Ferenc Liszt (1811-1886) Liszt oli 19. sajandi väljapaistvaid pianist, andekas helilooja, pedagoog, dirigent ja muusikapublitsist. Ta sündis saksa keelt kõnelevas Ungari piirkonnas, tema isa oli vürst Esterhàzy juures ametnik ja tegutses ka harrastusmuusikuna. Kuigi Liszt oli väga uhke oma Ungari päritolu üle, ei õppinud ta kunagi õieti ungari keelt rääkima, küll aga valdas perfektselt saksa keelt, millele koolis lisandus prantsuse keele oskus. Liszti pianistivõimed avaldusid varakult ja 9- aastaselt esines ta esimest korda publiku ees. Ta äratas kohe tähelepanu ja grupp Ungari aadlikke oli nõus toetama tema muusikaõpinguid Viinis, kus tema õpetajateks olid Czerny (klaver) ja Salieri (kompositsioon)
äärmusi, kasutati agoogikat; dünaamika - nüanssiderikas; hakati huvi tundma vanamuusika vastu; suurenes ilmaliku muusika tähtsus; süvenes huvi rahvamuusika vastu; pillid said tänapäevase kuju; kammermuusika lemmikpilliks klaver; tekkis virtuoosikultus; tähelepanu keskmes 3) Uued zanrid: soololaul, sümfooniline poeem; kammerlikud väiketeosed klaverile; klaveritranskritsioonid; operett. 4) Ferenc Liszet (1811-1886) - 19.sajandi väljapaistvaim pianist, andekas helilooja, pedagoog, dirigent ja muusikapublitsist. Sündis Ungaris, isa oli ametnik. 9-aastaselt esinesesimest korda publiku ees. Pärast seda õppis Viinis. Sel ajal kohtus ta ka Beethoveniga. Hiljem alustas koostööd Pariisi klavereid tootva firmaga. 1827.a. pärast isa surma süvenes religioosesse müstikasse. Alates 1830. a. tegeles muusikalise enesetäiendusega. Ta kohtus Paganiniga, kes sütitas temas soovi
konsert, mis toimus mõned kuud enne ta surma. · Ta jõudis oma lühikese elu vältel luua üle poolteise tuhande muusikateose. Enamasti olid need laulud ja klaveripalad. · esindatud romantilise muusika iseloomulikud tunnused isikliku alatooniga tundelisest lüürikast traagikani ulatuvad meeleolud, homofooniline faktuur, pika kaarega laulev meloodika, tempo ja dünaamika kontrastid. Ferenc Liszt 1811 1886 19. sajandi väljapaistvaim pianist, andekas helilooja, pedagoog, dirigent ja muusikapublist. Sündis saksa keelt kõnelevaks Ungari piirkonnas. · 1827 aastal eraldus ta oma sõpradest ja tuttavatest ning süvenes religioossesse müstikasse. Iga kontserdiga kogus ta üha enam kuulsust.Järgnesid kontserdid Euroopas. Publik eriti naised lausa jumaldas teda. · 1861 aastal kolis ta Rooma, kus üritas reformida
Liszt-kontroll-analüüs 1. Kes oli ja millega tegeles? (erinevad väljundid-erialad) Ferenc Liszt oli 19. sajandi väljapaistvaim pianist, andekas helilooja, pedagoog, dirigent ja muusikapublistist. 2. Liszti õpingud. Läbitud koolid,õpetajad. Muusikaõpingud Viinis, kus tema õpetajateks olid Czerny (klaver) ja Salieri (kompositsioon). 3. Liszti kogemus konservatooriumiga. Püüdis astuda Pariisi konservatooriumi, kuid teda ei võetud vastu, kuna ta oli välismaalane. 4. Liszti ja Beethoveni kokkupuude. Viinis kohtus Beethoveniga, mis jättis talle unustamatu mulje. 5
Teda peetakse laululoojaks. Tema laulud sisaldavad palju looduslüürikat ja saksa rahvalaule. "ungari tantsud"-neljale käele. Ferenc Liszt- 1811-1886. 19saj üks kõige väljapaistvamaid peaniste ja üks andekamatest heliloojatest. Oli dirigent, pedagoog, muusikapublitsist. Sündis saksa keelt kõnelevas Ungari piirkonnas. Publiku ees esinema hakkas juba 9aastaselt. Muusika õpetajad olid Czerny ja Salier- õppis Viinis nende käeall ja kohtus Beethoveniga, kes mõjutas ta muusikat. Liszt on tuntud eelkõige superpianistina.1827a tabab Liszti kriis- sureb isa,ebaõnn armastuses. Eraldub sõpradest ning süveneb religioosesse müstikasse. Liszt kohtubs Paganiniga, Lisztil süttib soov saavutada klaveriga sama mida Paganini viiuliga. 1867 a. alates hakkab ta külastama Ungarit vähemalt kord aastas. Liszt on Budabesti muusikaakadeemia üks asutajatest, ta töötas seal ka õppejõuna. Tal oli suur kujutlusvõime, otsis pidevalt uusi ideid. Liszti elu kajastus tema
Teose lõpus kuuleme veelkord algteemat. Etüüde on Chopinil kokku 27. Need on tähtsaks lüliks XIX sajandi pianismi arengus. Võrreldes Chopini ja Liszti etüüde, paistab silma oluline erinevus. Chopini etüüdid on oma ülesehituse poolest lähemal traditsiooniliste etüüdide mõistele. Neis on silmas peetud mingit üht tehnilist eesmärki, ühe võtte süvendamise taotlust. Sellele vastab ka ühe muusikalise kujundi domineerimine teoses. Ka Liszt taotleb tehnilist meisterlikkust. Helilooja aga ei jää esialgse rütmilise faktuurilise vormeli juurde, vaid laiendab ja muudab seda, vastandab sellele teisi elemente. Esmakordse kuulamise järel on Liszti etüüde raske etüüdideks nimetada, Chopini puhul paistab etüüdilikkus aga kohe silma. Chopin on kirjutanud veel 24 prelüüdist koosneva tsükli. Enamik neist on loodud Mallorca saarel. Tsükkel kujutab endast tolle perioodi muusikalist päevikut.
aastal lahkus schubert koorikoolist häälemurde tõttu. Looming : Lähtus enamasti klassikalistest vormidest. Kuulsaim sümfoonia on 1822. A loodud ,,Lõpetamata sümfoonia" h-moll, mille partituur leiti alles 37 aastat pärast helilooja surma. Teos, mida on nimetatud ka esimeseks romantiiliseks sümfooniaks, koosneb kahest osast, mõlemad on suhteliselt vaba käsitlusega sonaadivormis. Hästi on tuntud ka Schuberti laulutsüklid ,,Ilus möldrineiu" ,,Talvine teekond" ja ,,Luigelaul" Ferenc Liszt : (1811-1886) oli ungari pianist ja helilooja, ungari rahvusliku koolkonna rajaja muusikas. Teda loetakse üheks 19. sajandi suurimaks klaverivirtuoosiks ning sümfoonilise poeemi loojaks. Ta oli oma aja parimaid pianiste ning andis palju kontserte Euroopas, kus kogu aeg oli terve saal rahvaga täitunud ainult selleks, et teda kuulata. Ta kirjutas palju klaverimuusikat. Paljusid tema loominguid oli palju raskem mängida kui neid töid, mis olid valminud varem. Sel viisil
Wagner ütles lahti eeskujudest, püüdes saksa ooperile leida originaalset teed. Ta oli veendumusel, et libreto ja ooperi muusika peavad olema kirjutatud ühe isiku poolt. 1841. aastal valmis ooper Lendav hollandlane. See jõudis Dresdenis lavale 1843 ning Wagner töötas selle ümber 1853. 1842. aastal etendus Dresdenis ooper Rienzi. 1845 etendus 1844. aastal valmis saanud ooper Tannhäuser. 1849 avaldas raamatu Kunst ja revolutsioon mis kirjutab muusikutest. 1850 lavastas Ferenc Liszt Weimaris Wagneri ooperi Lohengrin. Libreto sai valmis 1845, partituur 1848. 1850. aastal ilmus ka artikkel, milles Wagner nõustus Robert Schumanni väidetega, mille põhiideeks oli "Mõistus eksib, tunded mitte iialgi". 1851 avaldas Wagner ooperireformile pühendatud raamatu Ooper ja draama. Kolmandal loominguperioodil valmis reformooper Tristan ja Isolde (1859). 1861 kanti ooper "Tannhäuser" ette Pariisi laval. See võeti seal väga halvasti vastu: saalist segati
Kõik kommentaarid