Klassifitseeriv paradigma Gordon W. Allport (1897-1967) Personality: A psychological interpretation. 1937, NY: Henry Holt Pattern and growth of personality. 1961, NY: Holt, Rinehart & Winston. I. Isiksuse olemus. · dünaamiline organisatsiooon · psühhofüüsikaline süsteem · individuaalsus · temperament, intelligentsus ja füüsiline seisund · tüüp - teiste iseloomujoonte kategoriseerimine vs. isiksus - seesmine determinatsioon · miski, mis determineerib käitumist II. Kriteeriumid isiksuse teooriale · internaalsus, mitte situatsioon · seesmiste muutujate kirjeldus, mis determineerib käitumist
alateadvusest ehk isiksuse osast, milles pole võimalik teadvustamine. Seal eksisteerivad kõik motiivid, soovid, vajadused, tungid. Isiksuse struktuur: id, ego, superego. Isiksus koosneb kolmest osast: Miski ehk id – kõik mis on seotud vajaduste, instinktide ja kaasasündinud kalduvustega. Üles ehitatud naudingu printsiibile. Inimese olemus sünnihetkest on saada rahuldus. ID on pime, tahab, aga ei tea mida tahab. Rahuldada saab: a) Reflekse – reflex action. Kaasasündinud reaktsioon. Seksuaalne, toiduline, magamine, joogiline. b) Primaarne protsess – primary process. Tungi rahuldava objekti kujutlemine (hallutsinatsioon, unenägu). Mina ehk Ego. alateadvus, eelteadvus, teadvus. Ratsionaalne. Rahulduse edasilükkamine delay of gratification. Sekundaarne protsess secundary process. Tungi rahuldava objekti saamine, tegutsemisplaan, plaani kontroll reaalsuses. Lähtub reaalsusest, kus inimene hetkel elab. Superego ütleb kuidas peaks olema,
- geenid – - rollid – - identiteet – - inimene-keskkond vastasmõjud – - sarrustusskeemide muutumine – - enesejälgimine, mudeldamine, tagasiside teistelt Isiksuseomaduste arengu “printsiibid”: – - kumulatiivne järjepidevus – - sotsiaalne küpsus – - kaasvastutus (corresponsive principle) IX LOENG Küsimused kirjanduse põhjal Church (2009): (soovitav) • Mis on culture and personality (kultuur ja isiksus) koolkonna kadumise põhjuseks? • Neli isiksuse aspekti (universaalne inimloomus; dispositsioonid; iseloomulikud kohanemused; elunarratiivid). • Evolutsiooniline perspektiiv. Kirjeldage fluktueeruva valiku (fluctuating selection) hüpoteesi ja ideed, et „Suur viisik“ kirjeldab hoopis isikutaju dimensioone (difference-detecting mechanisms of the perceiver). Tooge poolt- ja vastuargumente viimasele vaatele. •
Uuringu tüübid eksperiment Pseudoeksperiment Läbilõikeuuring Longituuduuring "kultuuri-taseme" andmed tekstianalüüs jms infoallikad isiksuse kohta Igapäevane käitumine- loomulik käitumine, kogemuse väljavõtte meetod, video/audio salv analüüs Reputatsioon- üldine arvamus, teadaolevad faktid Teiste hinnangud, muljed Enesekohased väited (et inimene oskab enda isiksust täpselt hinnata, infoväärtus, motivatsioon, kausalne mõju käitumisele, praktilisus, enese-esitlus, sotsiaalne soovitavus) Kujutlusvõime Kognitiivseed protsessid ja isiksus- tähelepanu kõrvale juhtimine, kättesaadavus, semantiline praiming, implitsiitsed enesekohased hoiakud, eksekutiivne ekontroll (enesereg võime, töömälu) Kogemuse väljavõtte meetod- situatsioonispetsif käitumist, vähem retrospektiivne kui teised. Pihuarvutiga nt, veebipõhised platvormid/paberist päevikut
b. eelteadvus preconscious mõtted, mälestused, tajud c. alateadvus unconscious motiivid, soovid, vajadused, tungid alateadvus eelteadvus teadvus III Isiksuse struktuur Miski Id alateadvus eksisteerib sünnihetkel kontrollimatu, organiseerimatu, irratsionaalne Naudinguprintsiip pleasure printciple Rahuldada saab: a) refleks reflex action kaasasündinud reaktsioon b) primaarne protsess primary process tungi rahuldava objekti kujutlemine (hallutsinatsioon, unenägu) Mina Ego alateadvus, eelteadvus, teadvus ratsionaalne rahulduse edasilükkamine delay of gratification sekundaarne protsess secundary process tungi rahuldava objekti saamine tegutsemisplaan, plaani kontroll reaalsuses Reaalsuse printsiip reality printciple
b. eelteadvus preconscious mõtted, mälestused, tajud c. alateadvus unconscious motiivid, soovid, vajadused, tungid alateadvus eelteadvus teadvus III Isiksuse struktuur Miski Id alateadvus eksisteerib sünnihetkel kontrollimatu, organiseerimatu, irratsionaalne Naudinguprintsiip pleasure printciple Rahuldada saab: a) refleks reflex action kaasasündinud reaktsioon b) primaarne protsess primary process tungi rahuldava objekti kujutlemine (hallutsinatsioon, unenägu) Mina Ego alateadvus, eelteadvus, teadvus ratsionaalne rahulduse edasilükkamine delay of gratification sekundaarne protsess secundary process tungi rahuldava objekti saamine tegutsemisplaan, plaani kontroll reaalsuses Reaalsuse printsiip reality printciple
Kognitiiv-käitumuslik paradigma Fenomenoloogiline lähenemine George Alexander Kelly (1905-1967) The Psychology of Personal Constructs: Vol. 1-2. New York: Norton (1955) A Theory of Personality: The Psychology of Personal Constructs. New York: Norton (1963) · teadlase metafoor - määramatuse vähendamine teooria kui tulevase sündmuse ennustamise vahend · kontroll sündmuste üle · skeemid, kategooriad konstrueerimise paljususe printsiip (constructive alternativism) personaalsete konstruktide või isiksuse kontruktide teooria · konstruktid (constructs) sündmuste representatsioonid või interpretatsioonid
Kognitiiv-käitumuslik paradigma Fenomenoloogiline lähenemine George Alexander Kelly (1905-1967) The Psychology of Personal Constructs: Vol. 1-2. New York: Norton (1955) A Theory of Personality: The Psychology of Personal Constructs. New York: Norton (1963) · teadlase metafoor - määramatuse vähendamine teooria kui tulevase sündmuse ennustamise vahend · kontroll sündmuste üle · skeemid, kategooriad konstrueerimise paljususe printsiip (constructive alternativism) personaalsete konstruktide või isiksuse kontruktide teooria · konstruktid (constructs) sündmuste representatsioonid või interpretatsioonid
Psühhodünaamiline paradigma Karen Danielson Horney (1885-1952) Kultuuriline psühhoanalüüs Horney, K. (1937). The neurotic personality of our time. Horney, K. (1950). Neurosis and human growth. Baasprintsiip: kaasasündinud vajadus arenguks, organismi võimaluste realiseerimine. eneseteostus (self-realization) Eesmärk: terviklikkus I. Kaks vajaduste rühma · turvalisusvajadus (need for security) füüsiline ja psühholoogiline · rahuldamisvajadus (need for satisfaction) füsioloogilised, psühholoogilised (näit. raha Domineeriv vajadus: turvalisusvajadus
Psühhodünaamiline paradigma Karen Danielson Horney (1885-1952) Kultuuriline psühhoanalüüs Horney, K. (1937). The neurotic personality of our time. Horney, K. (1950). Neurosis and human growth. Baasprintsiip: kaasasündinud vajadus arenguks, organismi võimaluste realiseerimine. eneseteostus (self-realization) Eesmärk: terviklikkus I. Kaks vajaduste rühma · turvalisusvajadus (need for security) füüsiline ja psühholoogiline · rahuldamisvajadus (need for satisfaction) füsioloogilised, psühholoogilised (näit. raha Domineeriv vajadus: turvalisusvajadus
Kliinilise, korrelatiivse ja eksperimentaalse lähenemise eelised ja puudused (Pervin) Isiksusekäsitlused õpikutraditsioonis "....eripalgelised jutustused inimese olemusest, mida hakatigi nimetama isiksuseteooriateks" (Allik, 2003). 1. Psühhoanalüüs; psühhodünaamiline käsitlus 2. Humanistlik ja eksistentsiaalne psühholoogia 3. Biheiviorism ja kognitiivne lähenemine, mille sulandumisel arenes sotsiaal-kognitiivne lähenemine 4. Dispositsionaalne lähenemine ("joonepsühholoogia" trait psychology) Psühhodünaamiline käsitlus · Charcot' uuringud hüsteeriast; Morton Prince (1906) "lõhestunud isiksus" · Sigmund Freud: psühhoanalüüs · Carl Gustav Jung: analüütiline psühholoogia · Alfred Adler: individuaalpsühholoogia · Erik Erikson: egopsühholoogia; ka evolutsiooniline psühholoogia 1) Sigmund Freud · Teadvustamatus · Lapsepõlvekogemuste tähtsustamine · Seksuaalsuse keskne tähendus · Psüühika struktuur: id-ego-superego (miskiminaülimina)
Reliaablus: testi usaldusväärsus. Test mõõdab stabiilselt seda, mida me loodame, et mõõdaks. Valiidsus: kehtivus. Kas test mõõdab seda, mida mõõtma peab. Küsimustikud Teatud hulk küsimusi inimese käitumise kohta, et anda hinnang tema introspektsiooni kohta > järeldused isiksuse kohta. -- ainult testide põhjal ei tohi paikapidavaid järeldusi teha, vaja tervikpilti, eriti kliinilises psühholoogias; kaks enamlevinud hindamisvahendit on: NEO-PI-R ja MMPI (Minnesota Multiphasic Personality Inventory. praegu 550 väidet 10 skaalal pluss 3 skaalat vastaja vastuste valiidsuse mõõtmiseks) Lugemist Allport ja isiksuse seadumus lk.41-42, Isiksusepsühholoogia Viie faktori teooria protsesside joonis lk.38, viiefaktoriline mudel lk 43-44; Isiksusepsühholoogia Isiksushäire, lk.110-112, näited lk. 129-131: Isiksusepsühholoogia 7 p.12.1 isiksuseomaduste mõõtmine, p.12
2.2. Käitumuslikud ja õppimisteooriad (Allport, Catell, Eysenck, Skinner, Bandura) 2.3. Humanistlikud teooriad (Rogers, Maslow, Lievegoed) 3. Isiksuse struktuur 3.1.Suundus (vajadused, huvid, veendumused, ideed, väärtused, tõekspidamised, hoiakud) 3.2.Temperament (Hippokrates, Eysenck, Costa, McCrae) 3.3. Iseloom 3.4. Võimed (Binet, Stern, Spearman, Thurstone, Guilford, Gardner, Sternberg). 3.4.1. Intelligentsus ja selle mõõtmine 3.4.2. Emotsionaalne intelligentsus (Goleman, LeDoux) 4. Motivatsioon ja emotsioonid 4.1. Motivatsiooniteeoriad (Freud, Lewin, Yerkes, Maslow, Rotter, Zuckermann) 4.2. Motivatsiooniseisundid ( seadumused, soovid, kavatsused, püüdlused, kiindumused, kired) 4.3. Emotsiooniteooriad (James-Lange, Schachter) 4.4. Emotsioonide liigid (seisundid, kõrgemad tundmused, empaatia, alaväärsuskompleks), põhiemotsioonid (P.Ekman) 5. Isiksuse mõõtmine (Catell 16PF, SI-küsimustik, Eysenck, Berne, Harvard, Böttcher)
Näiteks on naljataju ja märkamismeel omavahel tihedas seoses. 6. Iseloomujooned ei kujuta endast moraalsete või sotsiaalsete hinnangute sünonüüme. Allporti järgi peaksid personoloogid uurima isiksust, mitte iseloomu. 7. Iseloomujooni võib vaadelda nii konkreetse isiku kui ka ühiskonna kontekstis. 8. Üksikute käitumisjuhtude või harjumuste lahkkõla mingi iseloomujoonega ei tõesta veel selle joone puudumist. Individuaalne dispositsioon Üldised iseloomujooned on mingisse kindlasse kultuuri kuuluvaile isikuile üldomased. Neis joontes peegelduvad rahvusele, etnilisele grupile või kultuurile ühised omadused. Üldised loomuomadused pajatavad mõistagi üsna vähe mingisse kultuuri kuuluvast konkreetsest indiviidist. Allport'i meelest rööviks inimese kirjeldamine mingite universaalsete omadustega tema kordumatu loomuse. Allport pakub välja inimese morfogeense käsitlemise põhimõtte, mis
); b) projektiivtestid – vastaja tõlgendab talle esitatud materjali, nt. Rorschachi tindiplekitest, TAT (temaatiline apertseptsioonitest, H. Murray). Eeldatakse, et isik projitseerib isiksuse enda antud tõlgendustesse, c) objektiive vaatlus, d) dokumentide analüüs, e)käitumuslikud testid ja ülesanded Emotsioonaalsed-tahtelised protsessid. Vajadused ja motiivid. Vastavalt aineprogrammile tuleb iseseisvalt läbi töötada järgmised teemad: emotsioonid ja motivatsioon (Bachmann, T., Maruste, R. (2003). Psühholoogia alused) Psühhoteraapiad ja psühhopatoloogia Ideid selle kohta, mis on nö “normaalne” ja mis mitte: Psüühiliste, emotsionaalsete ja käitumuslike funktsioonide nõrgenemine Käitumine pole konkreetses kultuurikontekstis aktsepteeritud Normidele mittevastav Statistiline aspekt DSM –IV (Diagnostic and Statistical Manual of Mental Disorders) - patsienti
); b) projektiivtestid vastaja tõlgendab talle esitatud materjali, nt. Rorschachi tindiplekitest, TAT (temaatiline apertseptsioonitest, H. Murray). Eeldatakse, et isik projitseerib isiksuse enda antud tõlgendustesse, c) objektiive vaatlus, d) dokumentide analüüs, e)käitumuslikud testid ja ülesanded Emotsioonaalsed-tahtelised protsessid. Vajadused ja motiivid. Vastavalt aineprogrammile tuleb iseseisvalt läbi töötada järgmised teemad: emotsioonid ja motivatsioon (Bachmann, T., Maruste, R. (2003). Psühholoogia alused) Psühhoteraapiad ja psühhopatoloogia Ideid selle kohta, mis on nö "normaalne" ja mis mitte: · Psüühiliste, emotsionaalsete ja käitumuslike funktsioonide nõrgenemine · Käitumine pole konkreetses kultuurikontekstis aktsepteeritud · Normidele mittevastav · Statistiline aspekt DSM IV (Diagnostic and Statistical Manual of Mental Disorders) - patsienti
ja teise elu · pole omanikutundega seotud · ei saa kunagi küllastatud · esteetiline või müstiline elamus · pikaajaline terapeutiline efekt · sügav ja kõikehaarav kogemus · minimaalne ärevuse ja tigeduse tase · sõltumatus, armukadeduse puudumine · võimaldab tõest partneri taju · D - love - motiveeritud puudusest armastuse, tunnustuse ja seksuaalse rahulduse järele. Enesemääratlemise teooria, sisemine ja väline motivatsioon E. Deci ja R. Ryan · Self- determination enesemääratlemine tuleb sõnast self-determined enese poolt määratletud käitumine vrs. other- determined. · Enesemääratlemise teooria püüab ühendada nii sisemisi kui väliseid põhjusi inimese käitumise tekitajana. · Enesemääratlemine ja autonoomia on sünonüümid ise juhtimine Sisemine ja väline motivatsioon · Sisemise motivatsiooni puhul ollakse tegevusest hõivatud tegevuse enese
26 27 Primitiivne õppimine Harjumine e Habituatsioon Dishabituatsioon Sensituatsioon Assotsiatiivne õppimine Klassikaline tingimine Operantne tingimine Klassikaline tingimine Teist järku tingimine Neutraalne stiimul tähenduslikuks Seejärel samaaegselt uus neutraalne stiimul Tingitud reaktsioon Veel klassikalisest tingimisest Kutsumine Spontaanne taastumine Stiimuli üldistumine Eristamine Maitse vältimise õppimine Operantne tingimine: vorminime Järkjärguline lähendamise meetod Latentne õppimine Edward C Tolman (Tolman on tuntud oma uuringute tõttu labürinte kasutavate rottide kohta.) Õppimisega kaasneb muudatus teadmistes aga mitte käitumises. Õpitud abitus
.....................................................................1 2. KOGNITIIVNE PSÜHHOLOOGIA.........................................................................2 BIOLOOGILINE PSÜHHOLOOGIA...........................................................................3 ENDOKRIINSÜSTEEM JA HORMOONID................................................................4 NARKOOTIKUMIDEST...............................................................................................5 MOTIVATSIOON..........................................................................................................6 TEADVUSE SEISUNDITEST......................................................................................9 TAJU.............................................................................................................................10 ARENGUPROTSESSID: TUNNETUSLIKU ARENGU ÜLDISED TEOORIAD....16 ARENGUPROTSESSID: ERIVÕIMETE ARENG...........................................
Väikeaju- koordinatsioon ja tasakaal Ajusild- Tähelepanu, ärkvelolek; Uni, näolihased; Keel, silma, kõrva kontroll Keskaju- automaatsed liigutused; sensoorsete signaalide (kuulmine ja nägemine) ümberlülitamine; temperatuuri regulatsioon ja valu tajumine; koos ajusillaga une- ja ärkveloleku tsükli reguleerimine; info liikumine erinevate aju osade vahel Suuraju sagarate funktsioonid: · laubasagar: tahtelised liigutused, meeleolu seisund, motivatsioon, agressioon, lõhnade tajumine · kiirusagar: sensoorse informatsiooni vastuvõtt ja töötlemine, v.a lõhn, kuulmine ja nägemine · oimusagar: lõhnade ja kuulmise keskus, abstraktne mõtlemine, mälu, otsustamine · kuklasagar: visuaalse informatsiooni vastuvõtmine ja töötlemine 8. Närviraku ehitus ning info liikumine närvirakus. Igal närvirakul on tuuma sisaldav rakukeha e perikaarüon, dendriitideks
Koos Odbertiga leidsid nad Websteri sõnastiku 1925. Aasta väljandest 18 000 inimest kirjeldavat sõna, millest ligemale neljandik iseloomustab nende hinnangul isiksust.Osa leitud sõnu kirjeldasid iseloomujooni, teised psüühilisi seisundeid, kolmandad kujutasid endast inimese hinnangulisi määratlusi, ülejäänud aga inimese füüsilisi omadusi. Allporti isiksuse teooria võiks lihtsustatult kokku võtta ühe lausega: inimene on see, millised on tema iseloomujooned. Individuaalne dispositsioon Üldised iseloomu jooned on mingisse kindlasse kultuuri kuuluvaile isikuile üldomased. Neis joontes peegelduvad rahvusele, etnilisele grupile või kultuurile ühised omadused. Palju selgemat keelt kõnelevad inimese kordumatust loomusest tema individuaalsed omadused. Allporti meelest rööviks inimese kirjeldamine mingite universaalsete omadustega tema kordumatu loomuse. Kardinaalsed dispositsioonid on inimese olemuse ja tema käitumise aluseks olevad omadused.
Näide tänapäevast: sõber viib kinno, triikimine pooleli ... 20 sajandi II pool Tarbepsühholoogia pealetung. Kuidas võita sõpru ja mõjutada inimesi! SP liikumine kahes suunas sihiks mõõtmistäpsus (spetsiifilised konstruktid näit atributsioonid) vs sihiks elulähedus (humanistlik paradigma). Eksperimenteerimise saabumine SP-sse. 1980dad SP kriis? Kus on kindlad teadmised. Kas hoiak ennustab käitumist? Reaktsioon kriitikale: SP temaatika laienemine: agressiivsus ja prosotsiaalsus, keskkonnapsühholoogia, tervisepsühholoogia, nõustamispsühholoogia ... Arusaam, et SP teadmine ei ole loodusteaduslikult absoluutne, vaid seoseid, tendentse kirjeldav, tõenäosuslik. Konstruktivistlik vaatepunkt. 1. Inimsuhete ajalooline areng Meenutuseks: meie ühine ajalugu Vanaisad: homo erectus (2,0mln), homo neandertalensis (0,2 mln) Homo sapiens
maserdatud inimesele troosti j tuge. Säärases usus ei ole armastust ega anduvust, ennemini on see endas puuduvale kompensatsiooni otsimine väljastpollt või ülimuslikkuse taotlus. Nagu veendumused, ei ajenda ka usk inimkätumist enamasti otseselt. Väärtuste, veendumuste ja usu al.usel arenevad inimese isiksuslik suundus ja maailmapilt, millel võib olla juhtiv osa tema motivatsiooni kujunemisel. Motiiv 3 Motiiv on otsene käitumisajend, mille taustaks võib olla mis tahes motiveeriv tegur, tung, vajadus, usuline veendumus, emotsioon. Psühholoogiakirjanduses on motiivi mõiste leidnud erinevat kord kitsamat, teinekord laiemat tõögendamist. - Motiivis on plajude organisatsioonikäitumise seindajate jaoks keskne mingi eesmärgi- näiteks soovitud objekti, seisundi, olukoora – taotlemine. Motiiv toimib samas ka otsese vahetu stimuli ehk tõukejõuna.
ÜLEVAADE PSÜHHOLOOGIAST Teadmiseks konspekti kasutajale · Kohustuslik kirjandus "Psühholoogia alused" (vt. aineprogramm) aitab oluliselt kaasa terviklikuma ja detailsema pildi kujunemisele teemadest. · Tekstis viide "vt. lk" viitab kohustuslikule kirjandusele ("Psühholoogia alused") · Konspektis sisalduv materjal ei asenda kohustuslikku kirjandust, vaid võtab kokku loengus käsitletud materjali. Konspekt aitab üliõpilastel valmistuda arvestustööks. · Tekstis esinevad viited pdf failidele, mis illustreerivad konspektis sisalduvaid teemasid. Pdf failid on õppematerjalide juurde ,,üles riputatud". Psühholoogia uurib psüühika olemust ja avaldumist. psüühilisi protsesse (nt taju), seisundeid (nt meeleolu), omadusi (nt. isiksus, võimed). Psüühika on determineeritud bioloogiliselt ja ühiskondlik-ajalooliselt. Inimese teadvust iseloomustab võime eristada tegelikkuse olulisi omadusi (sh kodeeritak
tõlgentatakse vastavalt oma mudelile. Uusi mudeleid saadakse õppimise/kogemuste teel. Uuriti: inimese tajuprotsesse: aistinguid, taju, tähelepanu, kujutlust, mõtlemist, mälu jne. kuidas jõutakse otsuste ja valikuteni, läbi milliste protsesside. Kuidas kasutatakse informatsiooni otsuste tegemisel, kuidas reageeritakse muutuvale maailmale. info tunnetamine, säilitamine, töötlemine. Kujunemine: uusimaid suundi psühholoogias. Teatud määral reaktsioon bihevionismile, mis eitas teadvuse ja mõtlemise osa inimese käitumises. Hoogustus peale II MS, kui võeti kasutule palju tehnikad ja masinaid. Mõiste „kognetiivne“ pärineb Neisserilt. Esindajad: Hayes – definitsioon: protsesside uurimus, kuidas tekib arusaamine maailmast. Piaget – kognetiivse arengu teooria looja – kognitiivne areng läbib etapib ehk ajavahemikud, mille jooksul lapse käitumine ja muutmine peegeldab kindlat tüüpi
mõeldav siis, kui madalama taseme vajadused on vähemalt osaliseltki rahuldatud. Vajaduste toimemehhanism on tsükliline: me ei söö pidevalt, vaid perioodiliselt, me ei tunne pidevalt seksuaalvajadust; me realiseerime oma vajadusi teatud ajavahemiku tagant. Üheks käepärasemaks vahendiks inimesest esmase ettekujutuse saamisel on tema vajaduste pingerea koostamine. Motivatsioon Vajadus kutsub esile erilise neurofüsioloogilise seisundi motivatsiooni. Motivatsioon on vajaduse rahuldamisele suunatud funktsionaalsete süsteemide eesmärgipärane aktiivsus. Peaaju koores ja koorealustes ajustruktuurides formeerub vajaduse rahuldamise programm, mis tingib ajju saabuva informatsiooni sihipärase filtreerimise või kindlakujulise struktrueerimise. Tekib motivatsiooniseisund, mis määrab ära signaalidena toimivate välisärrituste vastuvõtu ja neile reageerimise.
nähtust saab seostada mingi materiaalse protsessiga. (fantoomvalud) Psüühikas peegeldub tegelikkus, mis eksisteerib inimeses endas ja väljaspool. o Käitumise kontseptsioon (Musta kasti printsiip): Kuna psüühika on ideaalne nähtus, siis loobutakse selle uurimisest ja vaadeldakse neid nähtusi, mida on võimalik mõõta. Nt. Stiimul psüühika reaktsioon. · W. Wund 1873 füsioloogilise psühholoogia printsiibid · W. James 1890 psühholoogia printsiibid · Moodsad teoreetilised seisukohad: o Evolutsiooniline tagapõhi käitumist ja psüühikat vaadeldakse kui evolutsiooni tagajärge. o Käitumuslik tagapõhi keskkonna mõju käitumisele. o Kognitiivne kuidas inimene võtab infot vastu o Fenomenoloogiline inimeste kogemuste erinevus objektiivsest reaalsusest
4. Elulisi näiteid ~80% materjalist vrld USA ~10% Psühholoogilised erinevused õppimises (hariduse väärtustamine). Haridust vaadeldi kesksemal kohal laste elus (nt lastele õppimiseks oma laud). Ootused lastele. Ootused tõusevad ajas vrld USA, kus ootused langevad ajas. Tähelepanu juhtimine puudujääkidele (et veel paremaks saada). Keelelised erinevused. Inglise keeles ebareeglipärased arvsõnad nt üksteist mitte kümme-üks jne. VI PEATÜKK: Self and Personality (194-238) Enesekontseptsioon (self-concept) varieerub kultuuriti. Twenty-Statement Test (TST). Enesekirjeldus ja kultuuriline taust. Pealiskaudne vaatlus – mis spordimeeskonnaga inimene end samastab. Sügavam vaatlus – väitekategooriad, kuidas/kellena inimene end identifitseerib. „Ma olen loov“ „Ma olen noorem vend“ - Abstraktne - Viitab olulisele teisele
RAKVERE ÕHTUKESKKOOL Kaugõpe 10B klass Nelly Valdmets PSÜHHOLOOGIA poolaasta referaat Rakvere 2009 SISUKORD Sissejuhatus 1. Mõtlemine ja keel 1.1 Mõtlemine 1.2 Loovus 1.3 Keel 2. Intelligentsus ja selle mõõtmine 2.1 Intelligentsuse mõiste ja teooriad 2.2 Pärilikkus ja keskkond 2.3 Intelligentsustestid 3. Motivatsioon 3.1 Motivatsiooniteooriad 3.2 Seksuaalvajadus 3.3 Saavutusvajadus 4. Emotsioonid 4.1 Emotsiooni mõiste ja olemus 4.2 Emotsioonide käsitlus 4.3 Põhiemotsioonid 4.4 Emotsionaalsed seisundid 4.5 Emotsioonide väljendumine 5. Stress ja toimetulek 5.1 Stress 5.2 Stressi põhjused 5.3 Stressikogemuse koostisosad 5.4 Millest stressikogemus sõltub? 5.5 Isiksus ja stress 5.6 Stressi tagajärjed 5.7 Stressiga toimetulek 6. Isiksus ja testid
• Positsioneerimine - strateegia ja taktika. • Mainekujundus - strateegia ja taktika. • Avaliku arvamuse/üldise arvamuse kujundamine - strateegia ja taktika. • Imidžikujundus - strateegia ja taktika. B Konkreetse reklaamteate puhul: • Loov- ja tehniliste lahenduste otsimine jäädes kindlaks eelnevate tegevuste (A) tulemustele/otsustustele. • Copy Platform’i väljatöötamine (Mis? Kellele? Milleks? Mida? Kuidas? Millal? So What? ehk milline reaktsioon on oodatud?). • Valik: teadliku tähelepanu haaramine või alalävine mõjustamine. • Mäletamise tagamine. • Tagasisidestamine. • Eel- ja järeltestimiste kavandamine. • Meediaplaneerimine. • Kampaania korraldamine. Turunduskommunikatsioon • Turundus - kogum tegevusi, mille abil ettevõtted ja organisatsioonid loovad võimalusi väärtuste vahetamiseks oma klientidega. • Kommunikatsioon - protsess, mille käigus indiviidid või organisatsioonid loovad sotsiaalseid suhteid ja
Teatud astme juures tekib küsimus: kas see on veel normaalne? Kas see suu kuivus, käte värin, südamekloppimine, keskendumisvõimetus ja kartlik eelaimus läbikukkumisest on normaalne eksamieelne ärevus? Mis näitab motivatsiooni taset ja aitab end parimal tasemel esinemiseks mobiliseerida. Või on see sotsiaalfoobia? Mis on rahvusvahelises psüühikahäirete klassifikatsioonis sees, halvendab eksamil esinemist ning kuulub ravimisele. Või on see hoopis anankastse isiksuse tüüpiline reaktsioon situatsioonile, kus pannakse proovile tema ülim perfektsionism ning kus tema tüüpilised kõhklused “kas ikka rohkem ja täpsemini?”, “kas oleks pidanud ...” ärevuse tekitavad? Mispuhul mõned koolkonnad juhtumit ravimatuks isiksusehäireks peavad ja adekvaatsemat situatsioonivalikut soovitavad. Normaalsuse määratlusest tuleb selles kursuses juttu. Häirete klassifitseerimisest RHK-10 järgi ning nende tunnustest ja põhjuslikest mehhanismidest samuti. Lihtsat ja ühest vastust
Lõpetas elu enesetapuga. Empiirilise materjali kogus Bjerre Stockholmi keskvanglas, kus küsitles mõrvu toime pannud kurjategijaid. Bjerre vestlusmeetod on lähedane nn mõistva psühholoogia põhimõtetele. Tähtis pole mitte ainult see, mida isik enda kohta räägib, vaid ka see, mida ta jutuga iseenda kohta enda jaoks märkamatult teatab. Mõrvareid kirjeldades jõudis Bjerre järeldusele, et kõik sellised isikud on loonud enda jaoks uue psühholoogilise reaalsuse. Üldine iseloomujoon oli nõrkus, st eluks kõlbmatus, suutmatus toime tulla nõudmistega, mida elu inimestele esitab. Tema arvates on selline nõrkus on seostatav mõne orgaanilise kehalise puudega. Nimetatud nõrkustel oli Bjerre meelest kolm peamist avaldumisvormi, mille abil saab iseloomustada mõrvaritüüpe: · Röövmõrtsukas kelle nõrkus seisneb enesepetmises; kergemeelne elu ja põgenemine reaalse elu probleemide ja kohustuste eest
Empiirilise materjali kogus Bjerre Stockholmi keskvanglas,kus küsitles mõrvu toime pannud kurjategijaid.Bjerre vestlusmeetod on lähedane nn mõistva psühholoogia põhimõtetele.Tähtis pole mitte ainult see,mida isik enda kohta räägib,vaid ka see,mida ta jutuga iseenda kohta enda jaoks märkamatult teatab.Mõrvareid kirjeldades jõudis Bjerre järeldusele,et kõik sellised isikud on loonud enda jaoks uue psühholoogilise reaalsuse.Üldine iseloomujoon oli nõrkus,st eluks kõlbmatus,suutmatus toime tulla nõudmistega,mida eli inimestele esitab.Tema arvates,selline nõrkus on seostatav mõne orgaanilise kehalise puudega.Nimetatud nõrkustel oli Bjerre meelest kolm peamist avaldumisvormi,mille abil saab iseloomustada mõrvaritüüpe: · Röövmõrtsukas,kelle nõrkus seisneb enesepetmises,miss obis kergemeelseks ja muretuks põgenemiseks reaalse elu probleemide ja kohustuste eest
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
