Keskaja kultuur Kontrolltöö 1. Iseloomusta keskaegset kooliharidust kolme lausega. - õpetust anti Ladina keeles - õpetus oli peamiselt kiriku-ja kloostrikoolides - õpetus jagunes 7 vabaks kunstiks 2. Kirjuta keskaegse ülikooli kolm teaduskonda. - usuteaduskond - arstiteaduskond - õigusteaduskond 3. Töö pildiga Milline arhitektuuristiiliga on tegemist? -Gooti stiiliga Milliseid selle arhitektuuristiili tunnuseid sa kirikul näed? -Teravkaared -Aknad avarad Mis sajanditel oli see arhitektuuristiil Euroopas valitsev? - XIII sajandil Nimeta mõni kirik selles stiilis. - Jumalaema kirik Pariisis 4. Mis on katedraal? - Katedraal on peakirik. 5
Bütsantsi haridus Hariduse saamine ja tähtsus Haridust väärtustati Bütsantsis väga aga kool ei olnud kohustuslik. Olid erakoolid mis olid tasulised ja kirikukoolid mis olid tasuta nii orbudele kuid tihti ka andekamadele lastele. Koolides õppisid ainult poisid. Koolid Kloostrikoolides anti enamasti ainult algharidust, aga suuremates linnades olid ka ülikoolid. Esimene ülikool Konstantinoopolisse rajati 5. sajandil. Haritlaste osa ühiskonnas Enamasti olid keisrid, riigiametnikud ja piiskopid väga hästi haritud. Kuna koolis käisid ainult poisid, õpetasid tüdrukuid vanemad, rikamaid aga sageli eraõetajad. Võrdlus Lääne-Euroopaga Haridust väärtustati Bütsantsis rohkem. Bütsants oli varasel keskajal kultuursem kui Lääne-Euroopa. Sealne kultuur on säilinud ka
ise oma saatust Ajanappus hoidis lapse kogu täisealiseks olemise aja iseenda viljakuse ohver Võimalused: riietuti meheks ning pääseti ülikooli õppima Kloostrite tähtsusest I Naistel ''oma tuba'' võimalus õppida lugema ja kirjutama Kuulati palju ladina keelt niiviisi õpiti see selgeks Naiskloostrid tuntud käsikirjade valmistajad Ka koolid õpiti kirjatarkuse algeid Kloostrite tähtsusest II Parimates kloostrikoolides õpetati lisaks: Piiblit kirikuisasid muusikat meditsiinialgeid Haritud naisfiguure keskajal I Hildegard von Bingen Saksa nunn, kirjanik ja helilooja 8-aastaselt kloostrisse õppis lugemist ja kirjutamist Konsultandiks piiskoppidele, paavstidele ning kuningatele Esimene teadaolev ravitsemisoskust süstematiseerinud naisautor Haritud naisfiguure keskajal II Christine de Pisan Luuletaja, kirjanik, ajaloolane Veendunud naiste ja meeste
ja roomlastega. 'Plejaadi' kuulusid seitse luuletajat, kellest üle-euroopalise kuulsuse saavutas Pierre de Romard. Ta on kirjutanud sonette, oode, eleegiaid, tema eeskujuks oli Petrarca. 18. aastaselt jäi kurdiks. Prantsuse renessansi suurim kirjanik Francois Rabelais (1494-1553) on pärit rikkast perest, tema isa oli rikas maaomanik. Maaelust on pärit ka tema mahlakas keelekasutus ning sõnavara. Hariduse sai ta kloostrikoolides, kus asusid suured raamatukogud. Nii tekkis Francoil huvi kirjanduse vastu. Isa surve tõttu hakkab mees algul mungaks, kuid põgeneb peagi kloostrist ning õpib ülikoolis arstiks. Francois oli üks esimestest, kes lahkas ja uuris laipu. Samuti kirjutas ta naeru tervendavast mõjust. Tema viieköiteline suurteos 'Gargantua ja Pantagruel' (1532, 1534, 1546, 1548, 1564) räägib hiidudest ja vägilastest (Gargantua on Pantagrueli isa)
ning õpetus tugines Piiblile. - Kogu keskaegne õppetöö toimus ladina keeles. - Õpetus jagunes seitsmeks vabaks kunstiks: grammatika (kirjutamine) retoorika (kõnkunst) dialektika (vaidluskunst) geomeetria aritmeetika astronoomia muusika - Haridust anti esialgu ainult kloostrikoolides, mis valmistasid ette tulevasi vaimulikke. Koos linnade taastekkega hakati looma ka linnakoole (asusid tavaliselt kirikute juures), mille hariduse sisu oli veidi ilmalikum ja alates 12.sajandist ka ülikoole (esimeseks peetakse Bologna ülikooli Itaalias; lisaks sellele olid tuntumad veel Pariisi, Cambridge ja Oxfordi ülikoolid). - Ülikoolides alustati õppetööd kunstiteaduskonnas, kus õpiti seitset
Ristiusu tulek Eestimaale sai alguse 12. sajandil. Esimesed vihjed eestlaste laulmise kohta, pärinevad Taani ajaloolase kroonikast (1172) 13. sajand tõi kaasa ulatusliku risti usustamise ja sellest perioodist pärinevad vihjed Läti Hendriku Liivimaa kroonikast. Alates sellest perioodist hakati ehitama kirikuid, mis tõi kaasa pillide levimise (orel). Esimesed andmed kirikuoralitest pärinevad aastast 1329. Mil määral ladina keelne kirikulaul võime vaid oletada. Kloostrikoolides õppis ka eesti poisse. Suuremate kirikute ja kloostrite juures peeti pärast jumalateenistust kirmeseid. Võeti linnamuusikud palgale. 1585. sai alguse Eesti esimene kõrgem kool - Jesuiidi kolleegium 1632 rajasid rootslased Tartusse ülikooli, mille nimi oli Akadeemia Custaviana. See oli pikem rahuaeg rootslaste võimu all eestimaal. See aeg mõjus positiivselt Eesti haridus ja usuelule. Ilmus esimene protestantlik lauluraamat.
6. sajandi kloostrikoolide õppekoormusest räägivad Arles'i Cesariuse eeskirjad. Nende järgi tuli kooli võtta eelistatult neid tüdrukuid, kes juba tundisd tähti ja kõik pidid õppima lugema. Üks õdedest pidi alati kõva häälega ette lugema, samal ajal kui teised töötasid kuni kolmanda kanoonilise hetkeni. Siis kui ei loetud, tuli vaikuses meenutada Piibli õpetust. Hilisemal keskajal olid nõudmised veel kõrgemad. Parimates kloostrikoolides õpetati lisaks triviumi kuulunud teadusaladele grammatikale, retoorikale ja dialektikale Piiblit, kirikuisasid, muusikat ja sageli ka meditsiini algeid. 7 vaba kunsti hulka kuuluvaid geomeetriat, astronoomiat ja aritmeetikat kloostrites ei õpetatud, kuid jagati õpetust ka mitmetes praktilistes oskustes nagu käsitööoskus, aiapidamine, käsitöövõtted, ravimtaimede tundmine ja kasutusoskus. 6
sündi, nägid surma Magati palju koos Valitses arvamus et naise seksuaalsus on suurem kui mehel ja naine ei suuda vastu seista kiusatusele ja et mees peab selleks naist korralikult valvama Lapsed kuulusid argiellu, neid rakendati koheselt tööle, puudus arvamus et laps vajab mingit mänguaega – kohe kui suutis, pandi tööle Haridust jagati kloostrites ja kloostrikoolides põhiliselt Lastele õpetati tagasihoidlikust ja kõlblikust Karm kasvatus ja sagedased füüsilised karistused kodus on lapse arenguks siiski liiga leebe viis, nii peeti õigeks anda lapsi ka sugulaste peredesse kes neid siis omamoodi kasvatasid Uusaeg Kasvas inimese tahe end töös teostada ning tekkis tahe edasi jõuda Kodu ja perekonna roll ühiskonnas kasvas Tähtsustati perekonna loomist
Kuulutas 1.saj. 20.a - il messia tulekut, ristis Jordaani jões Jeesuse Kristuse. Tapeti kuningas Herodes Antipase käsul. Ristija Johannes on Vana Testamendi prohvetlust Kristusega ühendav lüli ja tema eelkäija. Guido Arezzost - itaalia muusikateoreetik ja - pedagoog .ta võttis kasutusele helide silpnimed (ut, re, mi, fa, sol ja la. Si-d algul ei olnud). Keskaegne kool Kooliharidus oli keskajal suurel määral kiriku ja vaimulike hoole all. Õpetust jagati peamiselt kloostrikoolides ja kirikukoolides. Nende eesmärk oli ette valmistada haritud preestreid ja munki. Valdava enamiku keskaegsest haritlaskonnast moodustasid vaimuliku. Õpetus jagunes seitsmeks vabaks kunstiks: kirjutamine, kõnekunst, vaidluskunst, geomeetria, aritmeetika, astronoomia ja muusika. Kui tekkisid linnad, loodi sinna linnakoolid. Õpetajaks oli kohalik preester. Heliloojad - Guillaume de Machaut, Dufay, Gidles Binchois, Palestrina, Pierquin de
Tekkis eraviisilisi ja lugemise ja kirjutamise koole, kus õpetati alam-sksa keeles. Õpiti lugemist, kirjutamist, arvutamist ja usuõpetust. Lõpuks õpiti ka erakirjade koostamist, lepingute, võlakirjade ja arvete kirjutamist. Õpiti ka mündi-, kaalu- ja mõõdusüsteeme. Samuti õpiti tundma kalendrit. Käsitöölised ja kaupmehed püüdsid õpetuse abil anda teadmisi oma poegadele, elukutse jätkamiseks. Tüdrukuid erakoolidesse ei saadetud, nad võisid lugemist, kirjutamist õppida kloostrikoolides (linnakool püsisladinakeelsena kuni 18.saj.-ni). Kooliharidus linnades peale reformatsiooni M. Lutheri algatatud protestantlik usuliikumine nõudis rahvakeelset kirikuteenistus. Vana haridussüsteem asendus uuega- suleti kloostrikoolid, linnakoolid said uue sisu. Tegutsesid koolid, mis võimaldasid astumist ülikoolidesse. Leiti, et igas suuremas linnas peaks olema korralik kool. Hariduse ümberkorraldamist alustati 4-s suunas: reorganiseeriti linnakool, välismaale kõrgkoolidesse saadeti
tunnistama uue jumala ülekaalu, ning muinasusk hakkas vaikselt ununema. Kuid siiski jäi ristiusk neile võõraks ja vastikuks kohustuseks mida peab tunnistama. Muutused toimusid ka kommetes ohverdati nüüd viljasaaki ja uskumused seostuseid nüüd pühakute nimedega. Kõrgemaks võimuks oli kirik mida juhtis piiskop. Kiriku keeleks oi ladina keel seega selle omandanud kristlane võis karjääri teha, Eestlaste hulgas neid leidus kuid vähe. Jõukamad kodanukud võisid saada haridust kloostrikoolides. Talupoja jaoks koolid polnud avatud, kuid see eest õpetati neile palju vajalikumaid teadmisi. Kõrgemaid koole Eestis veel polnud. Peale Luterluse võitu lõi eeldused eesti keelsele trükisõnale ja seega ka kooliharduse tekkeks. Esimene eestikeelne trükis on kirjutatud 1525 aastal. Hakati tegema katseid piibli tõlkimisega. Emakeelne haridus tegi esimesed sammud. Peale Liivi sõja lõppu käis eesti õitsevad linnad alla ega saavutanud enam kunagi endist tähtsust.
1. Mis lauluga algavad Eesti üldlaulupeod alates 1969. Aastast? (teos helilooja) Mihkel Lüdig „Koit“ 2. Kus sai keskajal Eesti aladel õppida muusikat? Kloostrites, kloostrikoolides, kirikutes 3. Mis keeles toimus õpe keskaja koolides? Ladina keeles 4. Kuidas nimetatakse kirikukoguduse laule? Koraalid 5. 17. Sajandil hakati tõlkima kirikulaule ladina keelest eesti keelde? 6. Kes asutas 1684. Aastal Tartu lähedale Eesti soost õpetajate ettevalmistamiseks seminari, kus sai õppida ka kirikulaulu? Forseliuse seminar 7. Et parandada koguduse lauluoskust, andis kirikuõpetaja J. E. Punchel 1839. Aastal välja Ühtne lihtsustatud
Lapsed kuulusid argiellu, neid vajati tulevaste töötegijatena ning pandi tööle kohe, kui nad selleks võimelised olid. Teismelised pidid sageli täiskasvanute eest väljas olema, see tähendas, et eluks vajaliku pidi kiirest omandama, sest sellest sõltus sageli toimetulek. Kodus peeti karmi kasvatust ja füüsilisi karistusi lapse arengus sobivaks, vahel isegi liiga leebeks viisiks. Haridust anti kloostrites ja kloostrikoolides, kus rüütlitele õpetati võitluskunste, lugemist ja kirjutamist. Rüütlidaami kohustusliku hariduse hulka kuulus käsitöö, ladina keel, usuõpetus ja laulu ja tantsu oskust. Nii tüdrukutele, kui ka poistele, õpetati kõlblust ja tagasihoidlikust. Uusaeg Sellel ajal kasvas inimese tahe teostada end töös ja jõuda edasi ametis. Selle ajastu inimese kohta on kasutatud nimetust majandusinimene. Hakati väärtustama
Nunnakloostritesse tuli eeskirjade järgi võtta eelistatult neid tüdrukuid, kes juba tundsid tähti ja kõik pidid lugema õppima. Alati pidi üks õdedest kõva häälega ette lugema, samal ajal kui teised töötasid kuni kolmanda kanoonilise hetkeni. Kui ei loetud, tuli vaikuses meenutada Piibli õpetust. Õdedel tuli keskenduda ka raamatute kopeerimisele psalmide ja paastude, vigiliate ja lugemise vahel. Nõudmised oli veelgi kõrgemad hilisemal keskajal. Parimates kloostrikoolides õpetati lisaks grammatikale, retoorikale ja didaktikale ka Piiblit, kirikuisasid, muusikat ja sageli ka meditsiini algeid. Õpetust jagati ka mitmetes praktilistes oskustes nagu käsitööoskus või aiapidamine. Haritud naisfiguure keskajal Hortswitha Hrotswithat, Gandersheimi benediktiinlaste kloostri nunna, võib pidada Saksamaa naiste loova kirjandusliku kultuuri rajajaks. Ta kirjutas luuletusi ja näidendeid ning uuris ajalugu
Kirikud peavad olema lihtsad Kloostreid pole vaja Lutheri mõtted levisid väga kiiresti Lutheri pooldajaid nimetati luterlasteks Usupuhastus tõi kaasa: Ø Lõhuti kirikutes kunstiväärtusi Ø Katoliiklaste ja luterlaste sõjad Ø Hariduse levik ja koolide rajamine Tänapäeval Eestis on luterlus peamine usk Haridus Eestimaal Keskajal õpetati eelkõige vaimulikke kloostrikoolides Kaupmeeste lastele rajati linnakoolid Talupoegadele asuti haridust andma 17. sajandil 1632 rajati Tartu Ülikool Talurahva hariduse eest hoolitses Bengt Gottfried Forselius Rajas seminari talupoegade õpetajate harimiseks Parandas eesti keele kirjaviisi Vana kirjaviis Forseliuse kirjaviis kohl kool lebbi läbbi rahmat ramat ockat okkat hehl häl Vene Tsaaririik
iseloomust. Kuna raamat ,,A History of the University in Europe I" oli õigeaegselt raamatukokku tagastamata, puudus mul allikas tervikliku pildi saamiseks keskaegsetest ülikoolidest. Püüan aga luua võimalikult huvitava vaatenurga esimestele Euroopa ülikoolidele ning nende olemusele. Pilt . Näide keskaegsest raamatust: keskaegne Piibel. 1. ESIMESED ÜLIKOOLID EUROOPAS Euroopa ülikoolide alguseks võib pidada keskaja teist poolt, mil kloostrikoolides soovis õppida nii palju noori, et tuli luua eraldi õppeasutused. Tekkisid eraldi asutused, kus liideti ilmalik ja kiriklik õppesuund ja see viiski ülikoolide tekkeni. Edasist arengut ilmalikkuse poole mõjutasid Araabia õpetlased ning nende raamatukogudes säilinud Antiik-Kreeka teadlaste tööde jõudmine Euroopasse. Araablaste ristiretked viisid muudatusteni ka ühiskonnaelus ja keskklassil oli enam võimalusi haridusele. See oli tõukejõuks ülikoolide arengu hoogsustumisele
vendae ordu", on: kehalises kasvatuses: · Tsistertslased · Kasulikkuse printsiipi · Jesuiidid · Võistluslikkust · Dominiiklased · Lapse sünnipäraste võimete arendamist 5.kirjeldada hariduse andmist keskaegsestes kloostrikoolides 18.J.H. Pestalozzi asutas orbude ja Keskaegsetes kloostrikoolides õpetati usust tulenevate kodutute laste varjupaiga(1774): vooruste aineid. Voorusi oli seitse: lugemine, kirjutamine, · Neuhofis aritmeetika, dialektika, retoorika, astronoomia ja muusika. Keskaja algul peeti kehalist tegevust paheks, kuid aja · Dessaus möödudes tõdeti, et inimene elab kauem kui ta on terve ja · Schnepfenthalis
nunnakloostritele. Nunnakloostritesse tuli eeskirjade järgi võtta eelistatult neid tüdrukuid, kes juba tundsid tähti ja kõik pidid lugema õppima. Alati pidi üks õdedest kõva häälega ette lugema, samal ajal kui teised töötasid kuni kolmanda kanoonilise hetkeni. Kui ei loetud, tuli vaikuses meenutada Piibli õpetust. Õdedel tuli keskenduda ka raamatute kopeerimisele psalmide ja paastude, vigiliate ja lugemise vahel. Nõudmised oli veelgi kõrgemad hilisemal keskajal. Parimates kloostrikoolides õpetati lisaks grammatikale, retoorikale ja didaktikale ka Piiblit, kirikuisasid, muusikat ja sageli ka meditsiini algeid. Õpetust jagati ka mitmetes praktilistes oskustes nagu käsitööoskus või aiapidamine. Hrotswithat, Gandersheimi benediktiinlaste kloostri nunna, võib pidada Saksamaa naiste loova kirjandusliku kultuuri rajajaks. Ta kirjutas luuletusi ja näidendeid ning uuris ajalugu. Ta 5
Keskaegse Vana-Liivimaa vaimulikud e kloostri ordud: 13-14 saj. Tsistertslaste ordu: Ühiskondlikult passiivsed, töökad, osavad ehitusmeistrid, omasid suurimaavaldusi. Kerjusmunkade ordu: umalasõna levitamine läbi jutluse, rahva vaimulikuelu edendamine,liikmetelt nõuti kohaliku keele oskust ja haridust. Ei omanud suuri maavaldusi, elati annetustest. Liikmed eelkõige vaesed linlased. Kloostrite tähtsus: Kristlike põhimõtete levitamine läbi emakeele; hariduselu edendamine kloostrikoolides; rahva praktilise elu edendamine (nt. kloostrite kaudu jõudid eestisse viljapuusordid, munkadelt õpti põlluharimise viise, käsitöid, vesiveskite ehitamist); naiskloostrites tegelteti haigete eest hoolitsemisega. Eestlaste ristiusustamist ja usundite segunemist soodustanud tegurid: . *Kirjaoskusele ja trükisõnale rõhku panev luterlus pani alguse eestikeelsele kirjasõnale ja talurahvakoolile.
Vaimulikuks saada ja sellena teenida tähendas suurt lugupidamist. Lisaks teistsugusele eluviisile vajas vaimuliku kasvatus ka pikaaegset ja kindlat koolitust, mida pakkusid tavaliselt kloostri- ja katedraalikoolid või piiskopikoolid. Kloostrid olid pidevalt sõdivas maailmas ainsateks tõelisteks religioosse elu keskusteks ning evangeelse puhtuse, karmuse, vähenõudlikkuse, halastuse ja rahu eeskujuks. Kloostrite kõrvale rajati raamatukogusid ja käsikirjade ümberkirjutamise töökodasid. Kloostrikoolides anti haridust tulevastele vaimulikele, et valmistada neid ette misjonitööks ja jutluste pidamiseks. Kloostrite üheks ülesandeks oligi lapsi, kusjuures mitte ainult tulevasi munki, vaid ka ümberaudsete ülikute lapsi, kes jäid ilmalikku ellu, õpetada. Kloostrid olid ainsad õpetuse säilitajad, milleta võinuks haridus keskajal täielikult känguda. Juba varasel keskajal oli igas abtkonnas kahte tüüpi koole. Üks neist tegutses väljaspool
Palju ei erinenud eelkirjeldatust ka kõrgkihi lapse elu. Ebaturvalises maailmas pidi võimalikult vara suutma iseseisvalt toime tulla keskmine eluiga oli lühike ja suur osa lapsi jäi varakult orvuks. Teismeline pidi sageli täisinimese eest väljas olema, see aga tähendas, et eluks vajalik tuli võimalikult kähku selgeks saada. Sellest sõltus sageli lapse enda ja ta suguvõsa ellujäämine ning toimetulek. Haridust anti eelkõige kloostrites ja kloostrikoolides, aga rüütlile peeti vajalikumaks võitluskunste kui lugemist-kirjutamist. Rüütlidaami kohustusliku hariduse hulka kuulusid käsitöö, usuõpetus ning ladina keel, hea oli, kui ta oskas ka laulda ja tantsida, luuletada ja muusikariistadel mängida. Nii tüdrukutele kui ka poistele õpetati tagasihoidlikkust ja kõlblust. Tüdrukute sõnakuulelikuks kasvatamist peeti olulisemaks kui poiste vaoshoidmist. Sageli arvati,
· Augustiinlaste ordu klooster Pirital · 16. saj alguses suurenes Eestis kloostrielanike arv ja süvenes austus pühakute säilmete vastu. · Kloostrid oli oma suurte maavalduste tõttu nn kollektiivsed mõisnikud, nende kaudu jõudsid Eestisse palju viljapuusordid, munkadelt õpiti paremaid põlluharimise viise ja käsitöid, esimesed vesiveskid olid kloostrite ehitatud, naiskloostrites pöörati suurt tähelepanu haigete eest hoolitsemisele, kloostrikoolides anti haridust. · Samas oli kloostrite roll ka negatiivne nõudsid makse ja teotööd talupoegadelt. Usupuhastus ehk reformatsioon: · Reformatsioon ümberkorraldused katoliku kirikus. · Põhjused: 1. katoliku kiriku liigne rikkus 2. vaimulike liiga ilmalik elulaad ja harimatus 3. indulgentside (patukustutuskirjade müük) · 16. saj tekkis opositsioon paavsti juhitud kiriklikule keskvalitsusele, see vastuseis oli poliitiline ja vaimne
· Augustiinlaste ordu klooster Pirital · 16. saj alguses suurenes Eestis kloostrielanike arv ja süvenes austus pühakute säilmete vastu. · Kloostrid oli oma suurte maavalduste tõttu nn kollektiivsed mõisnikud, nende kaudu jõudsid Eestisse palju viljapuusordid, munkadelt õpiti paremaid põlluharimise viise ja käsitöid, esimesed vesiveskid olid kloostrite ehitatud, naiskloostrites pöörati suurt tähelepanu haigete eest hoolitsemisele, kloostrikoolides anti haridust. · Samas oli kloostrite roll ka negatiivne nõudsid makse ja teotööd talupoegadelt. Usupuhastus ehk reformatsioon: · Reformatsioon ümberkorraldused katoliku kirikus. · Põhjused: 1. katoliku kiriku liigne rikkus 2. vaimulike liiga ilmalik elulaad ja harimatus 3. indulgentside (patukustutuskirjade müük) · 16. saj tekkis opositsioon paavsti juhitud kiriklikule keskvalitsusele, see vastuseis oli poliitiline ja vaimne
Kerjusmungaordudest tähtsaimad olid püha Franciscus Assisist poolt 1223 loodud frantsisklaste (e frantsiskaanide) ordu ja 1216 püha Dominicuse rajatud dominiiklaste (e dominikaanide) ordu. 3.4. Keskaegne haridus: Koos hariduse ja kultuuri üldise allakäiguga olid varakeskaegses ühiskonnas sisuliselt ainsateks kirjaoskajateks vaimulikud ja hariduskeskusteks kloostrid. Kloostrikoolides õpetati välja tulevasi vaimulikke ning peatähelepanu pöörati Piibli ja kirikuisade teoste tundmaõppimisele. Koos linnade taastekkega ja hakkas kujunema ka rohkem ilmalikuma sisuga õppeasutusi- toomkoole ja käsitöölistele ning tulevastele kaupmeestele mõeldud põhi- ja ametikoole. Linnakoolidest arenesid mitmetes Euroopa linnades välja ülikoolid. Kõige kiiremini kujunesid ladinakeelse õppekeelega ülikoolid välja rikkas Itaalias (n
tippe. 15. sajandil lisati roop, lipitsast loobuti ja 4 keelepaari hakati sõrmitsema. 16. sajandi alguseks oli Citola ,muutunud igal pool cittern'iks. Algaastail tegi cittern läbi palju teisendusi, kaasa arvatud keelte arvu kasv 5-lt 12le. Rataslüüra Rataslüüra, mille algnimetus oli organistrum, on teatud tüüpi mehaaniline viiul, mis suudab mängida korraga paari või rohkemat nooti ning samal ajal burdoonbassi. See ehitati kirikuis ja kloostrikoolides kasutamiseks, et õpetada muusikat ja mängida lauljaile ette õigeid noote. 10. sajandi lõpust tuntud 3 keelega pillid olid vähemalt 2 m pikkused. Mängimiseks asetati need kahe mängija põlvedele. Üks keeras vänta, et panna pöörlema ratas, teine vajutas klahvidele. 1300. aastaks oli organistrum kujunenud palju väiksemaks ja seda mängis üks inimene. Rataslüürast sai menestrelide muusikariist ja see rippus mängimise ajal rihmaga üle õla, eriti pimedail muusikuil ja kerjustel.
d. Frantsisklaste ordu: · Rajajaks jõuka kaupehe poeg Franciscus, loobudes pärandusest vaese elu ja jutluse kasuks. · Idealiseerisid kasinust ja soovisid levitada jumalasõna lihtrahva seas. · Nende kloostrites pandi rõhku haridusele. · Pruunikas või hallikas kuub. e. Dominiiklaste ordu: · Rajajaks hispaania aadlikust munk Dominicus. · Peaülesandeks jutlused õige usu kaitseks. · Must kuub. · Suur rõhk haridusele kloostrikoolides. 2. Pühakute kultus a. Pühakud inimesed, kellel oli suuri teeneid ristiusu arengus: · Valdavalt ammu surnud, vahel ka elavad inimesed. · Tugev usk oli neile andnud jõudu vagaks eluks, kannatusteks ja märtrisurmaks. · Pühakutes nähti surelike kaitsjaid nii maises elus kui pärast surma. · Apostlid Peetrus ja Paulus. · Kristuse ema neitsi Maarja. · Kirikujuhtkujud Püha Benedictus, Gregorius Suur.
- rootsi ajal rahvaste sisseränded > eesti rahvakultuuri rikastamine (vene vanausulised, rannarootslased, kes ei eestistunud) - hariduse levik, arenesid koolid - võim kehtestati sõdadega > sagedane rahvaarvu kahanemine 9. Haridus- ja kultuurielu Haridus muinasajal - vanemad õpetasid lastele praktilisi oskusi Haridus keskajal - kiriku kontrolli all, haridust saadi kiriku- ja kloostrikoolides - toomkoolid - alama astme vaimulikkude ettevalmistus + aadlike ja jõukamate linlaste lapsed - talurahva lastele koole polnud, neile tuubiti pähe vaid olulised ladinakeelsed palved, see-eest õpetati neile kodus igapäevaseks eluks vajalikke tarkuseid - linna lihtrahva lapsed hakkasid juba varakult ametit õppima, koolis ei käinud - tüdrukute koolitamine oli peaaegu mõeldamatu
Kloostrid omandasid küll maavaldusi ning nöörisid oma talupoegi nagu mõisnikud muiste, kuid samas ei põlanud mungad ja nunnad ise kehalist tööd, kloostriaedadest aga jõudsid meie maale paljud senitundmatud aedviljad, viljapuud ja -põõsad. Rahva seas olid populaarsemad dominiiklased, kes jutlustasid ka eesti keeles ja pidasid ülal koole. HARIDUSOLUD. Keskajal olid haridus ja teadus kiriku kontrolli all. Kooliharidust saadi kiriku- ja kloostrikoolides. Alama astme vaimulikke valmistati ette toomkoolides. Nendes koolides õppisid lisaks vaimulikukutseks valmistujaile aadlike ja jõukamate linlaste lapsed. Talurahva lastele koole polnud, neile tüübiti vaid sundkorras pähe tähtsamad ladinakeelsed palved ja muu hingeõnnistuseks hädavajalik miinimum. See-eest õpetati talulastele kodus igapäevaseks eluks palju vajalikumaid tarkusi. Sama võib öelda linnades elavate lihtrahva laste kohta, kes pandi juba varases nooruses tulevast
Vanad inimesed andsid noorematele edasi minevikusündmusi ja tavasid, töövõtteid omandati oma vanemaid abistades. Noorukiiga lõppes tavaliselt täiskasvanuks pühitsemisega. Õpetajaid meie aja tähenduses polnud, Kasvatus oli tagasihoidlik ja pigem mänguline, lapsed muutusid vara iseseisvaks. Keskajal (5456) Keskajal olid haridus ja teadus kiriku kontrolli all. Kooliharidust saadi kiriku ja kloostrikoolides. Vaimulikke valmistasid ette toomkoolid, kus õppisid ka jõukamate linlaste lapsed. Talurahvale õpetati vaid hädavajalik miinimum, st mõned ladinakeelsed paved. Tüdrukute koolitamine oli mõeldamatu. Kõrgemaid koole Eestis polnud, edasiõppijad pidid suunduma LääneEuroopasse. Luterluse võit lõi eeldused eestikeelse trükisõna ja koolihariduse tekkeks. Erinevate võõrvõimude ajal (eriti Rootsi ja Poola)
aastal). Vöörmündri ülesandeks oli igal pühapäeval kirikus käia ja täita pastorihärra korraldusi (nõuda sisse õpetaja maksuvili, tuua kohale kirikumõisa saadetud teopäevilised), omas eraldi pinki kirikus, vabastatud kirikuandamitest, sai pärast surma tasuta matuse, valvas rahva kõlbelise elu üle. Kloostrikool Õppeasutus, mis oli mõeldud nii munkadele (schola interna) ja ka teistele (schola externa). Kloostrikoolides õpetati eeskätt ladina keelt, grammatikat, kirjutamist, muusikat. Dominiiklaste mungakoolides koolitati munkpreestreid, kes oskasid ka rahva keelt. Nende hulgas oli 15 sajandil ka eestlasi (Johannes Pulck õppis Rostockis 1509 aastal). Püha Birgitta Tegemist rootsi pühakuga, kes asutas 1350ndate aastate paiku Birgitiinide ordu. 1370. aastal anti Püha Birgittale luba asutada kloostriorganisatsioon.
võimalik polnud. Karistuse elluviimisega tegeles ilmalik võim. Kõige rängem karistus oli tuleriidal põletamine surnukskägistatult. Inkvisitsiooniliikmed olid eeskätt dominiiklased. 20. Keskaja haridus ja teadus Esmased koolid varakeskajal olid kloostri- ja toomkoolid. Seoses kultuuri ja hariduse allakäiguga varakeskajal jäid Lääne-Euroopas peaaegu ainsateks kirjaoskajateks vaimulikud ja ainsateks hariduskeskusteks klootrid. Kloostrikoolides valmistati ette vaimulikke. Haridus, mida anti, oli vaimulik. Toomkooli said astuda ka mittevaimulikud. Erilist tähelepanu pöörati Piiblile ja kirikuisade teostele ning ladina keelele. Pöörati tähelepanu ka Rooma autoritele, eriti Cicerole. Linnade arenguga tekkisid linnakoolid, kus enam vaimulikeks ei õpetatud. Linnakoolid olid ametikoolid. Järk-järgult tekkis ka koole, kus vaimuliku hariduse asemel anti mõne teise valdkonna, näiteks õiguse-või arstiteaduse alaseid teadmisi
Tänu kaubandusele oli seal rohkem kokkupuuteid ka teiste uskudega ja seetõttu omandati rohkem teadmisi uskudest. Inkvisitsiooni kohtus püüti ketserite uskumusi muuta. Ketserite vastu on toimunud ka ristisõjad. 20. KESKAJA HARIDUS JA TEADUS Kloostrikoolid Seoses kultuuri ja hariduse allakäiguga varakeskajal jäid Lääne-Euroopas peaaegu ainsateks kirjaoskajateks vaimulikud ja hariduskeskusteks kloostrid. Kloostrikoolides valmistati ette vaimulikke. Ka see haridus, mida anti, oli vaimulik. Peatähelepanu pöörati Piiblile ja kirikuisade teostele, samuti ladina keelele. Räägiti ka Rooma autoritest (Cicerot peeti oluliseks). Linnakoolid Kloostrikoolid ei kaotanud oma tähtsust ka kõrgkeskajal, kuid nende kõrval kerkisid ka linnakoolid. See oli tingitud linnade tekkest ja linnaelanikkonna kasvust. Piiskopkondade keskustesse rajati katedraalkoolid ehk toomkoolid. Ka seal oli õpetus pigem vaimulik
Valge mungarüü kui puhtuse märk. Frantsisklaste ordu: Rajajaks jõuka kaupehe poeg Franciscus, loobudes pärandusest vaese elu ja jutluse kasuks. Idealiseerisid kasinust ja soovisid levitada jumalasõna lihtrahva seas. Nende kloostrites pandi rõhku haridusele. Pruunikas või hallikas kuub. Dominiiklaste ordu: Rajajaks hispaania aadlikust munk Dominicus. Peaülesandeks jutlused õige usu kaitseks. Must kuub. Suur rõhk haridusele kloostrikoolides. Pühakute kultus Pühakud inimesed, kellel oli suuri teeneid ristiusu arengus: Valdavalt ammu surnud, vahel ka elavad inimesed. Tugev usk oli neile andnud jõudu vagaks eluks, kannatusteks ja märtrisurmaks. Pühakutes nähti surelike kaitsjaid nii maises elus kui pärast surma. Apostlid Peetrus ja Paulus. Kristuse ema neitsi Maarja. Kirikujuhtkujud Püha Benedictus, Gregorius Suur. Ilmalikud valitsejad Constantinus jt. Reliikviad pühakutega seotud esemed:
Valge mungarüü kui puhtuse märk. Frantsisklaste ordu: Rajajaks jõuka kaupehe poeg Franciscus, loobudes pärandusest vaese elu ja jutluse kasuks. Idealiseerisid kasinust ja soovisid levitada jumalasõna lihtrahva seas. Nende kloostrites pandi rõhku haridusele. Pruunikas või hallikas kuub. Dominiiklaste ordu: Rajajaks hispaania aadlikust munk Dominicus. Peaülesandeks jutlused õige usu kaitseks. Must kuub. Suur rõhk haridusele kloostrikoolides. Pühakute kultus Pühakud inimesed, kellel oli suuri teeneid ristiusu arengus: Valdavalt ammu surnud, vahel ka elavad inimesed. Tugev usk oli neile andnud jõudu vagaks eluks, kannatusteks ja märtrisurmaks. Pühakutes nähti surelike kaitsjaid nii maises elus kui pärast surma. Apostlid Peetrus ja Paulus. Kristuse ema neitsi Maarja. Kirikujuhtkujud Püha Benedictus, Gregorius Suur. Ilmalikud valitsejad Constantinus jt. Reliikviad pühakutega seotud esemed:
Valge mungarüü kui puhtuse märk. Frantsisklaste ordu: Rajajaks jõuka kaupehe poeg Franciscus, loobudes pärandusest vaese elu ja jutluse kasuks. Idealiseerisid kasinust ja soovisid levitada jumalasõna lihtrahva seas. Nende kloostrites pandi rõhku haridusele. Pruunikas või hallikas kuub. Dominiiklaste ordu: Rajajaks hispaania aadlikust munk Dominicus. Peaülesandeks jutlused õige usu kaitseks. Must kuub. Suur rõhk haridusele kloostrikoolides. Pühakute kultus Pühakud – inimesed, kellel oli suuri teeneid ristiusu arengus: Valdavalt ammu surnud, vahel ka elavad inimesed. Tugev usk oli neile andnud jõudu vagaks eluks, kannatusteks ja märtrisurmaks. Pühakutes nähti surelike kaitsjaid nii maises elus kui pärast surma. Apostlid Peetrus ja Paulus. Kristuse ema neitsi Maarja. Kirikujuhtkujud Püha Benedictus, Gregorius Suur. Ilmalikud valitsejad – Constantinus jt. Reliikviad – pühakutega seotud esemed:
w:rsidRPr="00F72A1D">
annaabi.ee 
