Leidsid 31 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Klassitsism kontrolltöö". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
klassitsism, maalikunst, kõrgklassitsism, impressionistid, courbet, repin, impressionism, maalikunstnik, varaklassitsism, arhitekt, vanne, kunstnikud, repini, kanin, gauguin, arhitektuur, realistid, tapetud, mara, burlakid, volgal, burlakk, edasiarendus, eeskujud, horatiuse, jacques, auguste, ingres, värvikloriit, delacroix, historitsism, eklektikasajandi lõpp ja 19. saj. algus. ROMANTISM - 19. sajandi I pool. REALISM - 19. sajandi keskpaik. IMPRESSIONISM - 19. sajandi II pool. POSTIMPRESSIONISM - 19. sajandi lõpp. JUUGEND JA SÜMBOLISM - 19. saj. lõpp ja 20. saj. algus. KLASSITSISM 18. sajandi teisel poolel arenes Prantsusmaal välja uus stiil, mis võttis oma eeskujud otseselt antiikkunstist. Seda nimetatakse klassitsismiks. Jäljendati antiikkunsti, sest antiikset ühiskonda peeti ideaalseks. Tavaliselt jagatakse klassitsism kahte perioodi: 1. Varaklassitsism kuni aastani 1800. 2. Kõrgklassitsism pärast seda. Prantsuse klassitsismi periodiseeritakse tavaliselt järgmisel moel: 1. 17601790 Louis XVI stiil 2. 17901800 Direktooriumi stiil 3. 1800u. 1820 ampiirstiil (tuleneb prantsusekeelsest sõnast 'empire' keisririik) Klassitsistlik arhitektuur Jacques Germain Soufflot (1713 1780) Pierre Vignon (17631828).
,,Esimene(varastatud?) suudlus". Levis kiigetemaatika. Jalga peeti kõige erutavamaks kehaosaks isegi lihtsalt jalalaba. J.B.S. CHARDIN oli tähtsaim 18. saj maalikunstnik Watteau kõrval. Teda võib pidada rokokoolikuks realistiks, kuna tema piltide aine oli võetud keskkihi igapäevasest elust. Ta kujutas ka natüürmorti, kus suutis üksikasjadesse laskumata edasi anda iga eseme materjali ja iseloomu. ,,Tüdruk sulgpalliga". Saksamaal levis Prantsusmaa mõjul samuti rokoo kunst, kuna saksa väikemonarhid üritasid jäljendada Prantsuse õukonna elustiili. Väliskujunduses domineeris hilisbarokk, sisekojunduses rokokoo.
MAALIKUNSTI AJALOOST SISSEJUHATUS Inimesed on juba kaugetest aegadest peale püüdnud luua ilu enda ümber. Muistsetest aegadest ja kadunud rahvastest teame palju tänu nende poolt loodud kunstile. Kunst peegeldab inimeste töid ja tegemisi, uskumusi ja maailmanägemist. Maalikunst on üks kunsti alaliik, mille väljendusvahendid on värv ja kahemõõtmeline kujutamispind, värvi kantakse pinnale harilikult pintsliga. Olulised on joonistus, heleda-tumeda ja valguskäsitlus, perspektiiv, faktuur ja kompositsioon, mis seob kujundite osad ja väljenduselemendid kunstitervikuks. Ajaloo jooksul on kunst (sealhulgas ka maalikunst) pidevalt muutunud. Eristatakse erinevaid kunstistiile ja kunstivoole, mis iseloomustavad mingi ajastu kunstile iseloomulikke jooni. KOOPAMAALID
* Humanism-maailmavaade, mis peab inimest kõrgemaiks äärtuseks. * Antiikkultuurist ja kunstist eeskuju võtmine. * Suurem ilmalikkus. 3) Too välja üks iseloomulik joon a) renessanssarhitektuurile - Antiikaja suured mõjud. b) renessansiaja maalikunstile- Realistlik ja looduslähedane kujutamislaad. 4) Too näiteid renessanssarhitektuurist! * Peetri kirik Roomas. * Kuningas Francois'i Chambord'i jahiloss. * Palazzod. 5) Iseloomusta Sandro Botticelli loomingut! Oli kuulsaim renessansiaja maalikunstnik. Madalareljeefe meenutavad kujutised on loodud tugevate ja ilmekate piirjoonte abil. Kehad ei toetu kindlale pinnale, vaid näivad hõljuvat õhus. Veelgi tasapinnalisem on luksusliku piltvaiba taoline allegooriline maal ,,Kevade". Botticelli hilislooming on usuliselt kirglik ja kohati lausa gootipärane. 6) Kirjelda Sulle enim meeldinud Itaalia kõrgrenessansi kunstniku loomingut, too näiteid loomingust! Leonardo da Vinci.
Esimene ratsafiguur peale 1000 aastat - Gatamelata Olulised kunstnikud vararenessanssi Itaalias: keskaja kunsti mõjudega Fra Angelico, Boticelli- tüüpiline vararenessanssi ajastu kunstnik( maalija) nt: Venuse sünd, Kevad Vararenessanssi maal Itaalia tunnused: kompositsioon on ülepaisutatud ehk kasutati väga palju detaile, puudus ühtne mulje. Erinevused maalikunstis Itaalia antiikaja eeskuju, fresko tehnika , suured formaadid ja madalmaades- sünge ilmega maalikunst, in kujutati koledatena, õlivärvid, väikesed formaadid, vararenessanssi ajastul keskaja mõjutustega aga kõrgrenessansis oli rohkem renessanssi ajastu kunst madalmaade kunstnikud vararenessanssi ajastust: hieronümus bosch, von Heikid KÕRGRENESSANSS tähtsaim asi, mille poole püüeldi suurejooneline tervik st et kompositsioonid olid kaalustatud, harmooniline, täpselt paika pandud arhitektuur, ehituskunst N: püha peetri kiriku kuppel Vatikanis, väikese kupliga kabelid- denpietto
Kõik need kunstiliigid jaotuvad veel omakorda alaliikideks ja erinevatel ajastutele on kunstistiilid erinevad. Arhitektuur Tarbekunst 5000 aastane skulptuur ARHITEKTUUR ehk ehituskunst on üks kesksetest kunstiliikidest. Arhitekti mõiste pärineb kreeka keelest (architekton) ja tähendab ehitusmeistrit. Arhitektuuri peeti kõigi kujutavate kunstide emaks, sest maalikunst ja skulptuur arenesid sageli ehitamisega seoses. Näiteks seinamaalingud seinte kaunistuseks. Ehitamise eesmärgiks on eelkõige pakkuda kaitset ilmastiku ja metsloomade eest. Tähtsat rolli ehituskunsti ajaloos määravad religioossed ehitused. Väga vana arhitektuur Lääne-Euroopas 4-2 a. tuh. Polnud hooned vaid usulised monumendid. Ornamente kasutati elamute kaunistamiseks. Megaliitilised ehitised (suur kivi) Loode-Euroopas. Kuulsaim Stonehenge'is nn kromlehh. Menhir (pikk kivi) Pr
Klassitsism referaat Tallinn, 2010 Mis on klassitsism? Klassitsism on viimane suur kunstistiil, mis hõlmab kõiki kunstiliike (arhitektuur, skulptuur, maalikunst). Nimi tuleb ladinakeelsest sõnast classicus eeskujulik, silmapaistev. Klassitsism jäljendas antiikkunsti, täpsemalt Kreeka klassikalise ajastu kunsti. See arenes välja 18. sajandil Prantsusmaal, tänu millele tõusis Pariis maailma kunstipealinnaks. Varem oli selleks olnud Rooma. Klassitsismi põhinõueteks olid "õilis lihtsus ja vaikne suurus". Kunst pidi olema õpetlik, ülistama voorusi ja võitlema pahede vastu. Tavaliselt jagatakse klassitsism kahte perioodi: 1. Varaklassitsism - kuni aastani 1800. J.L. David ,,Tapetud Marat" 2
· Vararenessans(15.saj)- keskuseks Firenze. Suurimaks kunstitellijaks oli seal Medicete perekond. Siis hakkasid inimesed panema suuremat rõhku elumaja mugavusele ja ilule. Tavaliste kokkusurutud elamute asemel ehitati nüüd palazzod ehk paleed, mis olid kolmenurksed ja horisontaalsusega ja kaunistati rustika. Selle stiili musternäidis on Palazzo Pitti Firenzes. Välditi kõike gootipärast. Ning võeti kasutusele pilastrid, frontoonid. Esmakordseslt tõusis maalikunst kõrgemale teistest kunstiliikidest. Kunstnikke teatakse ka nimepidi. Kuulsamaks peetakse Masaccio't . Tema üheks ilmekamaks tööks on ,,Paradiisist väljaajamine". Teine kuulsam kunstnik oli Sandro Botticelli, tema tuntumateks maalideks on ,,Primavera" ja ,,Venuse sünd". Ning Voldemar Vaga arvates oli geniaalseim maalikunstnik Andrea Mantegna, kes väljendas suurepäraselt inimese tundeid. Kuulsaim maal tema poolt on ,,Surnud Kristus"
käidi välja in võrdsuse idee. Mõjutas ka Suur Pr Revolutsioon 1789-1799. Kapitalistlike suhete kiire areng, linnade kiire kasv, töölisklassi arvukuse pidev kasv. Antiigihulluse ajajärk. ARHITEKTUUR. Üldine iseloomustus võttis eeskujux antiigi lausa selle jäljendamiseni välja. Korrapärasus, sümmeetrilisus, sambad, kolmnurksed viilud, kuplid, petikuste ja akende kasutamine, hakati tegema ka tüüpprojekte. Prantsusmaa klassitsismi sünnimaa. Soufflot Pantheon'i arhitekt, krüpti hakati matma ol in. Gabriel kuulsaks sai Pariisi sõjakooli ehitamisega, silmapaistvamaks on Versaillesse väike Trianon. Chalgrin ampristiil, projekteeris võidukaare Napoleoni tellimusel.. Saksamaa pol killustatud, Preisimaa esilekerkimine. Schinkel Berliini teatrihoone. Klassitsismi ajastust on ka pärit Brandenburgi väravad Berliinis. Venemaa Klassits ajal arenes vene arh hoogsalt edasi. Jätkus Peterb väljaehitamine..
Põhiliselt on tema tööd joonistused ja litograafiad, pigem illustratsioonid mida ta radikaalsetele ajalehtedele tegi. Tema tööde tüübid mõjuvad karikatuursena. Ta naeruvääristab seda, mida ta enda ümber näeb. Parlamentaaride ja ministrite kujutamine käib. Tavainimese suhtes leebem. Ta tegi ka skulptuure, samas tema maalid on pehmemad. Ta on esimene kunstnik, kes oma maalidel kujutab linnaelanikke. Teos (,,Kolmanda klassi vagun"). Gustav Courbet (1819-1877) radikaalne, kuid peetakse kõige sihikindlamaks ja tähtsamaks realistiks!!. Kui üldiselt realistid maalisid väiksemõõtmelisi maale, siis tema maalis suuremõõtmelisi maale, motiiv oli argipäevane mitte idealiseeritud. Tähtsamad teosed on ,,Matus Ornansis" ,,Kivilõhkujad", ,,Allikal". Ta maalis ainult seda mida ta nägi. Maalis olustikumaale, natüürmorti. Loobus oma mingist väiksest kohast ja tegi ise oma näituse, mille nimeks sai REALISM
Rokokoo maalikunstnikke peetakse tehniliselt väga andekateks. Palju kunstnikud loobusid eluvaatlusest ja maalisid kõike mälu järgi, mitmed maalid muutusid läägeks ja imalaks. Chardini peetakse väga tähtsaks kunstnikuks, tema oli rokokooliku realismi esindaja, tema maalis keskklassi igapäevaelu. Maalis mitmeid natüürmorte, andis edasi asjade materjali ja iseloomu. Lihtsate inimeste töökus, ausus ja perekonnaõnne. Ta austas madalmaade kunsti. Itaalia Põhiliselt levis maalikunst, tähtsaimaks keskuseks oli Veneetsia, veduudimaalijad. Tuntuim Canaletto. Tiepolo töötas saksamaal, tegi würzburgi lossi sisekujunduse, oli barokne. Tema maalide temaatika oli juhuslik, see sidus teda rokokooga. Inglismaa kunst 17-18 saj 17. saj esimesel poolel oli tugev kuningavõim, kuningate mõju on arhitekruutile väga väike. Õukonna maitse oli baroklik klassitsism. Lähtekohaks arhitektuuril oli kõrgrenessanss. Mille
Dyck. Kunstiajakeemia luuakse alles 18 sajandi II pooles. Erakunstikoolid samas eksisteerisid ka varem. Revolutsioon 17. saj keskpaigas, tulemuseks puritaanide võimuletulek ning puritaanid ei soosinud kujutavat kunsti. Alles 18.saj kujuneb välja normaalne kultuurielu. Tol ajal on silmapaistev teatrikunst tänu Shakespeare'ile. Restauratsiooniaegne näitetegevus oli labane. Huvitavad arhitektuurinähtused 17. saj Charles I ajal Euroopa suurim kuningaloss Whitehall, arhitekt I. Jones. Ületas mitmekordselt Hispaania & Prantsuse kuningalossi. Üle 4000 saali. Põles täiesti maha 1680.aastate alguses. Säilinud vaid Banqueting House (Whitehali pidusaal) varapalladionism. Palladio kujunes väga populaarseks arhitektiks tänu Inigo Jonesile. Jones käis korduvalt Itaalias, matkis Palladiot. Palladionsmile oli tüüpiline kolossaalorder, ka Banqueting Houseis kolossaalorder, lamekatus a la rooma villad antiikajal.
H.Daumier (1808-1879) Oma töödes kujutas ta suurlinna lihtrahvast, karikatuurid kajastasid poliitilist olukorda. Maalidel kujutas ta peamiselt tööliste eluolu. Tema karikatuurid hakkasid 1831. aastast ilmuma ajakirjas La Caricature. Kuninga Louis-Philippe I karikeerimise eest mõisteti talle pooleaastane vanglakaristus ja rahatrahv. Nimelt näitas ta kuningat muinasjutulise koletise Gargantuana, kes ahnelt neelab rahvalt kokkuriisutud vara ja kulda. F.Millet (1814-1875) Prantsuse maalikunstnik. Jean-François Millet sündis talupoja peres ja pidas end surmani talupojaks. Ta õppis maalikunsti Cherbourg'is ja alates 1837 Pariisis. Aastal 1840 loobus ta õpingutest ja hakkas tööle kunstnikuna, sattudes Honoré Daumier' mõju alla. 1841 ta abiellus, 1844 jäi leseks. Aastal 1849 kolis ta Barbizoni, kus elas surmani, maalides eeskätt talupoegi, elu lõpupoole ka maastikke. Stiililt oli ta realist, kuid mõjutas tugevasti impressioniste. Millet ei maalinud kunagi natuurist
Klassitsism Toretsev barokk ja mänglev rokokoo kaotasid oma tähtsuse koos absolutistliku kuningavõimu kukutamisega Prantsusmaal. Võimule tõusnud kodanluse meelelaad oli kainem ja asjalikum, selles suunas arenes ka kunst. Aastatel 1770 1830 Euroopa kunstis valitsenud stiili, mis püüdis jäljendada antiikkunsti, nimetatakse klassitsismiks. See on viimane stiil, mis haaras üheaegselt kõiki kunstiliike, rõhutades reeglipärasust ja tasakaalu, lihtsust ja selgust
Bütsantsi kultuuris kohtuvad hellenistliku euroopa ja idamaade kunst. Riigi ja ka kunsti õitseaeg keiser justinianus 1 valitsemisaeg. Tuntuim rajatis Hagia sophia katedraal-pärast türklaste vallutusi muudeti mõseeks. Bütsantsi ja vana vene ehitised tsentraalehitised, mis on rajatud kreeka risti kujulisele põhiplaanile. Sellisele on iseloomulik ristkuppel. Bütsantsi kunstis ei viljeletud skulptuuri, sest need meenutasid liialt antiikjumalaid., seevastu tõusis kõrgele tasemele maalikunst. Põhilised maalikunsti näited on sakraalsed seinamaalid, ikoonid-puutahvlile maalitud pühapilt. Venemaa võttis 988a ristiusu vastu bütsantsis. Tuntuim vene ikoonimaalija oli rubljovi kolmainsus. Vene kirikute ehituses iseloomulik kuplite rohkus ja värvikirevus-sibulkuppel, sagedasti kullatud. Romaani stiil 10-12saj Stiil on saanud mõjutusi antiik ja varakristlikust kunstist, bütsantsi , vähesel määral ka islami kunstist. Pea kogu romaani kunst oli seotud ristiusu kirikuga
10. saj.1192 romaani stiil 11081485 gootika 14. saj. eelrenessanss 15. saj vararenessanss 16. saj. Kõrgrenessanss: Leonardo da Vinci 1452-1519, Michelangelo Buonarroti 1475-1564, Raffael 1483-1520,Albrecht Dürer 1471-1528 17. saj. Barokk Rembrandt van Rijn 1606-69, Peter Paul Rubens 1577-1640 18. saj. rokokoo 17501800 varaklassitsism 18001850 Kõrgklassitsism J. L. David 1748-1825, J.A. D. Ingres 1780-1867 19. saj. historitsism, eklektika u 17701850 romantism u 18501900 Realism Gustave Courbet 1818-1877 187420. saj. algus Ipressionism:Claude Monet 1840-1926 19. saj. lõpp20. saj. algus Sümbolism Edvard Munch 1863-1944, juugendstiil Gustav Klimt 1862-1918, rahvusromantism
Alustas õppimist maalikunstnikuna. Õppis skulptuuri Firenzes. Versailles'i jaoks tegi Perseuse ja Andromeda skulptuuri. Kõige kuulsam on Crotoni Milon. · Jean- Baptiste Pigalle(1714-1785)- Eklektikasse kalduv kunstnik. Voltaire. Laps puuriga. Mercurius sandaale kinnitamas. · Edme Bouchardon(1698-1762)- Tema oli klassitsismi kalduv kunstnik. Amor, kes teeb endale Heraklese nuiast vibu. Fauni kuju. · Maalikunst: Ei toimunud järsku lahkuhüppamist vanast. Maal muutub dünaamilisemaks ja rahulikumaks. Eelistatakse hele- tumeda kontraste. Vaatajaid rabatakse pidulikkusega. Sünnimaaks Itaalia. Puudus ühtne kunstikeskus. · Annibale Carracci- keskne on tema laemaal, mis kujutab Baccose triumfi Palazzo Farneze laele. Maarja taevaminek. · Vennad Carraccid(3) asutasid Bolognas kunstikooli, aktiivsemalt tegutses Lodovino.
Alzeeria naised Chiose veresaun Dagerrotüüp 1837 Realism - 19.saj teine pool Pr. Barbizoonlased Venemaa peredvizdnikud 19.saj toimub suur vastandumine Ühiskonnakriitiline realism Peredvizdnikud - rändnäitused Jean-Baptiste Camille Corot 1796-1875 Maastik - maalib nii nagu on, igapäevaelu Jean-Francois Millet 1814-1875 Viljakoristajad- ühiskonnakriitiline, näitab ühiskonna vaeset kihti Palve - pole millelegi muule loota peale jumala, et nälga ei jääks Gustave Courbet 1819-1877 Kohtumine e "tervist härra Courbet" - Courbet on seljakotiga vana, lihtsalt riides, nagu talupojad Matus Omans'is - f***ing huge, iga kord ei pea olema ühiskonnakriitiline Ilja Repin 1844-1930 - nõukaaja esikunstnik (postuumselt) Kirikurongkäik Kurski kubermangus - peaksid olema kõik võrdsed, tehakse sotsiaalselt vahet, rikkad grupis, vaesed hobustega eraldatud teistest, sant eesplaanil, vene talupoja hädad, Burlakid Volgal- Ootamatu külaline - Vassili Perov 1833-1882
pidutse mas, nagu vare m ko m b eks, vaid töö ja tõsiste toimingute juures. Maalid on lihtsad, rahulikud; ülekaalus on raskepärane ja kurvam e elne toon. Tuntuim töö ,,Viljapeade korjajad" põllul ku m mardamas kol m vana vaest naist, kes teostavad n ö järelnoppi mist. * Gustave Courbet. Kunstis iseõppija. Andis suunale ni me kui 1855. Aasta Pariisi maail manäitusel C ourbet` töid ametlikule näitusele ei pandud, üüris ise saali ja riputas ukse kohale sildi ,, Realism". C ourbet oli suurt kasvu tugev m e es, selline on ka te ma kunst m eh elik , j õuline, kohati tooreski. Näeb ja maalib
Õue taga asus sammassaal, seal paiknesid jumalakujud. Templi väravaehitist nimetatakse pülooniks, see koosneb kahest kõrgest müüriplokist. Omaette tüübi moodustasdi nn. Päikeseetmplid, mille tährtsaimaks osaks oli kõrge obelisk müüriga piiratud õuel. Obelisk oli tavaliselt samuti hieroglüüfidega kaetud. Templeid raiuti ka kaljusse, kusjuurs imiteeriti vabalt seisvate ehitiste detaile, eriti sambaid. 2. Madalmaade maalikunst 15 sajandil Madalmaades olulisimaks maalitehnikaks tahvelmaal /altarimaal.Madalmaade maalijad kasutasid 15 sajandi jooksul õlivärve, aga itaalias levisid need alles sajandi lõpul. Leiutised: ÕLIVÄRVID, PEENMAALITEHNIKA Õlivärvide segamine võimaldab saada lõpmatu arvu värvivarjundeid, mis paremini vastavad looduses nähtavaile. Õlivärvide mahlakus ja erksus andsid edasi ülipeeni detaile.. Õlivärvid erksamad ja sarnased loodusele
3 Martin Schongauer (u. 1448/50 1491) Albrecht Altdorfer (1480 1538) Matthias Grünewald (1480 1528) Lucas Cranach vanem (1472 1553) Hans Holbein noorem (1497 - 1543) 5. Leonardo da Vinci 1452-1519 Esimene ja kõige suurem renessansiaja meister, oma ajastu geenius. Lisaks maalikunstile oli ta ka väljapaistev skulptor, insener, arhitekt, filosoof, loodusteadlane ja leiutaja (kavandas alles saj. hiljem kasutuselevõetud tehnilisi seadmeid nagu helikopter, jalgratas, allveelaev jne.) Oma kunstnikukarjääri alustas Leonardo 1469 Firenzes Andrea del Verrocchio töökojas õpipoisina. Esimeseks säilinud Leonardo maaliks peetakse "Maarja kuulutust" (14721475). Selle perioodi olulisimaks teoseks peetakse "Kuningate kummardamist" (u. 14811482), just selle maaliga leidis Leonardo oma stiili, hüljates
20. SAJANDI KUNSTI AJALOO EKSAM 2017 JAANUAR 1. Postimpressionism (Van Gogh, Gauguin, Cézanne, Toulouse-Lautrec, nabiid, neoimpressionism: Seurat) Vaevalt olid impressionistid leidnud oma stiili, vaevalt oli impressionistlik vormikõne lõplikult välja kujunenud, kui kunstis hakati otsima uusi väljendusvõimalusi. 19. sajandi lõpul tekkinud uutele suundadele on iseloomulik ennekõike vastutöötamine impressionismi rafineeritud nüansirikkusele, ebamäärasusele ja pehmusele, püüd suurema vormikindluse ja ilmekuse poole. Seda taotlesid osalt juba neoimpressionistid, kuid järjekindlalt kehastuvad uued tendentsid CÉZANNE´i, GAUGUIN`i ja VAN GOGH´i loomingus
Ideoloogiaid ei saa tõestada, aga põhjendada. Ideoloogia püüab korrastada väärtusi. Tahestahtmata ei saa kunstis ( ja üldse humanitaarteadustes) eristada teooriat hinnangutest. PRANTSUSE KUNST (st Pariis) Prantsuse Akadeemiad kunstihariduse keskused alates 17saj, õpetuse alusepanijaks Nicolas Poussin (lähtus RafaelistjtItaaliast lõi akadeemilise kunsti õpetamise aluse; maalikunsti alus kui ideaalne joonistus, värv allub joonistusele) vaidles Rubensiga maaliline maalikunst on pildi lähtekohaks ja värvimass on 'joone' lähtekohaks. P; on olemas üks igavene ja muutumatu ilu mille poole kõik püüdlevad (kõige lähemal sellele olid Vana- Kreeka kunstnikud). Kui maalikunst oli alates renessansist kujutanud 3mõõtmelist nähtavat maailma, ,siis akadeemia ei pidanud piisavaks lihtsalt nähtava looduse jäljendamist (loodus kui toormaterjal; vaja minna sellest kaugemale), figuraalne kunst kui kõrgeim. Figuurid
23. KEHAKUNST JA PERFORMANCE 24. VIDEOKUNST JA FOTOGRAAFIA 25. TRANSAVANGARDISM JA NEOEKSPESSIONISM "Ma võiks oma muusikat võrrelda valge valgusega, mis sisaldab kõiki värve. Ainult prisma võib jagada värvid ja teha nad nähtavaks; see prisma võiks olla kuulaja hing." (Arvo Pärt) IMPRESSIONISM Realistid muutsid lõplikult reegliks kaasaegse elu kujutamise põhimõtte. Impressionismi võib vaadelda realismi edasiarendusena. Kui realist COURBET maalis ainult seda, mida nägi, siis 1860-ndail aastail hakkasid mõned noored prantsuse kunstnikud seda põhimõtet rakendama rangemalt kui Courbet ise. 1874. aastal jõudsid need kunstnikud esimese grupinäituseni. Näitusel eksponeeritud CLAUDE MONET´ töö ,,IMPRESSIOON. TÕUSEV PÄIKE" (impressioon = mulje) mis andis kriitikutele põhjuse nimetada seda kunstnikerühma pilkavalt IMPRESSIONISTIDEKS. Kunstnikud aga leidsid selle
10. kehakunst - performance 11. modernism – postmodernism 1.Impressionism ja moodne maailm Realistid muutsid lõplikult reegliks kaasaegse elu kujutamise põhimõtte. Impressionismi võib vaadelda realismi edasiarendusena. Kui realist COURBET maalis ainult seda, mida nägi, siis 1860- ndail aastail hakkasid mõned noored prantsuse kunstnikud seda põhimõtet rakendama rangemalt kui Courbet ise. 1874. aastal jõudsid need kunstnikud esimese grupinäituseni. Näitusel eksponeeritud CLAUDE MONET´ töö „IMPRESSIOON. TÕUSEV PÄIKE“ (impressioon = mulje) mis andis kriitikutele põhjuse nimetada seda kunstnikerühma pilkavalt IMPRESSIONISTIDEKS.
Kasutatakse peegleid ja seinad olid värvitud heledaks. Pikuti ja laiuti tulid liistud millel olid kullatud ornamendid. Kasutatakse palju orvandeid, taimemotiividega. Oli tunda Aasia mõjutusi. Hiinast toodi portselani ja nipsasju. Arhit: G.Oppenordt ja G.Boffrand MAALIKUNST: Maalid olid väga dekoratiivsed ja nendega kaunistati interjööri. Piltidel lebavad naised ja nende kavalerid ning lendasid ringi Amorid. Tegija: F.Boucher. Siin hakkas välja kujunema aadlike kultuur ja maalikunst ning rahvalik kunst. . Rembrant. Hollandi kunstnik. Tuli Amsterdami 25.a. Abiellus rikka naisega ning see võimaldas tal kunsti koguda ja maalida. Süseed sarnased teiste omadega. Pildid väga sügava sisuga ja ilmel ei olnud eriti tähtsust. Oluline oli inimese hing. Valgus on tema teostes koondunud teoste sõlmpunkti. Tema maalis oma naisest Saskiast v. palju pilte. Ta joonistas ka ennast. Kõrges vanuses purustas ta kindla paraadportree. N: "Püha perekond". Põhi tegu ei
23. KEHAKUNST JA PERFORMANCE 24. VIDEOKUNST JA FOTOGRAAFIA 25. TRANSAVANGARDISM JA NEOEKSPESSIONISM "Ma võiks oma muusikat võrrelda valge valgusega, mis sisaldab kõiki värve. Ainult prisma võib jagada värvid ja teha nad nähtavaks; see prisma võiks olla kuulaja hing." (Arvo Pärt) IMPRESSIONISM Realistid muutsid lõplikult reegliks kaasaegse elu kujutamise põhimõtte. Impressionismi võib vaadelda realismi edasiarendusena. Kui realist COURBET maalis ainult seda, mida nägi, siis 1860-ndail aastail hakkasid mõned noored prantsuse kunstnikud seda põhimõtet rakendama rangemalt kui Courbet ise. 1874. aastal jõudsid need kunstnikud esimese grupinäituseni. Näitusel eksponeeritud CLAUDE MONET´ töö ,,IMPRESSIOON. TÕUSEV PÄIKE" (impressioon = mulje) mis andis kriitikutele põhjuse nimetada seda kunstnikerühma pilkavalt IMPRESSIONISTIDEKS. Kunstnikud aga leidsid selle nimetuse endile sobiva olevat, sest
jääb siiski 15.sajandi lõppu Eesti Ka Eestis asub mitmeid kuulsaid tiibaltareid, neist suurim Niguliste kiriku tiibaltar, mille on teinud H. Rode Tiibaltarite meistrid Lübeckis H. Rode ja B. Notke (Pühavaimu kiriku tiibaltar) Notke on küll kunstnikuna rohkem tuntud, ta on teinud Stockholmis sealses Suurkirikus asuva Püha Jüri kuju (võitleb draakoniga, ratsamonument). Oli eelkõige skulptor ja õpilased tegid maalingud H. Rode oli eelkõige maalikunstnik. Kujud tehtud tema õpilaste poolt, tema teinud maalingud Püha Viktori kujutamine, teadlased arvavad, et Püha Viktor on Tallinna linna kaitsepühak Surmatants Niguliste kirikus on ka 1 suur tahvelmaal. Suure katkuepideemia järel surmatantsuteemalised tahvelmaalid, Niguliste Surmatants säilinud on sellest esimesed 7-8 tahvlit. Algab traditsiooniliselt paavsti ja keisriga Niguliste surmatantsu peeti mitu sajandit Lübeckis asunud ehtsa Notke
Skulptuurikunstis võib eristada ümarplastikat ja reljeefe. Viimased on vaadeldavad vaid ühest küljest. Reljeef võib olla madal, keskmine, kõrge või süvendatud. Otstarbe järgi võib skulptuur esineda ansamblina (monumentidena), olla seotud ehitisega või pargikujundusega (ehitusplastika või pargiskulptuurid), aga olla ka asukohast sõltumatu (vabaplastika). · Maalikunst unikaalne (kordumatu) värviline kujund tasapinnal. Maalikunst jaguneb seina- e monumentaal- (fresko- ja sekotehnikas), mosaiik-, klaasi (vitraazkunst), tahvel- ja miniatuurmaaliks (nt käsikirjaliste raamatute illustratsioonid keskajal). · Graafika tasapinnaline kunstiline kujund, mis luuakse trükkimise abil. Tehnikad: kõrg-, sügav- ja lametrükk.
Kunstisuund keskendub peamiselt optiliste efektide loomisele. Lihtsate geomeetriliste kujundite ja värvi- või valguskontrastide abil püütakse edasi anda ruumilist muljet või liikumist. Opkusst on tugevalt mõjutanud tänapäeva moe-, tarbe- ja eriti reklaamikunsti. Impressionism Fotolik kompositsioon, flanööri pilk Renoir. Vihmavarjud. 1881-86 Ainus aktsepteeritud nais- impressionist ameeriklanna Mary Cassatt (1844-1926) Mary Cassatt. Autoportree. 1878.>>> Degas. Prl Cassatti portree. Ca 1876-1878>>>
LOENGUD MAASTIKUARHITEKTUURI AJALOOST 2010 Õppematerjal maastikuarhitektuuri ning maastikukaitse ja hoolduse üliõpilastele Koostanud Kadi Karro AEGADE ALGUS NING VARAJANE MAASTIKUKUJUNDUS. Esimesed maastikud, nende areng. Varajased tsivilisatsioonid: Egiptuse ning Mesopotaamia (Babüloonia, Assüüria ja Pärsia) kultuurid ja maastikukujundus. VANA-KREEKAST KESKAJANI: Antiik-Kreeka linnaplaneerimine ja aiad. Antiik-Rooma linnaplaneerimine ja aiad. Vitruvius "De Architectura". Islami aiad. Euroopa läbi keskaja: kloostriaiad, religioosne sümboolika; botaanikaaiad, linnakodanike aiad. RENESSANSS: Vararenessanss Itaalias 14. saj. Renessanss Itaalias 15.- 16. saj. Manerism ja barokk Itaalias 16.-18. saj. Linnaruum Itaalias: piazzad keskajast barokini. BAROKK: Barokk Prantsusmaal 17. saj. Prantsusmaa naabermaad 16.-18. saj: regulaarstiil Inglismaal, Hispaanias, Austrias, Saksamaal, Madalmaades, Venemaal, Rootsis, Taanis. EESTI VANEMAD MÕISAAIAD JA -PARGID. Kuni 18. sajandi kesk
annaabi.ee 
