meisterlikkuse mängutehnikas. Ta ei pidanud kinni Wiecki plaanipärasest süsteemist ja tagajärjeks oli käevigastus, mis purustas alatiseks lootused pianistikarjäärile. Tänu sellele puhkes aga õitsele Schumanni komponistianne ja sajandi 30-ndad aastad said ta loomingu esimeseks õitseajaks. Puhanguliselt töötava helilooja armastatuimaks instrumendiks oli klaver ja see loominguperiood andiski klaveriteoseid. Schumanni looming on arvuliselt suur ja küllaltki mitmekülgne: · Palju klaveriteoseid kahele ja neljale käele. · Sümfooniline muusika ja kontserdid. · Kammerteosed. · Laule umbes 400 (nende hulgas ka laulud koorile ja ansamblile). · Muusikalis-dramaatilised teosed. Schumanni looming on auga vastu pidanud aja katsumustele, selle paremik kuulub peamiselt kahte valdkonda - klaverimuusika ja laulud. Schumanni loomingu tüüpilised jooned võiksime
Mart Saar(1882-1963)Helilooja, pedagoog, pianist,organist. Õppis Peterburis. Sündinud Viljandimaal Hüpassaares. Loomingus on kaks põhiteemat: armastus ja loodus. Tegeles aktiivselt rahvaviiside kogumisega. Saare laulud on eelkäijate omadest tehniliselt palju keerukamad. Koorilaule kirjutanud u 400 ja soololaule 140, on kirjutanud ka klaveriteoseid. ,,Kõver kuuseke".Teda on hüütud soode ja rabade laulikuks, laulude temaatika pärast Cyrillus Kreek(1889-1962)Sündides kandis nime Karl Gustav, pärast vanemate õigeusku astumist sai nimeks Kirill. Kõige tähtsamal kohal tema loomingus on vaimulike rahvalaulude seaded. Tegeles rahvaviiside kogumisega(Läänemaalt ja saartelt). Eluajal tema loomingut ei tunnustatud . looming on tehniliselt keerukas. Koorilaule on võüimelised laulma vaid tipptasemel koorid
Zanrid nt: relüüd, nokturn, valss, polonees ja masurka (poola tantsud). Temale iseloomulik- ilus meloodia esikohal, õrnad lood. 7. Ferenc Liszt- Ungari helilooja, 19.saj kuulsaim pianist. Väga palju reisis, andis kontserte (käis ka Tartu Ülikoolis). Dirigent, muusikakirjanik. Väga suur uuendaja. Tahtis erinevaid klaverikõlasid, nagu orkestril, rajas uue klaverimängu stiili. Suur prog. muusika pooldaja. On kirjutanud palju klaveriteoseid, nt: „Armuunelmad“ ; „Ungari napsoodiad“- lisaks ka palju orkestrimuusikat. Tõi orkestrimuusikasse uue zanri- sümfooniline poeem. 8. Johannes Brahms- Saksa helilooja, elu 2sel poolel tegutses Viinis. Helilooja, pianist, dirigent. Viini klassikute traditsioonide jätkaja. Oli mitteprogrammilise ehk puhta muusika veendunud pooldaja. Tema muusika oli tundeküllane, sügav, mitmekülgne. Väga kuulus sümfoonik- kirjutas 4 sümfooniat
. Sergei Prokofjev (1891-1953), pianist ja helilooja, 20. sajandi alguse üks olulisemaid vene moderniste, elas aastaid Läänes. 1936. aastal läks ta elama Nõukogude Liitu ja kirjutas seal oma autobiograafias, et oli tervitanud rõõmsalt 1917. aasta Veebruarirevolutsiooni Venemaal, oodates radikaalset traditsiooni murdumist. Prokofjevi huvi traditsioonide lõhkumise vastu oli siiski pigem kunstilist kui poliitilist laadi. Teda innustas Vladimir Majakovski luule ja futuristide kogu "Kõrvakiil avaliku arvamuse pihta".1918. aastal viibis helilooja Vladivostokis ja Jaapanis ning jõudis välja New Yorki. Mida uut tõi muusikasse- *Lavamuusika ja sümfoonia põimumise. *Muusikalise materjali kasutamise.* Ballettides tegi samanimelisi süite ja klaveripaladest koosnevaid tsükleid. *Tegelaste ja tüüpsituatsioonide iseloomustamiseks kasutab helilooja tervet juhtteemade kompleksi.* Ekspressionisltikke jooni,meloodilisust,eepikat ja lüürilisust.*Klassikali...
· Laadidest kasutas palju vanu kirikulaade, ungari- ja mustlaslaade. · Vormikäsitluses on Lisztil vaba (arendab ja muudab vorme). Liszti Weimari-periood (1848-1861) ja tema sümfooniline muusika Ferenc Liszt (1811-1886) elas Weimaris aastatel 1848-1861. Liszti Weimarisse minekul oli mitu põhjust: 1) Liszt soovis pühenduda komponeerimisele; 2) Liszt sai Weimaris tööd õukonna kapellmeistrina. Liszti sümfooniline looming Enne Weimarisse suundumist kirjutas Liszt peamiselt klaveriteoseid. Weimari-periood oli Lisztile kui heliloojale kõige produktiivsem. Kuigi ta kirjutas mitmeid klaveriteoseid (näiteks Sonaadi h-moll), oli põhirõhk loomingus sümfoonilisel muusikal. Heliloojatest mõjutasid Liszti kõige enam Berlioz ja Wagner. Iseloomulik Liszti muusikale: Programmiline muusika: Liszti programmiline muusika pole illustratiivne, st ei kirjeldata täpselt programmi, vaid väljendab mingit filosoofilist ideed. Liszti programmilisi sümfoonilisi teoseid: "Fausti
Mõtiskle vaimuliku elukutse üle aga ta ei olnud piisavalt usklik selle jaoks. 1867 aastast külastas igal aastal Ungarit ja oli üks Pudabesti muusikaakadeemia asutajaid. Jätkas kontsertturneesi ja koolitas uue pionistide koolkonna. Looming: Liszt oli tulihingeline programmilise muusika pooldaja ja ta sai inspiratsiooni kujutavast kunstist ja kirjandusest. Tõi muusikasse monotematismi põhimitte. -Kõik teemad lähtuvad ühest peateemast. Lõi suure hulga klaveriteoseid, 2 klaverikontserti , umbes 400 transkriptsiooni.Sümfoonilsse muusikasse tõi uue zanri üheosalise sümfoonilise poeemi. Vaimuliku loomingusse kuuluvad: oratooriumid, kantaadid, missad, rekviem.
2 klaverikontserti, 3 klaverisonaati, mõned soololaulud. Frenc Liszt (1811- 1886) Ungari helilooja, õppis Viini ja Pariisi. Kõige kauem elas Neimeris, ooperiteatri ja sümfooniaorkestri dirigent, hiljem pühendas klaveri pedagoogi tööle. Töötas välja täiesti uue klaverimängu. Väga jõulisest ja tugevast klaverimängust õrnani. Kasutas orkestipillide kõla varjundeid. Tänu temale loodi Budabesti muusikaakadeemia. Looming: palju klaveriteoseid- tsukkel „Palverännuaastad” (koosneb paljudest paladest)
piirjoontest, keskendub hetke ilu nautimisele, peegeldati inimese suhet loodusega 5. Ekspressionismi põhimõtted kunstis ja muusikas. inimese eemaldumine loodusest, kunstiteos sai vahendiks, millega püüti lahendada ühiskonna vastuolusid, kõrge emotsionaalsus, teravad meloodiad, rohkesti dissonantse, äärmuslikud kontrastid teosed traagilised, raskemeesed ja sünged 6. Debussy loomingust 3 fakti. kirjutas enamasti klaveriteoseid, teosed peegeldasid sageli tema eraelu, kasutas oma teostes pentatoonilist helirida 7. Raveli loomingust 3 fakti. tuntuim teos “Bolero”, tema muusikal on täpne ja selge vorm, huvitus jazzmuusikast ja kasutas seda ka oma loomingus 8. Raveli kuulsaim teos, kirjelda. “Bolero”, esiettekanne toimus 1928. aastal, teos oli üheosaline, algselt komponeeritud balletina 9. Atonaalse muusika mõiste
kiirustamata Liszt 1811- Ungaris Kontserdireisid, Õpingud Pariisis, Chopin, Rohkesti Asutas 1875 Kirglik, 1886 dirigent, Czerny õpilane Paganin klaveriteoseid Pestis vulkaaniline, pedagood, Muusika- värviküllane, vaimulik Roomas akadeemia, lõi poeetiline
hakkas klaverit õppima, aga 9aastaselt astus Peterburi konservatooriumi klaverit õppima. 1888 jätkas ta õpinguid Moskva konservatooriumis. Aastal 1892 lõpetas Sergei Rahmaninov konservatooriumi nii pianisti kui ka heliloojana suure kuldmedaliga. Selleks ajaks oli juba valminud tema ooper "Aleko" Aleksandr Puskini "Mustlaste" põhjal (see oli tema diplomitöö), esimene klaverikontsert ning rida romansse ja klaveriteoseid, sealhulgas prelüüd dodiees minoor, mis on üks tema tuntuimaid teoseid. Aastast 1893 töötas ta klaveriõpetajana Marinini tütarlaste koolis, 18971898 dirigendina Moskvas Savva Mamontovi eraooperis. Pärast Oktoobrirevolutsiooni Rahmaninov emigreerus USAsse. Loomingulise kriisi tõttu ei suutnud ta midagi kirjutada kuni 1926. aastani, mil valmis neljas kontsert ja järgmisel aastal "Neli vene laulu". Üldse kirjutas ta pärast 1917.
Helilooja kutsumuseks oli klaver. Peale klaveriteoste on ta loonud umbes 20 soololaulu, ühe klaveritrio ja mõned teosed tsellole. Rahvamuusika looja. Lõi neli ballaadi ajavahemikul 1831-1842 (esimene instrumentaalballaadide meister, tema ballaadid on üheosalised klaveriteosed). Chopin on kirjutanud 24 prelüüdist koosneva tsükli (palad kõikides mazoorides ja minoorides). Chopin kirjutanud ka valsse, skertsosid, rondosid, ekspromte, kuulsa fa-minoor fantaasia ja mitmeid teisi klaveriteoseid. Looming 58 masurkat 3 klaverisonaati 17 valssi 4 skertsot 16 poloneesi 2 kontserti klaverile ja 21 nokturni sümfooniaorkestrile 26 prelüüdi sonaat tsellole ja klaverile 27 etüüdi 4 eksprompti 4 ballaadi Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Frédéric_C hopin#Looming http://www.iconsofeurope.com/chopin 1bnf1833new.jpg http://koolielu.ee/pg/info/readnews/32 996 http://www.epl.ee/artikkel/493220
ALEKSANDER BORODIN (1833-1887) Loomingu iseloom ning sümfooniad: Borodin on tugeva isikupära ja rahvusliku helikeelega komponist. Tema mehine ja jõuline muusika kannab kuulaja muistsetesse vägilasaegadesse. Rahulikult ja laialt, arhailiste meloodiliste ja harmooniliste kujundite abil jutustavad tema teosed iidsest minevikust, vägilastest, nende kangelastegudest ja tugevusest. Borodinit nimetatakse vägilasooperi, vägilassümfoonia loojaks. Eriti palju vägilaslikkust on II sümfoonias, mida tuntakse kui "Vägilassümfooniat", mis valmis aastal 1876. Selle alapealkirja andis Stassov, toetudes ühele jutuajamisele Borodiniga, kes märkis, et I osas püüdis ta luua pilti vägilaste kokkutulekust Veetsele, III osas elustada muistse lauliku Bajani kuju, kes gusli saatel jutustab bõliinat vanadest aegadest, ning IV osas luua hoogsat ja rõõmsat peopilti. Sisu on helides tajutav, mõistetav. Kõige väljenduslikum 1. osa, mida antakse kuulajale edasi massii...
Second level helistikuline ja helikõrguslik vabadus Third level Teostes peegeldub tema eraelu Fourth level Tõi uuendusi harmoonia valdkonnas Fifth level Ta hakkas kasutama täistoonlaadi ja noonakordi Kirjutanud: Klaveriteoseid, oopereid, orkestriteoseid ja kammermuusikat N:Fauni pärastlõuna Maurice Ravel (18751937) Prantsusmaa impressionistlik helilooja ja pianist. Ise pidas ennast klassitsistlikuks heliloojaks aga tema teostes on Click to edit Master text styles palju impressionismi ja ekspressionismi tunnuseid Second level Third level
Tähtsat kohta helilooja loomingus omavad ka tema nokturnid - kokku üle 20. Selle nimetuse all mõeldakse tavaliselt öiste elamuste ringi, romantilisi unistusi, salajasi pihtimusi, poeetiliste meeleolude pilte, rahutuid tundetõuse. Vastandina etüüdidele valitsevad Chopini nokturnides aeglased tempod. Ka pole neis alati tegemist öiste meeleolude kujutamisega. Peale nokturnide on Chopin kirjutanud veel valsse, skertsosid, rondosid, ekspromte, kuulsa fa-minoor fantaasia ja mitmeid teisi klaveriteoseid. 8 Kokkuvõte Fryderyk Chopin oli poola helilooja ja pianist. Ta oli pärit prantsuse-poola perekonnast. Avalikult hakkas ta esinema juba 8-aastaselt. !829 aastal lõpetas ta Varssavi muusikakooli. Poola ülestõusu ajal, aastatel 1830-31, oli ta Viinis. 1831. aastal läks aga Pariisi ja jäi sinna elama. Tema sügavalt rahvuslik ja põhilaadilt romantiline looming kuulub maailma muusikakultuuri paremikku. Selles kajastuvad
kiiresti saavutada meisterlikkuse mängutehnikas. Ta ei pidanud kinni Wiecki plaanipärasest süsteemist ja tagajärjeks oli käevigastus, mis purustas alatiseks lootused pianistikarjäärile. Tänu sellele puhkes aga õitsele Schumanni komponistianne ja sajandi 30-ndad aastad said ta loomingu esimeseks õitseajaks. Puhanguliselt töötava helilooja armastatuimaks instrumendiks oli klaver ja see loominguperiood andiski klaveriteoseid. "Liblikad" (1831) , "Sümfoonilised etüüdid" (1834), "Karneval" (1835) , sonaat fis-moll (1835) , "Davidsbündlerite tantsud" (1837) , "Fantaasiapalad" (1837) , "Lastestseenid" (1838), "Kreysleriana" (1838) , "Viini karneval" (1839) jt. on tema tähtsaimad klaveriteosed sellest ajast. Samal ajal sai alguse ka Schumanni muusikakriitiline tegevus. Noore, senitundmatu kriitiku esimene artikkel aastast 1831 oli pühendatud noorele, samuti tundmatule
Tavaliselt algavad ballaadid rahulike jutustavate teemadega. Aegamööda, vastavalt sündmuste arengule muutub nende rütm katkendlikuks ja ärevaks, lisanduvad uued temaatilised elemendid. Teose lõpus kuuleme veelkord algteemat. Sageli on võrreldud Chopini prelüüde tema etüüdidega. Mõlemate puhul on tegemist ühe kunstilise kujundiga palas. Peale nokturnide on Chopin kirjutanud veel valsse, skertsosid, rondosid, ekspromte, kuulsa fa-minoor fantaasia ja mitmeid teisi klaveriteoseid. 8 Kokkuvõte Frederic Chopin oli poola helilooja ja pianist. Ta oli pärit prantsuse-poola perekonnast. Avalikult hakkas ta esinema juba 8-aastaselt. !829 aastal lõpetas ta Varssavi muusikakooli. Poola ülestõusu ajal, aastatel 1830-31, oli ta Viinis. 1831. aastal läks aga Pariisi ja jäi sinna elama. Tema sügavalt rahvuslik ja põhilaadilt romantiline looming kuulub maailma muusikakultuuri paremikku. Selles kajastuvad
· Liszt oli tulihingeline programmilise muusika pooldaja ning ammutas inspiratsiooni kujutavast kunstist ja kirjandusest. · Liszt oli uuendaja harmoonias. Ta tõi muusikasse monotematismi põhimõtte ning lõi täiesti uue klaverimängu stiili. Tema klaveriteostes on palju suuri akorde, kiireid passaaze, topeltoktaavide kaskaade, äkilisi kadentse. Ta on loonud suure hulga klaveriteoseid. · Sümfoonilisse muusikasse tõi Liszt uue zanri üheosalise sümfoonilise poeemi. Fryderyk Chopin 1810 1849 Tuntud Poola helilooja, sündis Varssavi lähistel. Tema muusikaline anne avaldus varakult, teda on võrreldud imelaps Mozartiga. Ta külastas Viini, kus andis kontserte ja nautis suurt publikumenu. · Kriitikud tunnistasid temas pianistigeeniust ja kiitsid tema loomingut. Ta kolis Pariisi, kuhu jäi elu lõpuni.
,,Minu elu on muusika ja selle jagamine teiste inimestega", on Rannap öelnud. Soovides pakkuda laiale kuulajaskonnale võimalust osa saada klassikalisest ja muust väärtmuusikast kontsertettekandes kodulähedastes kohtades, on ta alates 1997. aastast, mil toimus esimene kontserttuur ,,Klaver tuleb külla", korraldanud sarnaseid kontserdireise maakohtadesse üle Eesti, kus nii kirikutes kui ka vabaõhulaval esitanud klassikalist klaverirepertuaari, oma loominguparemikku kuuluvaid klaveriteoseid ja laule ning improvisatsioone. Lisaks esinemistele väikestes maakohtades, on Rannap juhtinud ka telesaadete sarja "Muusika väikese m-iga" (1997-1998) ning olnud zürii liige saatesarjas ,,Eesti otsib superstaari" (2008-2010). Eesti muusika infokeskus
väga nõudlikud. Elu teisel poolel laseb end preestiks pühiteda. Paganini oli temast vaimustes, utsitas teda takka harjutama klaverit ja Liszt soovis saavutada sama meisterlikkuse klaveril nagu Paganini viiulil. Rännates ühest riigist teie kolib ta 1861 Rooma. Sõbruneb sealse paavstiga. Üks Buthapesti Muusikaakadeemia asutajatest ja veel mõnede muusikakõrgkoolide asutajatest. Andis ka klaveritunde. Armastas mängide suurel laval suurele kuulajaskonnale. On loonud suurel hulgal klaveriteoseid. Armastas ungari rahvusmuusikat. Kirjutas: 19 Ungari rapsoodiat 2 klaverikontserti 400 klaveritranskliptsiooni Fryderyk Chopin (1810-1849) Sündis Varssavi lähedal. Isa prantslane, ema poolatar. Loob uue klaveristiili ja toob kontsertlavale uued tantsud: masurkad, krakovjakid, valsid, polneerid jne. Tema muusikas ühenevad prantsaslik elegants ja poolakatele omade patriotism. Teda on peetud imelapseks Poola Mozartiks. Tema esimene klaveriõpetaja oli ema. Eelkõige väikevormide meister
Klaverimuusika Liszti suurima ja tuntuima loomingu osa moodustavad tema algupärased klaveri teosed. Liszti põhjalikult läbitöötatud meistriteos, "Années de pèlerinage" ("Palverännaku aastad"), sisaldab vaieldamatult tema kõige väljakutsuvamaid ja sütitavamaid lugusid. See 3-osaline süidi komplekt ulatub Sveitsi Orage (tormi) virtuoosusest Michelangelo ja Raphaeli peene ning kujutlusvõimelise kujutletud teosteni. Klaverimuusika Liszti klaveriteoseid jaotatakse tavaliselt kahte kategooriasse. Ühel poolt "originaalteosed", ja teiselt poolt "transkriptsioonid", "parafraasid" või "fantaasiad". Esimese kategooria teosed on ,,Harmonies poétiques et religieuses" (1833) ja klaveri Sonaat b-moll (1853). Liszti transkriptsioonid Schuberti laulest, tema fantaasiad ooperi meloodiatega ja tema klaveriga ettevalmistatud Berliozi ja Beethoveni sümfooniad kuuluvad 2. gruppi. Helilooming
välismaal, peamiselt pariisis. Loomingus suur poola rahvamuusika mõju Peamiselt tegi väikepalasid klaveril Etüüdid, prelüüd, noktern,ballad, NICCOLO PAGANINI(1782-1840) Lapsena tegi rasket tööd, täiskasvanuna polnud vaja tänu sellele üldse harjutada ega ennast arnedada ,,La Campanella,, ,,24 kapriisi,, FERENC LISZT (1811-1886) Ajastu 1 suurimaid pianiste. Oli veel helilooja, pedagoog, muusikakriitik ja dirigent. Teosed: ,,Rännuaastad,,(2 vihikut klaveriteoseid) 12 sümfoonilist poeemi (programmiline muusika) 2 sümfooniat ,,Dante,, ,,Faust,, Taotles klaverite orkestriaalset kola. Virtuooslikud elemendid. Liszt: ,,Kontsert, see olen mina.,, ROBERT SCHUMANN(1810-1856) Saksa helilooja, soov saada pianistiks. ,,Uus muusikaajakiri,, asutaja ja toimetaja. Abiellus Claraga(tunnustatud helilooja ja pianist ning Wiecki tütar) Tema elu iseloomustab sõna ,,võitlus,, Looming: 4 sümfooniat Oratoorium,, Paradiis ja Peri,, Solo ja koorilaul(üle 400)
mail 1910. 3 Balakirevi muusika Balakirev oli tuntud sellepärast, et ta võttis alati kaua aega oma teoste lõpetamiseks. Näiteks lõpetas ta ühte oma sonaati peaaegu 50 aastat. Sellest hoolimata suutis ta oma eluajal kirjutada palju teoseid. Ta kirjutas palju rahvamuusikat. Tema loomingusse kuulub veel kaks sümfooniat, kaks sümfoonilist poeemi, neli avamängu ning palju klaveriteoseid. Tema sümfoonilist poeemi "Tamaara" peetakse üheks vene rahvusliku muusika verstapostiks. Rahvusvahelise kuulsuse saavutas Balakirev klaverifantaasiaga "Islamei". Lugu sai niivõrd hea et isegi Ferenc Liszt oli teosest lummatud ning esitles seda oma õpilastele. Tema mõju vene muusika organiseerimisel andis talle kohe uues liikumises. Ta oli küll üks muusika kooli asutajatest kuid ta oli tugevalt vastu nendele muusikavaadetele mis tekkisid 19. sajandi algul. Ta üritas
,,Minu elu on muusika ja selle jagamine teiste inimestega", on Rannap öelnud. Soovides pakkuda laiale kuulajaskonnale võimalust osa saada klassikalisest ja muust väärtmuusikast kontsertettekandes kodulähedastes kohtades, on ta alates 1997. aastast, mil toimus esimene kontserttuur ,,Klaver tuleb külla", korraldanud sarnaseid kontserdireise maakohtadesse üle Eesti, kus nii kirikutes kui ka vabaõhulaval esitanud klassikalist klaverirepertuaari, oma loominguparemikku kuuluvaid klaveriteoseid ja laule (Maarja-Liis Ilus, Taavi Peterson) ning improvisatsioone. Lisaks esinemistele väikestes maakohtades, on Rannap juhtinud ka telesaadete sarja "Muusika väikese m-iga" (1997-1998) ning olnud zürii liige saatesarjas ,,Eesti otsib superstaari" (2008-2010). 4 PILDID 2007a. ,,Eesti otsib superstaari" finaalsaates kohtunikuna. 2006a. Estonian pianist 5 KASUTATUD KIRJANDUS 1. www
· hakkas heliloojaks, Clara "mänedzeriks" ja muusikaajakirja toimetajaks · paar aastat hiljem lõi oma ajakirja, kus propageeris noori muusikuid · 1850. aastal võitis konkursi ja ta kinnitati Düsselforgi orkestri peadirigendiks · elulõpus läks segi, üritas ka enesetappu teha, mis ebaõnnestus, ning seetõttu pidi 2 viimast eluaastat vaimuhaiglas veetma · teoseid hakati alles pärast surma hindama · teosed on elurõõmsad, väga palju laule ja klaveriteoseid, kirjutas palju laulukogumikke tuntuimad teosed: armastuslaul -"Poeedi armastus", "Pühendus", "Ma ei ole kurb", "See oli kaunil maikuul", "2 Grenaderi" , kuulsaim klaverikogumik-"Karneval" ja selle kogumiku kuulsaim lugu on "Florestan", kuulsaim klaveripala-"Unelmaad",, mis on leinamarss *Ferenc Liszt(1811-1886)ungari päritoli muusik-helilooja · helilooja pianist · muusikalise hariduse omandas ta Pariisi konservatooriumis · 1819
ammutas inspiratsiooni kujutavast kunstist ja kirjandusest. Tema oligi Brahmsi vastasleeri eesotsas vaidlustes programmilise ja absoluutse muusika üle. Liszt oli uuendaja harmoonias, ta kasutas väga julgelt dissonantse, mis hakkasid juba hajutama tonaalsuse tunnetust. Ta tõi muusikasse monotematismi põhimõtte, st kõik teemad lähtuvad ühest peateemast, mis omakorda tõi kaasa muutused vormis tekkis üheosaline sonaat ja üheosaline kontsert. Liszt on loonud suure hulga klaveriteoseid, nende hulgas kogumikud (,,Transtsendentaalsed etüüdid", ,,Rännuaastad", 19 Ungari rapsoodiat, ,,Poeetilised ja religioossed harmooniad"), kaks klaverikontserti, umbes 400 klaveritranskriptsiooni (tuntuim Berliozi ,,Fantastilisest sümfooniast") jm. Sümfoonilisse muusikasse tõi Liszt uue zanri üheosaline sümfoonilise poeemi, kus ta sai suurepäraselt rakendada oma programmilise muusika ideid (hiljem viljeles seda zanri edukalt Richard Strauss)
väljapaistvam pianist,andekas helilooja,pedagoog ja muusikapublitsist.Tema pianisti võimed avaldusid väga varakult. 9-aastaselt esines ta suure publiku ees ja grupp Ungariaadlike oli nõus toetama tema õpinguid Viinis. Üheks oluliseks punktiks tema loomingulisel kujunemisel oli kohtumine viiulivirtuoosi Paganiniga. Liszt tahtis saavutada sama klaveril, mis Paganini viiulil.Ta muutis oma esinemised täielikuks showks.Oma talendi tõestamiseks kirj ta hulga klaveriteoseid. Tema käe ulatus oli 2 oktavit.37-aastaselt loobus oma pianisti karjäärist, asus tööle Weimari õukonna muusika juhina. 54 a asus elama Rooma. Kus temast sai Rooma-katoliku kiriku abt-elas kloostris 8 a, sel ajal midagi ei kirj.Looming Lizsti looming oli programmilise muusika pooldaja. Ta oli uuendaja harmoonias,kasutas julgeid dissonantse- need hakkasid hajutama tonaalsuse tunnuseid. Lõi uue klaverimängustiili.Pani klaveri kõlama nagu orkestri. Klaveriteosed
oma publikuga nagu võrdne võrdsega. Suurema osa tähelepanust teenisid romantismiajastul solistid-virtuoosid, nende seas pianistid, viiuldajad, dirigendid jt interpreedid. Heliloojad, kes enam oma teoseid ise ette ei kandnud, jäid tasapisi tahaplaanile. Tekkis enneolematu virtuoosikultus. 18.Too näiteid heliloojate „spetsialiseerumisest“ kindlatele žanritele. Verdi ja Wagner kirjutasid peamiselt oopereid Nt: „Macbeth“ ja „Valküürid“ Liszt ja Chopin kirjutasid klaveriteoseid Nt: „Rännuaastad“ Schubert ja Schumann kirjutasid laule Nt: „Ilus möldrineiu“ ja „Mirdid“. Berlioz ja Brahms kirjutasid sümfooniaid Nt: „Fantastiline“ ja „Traagiline avamäng“ 19.Millega tegelesid heliloojad peale muusika kirjutamise? Mendelssohn avas 1842. aastal Leipzigis konservatooriumi. Schumann terava sulega kriitik, kes andis välja oma muusikaajakirja. Liszt oli kriitik Wagner viis ellu unistuse oma ooperiteatrist (Bayreuthi ooperimaja) ja selgitas abivalmilt
,,Hällilaul" , ,,Saksa reekviem" F. Liszt Ei saanud akadeemilist kõrgharidust, õppis eraviisiliselt nii Viinis kui Pariisis. Avaldab nii klaveris kui orkestrimuusikas erinevaid väljendusvahendeid ja muusikalisi võimalusi. Kasutab klaverit orkestraalselt, äärmuslikke registreid. Üks Budapesti Muusikaakadeemia asutajatest ja veel mõnede muusikakõrgkoolide asutajatest. Andis ka klaveritunde. Armastas mängide suurel laval suurele kuulajaskonnale. On loonud suurel hulgal klaveriteoseid. Armastas ungari rahvusmuusikat. Kirjutas: 19 Ungari rapsoodiat, 2 klaverikontserti 400 klaveritranskliptsiooni. Teda loetakse üheks 19. Saj suurimaks klaverivirtuoosiks ning sümfoonilise poeemi loojaks. Suurem osa Liszti looming on kirjutatud klaverile, ligi 8000 teost. Ta on kirjutanud ka sümfooniaid, etüüde, prelüüde, kantaate. R. Wagner oli 19. sajandi suurim ooperi reformaator. Ta püüdis sünteesida draamat, muusikat, tantsu ja poeesiat
unustatud Püsima on jäänud: - Ooper "Deemon" (prantsuse mõjutustega) - Romansid "Öö" ja "Pärsia laulud" - Klaveriteosed, eriti "Meloodia" SERGEI RAHMANINOV (1873-1943) Vene helilooja, pianist ja dirigent 4-aastaselt ilmutas huvi muusika vastu 1882-1885 õppis klaverit Peterburi Konservatooriumis 1888.a jätkas õpinguid Moskva konservatooriumis 1897.a alustas tööd dirigendina 1904-1906 oli Moskva Suure teatri dirigent LOOMING Esiplaanil klaverimuusika Kirjutas klaveriteoseid neljale käele Tähelepanu keskmes meloodia Ei taotlenud oma muusika sarnasust rahvamuusikaga 3 sümfooniat 4 klaverikontserti - Kuulsaim klaverikontsert nr. 2 3 ooperit: - "Aleko" - "Ihnus rüütel" - "Francesca da Rimini" ALEKSANDR SKRJABIN (1872-1915) Õppis Moskva Konservatooriumis klaverit ja komponeerimist 1892.a lõpetas Moskva Konservatooriumi Inspiratsiooni sai Chopin'i helikeelest LOOMING Muusikas ei ole kuulda vene rahvaviise Sümfoonilised poeemid:
- Romansid “Öö” ja “Pärsia laulud” - Klaveriteosed, eriti “Meloodia” SERGEI RAHMANINOV (1873-1943) Vene helilooja, pianist ja dirigent 4-aastaselt ilmutas huvi muusika vastu 1882-1885 õppis klaverit Peterburi Konservatooriumis 1888.a jätkas õpinguid Moskva konservatooriumis 1897.a alustas tööd dirigendina 1904-1906 oli Moskva Suure teatri dirigent LOOMING Esiplaanil klaverimuusika Kirjutas klaveriteoseid neljale käele Tähelepanu keskmes meloodia Ei taotlenud oma muusika sarnasust rahvamuusikaga 3 sümfooniat 4 klaverikontserti - Kuulsaim klaverikontsert nr. 2 3 ooperit: - “Aleko” - “Ihnus rüütel” - “Francesca da Rimini” ALEKSANDR SKRJABIN (1872-1915) Õppis Moskva Konservatooriumis klaverit ja komponeerimist 1892.a lõpetas Moskva Konservatooriumi Inspiratsiooni sai Chopin’i helikeelest LOOMING
1706 - Itaaliasse. Hakkas oopereid kirjutama, kohtus Corelliga. Visiidid. 1709 - "Agritta". 1710 pettis Hannovery printsi jättes kapellmeistri koha täitmata ja läks Londonisse, kus kohtus uuesti printsiga (tõlk). Teda ahvatles seltskonnaelu, avaramad teostamisvõimalused, hea suhtleja. Kuumemad lood trükiti. Korraldas muusikaõhtuid ja osales neil. "Messias", "Tulevärgimuusika", "Veemuusika". Ooperid, instrumentaalteosed, süidid, orkestriteosed, avamängud, kõige vähem klaveriteoseid. Orel kontserdi saali. Toetas vaeseid (pärandus, tulu). Bach (1685 -1750), sündis Eisenachis. 10-aastaselt jäi orvuks, teda kasvatas range vanem vend. Töötas laulukooris, sai kantori koha, töötas kaua Leipzigi toomkirikus. Kirjutas kantaate (talupoja-, kohvi-, küla-); vaimulikke passioone: Johannese, Matheuse; missasid: Missa h-moll. Kantaate üle 200, kogumik "Anna Magdalena Bach", polüfoonilist muusikat kõige rohkem, fuugad ja prelüüdid (32 prelüüdi ja fuugat). Kõik
kompleksi. o Ekspressionisltikke jooni,meloodilisust,eepikat ja lüürilisust. o Klassikalise helikeele stiliseerimise. looming On kirjutanud: o 7 sümfooniat. o 10 ooperit("Kihlus kloostris","Sõda ja rahu",Jutustus tõelisest inimesest","armastus kolme apelsini vastu"). o 9 balletti("Tuhkatriinu",Romeo ja Julia"). o 5 klaverikontserti,2 viiulikintserti ja 3 tsellokontserti. o Näidendi-ja filmimuusikat("Petja ja hunt"). o Klaveriteoseid. o Kantaate ja oratooriumeid. Pildid to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Tänan tähelepanu eest! Koostasid:Elis Metsar ja Kadi Vildersen 2009
meeleolude pilte, rahutuid tundetõuse. Chopini on korduvalt suureks meloodiameistriks nimetatud. Kõige enam võib seda nokturnide põhjal väita. Vastandina etüüdidele valitsevad Chopini nokturnides aeglased tempod. Ka pole neis alati tegemist öiste meeleolude kujutamisega. Peale nokturnide on Chopin kirjutanud veel valsse, skertsosid, rondosid, ekspromte, kuulsa fa-minoor fantaasia ja mitmeid teisi klaveriteoseid. Chopini loomingule on mõju avaldanud tema isa ja õpetaja, kes rääkisid, et ta võib oma kunstiga kodumaale kasulikuks saada vaid siis, kui ta täiendab end välismaal. Sealt ka tema suundumine algul Viini ja sealt Pariisi. Samuti jättis tema loomingule sügava jälje revolutsioon ja ülestõus Varssavis Vene võimu vastu, mille mõjul ärkas endises naljatlevas romantilises kunstnikus patrioot. Tema klaverimuusika on tundlik ja nõtke, erakordselt nüansirikas ja täis kaunistusi.
liitis tsükliteks. 'Poeedi armastus'. On loonud 4 sümfooniat. Frederic Chopin – (Poola) looming tundeline, kaunistustega. Väikevormid – etüüdid, prelüüdid, nokturnid, valsid jne. On kirjutanud klaverikontserdeid ja soololaule. Ferenc Liszt – (Ungari) lõi uue klaverimängu stiili, suutis panna klaveri kõlama nagu orkester (sümfooniline poeem). Programmilise muusika pooldaja. Tõi muusikasse monotematismi põhimõtte, st kõik teemad lähtuvad ühest peateemast. Lõi klaveriteoseid, klaverikontserte, klaveritranskriptsioone. Kirjutas ka vaimulikku muusikat. Sümfooniad: 'Faust' & 'Dante sümfoonia' 19. sajandi orkestrižanrid sümfoonia – võis olla rohkem kui 4 osa, 2hte tüüpi puhtmuusikaline (Brahms, Bruckner, Mahler) ja programmilised (Liszt, Berlioz), puhtmuusikaline sümfoonia – täiustati orkestri kõla, arvati, et sisu ei pea olema, programmiline sümfoonia – sisuga teos, soolokontsert – 3 osa kiire-aeglane-kiire, sümfooniline poeem – 1
Kolmas osa sarnaneb esimesega, mõlemad keskenduvad koloriitsetele nüanssidele. Sümfooniliste teoste hulka kuulub ka sümfooniline eskiis ,,Meri", mis on samuti kolmeosaline: ,,Meri koidust keskpäevani", ,,Lainete mäng" ja ,,Tuule ja mere kahekõne". Esimesed kaks osa on poeetilised ning maalilised, kolmandas osas väljenduvad juba ka tormise mere puhangud. Debussy'l oli klaveriga eriline suhe, seepärast on tema loomingus palju klaveriminiatuure ja teisi klaveriteoseid. Nagu tema orkestriteostes, on ka klaverimuusika puhul pööratud erilist tähelepanu rikkalikele kõlavarjunditele ja värvidele. Debussy peamised klaverikompositsioonid on ,,Estambid" , kaks kogumikku ,,Kujundeid", süit ,,Lastenurk", kaks osa ,,Prelüüde" ning ,,Etüüdid". Viimane on ainus, mis on kirjutatud aastal 1915, ülejäänud jäävad ajavahemikku 1903-1913. Tema 24 prelüüdi moodustavad kokku terve muusikaliste piltide galerii, millel igaühel on ainuomane idee
oma loomingus. Raveli muusika on veel koloriitse harmooniaga ning värvika orkestratsiooniga (Real, 2010). Oluline koht loomingus on folklooril. Mauricele oli juba lapsepõlvest peale Hispaania rahvamuusika hingelähedane. Teda tuntakse ka kui head orkestritundjat, mille parimaks tõestuseks on teos ,,Bolero" (Lillo, 2001). Maurice looming on väga mitmekülgne. Rohkesti on ta kirjutanud klaveriteoseid ja muusikat balletietendusteks. Näiteks üks kuulsamaid on ballett "Daphnis ja Chloé". Lisaks kirjutas ta ka palju sonaate, kvartette, triosid ja lavamuusikat, nagu näiteks ,,Hispaania tund" ja ,,Laps ja haldjas". Ravel pööras ka väga palju tähelepanu lastele, pühendades neile palju erinevaid klaveripalu, nagu näiteks ,,Mänguasjade jõulud" , ,,Emahane jutustused" ja ooper ,,Lapse võlumaailm". Oma varajasemas eas kirjutas ta ka soololaule, millest tuntumad on
vanema tütrega võtsid ette kontsertreisi Euroopa tähtsamatesse linnadesse, et tutvustada imelast Lääne- Euroopas . 4-aastasel reisil kohtus noor Mozart paljude mõttekuulsuste ja heliloojatega, kuid kõige tuntavam oli J.S.Bachi poja Johann Christian Bachi mõju- innustatuna temast valmisid Wolfgangil esimesed sümfooniad. Reisilt saabudes oli tal valminud 5 sümfooniat (esimese neist kirjutas ta 8-aastaselt), 15 viiulisonaati ja hulgaliselt klaveriteoseid.11-aastaselt kirjutas Mozart valmis esimese ooperi. Noor Mozart, kes oli harjunud rändvirtuoosi elu ja publiku imetlusega ning kes oli vägagi teadlik oma geniaalsusest, ei harjunud kuidagi kuivade õukonnareeglite ja rutiinse elulaadiga. Helilooja reisis koos emaga mitmetesse Euroopa linnadesse. Vastuvõtt oli aga üsna jahe, sest imelapsest oli saanud täiskasvanud helilooja ja sensatsioonihimuline publik ei tundnud tema vastu enam nii suurt huvi. 1781.a
Paganinist ajendatuna süüvis Liszt klaveri tehnilistesse võimalustesse ning püüdis Paganini viiulimängu tehnikat kanda üle oma instrumendile. Kui Chopini mäng oli rohkem peenekõlaline ja poeetiline, siis Liszti mängustiili ja tema teoseid klaverile iseloomustab orkestraalne kõla jõuline, sädelev, efektne. Liszt tõstab klaverimängu tehnikas esile neli võtet: 1) Oktavid ja akordid 2) Tremolod 3) Topeltnoodid 4) Heliredelid ja arpedzod Valik klaveriteoseid: Suured etüüdid Paganini teemale (6 etüüdi, ,,Kapriiside" järgi) ,,12 transtsendentset etüüdi", lõplik variant 1852. Kasvas välja ,,Nooruspõlve etüüdidest"; transtsendentne ehk üleloomulik, teispoolne; kogemuse piire ületav. Ulatuslik klaveripalade kogumik ,,Rännuaastad" (Annes de Pelerinage) 19 ungari rapsoodiat Sonaat h-moll
Frederick Chopin ( 1810 - 1849) ELU Esimesed kakskümmend aastat(1810- 1830) kujutavad helilooja õnnelikku elu kodumaal. Teine üheksateist aastat (1830- 1849) olid täis sisemisi vastuolusi, hingelist rahuolematust ja pettumusi välismaal. Kontrastid olid teravad. Chopini esimeseks loominguliseks katsetuseks oli polonees, mille ta kirjutas 7- aastaselt ja viimseks teoseks masurka. Nooruki esimene avalik esinemine toimus 8- aastasena ühel Varssavi heategeval peol. 1823 aastal astus Chopin Varssavi lütseumi. Kooliaeg oli täius kaunist rõõmsameelset lapsepõlve. Chopin näitas juba lapsepõlves välja suurt andekust, loomingulisust ja motivatsiooni.Ta oskas joonistada, samuti oli ilmekas zestide järelaimaja ja suur meister inimeste kõnemaneeride järele tegemisel. Arvati, et temast võiks saada hea koomilise karakteriga näitleja. Lisaks millele oskas ta joonistada tabavaid karikatuure. Aastatel 1826- 1829 õppis Chopin Varssavi kõrgemas muusikak...
soovitasid pöörduda eesti juurte juurde. Mart Saar (1882-1963) Pärit Viljandist,Hüpassaarelt, mis asus soode keskel. Kodu mõjutas loomingut. Esimene pillorel, õppis Peterburis seda, õppis ka komponistieriala N. Rimski-Korsakovi juures. Lõpetas koolis, hakkas TArtus tööle pedagoogi ja organistina. Maja põles maha, asus Tallinnasse tööle, kuni tervis halvenes. Jäi surmani koduseks. Looming: ligi 400 koorilaulu, 140 soololaulu, suur hulk klaveriteoseid, mõned orkestriteosed. Mõjutas impressionism, millele järgnes kohe ekspressionism. Hakati kajastama muljeid või sai valdavaks julge, ebatavaline, rabav väljendus. "Must Lind" Esimene koorilaulude kogu (1908) Suhtuti halvasti, laulud olid rasked ja harjumatud. 1914 ilmus uus kogumik, kus olid laulud , mis said kohe lauldavaks ("Põhjavaim") Peeter Süda.(1883- 1920) sündis talupoja peres. Tema vanaisa vend oli õpetaja ja koorijuht Peeter Südda
hariduse saigi ta oma isalt. Esimene kontsert oli tal 7 aastaselt, kui ta esitas teiste heliloojate teoseid. Tema teine õpetaja oli organist Neefe, kelle kaudu tutvus Bachi teostega. Tänu Neefele sai Beethoven õukonnas klavesiinimängija koha. 19 aastaselt, pärast ema surma sai temast perekonna pea, isa oli tal alkohoolik. Beethoven asus elama Viini ning hakkas seal vabakutseliseks. Viini jäädes elas ta läbi õnnetu armastuse, tänu millele ta kirjutas nii palju klaveriteoseid. Peagi tekkisid esimesed märgid kõrvakuulmise halvenemisest. Oma teoste kõige viljakama perioodi elas ta kurdina, kuid sõltumata kurdistusest kirjutas ta edasi. Sel ajal kirjutas ta oma kuulsaima toesed "9. sümfoonia". Kurdina tõmbus ta teistes eemale. Beethoven kirjutas kaua ning lihvis iga väiksematki detaili. Ta kirjutas 5 klaveri kontserti + lühipalasid ja variatsioone. 32 klaverisonaati, ühe ooperi "Fidelio", vaimulikest teostest "Missa solemnis", 9 sümfooniat
Dupini. Maailm tunneb seda naist kirjanikunime George Sand järgi. Tegemist on feministiga, kes kandis meeste- rõivaid ja popsutas demonstratiivselt piipu. Muide- utvudes Chopiniga hakkab ta jälle naisteriietes käima. Esineda armastas Chopin ikkagi salongiõhtutel, kus kuulajaskonnaks daamide seltskond. Tema riietus oli laitmatu, ta kandis parima rätsepa ülikonda ja lakk-kingadel ei tohtinud olla porikübetki! Chopin ja Sand reisivad Mallorcale, kus Chopinil valmib hulganiselt klaveriteoseid. Kuid taas hakkab endast märku andma tuberkuloos! Teade levis üle saare ja varsti välditi kokkupuudet Chopiniga. Talle keelduti isegi toitu müümast... Fryderyki tervis halvenes lausa silmanähtavalt eriti Mallorca saarel veedetud ajal. Viimase naela muusiku kirstukaande lõi aga George Sand 1847. aastal, lõpetades oma suhted Chopiniga. Suurfeminist ise on öelnud, et ta oli Chopinile mitte niivõrd armuke, kui just põetaja ja sõber.
Sattus hullumajja, 2 viimast eluaastat. Brahms oli Clarale toeks. 1854 üritas enesetappu teha, hüppas Reini jõkke. Artiklite alla kirjutas Eusebius või Florestan. Ta oli kahestunud isiksus. Maestro Raro LOOMING Looming väljendusrikas, seob hingesugulus Schuberti loomingu viimaste eluaastatega. Teda huitab temaatiliselt inimeste sisemaailm. Looming oli autobiograafiline Romantiline, fantaasiaküllas I kohal vokaallooming Kuni 1840 kirjutas klaveriteoseid Lauluzanri vastu tekkis tal huvi Schuberti loominguga tutvudes. Ta on loonud 250 soolulaulu. Ta on jätk Schuberti loomingule, arendab soolulauluzanrit. II kohal klaverilooming Kuni aastani 1840 Schumanni klaveristiil on uus kvaliteet muusikaajaloos. 1) kirjutas enamasti väikevorme, kus iga pala on just kui hetkemeeleolu 2) klaverikäsitlus on orkestraalne, omapärased kõlavärvid 1) tsükkel "Fantaasiapalad" 8 pala, valitsevad tunded
"Meloodia", mis pole oma võlu kaotanud tänapäevani. Aastal 1892 lõpetas Rahmaninov konservatooriumi nii pianisti kui ka heliloojana. Diplomitööks valmis ooper "Aleko" Aleksandr Puskini "Mustlased" põhjal. Sellest ajast ilmuvad veel mitmesugustes zanrites teoased: Esimene klaverikontsert, "Eleegiline trio" Tsaikovski mäletuseks, armastusest Tsehhovi, oma kodumaa ja selle inimeste vastu sündis sümfooniline poeem "Kalju", rida romansse ja klaveriteoseid. Moskvas kohtas Sergei Rahmaninov oma suurt eeskuju Pjotr Tsaikovskit (vaata lisa 5). Saanud temalt innustust, rääkis Rahmaninov oma õpetajale Zverevile soovist pühenduda rohkem heliloomingule. Zverev aga nägi kahjuks poisis vaid pianisti ning olles selle vastu, katkestas ta Rahmaninoviga suhted ning ei rääkinud temaga aastaid. Sergei Rahmaninov kolis Zverevi juurest välja ning jätkas oma tegevust heliloojana iseseisvalt.
Tema käest sai Schubert oma esimesed muusikalised teadmised ja pillimänguoskuse, kuid isa soov, teha pojast koolmeister, jooksis liiva Schubert pühendas end täielikult muusikale. Helilooja jõudis luua üle pooleteise tuhande muusikateose. Tema pärusmaaks olid laulud (üle 600), soololaulu muutis koguni kontsertteoseks. Samuti oli lüürilis-romantilise sümfoonia alusepanijaks, kuid tema teoste hulgas leidub veel 10 sümfooniat (kolm jäid lõpetamata), klaveriteoseid, kammerteoseid, laulumänge, 19 ooperit, 7 missat. Franz Schuberti muusika on romantiliselt tundeküllane, sageli traagiline ja järjekindlalt realistlik. Tema suurimateks eeskujudeks olid Beethoven, Mozart ja Haydn, ent ise Viini koolkonda ei jõudnud. Mees lõi uusi teoseid katkematult, ta magas prillidega, sest sageli äratasid teda muusikalised mõtted, mis vaja kiiresti kirja panna. Probleemiks oli vaid suur vaesus ja rahapuudus. Muusikat tehes võis
programmilist muusikat ja iseloomulik joon oli meloodilisus. Orkestrikoosseis muusus ja juurde tulid vaskpuhkpillid ning löökpillid. Teostele võeti ainet muinasjuttudest või legendidest. Armastatud seltskonnatants oli valss. Uued muusikazanrid Sümfooniline poeem Programmiline süit Programmiline sümfoonia Operett Heliloojad Franz Schubert(Austria) tema muusika on romantiliselt tundküllane. Ta on kirjutanud oopereid, missasid, klaveriteoseid, sümfooniaid ja tsüklites laule (,,Ilus möldrineiu", ,,Talvine teekond") Robert Schumann(Saksamaa) tema teostes põimuvad unistus ja reaalsus, tundepuhangud ja lüürilisus. Tema loomingu kaalukama osa moodustavad programmilised klaveripalad(,,Lastestseenid", ,,Karneval") ja laulud(,,Poeedi armastus", ,,Naise elu ja armastus"). Ta on kirjutanud ka avamänge, sümfooniaid jpm. Ferenc Liszt(Ungari) klaverikunstnik, esines üle terve Euroopa ning tema
FREDERYK CHOPIN Esimesed kakskümmend aastat (1810-1830) kujutavad helilooja õnnelikku elu kodumaal. Teine üheksateist aastat (1830-1849) täis sisemisi vastuolusid, hingelist rahulolematust ja pettumusi välismaal. Kontrastid olid teravad. Chopini isa oli oma nooruse veetnud Prantsusmaal. Ta oli seal sündinud, 16-aastaselt aga Poolasse rännanud, abiellunud poolatariga, õpetajana oma elu poola haridusele ja kultuurile pühendanud. Chopini sünnipaigaks on Varssavist 54 km eemalolev väike külake Zelezovo Wola. Chopini isa oli siinse maavalduste omaniku juures kuvernaatoriks. Peagi kolis Chopin'ide perekond Varssavi. Suvekuud veetis helilooja maal, kus erilist huvi pakkusid talle talupoegade koosviibimised, rahvapilliorkestrid, värvikad rahvariided, toredad tantsud: poloneesid, masurkad, krakovjakid. Chopini esimeseks loominguliseks katsetuseks oli ka polonees, mille ta kirjutas 7-aastaselt ja viimaseks teose...
Laulutüübid : a) salmilaul-lähedane rahvalaulule b) varieeritud salmilaul- variatsioon vastavalt meeleolumuutusele c) läbikomponeeritud laul- muusika jälgib hingelisi muutusi või sündmuste kulgu, leidub kantaatliku ehitust Instrumentaalmuusikas eeskujuks Beethoven, (klassikaline vormimaailm romantilise sisuga). Teosed.: ooperid laulumängud, 7 missat, vaimulik ja ilmalik koorimuusika, 8 sümfooniat, 14 keelpillikvartetti, arvukalt klaveriteoseid. 3.Felix Mendelssohn- Bartholdy (1809-1847) Sündinud Hamburgis rikkas perekonnas, noorus Berliinis parimate õpetajate juures, Zelter nende hulgas. Varaküps pianist ja helilooja, kirjutas 13 aastaselt head kammermuusikat, 17 aastaselt avamäng "suveöö unenäole". Kunstireisid välismaale, Düsseldorfi muusikadirektor, siis Leipzigis konservatooriumi asutamine,(19. saj. juhtivaid muusikaõppeasutusi). Loomingus klassikaliste eeskujude tugeva mõju all-hiilgav instrumentatsioon,
Tema loomingu üks olulisemaid jooni on rahvuslikkus. Põhilisteks teemadeks on loodus ja isamaaarmastus. Tähtsus: osales Tallinna Kõrgema Muusikakooli asutamises(1919) ning juhtis seda neli esimest aastat. Temalt on sageli üldlaulupidude avalooks olnud koorilaul `Koit'. Teosed: süit `Lembitu'. Koorimuusika, soololaulud, instrumentaalkammermuusika, lavamuusika. Peeter Süda polüfoonilisus. Kasutas rahvamuusikast pärit motiive. Teosed: Põhiliselt oreliteosed(`Ave Maria', `Pastoraal'). Klaveriteoseid, segakoorilaul `Linakatkuja', soololaul `Muremõtted' , rahvaviisiseaded. Artur Lemba helilooja ja klaveripedagoog. Teostes domineerib viisirikkus ja värvikas orkestratsioon(seade orkestrile). Dramatismi leidub ooperiloomingus. Toetus klassikalistele vormidele. Teosed: ooperid `Lembitu tütar', `Kalmuneid', `Armastus ja surm'. 2 sümfooniat, 5 klaverikontserti, 2 pidulikku avamängu. Koorimuusikat (u 30 koorilaulu) Kammermuusika.
meeleolude pilte, rahutuid tundetõuse. Chopini on korduvalt suureks meloodiameistriks nimetatud. Kõige enam võib seda nokturnide põhjal väita. Vastandina etüüdidele valitsevad Chopini nokturnides aeglased tempod. Ka pole neis alati tegemist öiste meeleolude kujutamisega. Peale nokturnide on Chopin kirjutanud veel valsse, skertsosid, rondosid, ekspromte, kuulsa fa-minoor fantaasia ja mitmeid teisi klaveriteoseid. Robert Schumann 1810-1856 maja, kus Shumann sündis ELU R. Schumann sündis Saksi provintsilinnakeses Zwickaus 8.juunil 1810. a. Juba lapsepõlves avaldusid tal paralleelselt kirjanduslikud ja muusikalised anded ning esialgu oli raske valikut teha, millele pühenduda. Kirjandus abistas edaspidi alati ta muusikalist fantaasiat ja rida muusikapalu sündiski kirjandusteostest saadud inspiratsioonil. Isa surm 1826. a
annaabi.ee 
