Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "KLASSIKALINE PERIOOD". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
ateena, sparta, pärsia, teeba, perikles, ateenlased, korintos, mereliit, orjadmees, loosi, strateegi, metoigid, periklese, hegemoonia, aasia, türannia, reform, pinged, kyros, autonoomia, kreeklased, ilmet, lühikeseks, pidevad, sõjad, ligikaudne, barbarid, konfliktides, suunaja, liikmetele, vaestel, ajutiselt, igatahes, delose, pannud, kimon........................................ 9 Ühiskond ja vaimuelu arhailisel perioodil. Linnriikide teke ................................. 11 Sparta ................................................................................................ 14 Ateena ............................................................................................... 16 Kreeka linnad Itaalias ja Sitsiilias ................................................................ 20 Anatoolia riigid: Früügia, Lüüdia ja Pärsia esiletõus ................................................ 21 Früügia .............................................................................................. 21 Lüüdia ............................................................................................... 21 Meedia riik ja Pärsia imperiumi kujunemine ................................................... 22 Pärsia sõjad ..........................................................................................................
sõjaväe korraldust. Antiikaja sõjakirjanikud eristasid sõjas sõja ettevalmistamist (kaitsevajadusteks kindlustuste ehitamine, sõjariistade hankimine, sõdurite värbamine, raha muretsemine), maavägede taktikat (vägede jaotamine, relvastumine), meresõjataktikat ning piiramis- ja kaitsekunsti. Kreeka Kreeka-Pärsia sõjad 499 479 499 algas Joonia ülestõus Mileetose juhitud Väike-Aasia rannikulinnade vastuhakk Pärsia ülemvõimule. Ülestõusnud rüüstasid Sardeist, kuid said seejärel Efesose lähedal lahingus lüüa. Seejärel liitusid ülestõusuga ka Küprose kreeka linnad, kuid alistati peagi, joonlaste laevastiku toetusest hoolimata, uuesti Pärsia ülemvõimule. Kreeka liidulaevastik sai Mileetose juures pärslaste laevastikult lüüa. Mileetos piirati ümber ning vallutati ja hävitati 494. aastal. 492 saatis Dareios oma väimehe Mardoniose juhtimisel laevastiku Kreeka vastu, kuid see
3. Mandri-Kreeka e Balkani poolsaar jagunes omakorda kolmeks: · Põhja-Kreeka suurim, majanduslikult ja kultuuriliselt kõige vähem arenenud. · Kesk-Kreeka territoriaalselt väikseim, kultuuriliselt ja majanduslikult arenenuim. Termopüülide kitsastee Põhja- ja Kesk- Kreeka vahel. Korintose maakitsus Lõuna- ja Kesk-Kreeka vahel. Atikasse oli koondunud kogu Kreeka kultuur. Atika keskus oli Ateena. Veel u paarkümmend linnriiki. Deelose saarel oli Kreeka rahakassa. Elanike suurimad tuluallikad olid viinamarjade ja oliivide kasvatamine. Osati väga hästi merd sõita. Hõbedakaevandused. Ateena oli käsitöökeskus. Seal oli üks suuremaid savinõude töötlemise keskusi. · Lõuna-Kreeka e Peloponnesos tasane ala, ideaalne teraviljakasvatamiseks. Nisuga varustati kogu piirkonda. Käsitöö,
Peagi sai Urukagina lüüa Umma, Uruki ja Uri valitseja Lugalzagesi käest, kes vallutas Lagasi ja ühendas, nähtavasti esimese valitsejana, kõik tähtsamad Sumeri riigid oma võimu alla. Akkadi riik 2340 2159 Sargon (Sarrukin tõeline kuningas) 2340 2284. Semiidi päritolu valitseja; pärines sumeri riikide põhjapiirilt. Tõusis Kisi kuningaks, purustas seejärel Lugalzagesi väed ja allutas kogu Sumeri. Talle allus ka Elam ja tema valdused olevat ulatunud Pärsia lahest Vahemereni. Rajas riigi uue pealinnana Akkadi (Agade) linna mis andis nime kogu tema riigile. Riigikeeleks sai akkadi keel varaseim teadaolev semiidi kirjakeel. Samas püüdis Sargon muganduda Sumeri traditsiooniga, määrate muuhulgas oma tütre Sumeri kuujumala Nanna preestrinnaks Uris. Naramsin, Sargoni lapselaps (2260 2223); sai jagu Sargoni surmale järgnenud sisekriisist ja taastas riigi ühtsuse. Tema ajast pärinevad varaseimad kindlad tõendid
Nanna/Sin, Utu Šamaš; Inanna/Ištar ja Dumuzi/Tammuz; templid ja rituaal; ennustamine; surmajärgsus; lood maailma algusest: “Enuma eliš”. 9. Kangelaseepika: Gilgameš. 3) Egiptus 1. Geograafilised ja looduslikud olud ning nende mõju tsivilisatsiooni iseloomule.. 2. Ühtse riigi kujunemine ja Vana riik: Narmer ja Menes; kiri; Džoser; 4. dünastia ja suured püramiidid; kuningavõim, selle tiitlid ja sümbolid; riigi sisekorraldus ja välissuhted. 3. I vaheperiood ja Keskmine riik: Teeba esiletõus; uued jooned sisekorralduses ja välissuhetes. 4. Hüksoslased ja II vaheperiood. 5. Uue riigi algus; sõjalise aristokraatia ja amoni preestrkonna mõju kasv; Thutmosis I; Hatšepšut ja Thutmosis III; vallutused Aasias; Amenhotep III. 6. Echnaton ja Atoni kultus. 7. Ramseste aeg: konflikt hetiitidega; Ramses II. “Mererahvad”. Viimased Ramsesed ja Uue riigi langus. 8. Religioon: templid ja rituaal; tähtsamad jumalad (Re/Atum, Osiris, Isis,
500-338 Klassikaline periood: Kreeka-Pärsia sõjad (500-478): VI s teisel poolel langes Kreeka Pärsia võimu alla, peale oluliste lahingute võitu tõrjusid kreeklased pärsaled ära. Kreeka hiilgeaeg (480-431): Ateena ja Sparta olid võimsaimad paljude liitlastega riigid
hieeroglüüfkirja reformija, mille järel tekkis kanooniline kirjakuju. 26.saj hiigelpüramiidid: Cheops, Chepren, Mykerinos Keskmine Riik 20.-17.saj "Sinuhe jutustus"; Egiptuse kirjanduse tähtteos, loodud Keskmise Riigi ajal. Kangelaslugu Sinuhest, kes tappes kuninga mõrtsuka saavutas kohalike austuse. Uus Riik 16-11.saj Thutmosis I; 16.saj lõi Egiptuse suurvõimu, vallutused Eufratini ja püstitas seal võidusteeli. Pealinna viis Memphisesse, Teeba jäi Amon-Ra kultuskeskuseks. Alustas Karnaki templikompleksi rajamisega (tema haud Teeba lähedal kaljus Kuningate orus) + Luxori tempel. Seega edaspidi Memphis jäi poliitilsieks keskuseks, Teeba kultuskeskuseks. Hatsepsut 15.saj naisvaarao, kelle võimulepääsemist peetakse esimeseks dünastiasiseseks kriisiks. Rajas hauatempli Deir el Bahris. Thutmosis III 15.saj eelmise kasulaps ja tahtis H täielikult maha vaikida, st hävitas tõendeid ta eksistentsist
käsitöö Kirja olemasolu lineaarkiri A, mida ei osata lineaarkiri B, mida tänavu lugeda osatakse lugeda Hävingu põhjus u 1500 a eKr Thera saarel u 1200 a eKr võimude Vulkaani hiidlaine sissetung või sisetülid Peoloponnesose sõja lõpetanud rahu tingimused 1. Ateena võis alles jätta vaid 12 laeva 2. Spartale tuli maksta sõjahüvist 3. Ateena demokraatlikus kukutati 4. Ateena kindlused hävitati 5. Ateena mereliit saadeti laiali Sparitaatide kasvatus Sünd- ellu jäeti vaid elujõulised. Väetid ja vigased hukati vanemate nõukogu otsusega. Otsuse viis täide isa. 7-13 a. lapsed eraldati vanematest ning paigutati riiklikesse koolidesse, seal õpetati ennekõike
Kodanikud olid inimesed kellel oli õigus polise valitsemisest osa võtta. Kodanikud olid ainult vabad täiskasvanud põliselanikud kes olid meessoost. Naisi kodanike hulka ei loetud. Kodanikud olid ka sõdurid ja kaitsesid polist vaenlaste eest. Rahvakoosolekutele koguneti riigiasju arutama. Kodanikud valisid ise nõukogude liikmed ja ametnikud. Nad olid enamasti Aristrokaadid. Algul olid kõik polised Aristrokaatlikud kuid hiljem arenes id välja Demokraatlikud polised. Ainult Sparta jäi aristrokaatlikuks. Demokraatia tähendab Kreeka keeles rahva võimu. Aristrokaatlikud linnriigid Aristrokaatlik linnriik oli Sparta. Aristrokaatia tähendab seda et polist valitsesid ainult kõige rikkamad ja mõjukamad. Aristrokaadid olid need kes valitsesid Aristrokaatlike poliseid. Aristrokaadid olid linnriigi kõige rikkaimad ja suursugusemad. Ainult aristrokaate loeti Spartas kodanikeks. Türannia Türannid on isehakanud valitsejad. Kõik aristrokaadid ei olnud üksteisega
kreeklased tunnustasid ja imetlesid nende muistset tsivilisatsiooni. Sellegipoolest pidasid kreeklased end teatud mõttes barbaritest paremaks: nad uskusid, et ainult neil oli omane kodanike vabadusel põhinev riigivorm linnriik. Polis: riik ja ühiskond Kiired muutused nõudsid ühiskonna sisemise korralduse täiustumist ja kreeklastel hakkas kujunema linnriiklik korraldus. Linnriigid kujunesid Kreeka emamaal kui ka kolooniates. Nende seas olid tähtsamad Balkani poolsaarel Sparta, Korintos ja Ateena, Väike-Aasia läänerannikul Mileetos ja Sitsiilias Sürakuusa. Järgnevatel sajanditel leidis mitmetes linnriikides aset seaduste üleskirjutamine, mis andis linnriikide sisemisele ülesehitusele ja õiguskorraldusele kindlamad piirjooned. Linnriikide omavahelised vahelised suhted olid sageli vaenulikud ja ka nende siseolud enamasti rahutud ning ebastabiilsed. Alatasa tuli ette riigipöördeid ja võimuhaaramisi. Kreekas kujunes linnaühiskond
kreeklased tunnustasid ja imetlesid nende muistset tsivilisatsiooni. Sellegipoolest pidasid kreeklased end teatud mõttes barbaritest paremaks: nad uskusid, et ainult neil oli omane kodanike vabadusel põhinev riigivorm linnriik. Polis: riik ja ühiskond Kiired muutused nõudsid ühiskonna sisemise korralduse täiustumist ja kreeklastel hakkas kujunema linnriiklik korraldus. Linnriigid kujunesid Kreeka emamaal kui ka kolooniates. Nende seas olid tähtsamad Balkani poolsaarel Sparta, Korintos ja Ateena, Väike-Aasia läänerannikul Mileetos ja Sitsiilias Sürakuusa. Järgnevatel sajanditel leidis mitmetes linnriikides aset seaduste üleskirjutamine, mis andis linnriikide sisemisele ülesehitusele ja õiguskorraldusele kindlamad piirjooned. Linnriikide omavahelised vahelised suhted olid sageli vaenulikud ja ka nende siseolud enamasti rahutud ning ebastabiilsed. Alatasa tuli ette riigipöördeid ja võimuhaaramisi. Kreekas kujunes linnaühiskond
spordipidustusi ehk olümpiamänge · sai alguse kreeklaste kolonisatsioon Vahemerel ning Mustal merel · hakkas kujunema linnriiklik korraldus · linnriikide omavahelised suhted olid sageli vaenulikud Klassikaline period u 500-338 aastat eKr o Kreeka-Pärsia sõjad 500-478 eKr : VI sajandi teasel poolel langesid Kreeka linnriigid Väike-Aasia läänerannikul Pärsia võimu alla. 490.a eKr sai Pärsia kuningas Dareios Maratoni lahingus lüüa. Salamise merelahingus purustasid Kreeka linnriigid Pärsia laevastiku ja aasta hiljem ka Pärsia maaväe. Pärslased tõrjuti Kreekas ja Egeuse mere piirkonnast välja o Kreeka hiilgeaeg 480-431 eKr : Sparta ja Ateena võimsaimad riigid Kreekas, kuid omavahelised suhted pingelised. Ateenas kujunes demokraatlik riigikord.
Sealjuures hakkas tekkima ka rikas ning suursugust päritolu ülemkiht. Samuti tihenesid sidemed välismaailmaga. Mõneks ajaks jäid kreeklased ida kultuuri mõju alla, kuna nendega olid neil sidemed kõige tihedamad. 776. a. eKr hakati korraldama iga nelja aasta tagant olümpiamänge. Kreekas sai nüüd alguse kolonisatsioon. Kreekas hakkas tekkima kaubanduse areng. See tekitas vajaduse kindla korra järele. Hakati raha müntima ja tekkis linnriiklik korraldus. Tähtsaimad linnriigid olid Sparta, Korintos, Ateena, Mileetos ja Sürakuusa. Mitmetes linnriikides tekkisid seadused(kindlamad piirjooned). Omavahelised suhted olid tihtipeale vaenulikud. Sparta *Karm sisekord *Võimsaim linnriik Ateena *Mõõdukas sisekord *Demokraatlik riigikord (tänu Solonile) Klassikaline periood (500-338 a. eKr) Kreeka-Pärsia sõjad (500-478 a. eKr) Kreeka linnriigid Väike-Aasia läänerannikul langesid 6. sajandi teisel poolel Pärsia võimu alla.
800-500 a eKr Sidemed Idamaadega, ida kultuuri mõju. Foiniiklaste vahendusel loodi alfabeet. 776 eKr olümpiamängud. Kolonisatsioon Vahemerel ja Mustal merel. Raha müntimine hõberaha. Linnriiklik korraldus (Sparta, Korintos ja Ateena(Balkani ps), Mileetos(Väike- Aasia), Sürakuusa(Itaalia) ). Seadused. Sparta karm sisekord. Võimsaim linnriik Kreekas. Ateena- Solon 594. a eKr mõõdukas riigikord, aristokraatide võimu lõpp.
väga liigendatud; palju saari; Seetõttu oli Kreeka tugevalt killustunudja saj. Vältel arvukateks sõltumatuteks riikideks jagunenud; peamine ühendustee oli meri; olid teadlikud lähis-ida kõrgkultuuridest Kronoloogia: 1. Kreeta-Mükeene periood u 2000-1100 a ekr(minoiline tsiv ; mükeene) 2. Tume ajajärk u 1100-800 a ekr(kiri ununenud; elanikke vähe) 3. Arhailine periood u 800-500 a ekr[olümpiamängud;linnriiklik korraldus(Sparta,korintos,Ateena jne); Ateena hakkas arenema demokraatia suunas) 4. Klassikaline periood u 500-338 a ekr(Kreeka-pärsia sõjad;Kreeka hiilgeaeg;Peloponnesose sõda; Sparat ülemvõim; Makedoonia sõda ) 5. Hellenismiperiood 338-30 a ekr(uus ajajärk; Aleksander II) 2.Kreeta-Mükeene tsivilisatsioon ja kangelaseepika Kujunes III ja II aastatuhande vahetusel ekr; keskseks sai Mükeene; Kreeta-Mükeene tisv. Võib jagada kaheks : minoiliseks tsiv. Kreetal ja Mükeene tsiv. Mandri-Kreekas.
8.sajandi lõpus valmisid Homerose eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia". Samuti algas kreeklaste suur kolonisatsioon, mis hõlmas kogu Musta mere ja suure osa Vahemerest. Massilise väljarände tingis haritava maa nappus ja vähene maavarade hulk. Kolooniate rajamine elavdas kaubandust, mis tingis vajaduse kindla vääringu jaoks. 7.sajandi lõpus hakkasid kreeklased hõberaha müntima. Tähtsamad linnriigid olid Sparta, Korintos ja Ateena Balkanil, Mileetos Väike-Aasias ja Sürakuusa Sitsiilias. Linnriigid olid pidavalt omavahel sõjas ning sisemiselt ebastabiilsed. Sellegi poolest liitsid kõiki helleneid ühine keel, kombed ja usund. (Kõiki mittehelleneid kutsusid nad barbariteks). Hellenite ühtsust rõhutasid ülekreekalised religioossed keskused, olulisemad Delfi ja Zeusi peamine kultuskoht Olümpia. Alates 776 eKr hakati Olümpias iga nelja aasta tagant korraldama olümpiamänge, mis saavutasid ülekreekalise tähtsuse.
Need eksisteerisid koos, aga hiljem jäi kreeka keel loetavaks ja heaks. Sealt edasi ladina keel. Isegi kloostrites säilitati ladina autoreid. Antiikkultuur tõlgituna säilitati selektiivselt, säilis see, mis peeti kõige olulisemaks. Kultuuri koorekiht säilis. Mis meile on jõudnud kreeka-rooma kirjandusest, on küll vähemus, aga paremik. Fragmendid- tsitaadid varasemate autorite teostes. Idamaad- Vana testament on arvestatav allikas. Herodotos- andis ülevaate Aasia riikidest, Pärsia suurriigi kujunemisest ja eellastest. Etnograafilised tutvustused, linnad ja kombed. Berosos- kr.k Babüloonia ajalugu, Egiptuse valitsejad kr. Ajal. Manethon jagas Egiptuse ajaloo 30ks dünastiaks Diodorus- esimene teadaolev maailmajaloo kirjutamine. Kokku pandud eri allikatest. Diodoruse ajalooline raamatukogu Eusebios-kronoloogilisele traditsioonidele toetudes pani kokku maailmajaloo kronoloogia, dateeris kõik Aabrahamist alates. 1789-89 Napoleoni sõjakäik Egiptusesse
aasta eKr paiku alanud ja kogu Vahemere idaosa tabanud vapustuste ahel, mis ajalookirjanduses on tuntud ,,mererahvaste sissetungi" nime all (Egiptuse kuninga Ramses III tekstides kasutatud nimetuse järgi). Kust need rahvad pärinesid pole teada. Kõige varem ilmnesid vapustused Kreekas, kust levisid lainena Anatoolia sisealadele Vahemere idarannikul, hävitades Hetiidi impeeriumi ja rüüstates Süüria rannikulinnu. /.../ Kreekas tabasid 1200. eKr purustused mitmeid losse, millest näiteks Teeba jäeti maha. Mükeenes ja Tirynsis püsis veel küllaltki jõukas asustus veel sadakond aastat. Umbes samal ajal tabasid purustused ka Troojat. /.../ Lõplik allakäik saabus aga alles 1100.-1050. eKr, mil ka Mükeene ja Tiryns uute purustuste järel jäeti. Nii asustustihedus kui ka materiaalse kultuuri tase langes drastiliselt. Mait Kõiv. Kreeka ajalugu. Tallinna Ülikooli loengukonspekt. Allikas C
OIDIPUS Ei lähe läbi. EUSOPHYLOS Mispärast? OIDIPUS Rahune. Ma usaldan sind. Su taotlused on ausad. Just sellepärast ei saagi me lubada, et sa jääd silmituks. Ainukesed ausad silmad Teebas! Teeba vajab neid! Jäta oma silmad Teeba teenistusse, Oidipus. --- KOORIJUHT Oidipus torkab endal enese ja Teeba pattude pärast, enese ja Teeba edasiseks hüvanguks OIDIPUS ühe silma peast välja. EUSOPHYLOS
Vana-Egiptuse arhitektuurimälestised Ramses III viimane võimas Uue Riigi valitseja. Lõi nii maa- kui merelahingus puruks nn Mererahvaste sissetungi Aasiast. Re Re on egiptuse jumala Ra alternatiivne kirjapilt. Päikesejumal Ra = maailma looja, selle 1. Valitseja, sõitis iga päev oma laevaga üle taevakaare, öösiti läbis allmaailma ohtlikud valdused. Keskmise Riigi ajal hakati teda samastama Teeba jumala Amoniga. Nende ühtesulamisel kujunes Amon-Ra, kelle pojaks pidasid egiptlased vaaraod Atum Vana-Egiptuse ürgjumalus, mille personifikatsioon tähendas kaost. Atum tekkis ürgveest. tõusis peajumaluseks, Atumi kultuskoht = Heliopolis. Alates Vana Riigi kosmilis-solaarsest riigikultusest ühendati Atum Rega päikesejumaluseks ja temast sai 'loojuv õhtupäike'. kannab kujutistel topeltkrooni, eluristi
tihenemine Idamaade kõrgkultuuridega. · Orjandusliku korralduse väljakujunemine. · Polisliku korralduse teke. · Kirja taaskasutamine ja kultuuri kiire areng. Klassikaline 500 338 eKr · Kreeka-Pärsia sõjad (500 449 eKr) panid aluse periood Kreeka polisliku korralduse hiilgeajale. · Linnriikidest tõusid esile demokraatlik Ateena ja aristokraatlik Sparta. · Peloponnesose sõja (431-404 eKr) järel Sparta hegemoonia kehtestamine kuni 371 eKr. · Makedoonia esiletõus kuningas Philippos II valitsemisajal 4.saj eKr. · Kreeka linnriikide allutamine Makedoonia ülemvõimule pärast Chaironeia lahingut 338 eKr.
tihenemine Idamaade kõrgkultuuridega. · Orjandusliku korralduse väljakujunemine. · Polisliku korralduse teke. · Kirja taaskasutamine ja kultuuri kiire areng. Klassikaline 500 338 eKr · Kreeka-Pärsia sõjad (500 449 eKr) panid aluse periood Kreeka polisliku korralduse hiilgeajale. · Linnriikidest tõusid esile demokraatlik Ateena ja aristokraatlik Sparta. · Peloponnesose sõja (431-404 eKr) järel Sparta hegemoonia kehtestamine kuni 371 eKr. · Makedoonia esiletõus kuningas Philippos II valitsemisajal 4.saj eKr. · Kreeka linnriikide allutamine Makedoonia ülemvõimule pärast Chaironeia lahingut 338 eKr.
1. ANTIIK KREEKA Peloponnesos - Lõuna-Kreeka. Põhja- ja Lõuna-Kreeka vahel on suured mäestikud, kus ainukeseks ühendusteeks oli termopüülide kitsastee. Lõuna-Kreekat ühendab Põhja-Kreekaga Istmose maakitsus. Põhja-Kreekas oli kaks maakonda: Tessaalia - maakond, kus toimusid Olympia mängud. Etoolia. Kesk-Kreeka maakonnad: Atika - keskus Ateena. Maakonnas oli rohkelt maavarasid (marmor, hõbe, setina, savi, sool), kuid kehv kliima. Rannikul olid head sadama kohad. Fookia - Tähtsaim linn Delfi, kus asus Delfi Oraakel, Apolloni templis. Vanamaailma kuulsaim ennustaja. Lõuna-Kreeka maakonnad: Alsaia Messeenia Lakoonia. Tähtsaim linn - Sparta. Kultuuri keskuseks oli Mykeene. Maakonnas leidus palju raua maaki. Küklaadid - väikesed saared Egeuse meres. Sporaadid - väikesed saared väike-aasia poolsaare lähedal.
Neis kerkis esile aristokraatia rikas ja mõjukas ülemkiht. Järgnevatel sajanditel kirjutati üles seadused, taas tekkisid tihedad välissidemed (eriti Idamaadega), u 800. a. eKr loodi kreeka tähestik ehk alfabeet. 8. saj. eKr sai alguse kreeklaste suur kolonisatsioon, mis hõlmas Vahemerd ja Musta merd. 7. saj. eKr hakka- sid kreeklased müntima hõberaha. Nii kolooniates kui Kreekas tekkisid arvukad üksteisest sõltumatud linnriigid ehk polised, mille seas olid tähtsamad Ateena, Sparta ja Korintos Balkani poolsaarel, Mileetos Väike-Aasia rannikul ja Sürakuusa Sitsii- lias. Polised olid sageli omavahel vaenujalal ja ka sisemiselt enamasti ebastabiilsed. Rohketest vastuoludest hoolimata liitsid kreeklasi ehk helleneid ühine keel, kombed ja usund. Kõigi mitte- hellenite kohta kasutati nimetust barbarid. Hellenite ühtsust rõhutasid ka ülekreekalised religioossed kesku- sed ning alates 8. sajandist eKr iga 4 aasta tagant korraldatud olümpiamängud. Esimeste (teadaolevate)
endiselt kivist tööriistad o Vana Riik -u 2700-2200 eKr, algab vaaraode Dzoseri ja tema eelkäija Sanahti valitsusajaga, püramiidide ajastu, esimesed kiviehitised, ehitustööde ühiskondlik tähtsus (20-30 aastat, ca 40 000 ehitajat, hierarhia ja asjaajamise kujunemine), hierarhiliselt korraldatud riigi väljakujunemine, religiooni väljakujunemine o Keskmine riik -u 2000-1650 eKr, u 2040 eKr ühendas Teeba valitseja Mentuhotep I riigi rahu ja stabiilsus, tähtsaimaks usukeskuseks Teeba, elukutselise sõjaväe loomine, jõukuse kasv tänu vallutustele ja kaubavahetusele nt. vallutati Nuubia põhjaosa,Vahemere idakalda kaubanduses osalemine (Byblose sadam), Käsitöö ja kunsti õitseaeg, riigireformid nt. kohalike nomarhide võimu kärpimine o Uus Riik-u 1550-1075eKr,u 1550 hüksoslaste maalt väljaajamine ja riigi
Pärast Mükeene tsivilisatsiooni langust pärandati neid laule ja lugusid põlvest põlve traditsioonilises värsivormis kangelaslauludena. Kujunesid mitmed eepilised teemad. Nii lauldi Heraklese arvukatest vägitegudest, kangelase Iasoni ja tema laeva Argo mereretkest kuldvillaku järele, Teeba kuninga Oidipuse kurvast saatusest ning tülist tema poegade vahel, mis lõpuks tõi kaasa Teeba linna hävitamise, ja paljust muust. Kõige armastatumaks kujunes aga Trooja sõja lugu. See jutustas Väike-Aasia rannikul asunud Trooja kindluse vallutamisest kõigi tähtsamate
Käsitöölised omandasid tehnilisi võtteid ja matkisid ida kunstistiili, loodi kreeka alfabeet, mis põhines foiniikia tähestikul (~800 eKr). Pandi kirja kangelaslood ning valmisid ,,Illias" ja ,,Odüsseia". Metallipuudus ja põlluharimiseks sobiva maa nappus tingisid massilise väljarändamise uutele maadele. See edendas kaubavahetust, millest omakorda tekkis vajadus luua kindel väärtusmõõt 7. sajandi eKr lõpus hakati müntima hõberaha. Tekkisid sõltumatud linnriigid (Sparta, Korintos, Ateena), mis olid omavahel vaenujalal. Esines aristokraatite ja lihtrahva konflikte ning vägivaldseid võimuhaaramisi. Kõigest hoolimata liitsid neid ühine keel, kombed ja usund. Olulised olid ka ülekreekalised religioossed keskused (Delfi ja Olümpia). 776 eKr hakati korraldama olümpiamänge Uus tsivilisatsioon erines Kreeta-Mükeene omast oluliselt. Ühiskonna- ja riigikorraldus oli vähem reglementeeritud ja tsentraliseeritud
Vanaaeg 1.loeng. Õisis õppematerjalid eksam kirjalik(kõik programmi järgi)(40-35)minutit aine programm detailne. Põhimõtteliselt 2 küsimust: 1)süsteemlik,ülevaatlik ajalõigust või perioodist, pole vaja detailselt(nt ülevaade Ateena riigikorrast). 12P 2) 6 nime või mõistet.4-5 lauset(olulisim). Kokku 18 p. Iga nimi annab 3 p. Kirjatöö on eksamile pääsemise eelis.Valid kahe kohta ja valid ptk ühe valdkonna kohta ning pead võrdlema u 2 lk.Tuleb trükkida välja. Vana-Egiptus,Vana-Kreeka, Vana-Rooma Muistsed tsivilisatsioonid Mesopotaamia tsivilisatsioon , Egiptuse tsivilisatsioonid- Viljaka poolkuu tsivilisatsioonid kerkisid esile 4 at. II poolel eKr. 3500- 3000 .Riikluse ja tsivilisatsiooni olemasolu
elatusalad, matmiskombed. Vanem pronksiaeg- al 1800 eKr Noorema pronksiaja Asva kultuur: Saaremaal. Töö- ja tarberiistad- metall, vask, tina endiselt ka kivi, puit, sarved. Asustus- Asulad kindlustatud, rannikuvööndis, püsiv elustiil ning avaasulad (sisemaal). Elatusalad- karjakasvatusest, põllumajandusest ning oluline osa ka hankival majandusel. Matmiskombed- kivikirstkalmetega, maapeal hauakonstruktsioon (Skandinaavia eeskuju). PILET 10 Pärsia impeerium Pärsia suurriigi kujunemine ja stabiilsus. Suurriigi häving ja Aleksander Suur. Pärsia religioon sh Zarathustra õpetus. Pärsia suurriigi kujunemine ja stabiilsus ja häving- Tekkis 6saj. Ekr, rajajaks oli Kyros II Erakordselt stabiilne Kestis 200a, ~300 eKr hävis- Aleksander Suure vallutusretk Pärsia religioon sh Zarathustra õpetus- Mitmed Pärisa ja India Jumalad langesid kokku ja mõlemas religioonis oli kesksel kohal tule rituaalne austamine. Pärsia riitusi sooritasid maagid.
olulisemad tunnused; langes sisesegaduste tagajärjel · Keskmine riik 1950-1650 eKr maa ühendasid taas Ülem-Egiptuse valitsejad Teebast; riigi juhtimisel olulised ka piirkondade noomide asehaldurid, kelle tahet valitseja pidi arvestama; Egiptusele oli allutatud Nuubia; 1650 eKr tungisid Niiluse deltasse Aasiast hüksoslased Keskmise riigi lõpp · Uus riik 1550-1075 eKr algas, kui Teeba valitsejad tõrjusid hüksoslased välja; välise võimsuse hiigelaeg; hüksoslastelt õpiti lahingus hobukaarikute kasutamist, nende kaarikuvägi oli ähvardav jõud; alistati Palestiina ja Süüria, Nuubia oli veel nende käes; Egiptus oli suurriik, rohkem avatum; võõrsilt toodud orjad, välismaised palgasõdurid ja Aasia päritolu printsessid haaremites tõid kaasa uusi kombeid; valitseja kõrval elukutseline preesterkond rikkalikud annetused templitele olid
dünastia). Umbes sel ajal tekkis ka hieroglüüfkiri. · Vana riik (III-VI dünastia, u 2650-2130 eKr). 26.sajandil eKr - IV dünastia vaaraod Cheops, Chephren ja Mykerinos rajasid Memphise lähedale Gizasse suured püramiidid. Aga juba 25.sajandil eKr loobuti hiigelsuurte püramiidide ehitamisest ning piirduti väiksematega. · Vaheperiood (VII-XI dünastia), mil tugevnesid Ülem-Egiptuses Teeba valitsejad, allutades 1960.a. eKr kogu riigi oma võimu alla. · Keskmine riik (XII-XIV dünastia, u 1950-1650 eKr). Riigi pealinn viiakse tagasi Memphisesse. Egiptuse võimu alla läks ka Nuubia. · Vaheperiood (XV-XVII dünastia), mil riik oli taas kaheks lõhestunud seoses hüksoslaste sissetungiga Alam-Egiptusesse. · Uus riik (XVIII-XX dünastia, u 1550-1075 eKr). Hüksoslased kihutatakse maalt välja ning taastatakse riigi ühtsus
Sellel perioodil oli Kreeka vaene ja maha jäänud maa. Kreeka kolonisatsioon Suur kolonisatsioon, mis hõlmas Vahemerd ja Musta merd. Kreekast väljarändamise massilisuse tingis põlluharimiseks sobiva maa nappus ja vajadus metalli järele (mida kodumaal suhteliselt vähe leidus). Kolonisatsioon edendas kaubavahetust. Võeti kasutusele hõberaha. Hellenite ühtust rõhutasid ülekreekalised religioossed keskused, tähtsamad neist Delfi ja Olümpia Sparta ja Ateena Sparta oli ainus polis, mis kolmas kahte maakonda ja ei arenenud kunagi linnaks. Spartiaadid Sparta kodanikud. Perioigid vabad, kuid poliitiliste õigusteta spartaelanikud. Heloodid Sparta orjad. Riigi eesotsas oli 2 päritava võimuga kuningat, kes juhtisid sõjaväge. Riiki juhtis 30 liikmeline vanemate nõukogu. Otsuste langetamisel oli lõplik sõna spartiaatide koosolekul. Spartas kehtis range kodanike kasvatamise süsteem.
Panteon-ühe usundi jumalad. Egiptlaste Panteon: Eiptlaste austaud jumalate hulk oli tohutu(üks tekst loetleb 740 jumalat, kuid see arv võis olla suuuremgi). Kindlat ja üldkehtivat süsteemi polnud. Jumalate tunnused tihti kattusid. Tähtsad polnud üksikasjad, vaid see, et jumalaid austatakse ja nende eest rituaalset hoolt kantakse. Tähtsamad jumalad keda seostati kuningavõimuga: · Päikesejumal Ra oli maailma looja, esimene valitseja. Keskmise riii ajal hakati teda samastama Teeba jumala Amoniga. Nende ühtesulamisel kujunenud Amon-Ra muutus Uue riigi ajal tõeliseks peajumalaks. · Pistrikukujuline taevajumal Horos. Tuntuima müüdi järgi oli Horos jumal Osirise ja jumalanna Isise poeg. · Osiris oli viljakuse jumal ja surnute valitseja. Õpetas inimestele põlluharimist, kaevamist, käsitööd ja kirjatarkust. · Isis oli Osirise õde ja abikaasa, keda egiptlased kujutasid noore naisena, peas kaarjate
annaabi.ee 
