Liszt, Chopin, Wagner (3)

Ferenc Liszt (1811-1886)
19. saj. Silmapaistvaim pianist, andekas helilooja, pedagoog , dirigent , muusika publitsist. Sündis saksakeeltkõnelevas Ungari piirkonnas. Isa=harrastusmuusik. Juba 9-aastaselt esines esimest korda klaveril publiku ees. Ei saanud akadeemilist kõrgharidust, õppis eraviisiliselt nii Viinis kui Pariisis. Avaldab nii klaveris kui orkestrimuusikas erinevaid väljendusvahendeid ja muusikalisi võimalusi. Kasutab klaverit orkestraalselt, äärmuslikke registreid, kiire topet oktave ja tehniliselt väga nõudlikud. Elu teisel poolel laseb end preestiks pühiteda. Paganini oli temast vaimustes, utsitas teda takka harjutama klaverit ja Liszt soovis saavutada sama meisterlikkuse klaveril nagu Paganini viiulil. Rännates ühest riigist teie kolib ta 1861 Rooma . Sõbruneb sealse paavstiga. Üks Buthapesti Muusikaakadeemia asutajatest ja veel mõnede muusikakõrgkoolide asutajatest. Andis ka klaveritunde. Armastas mängide suurel laval suurele kuulajaskonnale. On loonud suurel hulgal klaveriteoseid. Armastas ungari rahvusmuusikat. Kirjutas:
19 Ungari rapsoodiat
2 klaverikontserti – 400 klaveritranskliptsiooni
Fryderyk Chopin (1810-1849)
Sündis Varssavi lähedal. Isa prantslane , ema poolatar. Loob uue klaveristiili ja toob kontsertlavale uued tantsud: masurkad, krakovjakid, valsid, polneerid jne. Tema muusikas ühenevad prantsaslik elegants ja poolakatele omade patriotism. Teda on peetud imelapseks – Poola Mozartiks. Tema esimene klaveriõpetaja oli ema. Eelkõige väikevormide meister. Olid Lisztiga väga head sõbrad. Ei võistelnud teineteisega, pigem innustasid. Chopin armastas intiimsemat õhkkonda. 1828 lõpetas Varssavi Lütseumi. 1825-29 õppis kompositsiooni Varssavi kõrgemas muusikakoolis. Pärast kooli tahtis ilma näha. Külastab Viini. Annab palju kontserte ja rabab suur menu . Lahkus Pariisi 1831 , kuhu jäi elu lõpuni. Peamine elatusallikas oli klaveritundede andmine. 1849 suri tuberkuloosi. 1849Aastast korraldavad poolakad Chopini loomingu propageerimiseks tema nimelisi pianisti konkursse siiamaani.
Looming:
Armastas peenekoleist, tämbrilist olustikku. Tega oma teoseid korduvalt ringi. Tema klaverimuusika oli tundeline , nõtke, erakordselt nüansirikas ja täis kaunistusi. Klaveriloomingu äikevormid: etüüdid, prelüüdid, valsid, poloneesid, masurkad, ballaadid, jne. Kir. 142?? klaverikontserti ja u 20 soololaulu.
Richard Wagner ( 1813 -1883)
Sündis Leipzigis. Tema muusikaõpingud algasid Kreisi koolis Preesdenis. Juba varakult oli huvi kirjanduse ja teatri vastu. Proovis ka ise näidendeid kirjutada. 1830 läks muusikat õppima Leipzigi ülikooli. Selle perioodi loomingus on tunda Mozarti, Beethoveni ja Weberi mõjud. 1832 kirjutas oma esimese ooperi. Žanr, mis kujunes tema loomigus juhtivaks. Töötas koolmeistrina ja muusikadirektorina. 1837 -1839 töötas kapelmeistrina Riias, kus dirigeeris nii oopereid kui sümfooniakontserte. Järgnesid aastad Londonis, Pariisis ja Berliinis. Valmis tema esimene püsivalt
“ Lendav hollandlane”. Alustas teist väljapaistva ooperi
kirjutamist. 1843. töötas Dreesdeni ooperiteatri kapelmeistrina. 1861 naasis kodumaale . Ta oli ammu unustanud ideaalsest ooperimajast. 1876. aastal avati välismaal Wagneri pooldajatest loodud seltsi toetusel Bayveuthis spetsiaalselt Wagneri ooperite esitamiseks . Selle avamiseks etendati surejooneline ooperitretaloogia. “Nibelungide sõrmus”. Antiiktragöödiate eeskujul kanti teos ette neljal erineval päeval. Festivalide traditsioon kestab tänaseni.
Looming:
19. saj suurim ooperireformaator. Tema ooperiidee põhiidee oli muusika , tantsu, draama ja poeesia süntees. Paljud ooperid põhinesid Saksa ja skandinaavia eepostel, legendidel ja müütidel. Harmoonias oli talle suureks eeskujuks Liszt. Levinud võteteks tema ooperites on juhtmotiivid – iseloomustati kindlaid tegelasi ja sündmustikku. Erakordselt võimas oli Wagneri orkester – neljakordne kooseis (tav. 70) palju puhkpille. “Tristan ja Isolde”