Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Inetu pardipoeg (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miks pidi see nii raske olema?
Inetu pardipoeg.
Mari astus klassi. Kõik oli nii võõras, üldse mitte selline nagu tema kodukohas Häädemeestel. Seal oli neil väike klass, 10 inimest. Väikene koht ja kõik teadsid üksteist. Maril oli olnud raske sealt ära kolida , aga isa uus töökoht nõudis seda.
Nüüd seisiski ta siin, Tallinna Inglise Kolledži 10.klassi uksel . Kõik vaatasid teda nagu inetut pardipoega ta hiiresabas pruunide juuste, prillide ja mitte just kõige saledama, aga lühikese kehaga selles imepäraste printsesside maailmas.
Tüdruk võttis südame rindu ja astus sisse. Kõik olid kobaras koos ja sosistasid omavahel. Kindlasti temast. Oh, miks pidi see nii raske olema? Mari kõndis õpetaja laua juurde, riivates tee peal ühe tüdruku kätt. Mari palus vabandust , aga tüdruku pilk jäi sama ülbeks, kui see oli olnud juba tema uksest sisse astumisel. Oh tuleks see õpetaja juba kiiremini, mõtles ta. Seal ta oligi, tema uus klassijuhataja . Vanamammi, peaaegu pensioniealine, kuid sõbraliku ja lahke näoga. Mari istus esimesse pinki, mis oli ainukesena tühi.
Proua Sepp , nii oli õpetaja nimi, tutvustas Marit kogu klassile, lastes tal püsti tõusta. Alati kui Mari närvi läks, juhtus midagi halba, nii ka seekord . Ta tõusis püsti ja ei märganud, et ta jalg oli jäänud koti külge kinni. Järgmisel hetkel leidis ta ennast maas lamamas. Terve klass naeris, tüdruk tõusis kiirelt püsti, istus laua taha ja peitis oma näo käte varju. Ülejäänud tund möödus ilma ebameeldivate vahejuhtumiteta. Kuid endiselt ei paistnud keegi isegi märkavat, et Mari seal oli. Kell helises. Lapsed tormasid klassist välja ja proua Sepp palus Maril jääda natukeseks ajaks klassi rääkima kooli korrast.
Klassist väljudes leidis ta eest kamba tüdrukuid omavahel rääkimas. Ta tahtis nii väga nende juurde minna ja öelda: “ Tere, mina olen Mari,” aga miski takistas teda. Ta pööras neile hoopis selja ja kõndis tüdrukute WC poole.
WC ukse lahti tõmmanud, sattus ta segadusse . Tema ees seisid ta uued klassivennad, tehes suitsu. Tema vanas koolis ei suitsetatud, veel vähem tüdrukute WC-s. Poisid nägid, et Mari oli segaduses ja seletasid kähku, et õpetajad ei oska neid sealt otsida ja pakkusid ka Marile suitsu. Ei, seda ei kavatsenud ta elu sees proovida, ta keeras ringi ja väljus. Kommentaarid, mis teda saatsid, polnud just ilusad. Ülejäänud tunnid möödusid üksinduses.
Pärast tunde jalutas ta oma uude koju. Ta ei jõudnud veel võtmeidki välja võtta, kui naeratav isa ukse avas ning teda kallistas. Isa rääkis palju oma uuest tööst ja sellest, kui tore seal oli olnud. Siis küsis isa Marilt tema uue klassi kohta. Mari lihtsalt ei suutnud isa kurvastada ja valetas talle, et kõik oli olnud tore. Nii tegi ta ka järgmised 3 aastat.
 
Möödus kolm aastat, Mari oli 12. klassi ballil. Ta nägi enda ümber keerlevaid paare ja omavahel lobisevaid sõbrannasid. Tema aga istus üksinda kõige kaugemal toolil, nagu ikka viimasel kolmel aastal. Tal oli sõpru ja oma poiss, aga klass, tema oma klass oli sama külm ta vastu kui tol hommikul , kui ta nende klassi sisse sadas. Uksest astusid sisse ta klassivennad. Näinud pingil Marit, kostis nende suust halvustav: “ Näe, meie inetu pardipoeg ka seal! Sinust küll kunagi luike ei saa!” Oi, kui vaimukad nad enda meelest olid, aga sel hetkel murdus Maris midagi. Ta oli alati öelnud, et ei muuda end kellegi ega millegi pärast, aga sel hetkel muutus temas midagi igaveseks .
 
Kümme aastat hiljem. Poisid olid organiseerinud klassi kokkutuleku. Kokku oli kutsutud peaaegu terve klass. Isegi Mari leidis oma postkastist kutse. Algul viskas ta selle laua nurgale kindla kavatsusega mitte minna. Aga varsti haaras teda uudishimu ja ta otsustas minna vaatama, mis on tema klassikaaslastest nende aastatega saanud, kuna nad polnud kõik need kümme aastat kordagi suhelnud.
Ta seisis taas klassiuksel, nagu 13 aastat tagasi, kuid enam ei tundnud ta ennast inetu pardipojana, pigem printsessina. Ta välimus on täielikult muutunud. Nüüd töötas ta modellinduses ja elas juba 2 aastat välismaal oma abikaasaga. Ta oli õnnelik. Naine astus uksest sisse, kõigi pilgud pöördusid taaskord tema poole, kuid seekord võtsid teda vastu ahhetused, kallistused ja laused sellest, kui palju ta oli muutunud ja kui ilus ta nüüd oli. Kõik pärisid tema kohta ja ühtäkki oli ta kõigi jaoks olemas.
Inetust pardipojast oli saanud imekaunis luik.
2
Inetu pardipoeg #1 Inetu pardipoeg #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-10-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 30 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Dan Uvarov Õppematerjali autor
Tänapäevaseks ning realistlikuks ümber tehtud jutustus tüdrukust, keda algul koolis põlati.

Sarnased õppematerjalid

Tõde ja õigus-1-osa põhjalik kokkuvõte
24
doc

"Tõde ja õigus" 1. osa põhjalik kokkuvõte

,,Tõde ja õigus" Anton Hansen Tammsaare I osa I Vargamäele tulid uued omanikud- naisele eriti koht kuhu nad elama läksid ei meeldinud- tema ettekujutus kodust oli teistsugune. Kodupoole sõites arutasid nad ringi vaadates pidasid nad plaani, mida nende kohtadega peale hakata. Koju jõudes kuulsid nad et üks lehm oli sohu kinni jäänud ja too tuli seal mitmete inimestega välja tõmmata. Peremees läks kohe appi aga naine pidi koju jääma ja seal töid tegema hakkama. Andres ei vahetanud riideid enne kui läks( kirikuriided seljas). Pika pusimise peale saadigi lehm välja. Naisel hakkas kodus aga igav ja otsustas neile vastu minna. Ta oli väga rõõmus kui nägi lehma tulemast- tahtis teda isegi kallistada ja oleks ääre pealt nutma hakanud. II Taluga tutvumine- lõpuks Andres läks koos Krõõda ja sauna- Madisega maad üle vaatama. Nad rändasid mitu tundi soodes ja vees. Mees ei teadnud selle koha ostes tema tõelist väärtust, vaid tegi kohe plaane

Kirjandus
Tõde Ja Õigus 1
25
odt

Tõde Ja Õigus 1

I Vargamäele tulid uued omanikud Naisele eriti koht kuhu nad elama läksid ei meeldinud- tema ettekujutus kodust oli teistsugune. Kodupoole sõites arutasid nad ringi vaadates pidasid nad plaani, mida nende kohtadega peale hakata. Koju jõudes kuulsid nad et üks lehm oli sohu kinni jäänud ja too tuli seal mitmete inimestega välja tõmmata. Peremees läks kohe appi aga naine pidi koju jääma ja seal töid tegema hakkama. Andres ei vahetanud riideid enne kui läks( kirikuriided seljas). Pika pusimise peale saadigi lehm välja. Naisel hakkas kodus aga igav ja otsustas neile vastu minna. Ta oli väga rõõmus kui nägi lehma tulemast- tahtis teda isegi kallistada ja oleks ääre pealt nutma hakanud. II Taluga tutvumine Lõpuks Andres läks koos Krõõda ja sauna- Madisega maad üle vaatama. Nad rändasid mitu tundi soodes ja vees. Mees ei teadnud selle koha ostes tema tõelist väärtust, vaid tegi kohe plaane et mida selle kohaga võiks peale hakata- üks asi, mida ta plaanis oli

Eesti keel
Tõde ja õigus kokkuvõtlik ülevaade
15
docx

Tõde ja õigus kokkuvõtlik ülevaade

I Naise ettekujutus kodust oli teistsugune. Kodupoole sõites arutasid nad ringi vaadates pidasid nad plaani, mida nende kohtadega peale hakata. Koju jõudes kuulsid nad et üks lehm oli sohu kinni jäänud ja too tuli seal mitmete inimestega välja tõmmata. Naisel hakkas kodus aga igav ja otsustas neile vastu minna. Ta oli väga rõõmus kui nägi lehma tulemast- tahtis teda isegi kallistada ja oleks ääre pealt nutma hakanud. II Lõpuks Andres läks koos Krõõda ja sauna- Madisega maad üle vaatama. Nad rändasid mitu tundi soodes ja vees. Mees ei teadnud selle koha ostes tema tõelist väärtust, vaid tegi kohe plaane et mida selle kohaga võiks peale hakata- üks asi, mida ta plaanis oli teha soos põld, mis vilja kannaks. Ta tahtis sealt kraavi jõkke suunata. Räägiti veel muudest asjadest maal. Andres sai aru et Madis arvab et ta on nõrguke, selle peale pakkus ta välja et nad katsuks rammu- nii hakkasidki nad kive loopima. Kohe algul taipas Madis et peremees on ikka täits

Kirjandus
Tõda ja õigus I
6
docx

Tõda ja õigus I

,,Tõde ja Õigus" I A. H. Tammsaare I Andres Paas toob noore naise (Krõõt) uude koju. Vargamäele Eespere talu. Värskelt koju jõudnud teatatakse neile lehma (Maasik) sohu kinni jäämisest. Peremees koos Sauna- Madisega aitab lehma välja. Krõõdale ei meeldi see talu väga, kuna ligipääs on halb ­ soo ümberringi. Andres väidab, et polnud kuskilt paremat saada ning raha pole, et enamat osta. II Noor peremees vaatab ostetud valdusi üle. Mees ei teadnud selle koha ostes tema tõelist väärtust, vaid tegi kohe plaane et mida selle kohaga võiks peale hakata- üks asi, mida ta plaanis oli teha soos põld, mis vilja kannaks. Ta tahtis sealt kraavi jõkke suunata. Räägiti veel muudest asjadest maal. Andres tundis naabrimehe (Pearu) vastu huvi, kuid teda polnud kodus. Sauna- Madis ja peremees proovisid rammu ning ikka Andres jäi peale. III Tehti tööd ning ühel päeval läksid noored külavahele kõrtsi, kuna neil oli vaja sulast ja tüdrukut. Nooruk jäi kõrtsi ette van

Kirjandus
Anton Hansen Tammsaare-Tõde ja õigus-kokkuvõte ptk kaupa
10
doc

Anton Hansen Tammsaare "Tõde ja õigus" kokkuvõte ptk kaupa

Anton Hansen Tammsaare ,,Tõde ja õigus" (kokkuvõte) Tegevuspaik: Vargamäe (Oru ja Mäe), kõrts Sündmustiku aeg hõlmab aastaid 1870-1890 Tegelased: · Pearu Murakas-kaval, salalik ning visa hingega mees · Andres Paas- väga töökas, sihikindel ja tugev mees · Krõõt- nõtke, teotahteline, heasüdamlik. Andrese esimene naine · Lambasihver- matsakas, leppiv peksmisega. Pearu naine · Juss- töökas ja allaandev. Andrese sulane Mari esimene mees · Mari- emalik, töökas, jutukas. Vargamäel türukuks, Jussi naine, hiljem Andrese naine · Hundipalu Tiit- oli Indreku ristiisa ning talupere mees · Taar- oli rätsep,ta oli isamaaline ideaal ,kes mõtles ainult raha peale! · Kassioru Jaska- oli rikas talumees http://koolimaterjalid.blogspot.com/2008/06/tde-ja-igus-kokkuvte.html I Vargamäe andres ja Krõõt astusid oma uue kodu poole. Krõõt polnud oma mehe ostuga rahul, sest maalapp oli väga soine. Ta oli harjunud oma isakoduga, ku

Kirjandus
Tõde ja õigus
8
rtf

Tõde ja õigus

A.H.Tammsaare "Tõde ja õigus I" 1. Vargamäe Eespere peremees Andres Paas (Mäe Andres)- laiavõitu nägu, tugevate lõuapäradega, terassilmadega, lühikese, kuid tiheda musta habemega. Kavatsus maapind esimesel võimalusel maha müüa. Ei olnud tema tõelise väärtusega arvestanud. Abielu tähendas talle eelkõige lapsi. Isakodu asus välismaal. Ei olnud suur viinavõtja, rohkem meeldisid pitsi taga sobitatud tutvused. Raamatu alguses ligi 30. Igaüks on oma õnne sepp. Võimalik, et poleks Vargamäe Eesperet kunagi ostnud, kui ta teda vaid Tagaperega võrrelnud oleks. Ent tema võrdles ka Aasemega ja nõnda ei paistnudki asi väga halb. Leidlik. Töökas. Kade ja vihane Pearu peale, sest talle tundub, et tollel on palju kergem taluga hakkama saada. Kohati nagu tüüpiline eesti mees kunagi. Ei nutnud, kui Krõõt suri ­ pilk oli liiga kauge. Pole kunagi suur kirikusõber olnud. Ei mõista lastega nalja, kui asi tõs

Kirjandus
Tõde ja õigus I osa
3
doc

Tõde ja õigus I osa

"Tõde ja õigus I" Anton Hansen Tammsaare Vargamäele jõudsid uus peremees ja perenaine. Eespere talu hakkasid majandama Andres Paas ja Krõõt. Andres oli talu ostnud ja tal oli plaan maad kuivendama hakata, kuna suurosa maa-alast hõlmas soo. Koduhoidjateks olid olnud saunaeit ja saunataat Madis. Tagapere Pearuga sai Andres kokkuleppele, et sookuivenduse käigus lastakse vesi ka Pearu maa pealt läbi otse jõkke. Pearul oli tugev sulane Kaarel, keda kõik tüdrukud ihkasid, ka Tagapere tüdruk Miina. Kaarel tahtis aga pulmi teha Eespere tüdruku Maiga. Eesperel oli karjapoiss Eedi. Sulaseks oli Juss. Suvi sai läbi. Kaarel oli Tagaperele ainult suveks kaubeldud ja nüüd oligi ta lahkunud. Mai meel oli kurb. Teda taheti Eesperele terveks aastaks ja seepärast ei sanud Kaarliga kaasa minna. Soookuivendamiseks oli alustatud kraavi kaevamisega. Krõõdal sündis tütar Liisi. Andres oli pettunud, et poiss ehk koh

Kirjandus
tammsaare tode ja oigus i-9789949919925
345
pdf

tammsaare tode ja oigus i-9789949919925

«Kuuled sa, kui palju siin soos linda on,» ütles peremees perenaisele, kui see temast mööda läks. «Terve väljamäe ümbrus aina mürab kohe.» «Ma olen hommikuti kuuland, kui lehmi lähen lüpsma,» vastas perenaine, ja kui toast tagasi tuli, jätkas ta: «Aga kurgede turlututamise vastu ei saa keegi. On neil vast kõrid!» «Isa–rabakana lõugab ju oma suuruse kohta küll kõvasti,» ütles peremees. «Jah, ilus lind, aga inetu hääl,» arvas perenaine. «Nagu ei tulekski linnunokast.» Perenaine läks lauda poole ja peremees kuulatas üksi, kuidas karjusid kured, rabakanad, tedred, tikutajad, möhitajad ja pardid, kes olid nähtavasti jõest lennanud kuhugi kraavi või veelompi välja äärde. All koplis kukkus kägu. Pühapäeva hommikul sõitsid peremees ja perenaine kirikusse ja nõnda pidi noor mära ka täna rangid kaela võtma. Oleks võinud küll jalgsigi need

Kategoriseerimata




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun