Heliloojad romantikud (0)

Sarnased õppematerjalid

8

docx

Romantism, Operett , Võimas Rühm. Programmiline muusika

Uued jooned muusikas : 1) Muusikateosel on pikk, justkui lõputu meloodia. 2) Värvikam harmoonia. 3) Kasutati uusi kõlavärve. 4)Muusikateoseid kujutati vabamas vormis. Kujunes välja sümfooniaorkestri suur koosseis, orkestrile lisati vask-, puhk-, ja löökpille. Programmiline muusika ­ oli uus ja väga levinud muusika 19 saj. Laenas süseesid kas kirjandusteostest, kujutavast kusntist, ajaloosündmustest või mõtles heliloja need ise välja. Tihti samastus helilooja peategelasega, süzees oli konflikte ja traagilisi lahendusi, sageli oli üldine kõlapilt jõuliselt nukker. Sajandi keskel vallandus poleemika programmilise ja absoluutse muusika ehk väljendusesteetika ja fomaalesteetika pooldajate vahel. Peamised zanrid: Romantikud kirjutasid kõikides klassikalistes zanrides, näiteks väga levinud olid sümfoonia, instrumentaalkontsert ja ooper. Tekkisid ka uued zanrid, nt. sümfooniline poeem, romantiline soololaul, lühipalad klaverile ja operett.

Muusika

12

doc

Muusikaajalugu

Romantism Romantism on euroopaliku kultuuri põhisuundumus 18. saj. lõpus ja 19. saj. esimesel poolel. Sõna "romantism" on tulnud prantsuse keelest. Selle mõistega tähistati 17.-18. saj. kirjanduses rüütliromaani, samuti fantastikal põhinevat kujutluslaadi ja kunstilise väljenduse tundelisust. Koolkondliku mõistena kinnistus "romantism" alles 1830. aaastail. Sõna "romantism" ilmus muusikasse 1810.a. saksa helilooja, kirjanik ja maalikunstnik E. T. A. Hoffmanni Beethoveni ­teemalistes esseedes, kus ta väitis, et muusika on kõige romantilisem kõigist kunstiliikidest ja isegi enam: muusika on ise puhas romantism. Kunagi varem polnud helilooja asetatud nii kõrgele pjedestaalile ­ helilooja oli kui ülempreester, kes on võimeline tajuma teistpoolsust, milleni tavaline inimene ei jõua. Selline romantiline kunstnikutüüp andis kogu kunstile kõrgema hoiaku. Subjektiivsuse valitsemine.

Muusikaajalugu

24

doc

Kokkuvõte Toomas Siitani muusikaajaloo õpikus.

keerukamaks. Meloodiate selge liigendus asendus pideva, lõpmatusse suunatud arenguga, rütm ,muutus vabamaks ja ebareeglipärasemaks, ning kaotas oma selge seose tekstiga. Zanrid jäid samaks ,domineerinud ilmalik laul loovutas koha missale ja motetile. Iseloomulik on äärmiselt viimistletud ja mõistuspärane polüfooniatehnika, mille arenenumaks võtteks on kaanon ( võte ,kus polüfoonilise teose mõned hääled tuletatakse teistest). 15.saj. II poole tähtsaim helilooja madalmaadel oli Johannes Ockeghem (1420- 1497).Pärit Ida ­Flandriast,laulis katedralikoolis,1440 siirdus Pr. ja sai kuningakapelli liikmeks ja peatselt juhiks. Tegutses peamiselt Tours`is ja Pariisis, Pr. kuningate kahes residentsis. Hinnatud kui suurepärane helilooja ja laulja, väljapaistvate heliloojate õpetaja. Looming- kümmekond terviklikku missat (mitmed kirjutatud vabas tehnikas).Üks kuulsaim teos on esimene säilinud polüfooniline reekviem ­missa.

Muusika

414

pdf

Tiit Lauk humanitaar

Need raamatud on ulatusliku kogumistöö tulemus, sisaldades suurel hulgal süstematiseeritud fakti- list materjali meie 20. sajandi esimese poole levimuusika ajaloo kohta. Olles keskendunud kogu eesti levimuusika ajaloo talletamisele, leidub siin ka hulgaliselt nimesid ja andmeid, mis aitavad tuvastada džässi arengu seisukohalt vajalikke sündmusi ja isikuid. Siiski on V. Oja- 5 Ernest Ansermet (1883–1969), kuulus Šveitsi dirigent ja helilooja, avaldas 1919 esimese arvestatava artikli džässmuusikast (Kernfeld 2002 II: 50); Robert Goffin (1898–1984), Belgia muusik, kriitik, poeet, jurist, avaldas esimese džässiraamatu; 1922–23 juhtis Brüsseli Ülikooli tudengite džässbändi Doctor’s Mysterious Six. (Kernfeld 2002 II: 50). 6 Intervjuu siinkirjutajale 8.02.2005. 7 Terminid “estraadimuusika” ja “estraadiorkester” tulid Eestis kasutusele nõukogude perioodil ja nagu U

Muusika ajalugu

Kommentaarid (0)