nende mõju karpidele: karbid olid
tingimused meie metsades. Taimetoidulistest loomadest esineb Eestis ka 100 000 isendiga metskits (Capreolus capreolus) ning väikesearvuline punahirv (200 isendit) (Cervus elaphus). Väiksemaid loomi esindavad rebased (Vulpes vulpes), metssead (Sus scrofa), nugised (Martes martes), pruun jänes (Lepus europaeus), valge jänes (Lepus timidus) ning ohustatud liikidest euroopa naarits (Mustela lutreola), lendorav (Pteromys volans), ning mõned unilaste liigid. Reintrodutseeritud liikidest kobras (Castor fiber), punahirv (Eesti on punahirvede levila põhjapoolne piir) ja euroopa naarits. Erandlikud loomaliigid on: kährikkoer (Nyctereutes procyonoides), ja ameerika naarits (Mustela vison), kes on välja tõrjunud euroopa naaritsa. 5. Niitude tüübid kasvutingimuste ja inimmõju alusel. Inimtegevuse mõju niitudele. Inimmõju alusel võib niidud jaotada: · pool-looduslikeks · kultuurniitudeks. Kasvutingimuste alusel jaotatakse niidud 4 suurde rühma: · aru-,
loomadejälgi ja liikumist metsaradadel. Ettekande koostamisel kasutasin P.Bangi ja P Dahlstromi raamatut ,,Kes siin oli? Loomade ja lindude jäljed". Imetajate jäljed Loomade jäljed võib jala ehitusest lähtuvalt jagada kolme rühma vastavalt sellele, kas jälje on jätnud küünistega käpp, sõrg või kabi. Algselt olid kõik imetajad tallulkõndijad ning igal jalal oli viis küünega varustatud varvast. Nüüdseks on selline jälg säilinud vaid putuktoidulistel (siilil), kuid ka mägral ja karul. Tallulkõndijad on üldiselt lühikeste jalgadega ning aeglased liikujad. Kiiresti ja pikalt liikuvate loomade jalad on pikad ja puudutavad maad väikese pinnaga. See avaldub ju ka meie puhul. Kui me kõnnime, toetume maapinnale täistallaga, kui aga jookseme, siis vaid päkaga. Mägra küünised on kohandunud kaevamiseks ning jalajäljes alati nähtavad, samas kui kassi ja
kõrgemaks ja on elujõulisemad. · Loomastik Okasmetsade loomastik ei ole eriti liigirikas. Pesitseda ja varjuda on tihedas hämaras metsas lihtne, kuid toitu leidub napilt. Okasmetsade loomad saavad söönuks okastest, seemnetest või puukoorest. Raiesmikel ja lagendikel on elamistingimused paremad. Iseloomulikumad asukad on paksu karvkattega kiskjad (pruunkaru, hunt), kes jahivad suuri ja väikesi taimetoidulisi imetajaid. Veekogude ääres elavad koprad, kes langetavad suuri puid, paisutavad jõgesid ja muudavad ühtlasi suurte maa-alade veereziimi. Olulisel kohal on rändlinnud ja loomad. Kevadel, kui voolama hakkavad sulaveed, alustavad paljunemist putukad lindude pidulaud on kaetud. Sel ajal on taigas väga palju linde, kes on siia pesitsema tulnud. Ka põhjapõdrad rändavad vastavalt aastaajale kas põhja- või lõunasuunas. Talvel on siingi vaikne nagu tundras
................................................................................................ 9 MINK Kehapikkus: 30-50cm Sabapikkus: 16-20cm Kaal: 0,8-1,8kg Kaitse Eestis Mink Eestis looduskaitse alla ei kuulu. Elupaik Mingid elavad igasuguste veekogude kallastel ja ka meres. Urud on neil üldjuhul rajatud kaldale. Pesana kasutavad looduslikke õõnsusi. Pesakohaks sobib väga hästi näiteks puujuurte vaheline pelgupaik. Tihti kasutavad mingid pesapiagana või lihtsalt varjumiseks ka kobraste poolt rajatud urge või siis leiavad sobiva koha kopratammis. Minki võib segi ajada meie kohaliku kärplase euroopa naaritsaga. Mingi ehk ameerika naaritsa tunneb ära tema valge alalõua järgi. Euroopa naaritsal on valget värvi nii alalõug kui ka mokad. Levik ja arvukus Eestis Mingid on levinud puhaste veekogude ääres üle Eesti. Veekogudest väga kaugele nad ei kipu. Viimastel aastatel on aga täheldatud minkide arvukuse langust. Eluiga Mingid elavad maksimaalselt 12 aastani.
Loode-eestis on maapind tõusnud juba mitukümmend meetrit ja jätkub tänapäevalgi. Maa kerkimise tagajärjel suureneb Eesti pindala Läänemere arvelt järk-järgult. Jää viimasel taandumisel oli Eesti mandriala tunduvalt väiksem praegusest. Enam kui 8000 a tagasi eKr toimus Billingeni katastroof ja Läänemere pind langes korraga 20.30 m võrra - Eestimaa pindala suurenes märgatavalt. Soojenes kliima, ilmusid kase ja männimetsad. Sisse rändasid põdrad, karud, koprad jm loomad.. sellest ajast pärineb ka esimene praegu teadaolev inimeste peatuspaik eestis. 2)Muinasaja periodiseerimine Muinasaeg hõlmab kogu Eesti ajaloost üle 8,5 at pikkuse perioodi. VIII at keskpaigast eKr XIII saj I veerandini pKr. Arheoloogid on periodiseerimise aluseks võtnud materjalid, millest valmistati tööriistad. Sellest lähtudes eraldatakse kivi-, pronksi-, ja rauaaega, mis jagunevad veel omakorda alaperioodideks.
Sisukord SISUKORD..............................................................................................................................................................1 ASEND..................................................................................................................................................................... 2 SUURUS.................................................................................................................................................................2 NAABERRIIGID...................................................................................................................................................... 2 RAHVASTIK...........................................................................................................................................................3 ARV.................................................................
1.Eluslooduse süsteem Maal on kokku u 1,5miljonit liiki, neist loomad 1,3 miljonit (750 000 putukat ja 280 000 muud), prokarüoodid 4800 liiki, seened 69 000, taimed 250 000 ja protistid 57 700. Prokarüoodid: Planeedil Maa on korraga umbes 5*1030 bakterit. Üks inimese soolestikus elav bakter Escherichia coli suudab ühe ööga tekitada populatsiooni suurusega 10 miljonit bakterit. 1cm2 inimese nahal on 1000 – 10 000 bakterit. Eluvormid ja uurimisvaldkonnad: bakterid (sinivetikad e sinikud) – bakterioloogia vetikad (osa protiste) – algoloogia seened, sh samblikud(seen+vetikas) – mükoloogia ja lihenoloogia taimed – sammaltaimed – brüoloogia; sõnajalgtaimed, paljasseemnetaimed, katteseemnetaimed – botaanika Eluvorm on sarnase välimuse ja eluviisiga organismide rühm. Taimede uurimine: botaanika – teadus taimedest botaanika valdkonnad: taimemorfoloogia, taimeanatoomia, taimefüsioloogia, taimegeneetika, taimeembrüoloogia, taimeökoloogia, taimegeograafia, florist
Reeglina näritakse istutatud taimede (mänd, kuusk) koort. Putukatele on atraktiivne värskete kändude ja okste lõhn. Vahetult peale raiet tuleks hoiduda metsauuendamisest. Varem kasutati kärsakate tõrjeks püüniskraave, millega ümbritseti värsked raiestikud. Tänapäeval kasutatakse tõrjeks peamiselt keemilisi preparaate, millesse kastetakse taimed vahetult enne istutamist ja millega pritsitakse taimi ka vegetatsiooniperioodi ajal. 1.3 Ulukikahjustused metsas (põdra, metskitse, kopra, hiire kahjustused). Negatiivset mõju metsale võivad põhjustada imetajad vaid juhul, kui nende arvukus on liiga kõrge. Kõige ulatuslikumaid ulukikahjustusi Eesti metsades võib põhjustada harilik põder. Noortel mändidel söövad nad ära puu ladvad ja võrsed, mille tulemusena puud enamasti hukkuvad või põõsastuvad. Väga noori kuuski põdrad ei kahjusta, küll aga koorivad nad latiealisi puid. Tekkinud koorevigastuste kaudu nakatub puud erinevate tüvemädanikku
1. Eesti metsade üldiseloomustus ja metsade jaotus hoiu-, tulundus - ja kaitsemetsadeks. Metsandus on väga lai mõiste, mis koosneb: 1. majandusharudest, mis tegelevad kõigi metsa kasutusviisidega (tähtsal kohal on puidu raiumine ja töötlemine) kui ka metsa uuendamise, kasvatamise ja kaitsega. 2. teadus- ja haridusharust, mis uurib ja õpetab kõike metsaga seonduvat ja sisaldab endas palju kitsamaid metsanduslikke teadussuundi. Metsateaduse võib tinglikult jagada kolmeks: 1.)Metsakasvatus esindab bioloogilist suunda metsanduses. Metsakasvatust võime defineerida kui tegevust metsas toimuvate bioloogiliste protsesside mõjutamisest selleks, et kasvatada majanduslikult väärtuslikke puistuid. Tegeleb selliste ainetega nagu dendroloogia, metsataimekasvatus, hooldusraied, metsakultiveerimine, metsakaitse, puhkemetsandus jne. st. peamiselt probleemidega mis on seotud uue metsapõlvkonna rajamise ja olemasolevate metsade hooldamise ning kaitsmisega. 2.)Metsako
Enamik pikasabalised, varbad varustatud küünistega, koonul on pikad kompekarvad ja hambad ning lõuad on spetsialiseerunud närimisele. Paljunevad kiiresti. Alamseltsid eristuvad mälumislihaste ehituse poolest. Alamselts oravalaadsed: sgk oravlased – liigirikkaim sugukond. N. orav, vöötorav, suslikud, ümisejad. kolakõht-ümiseja. Sgk lendoravlased on karvase lennusega. N. lendorav Sgk kobraslased - saba lai ja soomsutega kaetud. tagajalgadel varvaste vahel ujulestad. N. kobras Alamselts hiirelaadsed – N. rotid, hiired, mügrid, lemmingud, hamstrid, kõrbehiired, ondatra Alamselts okassealised – väga erinevad liigid, enamikel suhteliselt suur pea, jässakas kere, lühike saba ja peenikesed jalad. N. Kuandu, urson, okassiga, kapibaara, merisiga, tsintsilja, nutria, paljastuhnur. S. PUTUKTOIDULISEDNii välimuselt kui ka anatoomiliselt väga erisugused vormid. Väikesed kuni keskmise suurusega loomad. Kõik toituvad selgrootutest nagu putukad, ämblikud ja tõugud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
