Teenindajat võib võrrelda näitlejaga: kui tööle minnes on koduste probleemide tõttu halb tuju, peab siiski teesklema, et kõik on hästi, et olla professionaalne. Nii nagu on ka erinevaid teenindajaid, on ka erinevaid kliente, kelle nõudmised ja arusaamad teenindusest iga päevaga suurenevad. Tänapäeva tarbija on aina nõudlikum ja teab oma õigusi. Kliendil on vajadus olla lugupeetud ja meeldejäetud. Tänane klient väärtustab elu kvaliteeti, otsib elamusi ja emotsioone ning emotsioonid on just need, mis jäävad meelde. Kliendil on õigus saada seda, mida lubati. Teeninduskvaliteedile annab alati lõpliku hinnangu klient. Teeninduskultuuri moodustavad teenindamine, suhtlemine ja ettevõtte väljakujunenud tavad ja iseloom. Teeninduskultuur on osa kogukultuurist ning see mõjutab inimeste elukvaliteeti. Kvaliteet on suhe nõudmiste ja tegelike saavutuste vahel, erinevus selle
et tagada hea koostöö grupi liikmete vahel. Et kõik osavõtjad üksteist selgesti näeksid ning kuuleksid, valisin ruumi kujunduseks U-paigutuse, mis aitab hästi kaasa hea kontakti saavutamisele osalejate vahel. Toitlustuse eest kannab hoolt hotellis asuv Aasia restoran Wok & Grill, mille menüüd on väga mitmekülgsed ning maitsvad. Hommikusöögid toimuvad Bistroo Mary's. Kodutöö koosneb tellija hinnapäringust, vastuskirjast, hinnapakkumisest ning lisadest. 1. VASTUSKIRI Lugupeetud Mati Mesi, Täname huvi eest Meriton Grand Conference & SPA Hotelli vastu! Meil on hea meel teavitada, et Teie soovitud kuupäevadel, 09.-12.05.2013, saame pakkuda Teile majutust kahestes standardtubades, kus on üks suur voodi.. Majutuse hinnas sisaldub rikkalik buffet hommikusöök, sauna- ja veekeskuse kasutamine kl 7-11.00, jõusaali kasutamine kl 7-22.00, tee ja kohvi valmistamise võimalus, tasuta Wi-Fi, 9%km. Külalised, kes autoga tulevad,
kodanikuorganisatsioonides või kirikus, siis on need, kellele antakse toetust, abi, ideesid, informatsiooni, kodanikuorganisatsioonide või kiriku kliendid. Kui inimesed annavad endast selleks, et toetada perekonda, saavad vanematest, lastest või teistest perekonnaliikmetest samuti kliendid. Kliendi mõiste laiem käsitlemine tähendab seda, et klienditeenindus puudutab igat elu aspekti ja klienditeeninduse oskusi vajavad kõik inimesed. Teenuse protsessilisest eripärast tulenevalt tajub klient selle kvaliteeti terviklikult, s.t koos teenindamisega ehk tegevuste ja viisiga, kuidas teenus temani jõuab ning millist väärtust see tema jaoks sisaldab. Kliendid tajuvad kvaliteeti väga erinevalt ning see võib erinevatele klientidele tähendada täiesti erinevaid asju. Keerukaks teeb olukorra seegi, et kliendi taju võivad mõjutada väga subjektiivsed asjaolud. Sageli eksisteerib tegelikkuses püüeldava ja kliendi poolt tajutava kvaliteedi vahel väga suur lõhe.
KLIENDISUHETE JUHTIMINE ERINEVATE ETTEVÕTETE NÄIDETEL Eksam Kertti Viru Tallinn 2010 ÜLESANNE 1 1. Lojaalsuse määramine Inimene külastab pidevalt ühte kindlat toidupoodi ja omab selle poe kliendikaarti. See pood jääb ka tema koduteele tegemist on funktsionaalse lojaalsusega, kui kauplus asub kliendile väga soodsas kohas, siis on klient tihti nõus ignoreerima hinnataseme või teeninduskvaliteedi puudujääke ja jätkab käimist samas kaupluses. Tal on mugav ja kasulik valida selle kaupluse tooteid või teenuseid. Tal on välja valitud mõned lemmiktooted, mille pärast ta külastab ka selle keti teisi poode, mis juhuslikult jäävad tema teele tegemist on afektiivse lojaalsusega, kus kliendil on konkreetse toote või brändi suhtes tekkinud positiivsed tunded eelkõige
Kliendi Teenindaja OOTUS TEGEVUS Elamus rahulolu Neg. kogemus nördimus, viha 4 Teeninduse juures on läbi aegade olnud erinevad rõhuasetused. Olulisus on muutunud ja jõudnud keskkonnalt suhtlustasandile. Teenindaja on kuningas Klient on kuningas keskkond on oluline suhtlemine on oluline Teenindaja ja klient on võrdses partnerlussuhtes Sidudes eelnevat muutust meie ajaloos kauba ja ostujõuga: K K K M M M Kaupa vähe, ostujõud olemas. Kaupa>pakkujaid palju, ostujõud vähenenud
Müügitingimuste koostamisel on lähtutud Tarbijakaitseameti juhendist e- kaubandusega tegelevatele ettevõtjatele, et see koosneks järgnevatest komponentidest, tulenevalt õigusaktides sätestatud nõuetest: Üldised nõuded, mida e-kaubandusega tegelev ettevõtja peab järgima Lepingueelne teave E-kaupluse lepingute kohta käivate sätete mitte kohaldamine Lepingu täitmine Lepingust taganemise õigus ja raha tagastamine Pretensiooni esitamine Müügigarantii Elektroonilise pakkumise edastamine Isikuandmete kaitse (Tarbijakaitseamet, 2017) Näidismüügitingimuste lihtsustatud versioon on saadaval Eesti E-kaubanduseliidu koduleheküljel asuva infomaterjalide all alustavale e-kauplejale. Müügitingimused on Tarbijakaitseametiga kooskõlastatud ning avalikult kättesaadavad ning kõik soovijad võivad kasutada. (Eesti E-kaubanduse Liit, 2016)
Tartu Kutsehariduskeskus Lidia Feklistova ASJAAJAMISE ALUSED Konspekt Tartu 2008 Lidia Feklistova Sisukord 1 Sissejuhatus....................................................................................................................4 2 Dokument.......................................................................................................................5 2.1 Dokumendi tunnused .............................................................................................5 3 Asjaajamine....................................................................................................................8 3.1 Dokumendihalduse normdokumendid ...................................................................8 3.2 Dokumentide loetelu...
sihtgrupiga ise vahetult suhtleb, eriti kui on tegemist oma tugevate külgede rõhutamisega. Kolmanda isiku neutraalne kommentaar mõjub veenvamalt. Arvamusliider, kelle seisukohta mingi organisatsiooni sõnumi toetamisel kõige tõsisemalt võetakse, on üldjuhul neutraalne ekspert. Arvamusliider võib olla tunnustatud teadlane, erialaliidu juht, omavalitsustegelane, tuntud kultuuriini- mene, intellektuaal või isegi firmaga mingil määral seotud isik (nt klient, edasimüüja vms), kes on ühiskonnas piisavalt tuntud, et tema sõnal oleks kaalu. Allpool on levinumate organisatsiooni tüüpide kaupa toodud võimalik sihtrühmade jaotus: · tootjafirma firma töötajad, lõpptarbijad, ostjad (kes ei pruugi ise olla lõpptarbijad), potentsiaalsed tarbijad (keda kõiki võib omakorda spetsiifilisteks alarühmadeks jaotada sotsiaalsete, psühholoogiliste,
grupp, et reserveerida laud ning kirjutasin ka, et tegu on lihtsalt kerge koosviibimisega, mistõttu pole erilist menüüd tarvis, vaid kõik tellivad ise koha peal. Vastuseks sain väga formaalse sõnastusega kirja, mis jättis mulje, et neil on justkui automaatvastaja. Vastus oli lühike konkreetne ning sain oma küsimustele vastuse, kuid kogu see suhtlus jättis väga ebapersonaalse mulje, et ma justkui ei ole nende jaoks oluline klient. Viimaks uurisin kuidas toimub telefoni kaudu suhtlemine. Helistasin päevasel ajal Nõmme pubisse, soovides teada, kas neil on hetkel vabu laudu. Telefonile vastas särtsakas naisterahvas, kes tervitas, ütles asutuse nime ning tutvustas ennast. Sain oma küsimusele meeldiva vastuse, et hetkel on vabu laudu ning lisaks sellele pakuti ka varianti meie jaoks lauda kinni hoida. Kasutasin pakutud võimalust ning kõne lõppedes
2.4 Suhtlemine organisatsioonis..............................................................................................................60 2.5 Suhtekorraldus ..................................................................................................................................67 KUIDAS KORRALDADA SUHTEKORRALDUST ORGANISATSIOONIS? See, kas palgata oma suhtekorraldaja või osta teenus konsultatsioonifirmalt oleneb organisatsiooni spetsiifikast, vajadustest, võimalustest. Agentuur: ...........................................................................................................................68 SUHTEKORRALDUSFIRMA võib olla spetsialiseerunud mõnele valdkonnale: (turundusagentuur, meediaagentuur, finants-kommunikatsiooni agentuur jne.) või siis pakkuda täisteenust. Eestis enamasti täisteenust pakkuvad firmad. Eestis loodi esimesed suhtekorraldusfirmad 1990-ndate alguses. ...............................................................................
toimetatakse. Kui tellimusest peab keelduma: · pakkuda kliendile alternatiivne võimalus · paluda oodata (nt nelja nädala pärast on võimalik seda saada) Kui kaup saadetakse kliendile lisatakse juurde ka arve. 1. Järelepäring 2. Vastus järelepäringule 3. Tellimiskiri 4. Vastus tellimiskirjale Võlanõue Ametikiri, mida algatatakse juhul, kui tellimus on kohale saadetud, kuid summa ei ole laekunud. Hea toon, eesmärgiks on panna klient maksma. Probleem: arve on läinud kaduma, arve oli kaubaga koos, kuid keegi viskas selle koos pakendiga minema, nt ollakse kliendile võlgu ja st ei ole tal võimalik oma arveid tasuda, klient on vastutustundetu. Võlanõuded saadetakse teatud vaheaegade tagant: Kõigepealt teade (telefonitsi või sõnumina, e-postiga), avaldatakse usaldust (ilmselt teil läks midagi kaduma, anname teile teada, et võlgnete meile ...); meeldetuletus (saadetakse siis, kui
Ajalugu kui konstruktsioon Ajalootekstid ei ole midagi enesestmõistetavat ega ka objektiivset. Millest tuleneb väide, et ajalugu on konstruktsioon, kellegi poolt ülesehitatud käsitlusviis? Allpool on mõned mõtlemisainet pakkuvad märksõnad. 1. uurija distantseeritus, kogemuse erinevus 2. konteksti muutused, tõlgendamise küsimused; võimalikud seosed või üldistused, mille tegelik alus on küsitav, järgmise põlvkonna jaoks arusaamatu vms. 3. uurija mitmesugused huvid ajaloo käsitlemisel (nt sõjaajalugu, kaubandusajalugu, põllumajandusajalugu; nt klassipositsioon, võimuküsimused/propaganda, avalik või salajane okupatsioon / kolonialiseerimine kuidas on kasulik ajalugu näidata, millest kasulik vaikida => kes tellib "muusika" ja kes maksab? St millegi õigustamine.) 4. objektiivse ja subjektiivse ajaloo ebamäärasus: subjektiivsete lugude (nt mälestuste) koondamine mingil kindlal teemal võib kokkuvõttes moodustada objektiivsema pildi kui nn objektiivne või tead
Aga igat oskust, sh suhtlusoskusi, saab soovi korral järjepidevalt edasi arendada. Suhtlusahel, selle koostisosad ja toimimine Suhtlus kujutab endast teatud märkide vahetamist, mille eesmärgiks on sõnumi edastamine ja vastuvõtmine. Head suhted algavad mõlemale poolele arusaadavast suhtlusest, mille eelduseks on suhtluspartneri isiksusega arvestamine ning head suhtlusalased teadmised ning oskused. Ideaalses teenindussuhtluses annavad mõlemad pooled nii teenindaja kui ka klient omalt poolt parima selleks, et suhtlus hästi õnnestuks. Reaalselt see alati nii ei ole. Kes vastutab selle eest, et teenindussuhtlus õnnestuks? Vastus on ühene vastutab klienditeenindaja, sest temale on see töö, mida tal tuleb parimal viisil teha vaatamata sellele, kuidas käitub klient või milline on tema suhtlusalaste teadmiste ja oskuste pagas. Teenindaja ei saa üldjuhul jätta teenindamata ühtegi klienti, kes ei suuda või ei soovi omalt poolt suhtlust toetada
klientide arv, kes potentsiaalselt võiksid teie poolt pakutavat toodet tarbida. Tuleb arvestada, et igas teeninduspiirkonnas on piiratud hulk kliente, kes on nõus teie poolt pakutavat toodet tarbima ja kellega te arvestada võite. Teie ülesandeks on see välja selgitada. Toitlustusasutuse puhul on kindlasti määrav selle füüsiline paiknemine. Esmalt tuleks välja selgitada kui suur võiks olla see haldusterritoorium ehk kui kaugelt oleks klient nõus toitlustuskohta tulema. Kui nimetatud territoorium on piiritletud, saab välja selgitada kogu inimeste arvu antud piirkonnas. Siinkohal võiks vaadelda kahte gruppi. Esiteks, selles piirkonnas elavad inimesed (need oleks siis reeglina õhtused kliendid) ja teiseks, selles piirkonnas töötavad inimesed (need oleks potentsiaalsed lõuna ajal külastavad kliendid). Vajaliku informatsiooni kättesaamiseks võiks julgelt kasutada internetti. Internett on tegelikult
Küsisime allahindluse saamise võimalikkuse kohta, kuid selle peale vastati, et oma koogi kaasatoomine ongi allahindluseks. Taaskord ei pakutud välja ka 8 muid lisavõimalusi. Meie andmeid ei küsitud, vastati ,,Panen Teile laua kinni" - sellega oligi vestlus lõppenud, lõpetuseks ei öeldud isegi head aega. Telefonivestlusest jäi ülimalt negatiivne emotsioon ning ei kutsunud üles ka reaalselt sünnipäevalauda tellima, samuti asetati klient sundolukorda kohese laua kinnipanemisega, mis tekitas kohustuse taaskord pubisse helistada broneeringu tühistamiseks. 5. SUPELSAKSAD- TEINE KÜLASTUS Kolmanda külastuse eesmärgiks oli einestada kohvikus pärast kooli kella 17-ne paiku. Kohvikusse sisenedes juba teadsime, kuhu peame minema, samas märkas meid ka teenindaja, kes teretas viisakalt. Valisime laua ning kohe tuli sõbralik teenindaja meile menüüd tooma ja teavitas, et meie valitud laud on broneeritud kella 18.00-ks ning andis
1 MAINORI KÕRGKOOL Ärijuhtimise instituut Majandusarvestuse ja finantsjuhtimise eriala ÄRIPLAAN FAMILY PETS OÜ Koostaja: Ingrid Koitla Pärnu 2009 2 SISUKORD 1. ÜLDOSA.........................................................................................................................................3 2. TEENUSE PAKKUMNE JA TURUNDUS................................................................................... 7 3. FINANTS PLANEERIMINE........................................................................................................15 4. ÄRIPROJEKTI REALISEERIMISE AJAGRAAFIK.................................................................
õppurid), Tööhõiveametit või personalivahenduse firmasid. 1.5. Transport Meie firma asetseb Tallinna tööstuslikus regioonis. Asume aadressil Peterburi maantee , kaugele ei jää ka sadam ja vajalikud partnerid (tooraine ja ehitustarvete edasimüüjad). Isikliku väikekaubikuga teostame kaubaveod. Vastavalt vajadusele kasutame ka rendilepingu alusel järelkärusid, mille eeliseks on soodne hind. Juhul kui klient ei soovi tootele ise järgi tulla, lisandubtranspordi maksumus arvel eraldi väljatooduna kauba hinnale. 7. ORGANISATSIOON 1.2. Organisatsiooni tutvustus Algne personal on juhtkond ja kaks töölist. Tulevikuplaan on töötajate arvu suurendada. Ettevõtte tegevjuht on Kennet Käpp. Tema jälgib firma üldist toimimist, tegeleb materjalide hanke ja transportimisega, lahendab jooksvaid probleeme ning planeerib ettevõtte tegevust.
AKTIIVÕPPE MEETODID TÖÖLEHED Merlecons ja Ko OÜ 0 SISUKORD AKTIIVÕPPE MEETODID I.....................................................................5 AJALEHT...................................................................................................6 EBASELGE JA SELGE EESMÄRK..........................................................6 EBAVÕRDSED VAHENDID.................................................................10 ELUVESI...................................................................................................12 ENESEKEHTESTAMINE.......................................................................18 GRUPIKÄITUMINE...............................................................................21 HEA JA EDUKAS INIMENE.................................................................22 INTERVJUU.......................................................
Maailma majnduses on madalseis, kuid arengutendetsid näitavad, et majanduse seis hakkab paranema ja seelläbi suureneb ka tarbimine. Turunduskeskkonna analüüs Makrokeskkond ehk kaugkeskkond Poliitilisi- Erinevad maksuseadused (tulumaksuseadus, käibemaksuseadus). Tööseadused - töötajate tööga seonduvad nõudmised. Majanduslike- Klientide maksevõime ehk kui on majanduses üldine madalseis, siis on ka klientidel eeldatavasti vähem raha, mistõttu võime kaotada kliente, sest klient otsustab mitte osta meie toodet. Üldine hinnatase- Konkurentidest madalam hinnatase. Varustaja hinnatase - kui varustaja tõstab meile müüdavate toodete hindu, siis kas suudame hoida oma toodete hindu samal tasemel, või peame neid tõstma. Juhul kui tõstame, siis kui sujuv see hinnatõus on klientidele. Diferentseeritus - kui suurel määral suudame eristuda teistest samalaadset toodet pakkuvatest ettevõtetest, et klient just meid märkaks.
Selle käsituse õpetamisel väga vaikselt rääkida ja kellel oli töövestlustel ääretult raske. Olles vestlusoskust olen ma teinud koostööd oma kolleegi Gray Poehnelliga. Me töötasime välja harjutuse, nõustamisruumis üsnagi edutult harjutanud, viis Andrea Fruhling kliendi välja mille käigus me palume inimestel keskenduda niisugusele mõistele nagu abistav suhe. parkimisplatsile ja jätkas harjutamist nii, et klient oli platsi ühes otsas ja tema ise teises. Ma Alguses antakse rühma liikmetele ülesanne sõnastada mõiste määratlus, mis sobiks olen kindel, et selline kogemus on kliendi jaoks meeldejääv. Andrea Fruhling asutas ka sõnaraamatusse. Mõne aja möödudes ülesanne muutub ja inimestel palutakse kirjeldada röivalao, kust kliendid said töö vestluste jaoks riideid. Lisaks õpetamisele, kuidas abistavat suhet mitmesuguste metafooride abil
1. Ettevõte pakub iluteenuseid. ,,Meie peamine eesmärk on pakkuda naistele ja meestele vajalikke iluteenuseid ühes kohas". Arvan, et eesmärk selgelt sõnastatud, relistlik. Pikaajaline eesmärk. 2. ,,Soovime olla parimad lillekasvatajad." Arvan, et eesmärk on selgelt sõnastatud. Pole mõõdetavalt ja ajaliselt määratletud. Realistlik ja pikaajaline eesmärk. 3. Ettevõte tegeleb jaekaubandusega. ,,Järgmise kuue kuu eesmärk on, et iga meie ettevõtte klient ostaks meie kauplusest iga nädal vähemalt saja krooni eest kaupu." Arvan, et eesmärk on selgelt sõnastatud, mõõdetav, realistlik ja ajaliselt määratletud. Arvan, et tegu on lühiajalise eesmärgiga. Ettevõte lähtub tegevuse korraldamisel turunduskontseptsioonist. Kirjeldage ettevõtte klientide vajadusi, kui tegemist on: · jaemüügiettevõttega ehk kauplusega- füsioloogilised vajadused ja mugavus · juuksuriga- füsioloogilised vajadused ja kuuluvus vajadus
Alexandre Dumas _ «Kolm musketäri» EESSÕNA, milles selgitatakse, et is- ja os-lõpuliste nimedega kangelastel, kelledest meil on au oma lugejatele jutustada, ei ole midagi ühist mütoloogiaga. Umbes aasta tagasi, kogudes kuninglikus raamatukogus materjali «Louis XIV ajaloo» jaoks, sattusin ma juhuslikult «Härra d'Artagnani memuaaridele», mis oli trükitud -- nagu suurem osa selle ajajärgu töid, kus autorid püüdsid kõnelda tõtt nii, et nad ei satuks selle eest pikemaks või lühemaks ajaks Bastille'sse -- Pierre Rouge'i juures Amsterdamis. Pealkiri võlus mind: võtsin memuaarid koju kaasa, muidugi raamatukoguhoidja loal, ja lugesin nad ühe hingetõmbega läbi. Mul ei ole kavatsust hakata analüüsima seda huvitavat teost, piirduksin ainult tema soovitamisega neile lugejatele, kes tahavad saada pilti ajastust. Nad leiavad sealt meistrikäega joonistatud portreid, ja kuigi need visandid on enamuses tehtud kasarmuustele ja kõrtsiseintele, võib neis siiski niisama tõep�
Kas ülikool või kutseõppeasutus Austatud siinviibijad! Tahaksin teile avaldada oma mõtteid õppimisvõimaluste ja nende praktilise kasutamise võimaluste üle edaspidises elus. Viimasel ajal on hakatud diskuteerima teemal, kas ülikool või kutseõppeasutus. Meie vanemate kooli lõpetamise ajal läksid kõik paremad õpilased iseenesest mõistetavalt gümnaasiumi ja seejärel ülikooli. Ainult eriti kehvad õppijad asusid õppima kutsekooli. Ja tulemused on praegu meie ühiskonnas näha. Nüüd aga on seisukohad muutunud. Meie riigis on praegu väga palju kõrgharidusega inimesi, kes peale ülikooli lähvad tööle paremal juhul panga telleriks, halvemal Iirimaale seeni korjama või kanu kitkuma. Samas on puudu spetsialistidest. Niivõrd erudeeritud inimesi, kes ei oska praktilist ja vajalikku tööd teha, on liiga palju. Tööturg vajab 25% akadeemilise, 25% rakendkõrgharidusliku ja 50% kutseharidusliku ettevalmistusega töötajaid. Eestlastel on põhjus
3 Sissejuhatus. Valisin oma kursusetöö teemaks ,, Indigolapsed" . Miks selline teema? Töötan lastega ning neid vaadeldes ja samas kirjandust lugedes jääb mulje, et kõik lapsed, kes saadetakse psühhiaatriahaiglasse ravile, ei pruugi alati olla kas aspergerid või hüperaktiivsed. Vahel jääb tunne, et neid lapsi ei mõisteta ja neil on lihtsalt väga, väga raske siin ilmas hakkama saada. Muidugi valisin ka sellise teema sellepärast, et jäi alul arusaamatuks mõiste indigolaps. Konkreetselt uurimustööd ma selle kursusetöö jaoks ei tee, sest kui mulle töö alul on selgusetu, kes või mis on indigolapsed, siis pole ka mõtet oodata uurimustööd. Töö lõpus toon ma välja mõningad oma järeldused, mida ma isiklikult arvan indigolaste teooriast, sest võrdlen kahte last indigotunnuste ja diagnoosi omapäradega. Püüan võrrelda ja leida sarnasusi ning teha järeldusi, et
Hendrik Toompere jun KOMMUNISTI SURM 1946-1949-2007 2007 © Eesti Näitemänguagentuur (Väike-Karja 12, Tallinn 10140; tel 6282342; e-mail [email protected]) Tegelased Kommunistid Nikolai Gert Raudsep Lumi Andres Mähar Solk Sergo Vares Kuul Risto Kübar Metsavennad Hirmus Ants Tambet Tuisk Pikk Felix Kristjan Sarv Heeska Jaak Prints Madonna-Miralda Jeedas Inga Salurand Õed Mirtel Pohla Emad Elina Reinold Samad näitlejad ka kõigis teistes rollides Esietendus 27. oktoobril 2007 NO99s 2 1. stseen Programm NIKOLAI viskab saapad läbi eesriide Ma olen nüüd siin. Vabastaja. Mis teil viga on? Miks te ei taha olla vabad? Te kuradid olite
Analüüsidest glükoos paastuseerumis/paastuplasmas 5.9 mmol/L (N:4,1...5,9mmol/L), kolesterool seerumis/plasmas 7.1 mmol/L (N:<5,2mmol/L), LDL-kolesterool paasseerumis/ paastuplasmas 4.4 mmol/L (N: <3,0 mmol/L), HDL-kolesterool seerumis/plasmas 1.4 mmol/L (N:>1,6 soovitav mmol/L), triglütseriidid paastuseerumis/paastuplasmas 1.6 mmol/L (N:<2,0), hemoglobiin 120 g/L (N:134…170 g/L), neerufunktsioon korras, RÖ-thorax – normis, EKG – normis. Kliendi elustiil on järgmine. Klient töötas toimetajana ajalehes 24a. Istuv töö alates 1977a. Kuvaritöö alates 1991a. Enne seda töötanud 3a õmblejana. Peale teist nõustamis kohtumist töö autoriga oli koondanud, nüüd on töötu. Hakkas rohkem õmblema. Suitsetab 40a 10-20 tk päevas. Tööl käis bussiga, tuli paar peatust varem maha ja jalutas. Tervisespordiga ei tegele regulaarselt. Puhkab kodus arvuti taga või televiisorit vaadates. Kuni nüüd rohkem õmbleb, on rohkem füüsilist koormust
Channelling Jesua Teadvuse muutumisest Pamella Cribbe 04.01.2008 Varem oleme me kirjeldanud Valgusetöölise reisi, egokeskse teadvuse juurest südamekeskse teadvuse juurde, ajaloolisi tagamaid.See osa saab tervenisti pühendatud muutuste psühholoogilistele karakteristikutele. Me jagasime selle protsessi neljaks sammuks või etapiks, mis me siinkohal ära märgime: 1. rahulolematus sellega, mida pakub egokeskne teadvus, "millegi veel" otsing: lõpu algus. 2. egokeskse teadvusega seotuse tunnetamine, enda vabastamine egoga seotud mõtetest ja emotsioonidest: lõpu keskpaik. 3. egoga seotud vanadest energiatest vabanemine, kookoni mahajätmine, uue mina tekkimine: lõpu lõpp. 4. südamekeskse sisemise teadvuse ärkamine, armastuse ja vabaduse motivatsioon, muutumise lõpuga teiste aitamine. I Etapp: Ego ei rahulda enam. Teadvuse muutumine egokesksest südamekeskseks algab sisemise tühjuse tunnetamisest. Asjad, mis huvitasid varem, või situatsioonid, mi
Kauba- vajab Kindlustuse kindlustus täitmine. Mõistete, kindlustusega kindlustamist? reklaamkiri (paaristöö). Kiri kindlustus- lausete seotud sõnavara. (info otsimine Kaubakindlus- seltsile. moodustamine. Sõnadele tekstist). tusekspert ja tähenduste Kahjunõuded klient otsimine tekstist. (info (rollimäng). liigitamine). Kahjunõuded (arutelu). 219 1. TEEMA. KAUBA TRANSPORTIMINE Teema lõpuks teate iga veondusviisi eeliseid ja puudusi; oskate valida kauba transportimise viisidest parima ja põhjendada oma valikut eesti keeles.
Ülesannete alustamise, kestvuse ja lõpetamise aeg Kõige keerukam on selles protsessis on ülesannete täitmiseks vajaliku ja määratlemine. Oluliste tähtaegade ehk verstapostide määratlemine Projekti teostamise käigus on projektijuhi kohustus jälgida, et tegevused toimuksid planeeritud ajaraamides. Projektijuhi tööd hõlbustavad oluliselt verstapostid ehk tähtajad, mil toimuvad olulised sündmused projekti arengus. Verstapostiks võib olla seminar, uue keskuse avamine, pressikonverents, uuringut tutvustav seminar vms. Vastutajate määramine ülesannetele Vastutajate määramisel tuleb arvestada meeskonnaliikmete oskuste, kogemuste ja võimetega. Gantti tabel Kõige levinum meetod tööde graafiku koostamiseks on Gantti tabel (vt tabel 3). See ülevaatlik formaat võmaldab näha iga tegevuse ja ülesande algust, lõppu, kestvust ning nende omavahelist sõltuvust. Sellel tabelil on palju variatsioone, allpool on toodud lihtsustatud variant. Tabel 3
Ms võib jagada proaktiivseteks ja reaktiiveteks. Proaktiivsete meediasuhte puhul on tegemist sõnumi edastaja terviktekste. Sellist edasitoimetamise viisi nim. sündikatsiooniks. omal algatusel ellu kutsutud sündmusega. Reaktiivse meediasuhte puhul on tegutsemise algatajaks Sisekommu hindamiseks- Kommu arvestamine juhtimise osana; Infoliikumise piisavus ja-kiirus; sisuline ja meediakanal.• Proaktiivsete meediasuhete arendamiseks on järgmised võimalused: pressikonverents, briifing, ajaline ennetamine; Info saamise lihtsus/raskus o- s;Info kohandatus sihtrühmale; Info ekslusiivintervjuu, vestlusring, seminar, avalik pöördumine, muud avaldused pressile ja ekspertkommentaarid. mõistetavus/arusaadavus; Kommu vastastikune mõju osapooltevahel. Uudisväärsus, uudiskünnis • Päevakajalisus – teema on kuum, sellest kõneldakse ja kirjutatakse
....................5 Liider olla tähendab õppida....................................................................................5 III osa- Rännaku juhtimine.........................................................................................6 Visiooni maagia......................................................................................................6 Mida kliendid tegelikult ostavad?.......................................................................... 6 Klient on ülemus: efektiivne partnerlus ülemusega...............................................7 Keskenduge oma klientide jaoks parimatele tulemustele.......................................7 Väärtust lisavate strateegiate loomine....................................................................8 IV osa- Takistuste eemaldamine suurepäraste tulemuste saavutamise teelt..............8 Süsteemid ja struktuurid määravad asja.............................................................
õiges koguses õigesse kohta toimetada. Peatükis vastake järgmistele küsimustele: · Kas te müüte oma toodangut otse kliendile või vahendajale, kes müüb edasi ja/või töötleb teie toodangut? · Millega teie vahendajad tegelevad ja millised kasumieelduse neil on? · Kui te müüte otse kliendile, kas teil on siis ka kauplus või kasutate mingeid muid müümisviise? · Kuidas te oma kauba kliendini transpordite? · Kuidas ja kus teie klient teie tooteid ostab? · Kas teil on vaja oma tooteid valmistamise ja müügi vahepeal kusagil säilitada? (Kui jah, siis kus ja kuidas.) · Kui on perioode, kus keegi teie kaupa ei osta, kus te seda hoiate? · Kuidas te korraldate oma varusid? · Kas te peate pakkuma oma kliendile võimalust krediiti saada? Milline on teie krediidipoliitika? Kas teil on spetsiaalsed lepingud? · Kas eksisteerib minimaalne tellimuse suurus? 3
10. 5. detsember Mustamäe tee, 20.24-21.00 lk. 5 Tallinn Hesburger, 11. 12. detsember Mustamäe tee, 21.20-21.25 lk. 6 Tallinn 1.1. Hesburgeri külastused 1) 25. oktoobril Peale koolipäeva otsustasin minna ja võtta natuke rämpstoitu. Selle külastuse kohta ei tekkinud ühtegi pretensiooni. Teenindaja oli avatud, keskendus klientide võimalikult kiirele teenindamisele, Sisenedes oli teenindaja, kes esimesena teretas ning tähelepanu osutas. Kuna ilm oli külm, siis ta küsis lisaks, et kas ei sooviks 4 sooja jooki juurde ning seda mitte ainult minult vaid ka teistelt soovijatelt. Toidu ootamisele ei kulunud palju aega ning lahkudes soovis teenindaja ilusat õhtu jätku.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
