Nöörkeraamika kultuur 3000 eKr. Läänemere idarannikul Lõuna- Võeti kasutusele paremini valmistatud Idas Volga, Läänes Reini jõeni, Soomest Leedu lõunaosani. Kunda savinõud, mis olid ilustatud lohukeste lõunas Alpideni. Savinõusid hakati Lammasmägi, Pulli asulakoht vanim vms. Levis Lõuna-Lätist Põhja- ilustama nöörijäljenditega. Vene paati inimeste elupaik Eestis. Soomeni ja Loode-Venemaa aladel. meenutavad kivikirved Asulad veekogude läheduses. Liiguti 15-30 liikmeliste kogukondadega (2-4 peret). Elukohti vahetati sõltuvalt A A saakloomade püügiajast ja korjelusest. (Aasta ringi kasutatavate asulate teke.) s r u m
alla( kaasa anti neile mõni noake,- kõõvits ja ehteid) 7. Seda ajajärku võib vaadelda küttide, kalastajate ja loodusandide korjajate ühiskonna õitsenguna Nöörkeraamika kultuur: 1. Umbes 3000 a paiku eKr hakkas Eestis levima uus arheoloogiline kultuur uut tüüpi asulakohtade, esemete ja kombestikuga 2. Savinõusid ilustati nöörijäljenditega, millest tuligi selline nimetus 3. Iseloomulik tunnus oli veel venet ehk paati meenutavad kivikirved 4. Rahvastik tegeles loomakasvatusega, pidades kitsi, lambaid, veiseid ja sigu 5. Maaviljelusega oli neil kammkeraamikaga suurem tähtsus 6. Nende asulad paiknesid piirkondades, kus leidus rohumaid koduloomadele ja sobiv mullakiht maaviljeluseks 7. Kalmistud rajati asulatest väljapoole veidi kõrgematele küngastele 8. Surnud asetati maasse kaevatud haudadesse külili kägarasendis ja sageli üks või mõlemad käed pea all ( surnuid hakati kartma )
kasutuselevõttu. Eesti neoliitikum jaguneb 4-ks arheoloogilis-kultuuriliseks etapiks: o Narva keraamika o Tüüpiline keraamika o Hiline kammkeraamika o Noorkeraamika kultuur Kivitöötlemiseks kasutatud tööriistadest on kõige sagedasemaks leiuks lihvimiskivid. Sageli on töö- ja tarbeesemeid tehtud luust ja sarvest. Rohkesti on leitud mitmesuguseid naaskleid ja teravikke. Raieriistad, silmata kivikirved ja -talvad, on tehtud valdavalt mitmesugustest kristalsetest kivimitest, kammkeraamika perioodidel ka kiltkividest ning luust ja sarvest. Luust on tehtud ka peitleid, mis on talbadest kitsama tööteraga. Noorkeraamika kultuuris esineb vaheseid tulekivist raieriistu. Omaette rühma moodustavad silmaga kivikirved, mille hulgas domineerivad nn. venekujulised kivikirved ja lameselgsed kirved. Jahi- ja kalastustarvetest on leitud tulekivist, kiltkivist ja luust nooleotsi, tulekivist
tulnud loomi. Samuti oli mööda jõgesid liikumine kergem kui raskestiläbitavates metsades. Arvatavasti elati ritvadest püstitatud koonusekujulistes püstkodades, mis olid pealt kaetud okste, nahkade, puukoorte ja talvel ka mätastega. Püstkoja keskel asus kividega ümbritsetud kolle. Töö- ja tarberiistad olid: jäätuurad,harpuun,kivikirved,sarved,ahing,nooled,pistoda, talb,naast. Kivimitest kasutati kõige enam tulekivi ja kvartsitükke. Kivikirved ja talvad olid ebakorrapärased ja lihvitud ainult teraosalt. Tähtsal kohal oli jaht metsloomadele ning kalastamine. Nende algkodu pole seni veel lõplikult teada, praegu oletatakse nende tulekut esmajoones Euroopast. Kalmistutelt leitud luude antropoloogiline analüüs näitab valdava osa elanike europiidsele päritolule. Matmiskombed: sängiti asula territooriumile,elamu põranda alla. NEOLIITIKUM e NOOREM KIVIAEG
talud paiknesid keset põlde tihedalt koos (põhja eesti), ridaküla talude paiknemine ridastikku (ida eesti voored), hajaküla talud paiknesid üksteisest kaugel (lõuna eesti künklik maastik). pulli asula pärnu jõe ääres sindi lähedal pulli külas, 9. aastatuhat eKr, kunda kultuur. kunda kultuur levis mesoliitikumis, elanikud rajasid asulad veekogu äärde, tööriistad valmistati luust, sarvest ja puust, tööriistad tulekivist ja kvartsist: nooleotsad, kivikirved, ahingud, tuurad, harpuunid, tegeleti kalastamise, küttimise ja korilusega. kammkeraamika levis neoliitikumis, paremad savinõud, mis oli kaunistatud kammitaolise kammiga ja lohukestega, tööriistad olid tulekivist, mis olid lihvitud kogu üle pinna, tööriistad moondekivimist: kirved, talvad, surnuid mateti asula territooriumile, vahel põranda alla, kaasa pandi noake, kõõvitsja ehted. nöörkeraamika levis neoliitikumis, savinõusid kaunistati nöörijäljenditega, venet, mis
Kunda kultuur. 9. at algusest eKr pärinev Pulli asulakoht on kõige vanem Eestis. Kõik Eesti mesoliitikumi asulad, teiste hulgas ka Pulli, kuuluvad nn Kunda kultuuri. Selle aja elanikud olid kalurid, kütid ja korilased. Nende asukohad paiknesid alati veekogude kaldal. Esmaasukad tulid siia lõunast või kagust. Kütiti hülgeid, põtru, elati püstkodades. Elati 15-30-liikmeliste kogukondadena, mis koosnesid 2-4 perest. Kivimitest kasutati tulekivi ja kvartsi. Tööriistadeks olid kivikirved ja talvad. Luudest ning sarvedest tehti nt pistodasid ja harpuune. 2. Pronksiaeg ja vanem rauaaeg. Maaviljeluse algus. Pronksiaeg (1800-500eKr). Vanem rauaaeg(u 1800-1100eKr). Sellel ajal õpiti töötlema pronksi, kuid kuna seda oli raske saada, kasutati endiselt hulgaliselt kivitööriistu. Peamiseks elatusalaks oli karjakasvatus. Nooremal pronksiajal(u 1100-500eKr) ehitati mõned kindlustatud asulad Saaremaal ja Põhja-Eesti rannikuvööndis. Seal elati suurperedena
Eesti kiviaeg 1. Kunda kultuur oli mesoliitikumi küttide ja kalastajate kultuur. Eestis 9000 eKr 4000 eKr. Kunda kultuuri asulad Eestis olid Kunda Lammasmägi, Pulli asula, Siimusaare asula ja Narva Joaoru asula. 2. Kammkeraamika kultuur oli neoliitiline arheoloogiline kultuur. Kultuur oli Eestis 4000 3000 eKr. Seda nimetati kammkeraamika kultuuriks, kuna seda iseloomustasid esemetele kammtemplitega tekitatud pikad täkked. 3. Nöörkeraamika kultuur oli sarnaste kiviesemete, keraamika ning matmiskommetega kultuur. Eestis oli see 3000 1800 eKr. Seda nimetati nöörkeraamika kultuuriks, kuna savinõusid ilustati nöörijäljenditega. Venekirveste kultuuriks nimetati seda seetõttu, et teiseks iseloomulikuks tunnuseks olid venet ehk paati meenutavad väga hoolikalt lihvitud ja sissepuuritud silmaaukudega kivikirved.
Inimesed ajas Inimesed töötasid iga päev. Mehed käisid jahil ja kalal, nende tööriistadeks olid põhiliselt odad, nuiad ja kivikirved, hiljem tulid kasutusele ka vibud, mis tegid jahipidamise kergemaks. Enamasti kõik tööristad olid tehtud kividest. Et teha tööristaid inimesed võtsid kaks kivi. Üks, et teha tera, aga teine tera. Tähtsaim jahiloom oli kiviajal mammut. Arvatakse, et jahil olid abiks ka koerad esimesed koduloomad. Kala püüti esialgu ahinguga, hiljem hakati luust ka õngekonkse tegema ning taimekiududest võrke. Naiste tööks oli teha süüa,
Muinasaeg-kiviaeg, pronksiaeg, rauaaeg.Kiviaeg- korilus,kalastamine,jaht(hülgeküttimine);kivist,puust,luust tööriistad nürid suht halvad;mateti asula territooriumile,vara kaasa,asustus veekogude ääres, maaomandiga tekkis varanduslik ebavõrdsus.jaguneb: Vana paleoliitikum,Keskmine mesoliitikum(kundakultuur), noorem neoliitikum(narvakultuur) kammkeraamika, nöörkeraamika. Metalliaeg- asulad: rannikupiirkonnad(karjad,põlispõllundus), sisemaa(jaht,alepõllundus);kivikirved,pronksist relvad jms,kõrgem kvaliteet;mateti kivikirstkalmetesse; ebavõrdsus maaomandiga. pronksiaeg- rannikul,kindlustatud asulates,kivikirstkalme(maapeal), rauaaeg-elamud sisemaal,karjakasvatus,põletusmatused,kvaliteetsed aga kallid tööriistad,tekkis käsitöö(metallehted),kaubandus naabermaadega(vili,nahk).kammkeraamika-arenenud oskused meisterdamises,üleni töödeldud tööriistad,veekogude ääres elati,ridades,ukseavad veepoole,kaunistatud savinõud,laibamatus,vahest elamu põr...
Arheoloogiline kultuur ühelaadsed muistised, need peegeldavad tolle aja inimeste tegevusi, huvisi jm. 1. Vanim arheoloogiline kultuur on kunda kultuur : 1) Mesoliitiline e. 9000-5000 a eKr. 2) Asukohad Vanim Sindi lähedal, Pulli külas. 3) Päritolu ja levikualad Pärit lõunast ja europiidse päritoluga, levisid lõuna-Soomest kuni lõuna-Leeduni. 4) Elatusalad, töö ja tarberiistad : - Jaht, kalastamine ja korilus. Tööriistadeks : Kivikirved (pihukirves), sellest arenes välja talb. Valmistatud oli see tulekivist, kasutati ka kvartsi tükke. Luust ja sarvest tööriistad Harpoon, odaotsad, nooled jm. Kõõvits on tööriist loomanahkade töötluse jaoks. 2. Kammkeraamika kultuur : 1) Neoliitiline e. 5000-1800 a eKr. 2) Pärinesid idast Uurali mägede aladelt. Levivad lõuna-Lätist põhja-Soomeni. Selle kultuuri kandjaid peetakse läänemere soomlaste eelkäijateks e. Soome-Ugri eelkäijateks
Kuidas elasid inimesed kiviajal? Kiviaeg Eestis algas umbes 900010000 aastat tagasi, kui siia saabusid esimesed inimesed. Inimesed töötasid iga päev. Mehed käisid jahil ja kalal, nende tööriistadeks olid põhiliselt odad, nuiad ja kivikirved, hiljem tulid kasutusele ka vibud, mis tegid jahipidamise kergemaks. Tähtsaim jahiloom oli kiviajal mammut. Arvatakse, et jahil olid abiks ka koerad esimesed koduloomad. Kala püüti esialgu ahinguga, hiljem hakati luust ka õngekonkse tegema ning taimekiududest võrke. Naiste tööks oli teha süüa, nad korjasid koos lastega metsast marju, seeni ja muid juuri, mida süüa kõlbaks, sest kui mehed pidid tühjade kätega koju tulema, siis oli mida süüa
luust ja sarvest, ka puust · Kuna puu säilib halvasti, on praktiliselt võimatu leida neid esemeis arheoloogilistel kaevamistel · Kõige parem kivim oli tulekivi, mille tükkide serv oli hästi terav · Tulekivi asemel Eestis kasutati kvartsi · Tööriistad kivimitest olid mõne sentimeetri suurused · Neid kasutati lõikamiseks, kraapimiseks või puurimiseks · Suuremate tööriistade valmistamiseks kasutati moondekivimeid, mida sai töödelda · Kivikirved olid ebakorrapärase kujuga ja konarliku pinnaga · Kirves seoti puuvarre külge nahkrihmaga · Luudest ja sarvedest valmistati ahinguid, harpuune, nooleotsi, pistodasid, talbu, naaskleid jms. · Luu- ja sarvesemete rohkusega iseloomustatakse Kunda kultuuri Kund kultuuri elani valmistatud luust ja sarvest esemed Elatusalad · Veekogude äärsed kalastuskohad · Ahingutega saadi suuremaid kalu · Luust õngekonksud · Suurem saaks saadi kalatõkete, algeliste
inimeste elupaik Eestis. Pulli kuulub nn Kunda kultuuri. Kunda elanikud rajasid ehitisi veekogude lähedusse, kus oli soodne kalastada, küttida veelinde ja vee äärde jooma tulnud metsloomi. Samuti olid jõed ja järved head liikumisvõimaluseks. Töö ja tarbeasjad olid valmistatud kivist, luust ja sarvedest, väga palju ka puidust. Kivimitest kasulikum oli tulekivi, millel olid teravad ääred, Eestis kasutati ka kvartsi. Suuremateks tööriistade valmistamiseks kasutati moondekivimeid. Kivikirved oli ebakorrapärased ja seoti käepideme külge nahkrihmaga. Kunda kultuuri elanikud kasutasid sageli luid ja sarvi, millest valmistati ahinguid, harpuune, nooleotsi, pistodasid, naaskleid jne. Toituti loomalihast ja tähtsal kohal olid ka loodusannid. 4000 a eKr tulid eestisse kasutusele paremini valmistatud saviõud, mille välispind oli ilustatud lohukeste ja tähtedega.(tehti kammiga sellepüräast kutsuti ka kammikeraamika kultuuriks).
Esiaja uurimisel on abiks arheoloogia, täppis- ja loodusteadused, antropoloogia, etnoloogia, numismaatikud. Kiviaja kultuurid TÖÖRIISTAD TEGEVUSALA PÄRITOLU KOMBED, USKUMUSED Kunda kultuur Kivist, luust, Kalapüük, Euripiidne - sarvest, puust, hülged, koprad. kivikirved, Jaht, korilus. talbad Kammkeraamika Töödeldud Kütid ja Lääneranniku Surnud sängitati tulikiviesemed, kalastajad, idamaad asula kivikirves valmistasid territooriumile ehteid Venekirved Venekirved, Loomakasvatus, Indoeuroopa, -
Ajalooline aeg-aeg pärast ristisõdijate tulekut(peale 13.saj); Muinasaeg-jääsulamisest kuni esimeste kirjalike allikateni (11000eKr-13saj);Paleoliitkum-e vanem kiviaeg algas inimese kujunemisega ja lõppes Põhja-Euroopas viimase jääajaga (11000eKr-9000eKr);Mesoliitikum-e keskmine kiviaeg(9000- 5000eKr);Neoliitikum-e noorem kiviaeg(5000-1800eKr);Pronksiaeg vanem pronksiaeg(1800-1100eKr);noorem pronksiaeg(1100-500eKr); Rauaaeg-eelrooma rauaaeg(500eKr-50pKr);rooma rauaaeg(50-450pKr); Pulli asula-kõige vanem teadaolev inimeste alupaik eestis(meso); Arheoloogiline kultuur-ühelaadsed muistised,mis peegeldavad omaaegsete elanike tegevusalade ja eluviisi sarnasust;Kinnismuistis- asulakoht,matmispaik;Kultuurikiht- otsese inimtegevuse tulemusena ladestunud pinnasekiht;Kivikirstkalmed-maapealsed kalmeehitised mille konstruktsiooniks olid 5-8m läbimõõduga ring ja sellele keskele laotud kirst,kuhu sängitati surnu;Tarandkalmed-koosnesid kiviridades...
Pulli ja Kunda muinasasulad Kunda kultuur Mesoliitikumi kultuur VIII – V aastatuhandel eKr Läänemere idaranniku aladel. Kunda kultuur oli küttijate ja kalastajate kultuur, nende ainus koduloom oli koer. Uue kultuuri kandjate päritolukohaks on pakutud alasid Lääne- Euroopast Uuralideni. Oletatavasti elas Eestis Kunda kultuuri perioodil kuni 1500 inimest. Kunda kultuuri tähtsaimad leiukohad paiknevad Eestis ja Lätis. Kunda asula 8700 eKr Kunda asula oli väike saareke omaaegses järves. Praegu on see selgepiiriline küngas lageda maa peal. Kiviaegne asula leiti siis, kui 19. sajandil hakati kunagise järve alal järvekriiti kaevandama. Leidudest järeldub, et tegemist on ühe vanima inimasulaga Eesti territooriumil. Leiti rohkesti luust ja sarvest riistu, samuti kohalikust tulekivist ja kvartsist tööriistu. Kunda asula kaardil Pulli asula 9000 eKr ...
puust tööriistu, punuda korralikumalt, oskasid valmistada korralikult lihvida, tehti ehteid, püüniseid. ehteid ja väikseid skulptuure (oli skulptuure, kooti kangast, arenes kujunenud kunst), kangast kududa, religioon. kujunenud oli religioon. Töö- ja Kivikirved, jäätuur, talbad, Vibu, talv, kõblas, kirved, nuga, Samad, erinevuseks silmaauguga tarberiistad õnged, ahingud, harpuunid. õng, kõõvits, harpuun, jäätuur, kivikirves. potid. Elatusallikad Korilus, küttimine, kalapüük, Küttimine, kalapüük, korilus, Küttimine, kalapüük, korilus, rannikul hülgepüük. kõplapõllundus
tunnused valmistati luudest ja sarvedest esemeid. Kammkeraamika kultuur-neoliitikumi kultuur, lõuna lätist kuni põhja soomeni ja loode venemaa aladel, tunnused: välispinnad olid kaunistatud lohukestega ja kami meenutava hambulise tempiga tehtud täketega. Nöörkeraamika kultuur-neoliitikumi kultuur, idas ulatus Volga ja läänes reini jõeni lõunas peaaegu alpideni, tunnused: savinõud ilustati nöörijätketega, paati meenutavad, väga hoolikalt lihvitud ja sissepuuritud silmaaukudega kivikirved. Põlispõld- põld, mis pideva harimise ja väetamise tulemusel on pidevalt viljakad Alepõld-algeline põld, kus põllumaid tuli metsi raiudes ja põletades pidevalt vahetada. Tarandklalme- kivikalme, mis sisaldab ühte või mitut madala kivimüüriga piiratud piklikku nelinurkset põhja-lõunasuunalist tarandit. Kivikirstkalme- oli Eestis, Skandinaavias, Soomes ja Lätis peamiselt pronksiajal levinud kalmetüüp. maeti üldiselt põletamata laipu.
Elati 15-30 liikmeliste kogukondadena, mis koosnesid 2-4 perest. Kiviaja töö- ja tarberiistad olid valmistatud kivist, luust, sarvest, puust. Kivimitest oli kõige parem tulekivi, mille tükid annavad lõhestamisel lõikamistöödeks hästi teravaid servi. Kuna seda Eestis polnud, siis kasutati kvartsi. Nendega tehti väikesi tööriistu lõikamiseks, kraapimiseks, puurimiseks. Suuremate tööriistade valmistamiseks kasutati moondekivimeid, mida sai lihvides töödelda. Selle algsed kivikirved olid ebakorrapärase kujuga. Kasutati luid ja sarvi, millest valmistati ahingui, harpuune, nooleotsi, pistodasid, talbu, naaskleid. Elatusalad olid veekodude ääres. Tähtis oli jaht kütiti põtru, kopraid, ürgveiseis, karusid, metside, kitsi, linde (ka hülgeid) . Kasutati viskeodasid, vibu, nooli, püünised, lõksud. Peale selle söödi loodusande taimed, juureikad, marjad, pähklid, seened. Noorem kiviaeg e neoliitikum (5000-1800eKr). Neoliitikumi alguseks peetakse
Ajajoon- vanimad asulad, pronksiaeg, rauaaeg, keskaeg, uusaeg ja lähiajalugu Eestis. Millal vabanes Eesti jääkihi alt? 11 000 aastat ekr. Mida nimetatakse esiajaks ehk muinasajaks ja mida ajalooliseks ajaks? Esiaeg e. aeg, ms põhineb arheoloogilistele leidudele ning ajalooline aeg, mis põhineb kirjalikele allikatele. Nimeta erinevaid allikaid, mille põhjal teame informatsiooni muinasaja kohta. Arheoloogilised leiud, kirjalikud leiud. Mida/ keda uurivad antropoloogid ja arheoloogid Antropoloogid uurivad leitud inimeste luid, arheoloogid uurivad leitud vanu esemeid. Kirjelda esimeste asukate elu Eestis- kus ja kuidas elati, millega ennast elatati? Elati veekogude lähedal, püstkodades. Küttimine, kalapüük ja korilus. Millal võeti kasutusele keraamika Eestis? Kumb on varajasem kas kammkeraamika või nöörkeraamika? Kammkeraamika 4 000 aastat ekr ja nöörkeraamika 3 000 aastat ekr. Millal alustati viljelusmajandusega ning kuidas mõjutas see i...
linnus - kaitseehitis tsuudid - läänemeresoomlased adramaa - ühe adraga haritav maa malev - ratsa- ja jalameestest koosnev väeüksus animism - elusa ja eluta looduse hingestamine suitsutuba - väike palkidest elamuhoone, puudub korsten sumbküla - talud paiknevad keset põlde tihedalt koos ridaküla - talud rajati ridastikku hajaküla - talud paiknesid üksteisest kaugemal Pulli ja Kunda asustus: · IX a. tuh algusest ekr · Kunda kultuur Kunda kultuur: luust ja sarvest esemed, kivikirved, asulad veekogude läheduses, kalastamine, korilus, jaht Kammkeraamika kultuur: savinõud, elati järvede-jõgede ääres, jahi- ja tööriistade valmistamine arenes, uued matmiskombed, kalastamine, korilus Nöörkeraamika kultuut: savinõud, maaviljelus, karjakasvatus, venekirved, loomakasvatus, asulad rohumaa ja mullaviljakuse järgi Muinasaja periodiseering Kiviaeg vanem kiviaeg ehk paleoliitikum keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum(u. 9000- u. 5000 a eKr)
e küttimine, korilus, kalastamine, korilus, lambad, veised, sead), jaht (metssead, põdrad) algeline viljelus maaviljelus (oder, nisu, kaer), jaht, kalastamine Tööriistad Ebakorrapärased Töödeldud ühtlaselt üle Kivikirved- hoolikalt kivikirved, ei olnud pinna, kirved, lihvitud, sissepuuritud eriti töödeldud nooleotsad, täiuslikud silmaaukudega püügivahendid Tööriistade Kivist, luust, puust, Tulekivi, Kivi, luu, sarved valmistamise materjal tulekivi, kvarts, sarved moondekivi,luu, Kunda kultuuri tunnus merevaik luu ja sarvesemete
Tooge kinnituseks 2 näidet. Vastused: 1. Võis küll, kuid pole teada, kuna tuli Jääaeg. 2. Paljastas paepinnad; lihvisid kaljupanku, millest tekkisid rändrahnud; tekkisid järved ja sügavate orgudega jõed; kuppelmaastik (Vooremaa) 3. Kuna Jääaeg tuli peale. 4. Mesoliitikumi tööriistad: lihvitud on vaid serv; puudus silmaauk ja tera seoti puuvarrele. Neoliitikumi tööriistadel oli nooleots ühtlaselt töödeldud ning kivikirved olid silmaauguga. 5. Elati peamiselt veekogude lähedal rannikul, kuna seal on lihtsam kalandusega tegeleda, mis oli ka peamine toiduallikas. Tööriistadeks oli mõne sentimeetrine odaots ja kirves. Tegeleti peale kalanduse veel küttimise ja korilusega. 6. Kammkeraamika kultuuri ajal sängitati surnuid. Lisaks olid tööriistad lihvitud, savinõud paremad-vastupidavamad. Ka kunstioskus oli kõrgem (merevaigust kujud) 7
Asulad paiknesid samuti jõgede ja järvede ääres. Elamud asetsesid ridastikku ukseavaga veekogu poole. Jahi- ja tööriistad olid rohkem arenenud, paremini töödeldud. Lahkujatele pandi hauapanust. Kunstitase oli kõrde, vooliti kujusid, tehti ehteid. Seda aega peetakse kalastamise, küttimise õitsenguajaks.. Nöörkeraamika kultuur: Nimi tuleb sellset, et savinõusid ilustati nöörijäljenditega. Teiseks iseloomustavad seda aega väga hoolikalt lihvitud ning sissepuuritud silmaaukudega kivikirved. Selle kultuuri rahvastik tegeles loomakasvatusega, ning ka maaviljelusel oli suur osatähtsus(oder, nisu kaer). Asulad paiknesid piirkondades, kus leidus rohumaid koduloomadele ja sobivat mullakihti vilja kasvatamiseks Iseloomustavad ka teised matmiskombed, kus kalmistud rajati asulatest väljapoole kõrgematele küngastele. Võis olla muutus usundis : hakati surnuid kartma. Pronksiaeg Vanem 1800-1100 eKr Noorem 1100-500 eKr, Eesti oli jaotunud 2ks regiooniks: rannikupiirkonnaks ja
a Pulli asula kuuluvad Kunda kultuuri alla. Kunda kultuur: Suur osa maast veel vee all. Kunda kultuuri elanikud rajasid asulad veekogude lähedusse, kus oli soodne kalastada, küttida veelinde ja metsloomi. Elati 15-30 liikmeliste kogukondadena. Liikuvad asulad.Töö ja tarbeesemed olid valmistatud kivist, luust ja sarvest ning puust.Kivimitest parim- tulekivi, kvarts- väikesed tööriistad. Suuremate tööriistade valmistamimseks kasutati moondekivimeid mida sai lihvida. Kivikirved konarlikud ja sõlmitud varda külge nahkrihmaga.Luu- ja sarvesemete rohkus. Elatusalad: kalastamine,jaht- koerad olid olemas jahimeestel, hülgeküttimine. Söögiks kala ja liha ning loodusannid- taimed, marjad, juured jne. Noorem Kiviaeg e. Neoliitikum: See algas Keraamika kasutuselevõtuga- savinõude valmistamine. Toidu keetmiseks tehti lõke ümber paja. Samuti kasutati nõusid ka toiduainete säilitamiseks ja hoidmiseks. Kammkeraamika kultuur: (4000 ekr)- indoeurooplaste kultuur
MESOLIITIKUM periood oskused peamised tegevusalad asustus oskasid valmistada tööriistu puidust, luust, sarvest ja kivist (tulekivi) jahipidamiseks (nt nooleotsad, veekogude lähedal, sest seal oli kerge liikuda kunda ahingud jm) ning töötegemiseks (kivikirved, kalastus, jahindus (põdrad, koprad jm), korilus (veeteed) ja toitu hankida; elati 1530 kultuur puurimisriistad jm); oskasid valmistada ka erinevaid (taimed, juurikad, pähklid jm) liikmeliste sugukondadena (24 peret); looduslikke püüniseid loomade ja kalade ...
tööriistad olid tulekivist, mis olid lihvitud kogu üle pinna, tööriistad moondekivimist: kirved, talvad, surnuid meti asula territooriumile, vahel põranda alla, kaasa pandi noake, kõõvits ja ehted, küttimine, kalapüük, põlluharimine. 4 kandilised majad viilkatusega • Nöörkeraamika e venekujulised kirved - levis u.5000- 3000 eKr, savinõusid kaunistati nöörijäljenditega, vene -mis meenutas paati, mis oli lihvitud kivikirved, rauast kirved, tegeleti loomakasvatusega ja maaviljelusega, asulad olid rohumaade lähedal. Põllumajandus, karjakasvatus, kanga kudumine üldine areng. 4. Pronksiaeg ja rauaaja algus • Pronksiaeg - eristatakse vanema pronksiajana ajavahemikku 1800–1000 eKr ja nooremat pronksiaega 1000–500 eKr. Nooremal pronksiajal (1000–500 eKr) toimusid suured muutused Põhja- ja Lääne-Eesti rannikupiirkondades, kus asustus oli muutunud sedavõrd tihedaks, et hakati harima püsipõlde
Nt Ida ja Lääneriikide vahel. Mõisted: · nõid inimene, kes oskas loitsida, haigusi ravida, omas erilist väge · ,,hingede aeg" surnud hinged liikusid siis ringi ja võisid tulla kodu külastama. Neile kaeti laud. · varajane metalliaeg - · kääpad nende alla ja sees peeti põletusmatuseid, liivast kuhjatud · venekirved hoolikalt lihvitud ja sissepuuritud silmaaukudega kivikirved · adramaa pinnamõõtühik, suurust hinnati külvatud vilja pinna järgi · malev põhiline väeüksus, maakondadest moodustatud. Koosnes ratsa- ja jalameestest. · hing inimese isikupära kandja ja oluline keha elushoidmiseks. Magamise ajal lahkus ajutiselt kehast, surma puhul jäädavalt. · vägi - eriti loodususundeis kogu maailma ja kõike seal olevat täitev ja ergastav ebaisikuline jõud
lõunaosani. Kammkeraamika:4000.a eKr, savinõudele tehti kaunistused kammitaolise templiga.Levis Lõuna-Lätist kuni Põhja-Soomeni,Loode-Venemaa.Asulad veekogude ääres.neljakandilised postidel tuginevaid hooneid. Matmiskombed- asula territooriumile/elamu põranda alla.Pandi kaasa ehteid,kujukesi,usuti elu teises ilmas.Kõrge kunstitase.Uskusid ehetel olevat maagilist omadust. Nöörkeraamika:3000.a eKr,savinõud nöörijäljenditega.Lihvitud,sissepuuritud silmaaukudega kivikirved. alepõllundus,maaviljelus.Hariti maad kivi-ja puukõblaste abil.Asulad rohumaade ja viljakate muldade ääres.Kalmistud asulatest eemal,küngastel. Võidi hakata surnuid kartma. Pronksiaeg vs rauaaeg:pronks-mõned kindlustatud asulad,elati püsivalt.enamus elas avaasulates. Kivirist- ja laevkalmed.karjakasvatus,maaviljelus, küttimine,kalapüük.Üksiktalulisus,põlluma a eraomandlus. Raud-kääpad,tarandkalmed,maeti põletatult,kaasa pandi vähem asju.Majanduse kiirem areng
oleme. Miks me põlvneme just ahvidest? Kuidas said meist inimesed? Nendele küsimustele on palju erinevaid vastuseid ning igaüks on omamoodi õige. Võib-olla oleme ahvide sugulased kuna nemad omasid kõige suuremat potentsiaali abstraktse ajutegevuse tekkeks. Ehk oli see üks põhjuseid miks inimahvid tulid puu otsast alla ja haarasid pihku teravad kivid, et lihtsustada oma igapäevaseid tegevusi. Pika peale said teravatest kividest juba sihikindlalt valmistatud luunoad ja kivikirved ning kaua ei läinud kui need vastsed ,,inimesed" kolisid koobastesse. Natukese ajaga tuldi välja metsast ja koliti avamaale, kus toidu hankimine muutus mitmekülgsemaks. Isased jahtisid metsas ulukeid ja lapsed ning emased korjasid metsast seeni, marju, juurikaid ja muud söödavat. Sellise tööjaotuse tõttu kujunes mehe positsioon perekonnasUlukite nahast tegid nad endale riideid, et ilmastikuoludega hakkama saada. Kui aga toidumoon hakkas piirkonnast otsa lõppema, siis
Pronksiaja asulaid on praegu vähe teada. Ida-Virumaal on pronksiaja algusesse kuuluvat keraamikat leitud Riigikülast ja Narvast. Viimasest pärineb ka üks pronksvõru valmistamiseks kasutatud savist valamisvormi katke. Nõrku asulajälgi on ka avastatud Jäbara, Toila ja Kohtla-Järve kivikalmete all. Need vähesed paigad ei kajasta siiski pronksiaja asustuse levikut Ida-Virumaal. Küllap liikus siin tollal inimesi laiemaltki. Sellele võiksid osutada arvukad juhuleidudena saadud hilised kivikirved endiste Vaivara, Lüganuse, Jõhvi ja Iisaku kihelkondade piirest.Haruldane on reljeefsete kaunistustega pronkskirves Pimestikult, mis kuulub I a. tuh. esimesse poolde e.Kr. Rauaaja alguses saavutasid laialdase leviku kivikirstkalmed, mis vanemal rauaajal asendusid tarandkalmetega. Ida-Virus leidub kivikirstkalmeid kitsa vööndina Soome lahe rannikul piki klindiserva, tarandkalmeid aga juba hoopis laiemalt, sh. ka Jõhvi kõrgustiku alalt -
Lahkunule pandi kaasa esemeid ( noad, ehted, kujukesed jne) Leiud viitavad kõrgele kunsti tasemele Põlvkondade vältel samas keskkonnas elanud rahvas oli õppinud tundma kalapüügisaadusi, loomade käitumist, taimi ja nende omadusi Nöörkeraamika kultuur Levis umbes 3000. aasta paiku eKr Savinõusid ilustati nöörijäljendiga Teine iseloomulik tunnus oli venet ehk paati meenutavad , hoolikalt lihvitud ja sissepuuritud silma aukudega kivikirved Idas ulatusid nöörkeraamika kurltuurid Volga, läänes Reini jõeni , lõunas peaaegu Alpideni Rahvastik tegeles loomakasvatusega Suurem tähtsus oli maaviljelusel Arvatavasti tegeleti aletamisega Asulad paiknesid piirkonandes, kus leidus rohumaid loomadele ja sobivat mullakihti maaviljeluseks Asulapaiku iseloomustab õhuke kultuurikiht ja vähesed leiud Sellele on kaks seletust
2. Iseloomusta nooremat kiviaega Eestis (kammkeraamika, nöörkeraamika). Kammerkeraamika ajajärk umbes 4000. aasta paiku eKr, siis levis eestis uus arheoloogiline kultuur. Kasutusele võeti ise valmistatud savinõud, mille välispinda oli kaunistatud lohukeste ja väiksemate täkete ribadega. Nöörkeraamika ajajärk umbes 3000. aasta paiku eKr. Üks iseloomulik tunnus oli paati meenutavad, väga hoolikalt valmistatud kivikirved. Nöörkeraamika kultuur levis kohtades, kus leidus rohumaid koduloomadele ja sobivat mullakihti maaviljeluseks. 3. Mis iseloomustas vanemat Pronksiaega Eestis? Ajajärk oli umbes 1800-1100 eKr. Endiselt kasutati laialdaselt kivist esemeid. Vanema pronksiajal hakkasid tekkima esimesed pronks esemed (kirved ja erinevad odade otsad). Jätkus noorema kivi aja asustuse põhimõte. Osati põldu harida, kuid see kõik oli algeline. Enamasti olid asustatud ranniku piirkonnad,
Esiajalugu. Inimese kujunemine Umbes 5 miljardit arvatakse olevat planeet Maa vanuseks 3 miljardit tagasi ilmusid esimesed elusolendid. 6 miljonit aastat tagasi (siis oli noorem kiviaeg) ilmusid esimesed inimesesarnased olendid – inimlased ehk hominiidid, seal hulgas: a) australopiteekus ehk lõunaahvlane (4,5 milj. a.) b) homo habilis ehk osavinimene (2,5 milj. a) c) homo erectus ehk sirginimene (2,5 milj. a) 2,5 miljonit aastat eKr elanud hominiitidel oli täiuslikum lõualuu, kasutasid tuld, aga ise süüdata ei oskanud, Elasid algselt Aafrikas. Hiljem ka euroopas ja Kagu-Aasias. 2 milj aastat eKr oli I jääaja algus. Hominiidid surid teadmata põhjusel välja. (viimane jääaeg lõppes 13000 a eKr. 200 000 a eKr ilmusid neandertallased, kes olid uuteks inimlasteks ehk hominiitideks. Nende luid leiti Saksamaalt Neandertali orust 1856. aastal. Neandertallased surid välja 30 000 eKr. U 100 000 aastat tagasi (viimasel jääajal) kujunes välja ...
- Rauaaeg vanem rauaaeg (eelrooma rauaaeg, rooma rauaaeg), keskmine rauaaeg, noorem rauaaeg (viikingiaeg, hilisrauaaeg). 7. Eesti kiviaeg a) Mesoliitilised asulapaigad: · Pulli ja Kunda Lammasmägi veekogu ääres, elamuks püstkoda mille keskel tulekolle, elati 4 põlvkonda koos. · tööriistad ja tegevusalad kivist kõõvitsad, uuritsad, kivikirved. Luust ja sarvest ahing, tuur, harpuun, õngekonks. Küttimine, kalapüük ja korilus. Rändlev eluviis, koer esimene ja ainus koduloom. b) Neoliitikum: elanikke u 2000, keraamika kasutuselevõtt · Kammkeraamika kultuur savinõud ilustati kammitaolise riista abil. Paremini töödeldud tarberiistad. Matmiskultuur surnud maeti asula territooriumile koos panustega eluks teises ilmas. Kunstitase luust väikeloomade ja inimese kujukesed, millele omistati maagilist jõudu.
Kr) vanem rauaaeg eel-rooma rauaaeg u 500eKr-50 pKr rooma rauaaeg u 50 pKr-450pKr keskmine rauaaeg u 450-800 eKr noorem rauaaeg viikingi aeg u 800-1050 hilisrauaaeg u 1050-1200 Kunda kultuur Kunda kultuur-Läänemere ida ranniku mesoliitiline kultuur Faktid seoses asulakohtadega: Rajati asulad veekogude lähedusse Elati umbes 15-30 liikmeliste kogukondadena, mis koosnesid 2-4 perest Pole kindel, millistes elamutes elasid Seoses tööriistadega: Tulekivist lõikeriistad Rohmakalt töödeldud kivikirved Palju luust ja sarvest tööriistu Seoses elatusaladega: Kalastamine Küttimine Korilus Kammkeraamika Tööriistad olid paremini töödeldud, savinõude kasutamine, matmiskombe tekkmine Nöörkeraamika Veelgi paremini töödeldud tööriistad, uued tööriistad,mis olid vajalikud maaharimiseks, matmiskombe edasiarendamine Linnuste tüübid Mägilinnus- rajatud üksikutele igast küljest looduslikut kaitstud küngastele Neemiklinnus- mäeseljaku neemikuna lõppevale otsale püstitaud linnus
2.Nimeta kiviaja arheoloogilised kultuurid ja mida uut ja edumeelset tõid need kaasa Narva kultuur- valmistatud esemete kuju oli ühetaoline. Kunda kultuur- Kunda kultuur oli küttijate ja kalastajate kultuur, asulad paiknesid jõgede või järvede läheduses. Enamus tööriistad olid luust ja sarvedest valmistatud. Kammkeraamika kultuur- valmistatud esemed olid lihvitud ning korrapärase kujuga , vastupidavamad. Oli näha suhteliselt kõrget kunstitaset. Nöörkeraamika kultuur- Kivikirved olid hoolikamalt lihvitud , savinõusid kaunistati nöörijäljenditega. Nad olid korrapärasema kuju ja väljanägemisega. 3.Võrdle Kunda ja nöörkeraamika kultuuri Kunda kultuuri ajal valmistatud tööriistad olid enamjaolt algelised, valmistatud kivist, luust ja sarvest ning vahepeal ka puust . Esemed olid lihvimata ja ei omanud korrapärast kuju . Nöörkeraamika ajal tehtud tööriistad olid lihvitumad ja valmistati ka kirveid jms
Muinasaeg e. esiaeg-arheoloogilistel väljakaevamistel põhinev info(sarnaste iseloomulike tunnusjoonte kogum mis iseloomustab teatud piirkonna teatud ajalooperioodi arheoloogilisi väljakaevamisi). Ajalooline aeg- kirjalikel allikatel põhinev info. Meseoliitikum(keskmine kiviaeg)- 11 000 a. vanune. !957 a. avastati Pulli asula.- vanim teadaolev asulakoht Eestis. Hiljem on leitud veel Kunda Lammasmägi. Kunda kultuur levis Läänemere iadaranniku maadest Leedu lõunaosani. Asulad- küttide ja kalastajate kultuur. Eestis elas 1500 inimest, asulad veekogude ääres(kala püüdmine, loomade joogikohad, liikumisvõimalused). Elati 15-30 liikmelistes kogukondades. Eluviis oli rändlev(vastavalt püügiaegadele ja korjeperioodidele). Tööriistad- valmistati kivist, puust, luust, sarvedest. Parim materjal oli tulekivi, kivikirveid oli vähe. Luudest ja sarvedest valmistati ahinguid, harpuune, odaotsi ja pistodasid. Eluviis- Kalastamine(kalatõkked-püünised, võr...
Kunda kultuur- kõik eesti mesoliitikumi asulad kuuluvad nn. Kundak. On levinud kõigi Läänemere idaranniku maades. Kundak. elanikud rajasid asulad veekogude lähedusse, kus oli võimalik kala püüda ja küttida vee äärde tulnud loomi. Veekogud pakkusid paremaid liiklemisvõimalusi kui tihedad metsad. Elati arvatavasti ritvadest püstitatud koonusekujulistes püstkodades.Talb-väiksemad kivikirved, mida varretati vahel isegi eriliste sarvedest kirve peade abil. Jämeda sarveisa ühte otsa õõnestati auk, mille sisse käis talvapära, teise otsa puuriti silm varre jaox. Muinasaeg-ajajärk esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotamiseni. Animism-uskumus, mis käsitleb kogu meid ümbritsevat elus ja eluta loodust ning nende hingestamist. Kivikirstkalmed-maapealsed kalmeehitused. Kalme konstruktsioonix olid suurematest kividest ring ja selle keskel laotatud põhja-lõuna
küngastele. Surnud paati meenutavad, viljelusmajandusele, Asulapaiku asetati maasse väga hoolikalt aletamine, iseloomustab kaevatud lihvitud ja kalastamine, jaht. õhuke kultuurkiht haudadesse külili sissepuuritud ja vähesed leiud. kägarasendis. silmaaukudega kivikirved. PRONKSIAEG Vanimad Karjakasvatus, Eesti jagunes Hakati rajama 1800 500 eKr pronksesemed maaviljelus, kaheks maapealseid Asva kultuur odaots ja sirp. küttimine ja regiooniks: kalmehitisi kindlustatud asula Metallist tööriistad kalapüük. Kasvatati rannikupiirkonnak kivikirstkalmeid. järgi Saaremaal olid paremad. lambaid, kitsi ja s ja sisemaaks. Kalme
Kalmed paiknevad sageli ümbritsevast veidi kõrgematel küngastel ja üldiselt elamispaikadest eemal. Surnud olid kägarasendis, sageli külili. Naised paremale ja mehed vasakule küljele. Nöörkeraamika kultuurile on iseloomulikud tugevasti profileeritud seintega peekrid. Kaunistused on tavaliselt vaid anumate ülaosas. Nõude ümber on keritud nöör, mis jätab efektse mustri. Teiseks iseloomulikuks esemeks on hästi lihvitud ja sissepuuritud varretusauguga vene- ehk paadikujulised kivikirved. 1. Külasema ehk kontinentaalne tüüp lihtne töötlus, proportsionaalne kuju, ühtlase paksusega, veidi kumer kuju, üks või kaks sisse lihvitud pikisoont 2. Karlova tüüpi kivikirved Eestile omane tüüp, selgelt välja lihvitud küljekandid, varretusauku ümbritsev rant, kannal asetsev nupp, hiljem rombilise ristlõike ja kujuga 3. Teravkannalised kirved Karlova sarnased, teravovaalsed KIVIAJA LÕPP Hakkas tekkima tekstiilkeraamika
kaasa noake, kõõvits ja ehted-luust kujukesi või merevaiku arvatavasti " eluks teises ilmas" · Levik-kõigis Läänemere idaranniku maades: Põhja-Soomest kuni Ida-Preisimaa ja Visla suudmeni, osaliselt ka meist ida poole jäävatele aladele. Eri piirkondade vahel olid tihedad sidemed. · Nöörkeraamika kultuur Vananenud nimetus on venekirveste kultuur. · Eesti alal alates 3000eKr. · Savinõudel nööri jäljendid · Venet e paati meenutavad lihvitud kivikirved. · Peamised tegevusalad loomaaksvatus ja maaviljelus. Pronksiaeg (1800-500 eKr.) Suuremad muutused: · Väljendusid eriti Põhja ja Lääne-Eestis, kus inimesed hakkasid elama kindlustatud asulakohtades. · Tekkis põlispõllundus, hakati rajama põllupeenardega süsteeme. · Hakati rajama kivikirstkalmeid. · Kasutusele tulid uued ehted ja savinõud. · Kultuuri ilmus kõige rohkem skandinaaviamõjusid. Asulad:
Lisaks tulid sinna loomad jooma ja neid oli lihtne seal tappa. Asulates elati ilmselt 15-30 liikmeliste kogukondadena (2-4 perekonda). Eluviis oli rändlev (vastavalt püügiaegadele ja korjeperioodidele) Kunda kultuur – tööriistad. Tööriistad valmistati kivist, lust, sarvest ja puust (puust riistu pole säilinud) - Parim tööriistade valmistamiseks oli tulekivi, lisaks kvarts. - Suurte tööriistade jaoks kasutati kivi, kivikirved olid tollal veel üsna kesised. - Luudest ja sarvest valmistati ahinguid, harpuune, nooleotsi, pistodasid jne. Selliseid esemeid on kunda kultuuris palju Kunda kultuur – eluviis Kalastamine - Kalatõkked, -püünised, algelised võrgud - Luust õngekonksud - Ahingute, harpuunidega suuremad kalad Jahipidamine - Enim kütitud loomad olid põdrad ja koprad - Kütiti linde, esmajooneliselt veelinde
mida Austraaliast lahutab saarterohke väin. Vanimast leiukohast on saadud algelisi veerkiviriistu, pihukirveid, kõõvitsaid ja teravikke. Eriti ida- ja kaguranniku ning sisemaa vahel ilmneb kultuurierinevusi. V-III aastatuhandeni enne meie ajaarvamist arenes kivitöötlemine, valmistati korrapärase kujuga odaotsi, nuge ja talbu, kasutati heitepuud ja bumerangi. II-I aastatuhandel enne meie ajaarvamist võeti kasutusele lihvitud kivikirved, luust õngekonksud ja ahingud. Paljudes kohtades on leitud koopa- ja kaljujooniseid. Küttimisest, korilusest ja kalastamisest elatuvate tõmmunahaliste aborigeenide kultuur püsis kiviaja tasemel eurooplaste tulekuni. Siiski olid nende hõimudel väga hästi välja kujunenud tavad ja kombed. Mõned aborigeenid elavad tänaseni Austraalia inimasustusest puutumatutes piirkondades ja järgivad oma esiisade tuhandete aastate vanuseid tavu. 1611
Savinõud, venet e. NEOLIITIKUM paati meenutavad 1.Loomakasvatus Hakati rajama Kalmistud rajati Nöörkeraamika väga hoolikalt lihvitud (kitsed, lambad, sead, elupaiku asulatest e. venekirveste sissepuuritud veised) kaugemale väljapoole kultuur al 2000 silmaaukudega 2.Maaviljelus suurematest kõrgematele eKr kivikirved. Neolootiline veekogudest. küngastele. Siledapõhjalised revolutsioon st. Elati, kus palju Surnud asetati savinõud olid ilustatud Üleminek hankivalt rohumaid ning külili kägarasse. nöörijäljendiga. majanduselt rikas muld viljelusmajandusele maaviljeluseks.
umbes 4000 eKr ja kestis paar sajandit. Selle kultuuri tuumikpiirkonnaks on pakutud Karjalat, kust kultuur laiematele aladele levis. *Nöörkeraamika kultuur- hakkas levima Eestis 3000. aasta paiku eKr . Savinõusid ilustati nöörijäljenditega, mis andis aluse nöörkeraamika kultuuri nimetusele. Teiseks iseloomulikuks tunnuses olid venet ehk paati meenutava, väga hoolikalt lihvitud ja sissepuuritud silmaaukudega kivikirved. Selliste kirveste põhjal on seda nimetatud ka venekirveste kultuuriks. *Tacitus- sündis tõenäoliselt tänapäeva Lõuna-Prantsusmaal Gallia Narbonesise provintsis. Tema isa kuulus ratsaväealaste ühiskonnakihti ehk teisisõnu alamaadlisse. Tema kuulsus kõnemehena oli vastuolus perenimega, mis tähendab vaikne. *Ermanarich- idagootide esimene teadaolev kuningas poolmüütilisest Amaalide dünastiast.
lõikamiseks, kraapimiseks küttimine * rändav eluviis, elukohta kultuur, mis on levinud Lõuna- või puurimiseks * tule tegemine vahetati püügiaegade ja Soomest Leedu lõunaotsani * moondekivimid * jaht põdrad ja koprad korjeperioodist sõltuvalt * rahvas lõunapoolt kivikirved, puuvarre külge (viskeodad, vibu ja nooled, * ajastu lõpul aastaringsed nahkrihmaga püünised ja lõksud); asulad ja ka Saaremaale * luud ja sarved ahingud, abilisteks koerad paigale jäämine harpuunid, nooleotsad, * rannarahvas tegeles * püstkodad pistodad, talbud, naasklid hülgeküttimisega
Muinasaja periood: kivi, pronksi, rauaaeg. Kiviaaeg- vanem- paloliitikum, kesk- meso (9000-5000), noor- neo (5000- 1500). Pronksiaeg- vanem(1800- 1100), noorem(1100- 500). Rauaaeg- vanem, kesk, noorem. Vanem rauaaeg: eelrooma(500- 50), rooma (50- 450), viikingiteaeg(800- 1050), hilis(1050- 1200). 1)Keskmine kiviaeg- pulli on kõige vanem asula, samuti ka kunda lammasmägi. Ühelaadsed muistised, mis peegeldavad omaaegse elanike tegevusalade ja eluviisi sarn, on arheoloogid ühend teatud arheoloogilise kultuuri alla. Kunda kultuur- oli levinud L- mere idaranniku maadel alates lõuna soomest kuni leedu lõunaosani. Sinna alla kuulusid mesoliitikumi asulad. Tarbeesemete tegemiseks kasutati tulekivi(terav)kvartsi(lõikamiseks, kraapimiseks), luid, sarvi. Elatusalad: kalastamine, jaht. 2) nooremkiviaeg- selle alguseks peetakse keraamika kasutusele võttu u 5000 a eKr. Vanimad savinõud valmistati savist, kus oli teokarpe, taimi, kivipudru. Kujult oli...
Selle kultuuri elanikud rajasid oma asulad veekogude äärde, kus oli soodne kalastada, küttida veelinde ja vee äärde jooma tulnud loomi.Tööriistad olid enamasti kivist , luust ja sarvest. Kivimitest oli kõige parem tulekivi, sest selle tükid annavad lõhestamisel lõikamistöödeks teravaid servi. Selle kõrval kasutati ka kvartsi. Suuremate tööriistade valm kasutati moondekivimeid. Kunda-aegse kivikirved olid veel algelised. Sarvedest ja luudest tehti palju nooleotsi, pistodasi jms. Elatusalad olid peamiselt kalastamine, tähtis oli ka jahtimine, igapäevases menüüs olid ka tähtsad igasugused marjad, pähklid, seened jne. Kammkeraamika kultuur- u 4000 a paiku eKr ..Hakati valmistama algelisi savinõusi, mida kaunistati kammitaolise asjaga tehtud tähekestega. Tööriistad olid juba tublisti arenenud.Paljud tööriistad olid nüüd töödeldud juba üle terve pinna.Arvatavasti
4. Kunda kultuur *korilus *kalapüük ja küttimine *elu kogukondades (30) *elati veekogude läheduses *elati onnides *tööriistad olid valmistatud puust, luust, kivist ja sarvest. 5. Kammkeraamikakultuur *savinõud *kultuse teke *kultusesemed ja ehted *elati majades *arenes kaubandus Läänemere ääres *hakati matma asulatesse (surnu= sõber:D) *maaviljelus ??!! 6. Venekirvekultuur (nöörkeraamikakultuur) *kvaliteetsem keraamika *silmaauguga kivikirved *karjakasvatus *maaviljelus *alepõllundus *maeti asulast välja (surnu= vaenlane :D) 7. Pronksiaeg *loomakasvatus *maaviljelus *kala- ja hülgepüük *kaubandus Skandinaaviaga *väikesed lohukivid (Eestis u. 1500) *pronksi ümbertöötlemine *kivikirst- ja laevkalmed *asulate ümber ehitati palkidest või paekivist tarasid. *Asulakohad : Asvas, Irus, Kaalis, Narvas. 8. Vanem rauaaeg (5.saj eKr 5.saj pKr) * linnuste rajamine sõjaline oht
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
