Staphylococcus aureus (0)

Staphylococcus aureus
Taksonoomia
• Riik:  Bakterid  Bacteria
• Hõimkond: Firmicutes
• Klass: Bacilli
• Selts: Bacillales
•  Sugukond : Staphylococcaceae
• Perekond: Staphylococcus
• Liik: S. Aureus
Avastamislugu
• 1880 Šoti kirurg Sir  Alexander  
Ogston uuris pärast 
põlveoperatsiooni sealt tulevat 
mäda. 
• Kirjeldas kui viinamarjade kobarat
• 1884 Saksa arst ja mikrobioloog 
Friedrich  Julius Rosenbach eristas 
staphylococcus aureust lähtudes 
selle värvist ja välimusest
• Staphyle (kr. viinamarja  kobar ) + 
kokkos ( marjad , terad ) + aurum 
(kuldne)
Staphylococcus aureus
• Grampositiivsed bakterid
• Üksikult või  kobaras
• Liikumatud ega moodusta eoseid
• Läbimõõt on 0,8–1,2 μm
10000x  suurendus
1000x suurendus
Edasikandumine
• S. aureus kandub edasi läbi õhu või õhk-  piisk  teel
•  Otsesel  kontaktil
• 30% tervetest inimestest kannab S. aureus’t oma 
ninas, kurgu  tagaosas  ja nahal. Enamasti sel puhul 
haigussümptomeid pole.
• S. aureus võib kanduda kergesti ühest liigist teise. 
See hõlmab ka ülekandumist inimeste ja loomade 
vahel.
Oportunist
• Kui inimese normaalsesse 
mikrofloorasse kuuluv 
Staphylococcus aureus soodsate 
tingimuste või inimese nõrga 
immuunsüsteemi korral levivad, 
tekivad mitmed stafülokokk- 
nakkused
Põhjustab
• Nahamädanikke, furunkuleid, 
karbunkuleid,
Rinnapõletikku, toidumürgitusi.
MRSA
• Metitsilliinile  resistentne  
Staphylococcus aureus
• ´´Superbakter´´
• MRSA on tavalise bakteri 
Staphylococcus aureus vorm, mis ei 
allu antibiootikumidega ( penitsilliin , 
metitsilliin jms) läbiviidavale ravile
• Edasikandumine patsiendilt 
patsiendile  haiglas
M20, vasaku varba  trauma , 
MRSAga  nakatumine
20000x suurendus MRSA 
bakterile
Haiglainfektsioon
• Et haavad ei saastuks, puhastatakse nahka enne 
operatsioone kloorheksidiini ja 
heksaklorofeeniga.
• Stafülokokkide ringlemist haiglas soodustab tema 
võime püsida eluvõimelisena ära kuivanuna. 
•  Ühelt  haigelt teisele kantakse saastunud kitlite ja 
voodipesuga. Ka haiglapersonali käte kaudu 
levivad. Seetõttu on oluline väga hoolikas käte 
pesemine.
• Nad levivad ka õhu kaudu. Aitab õhu kiiritamine 
UV kiirtega.
MRSA ennetamine
• Käte pesemine seebi ja veega.
• Vältida nahapõletiku või haava korral 
kontakti  teistega .
• Ei tohi jagada oma asju teistega – 
käterätikud –  patsient  kasutab isiklike 
hügeenisidemeid
• Ei tohi  puuduta  teiste  haavu .
MRSA ravi
• Väiksemate  haavade  korral vaja 
ainult sooja kompressi,  haav  tuleb 
puhastada  ja kinni siduda.
Kasutatud kirjandus
• MRSA ehk metitsilliinresistentne 
stafülokokk. 2014. Regionaalhaigla 
infovoldik
• Staphylococcus aureus.  2016 . Wikipedia [WWW] 
26.10. 2016  
https://et.wikipedia.org/wiki/Staphylococcus_aure
us
• Gilden, D. (2013). Neuroinfections  (What Do I Do 
Now?).  Emerging  Infectious  Diseases , 19(9), 1553
• Pildid-Google
•  Drews , M. 2016.  Patogeensed  bakterid. 
Õppematerjal, TTK
• Mandal, A. 2012. What is Staphylococcus Aureus?. 
News Medical Life Sciences. [WWW] 26.10.2016
Kasutatud kirjandus 2
• Mandal, A. 2012. What is Staphylococcus 
Aureus?. News Medical Life Sciences. [WWW] 
26.10.2016 
http://www.news-medical.net/health/What-is-St
aphylococcus-Aureus. aspx
• Cox, R. 2016. MRSA:  Causes , Symptoms, and 
Treatment. [WWW] 26.10.2016 
http://www.medicinenet.com/mrsa_picture_slide
show/article.htm

Document Outline

• Slide 1
• Taksonoomia
• Avastamislugu
• Staphylococcus aureus
• 10000x suurendus
• Edasikandumine
• Oportunist
• Põhjustab
• MRSA
• Slide 10
• Haiglainfektsioon
• MRSA ennetamine
• MRSA ravi
• Kasutatud kirjandus
• Kasutatud kirjandus 2