Noorte probleemid tänases Eestis Pea iga nooruk peab seisma silmitsi oma probleemidega. On neid, kel on tahtmist neid lahendada ja püüelda parema elu nimel, kuid on ka neid, kes lähevad halvemuse poole või sootuks annavad alla. Suurem osa probleemid saavad alguse koolist ja neid põhjuseid on mitmeid. Paljud õpilased võitlevad motivatsiooni puudusega, sest viimastel aastatel on koolisüsteem muutunud ning aina enam nõutakse ebavajalikku ning nii kannatavad ka põhiained. Tekib tunne, et ei jaksa ennast igale poole võrdselt jagada. Abiturientide elu on keerulisemaks tehtud sellega, et varasema ühe asemel on nüüdseks kohustlikud kolm eksamit: eesti keel, matemaatika ja võõrkeel. Koolide juhtkonnad ning riik ootavad igas eksamis
Noorte keskond on nagu teine maailm täiskasvanute inimeste jaoks, noortel on enda kinnine elu. Praegu täiskasvanud, haritud ja targad inimesed räägivad, et noored on hukkaläinud ja rikutud aga ise ei püüa midagi teha või aidata, ja ainult räägivad laste kasvatamisest. Aga kuidas saab noori aidata või vähemalt püüda neid aidata ? Noorte peamisteks probleemideks on narkomaania, alkoholismi, kuritegevus, klubid, koolivägivald ja kodused probleemid ja pole kuskilt abi oodata. Tihti kõik see lõppeb enesetappmisega. Näiteks alkohol ja kaklused on lahtumatud asjad, mis tihti lõppevad traagiliselt. Alkohol meeldib noortele, sest ta teeb neid julgemaks ja rõõmsamaks. Aga kui mõni täiskasvanu küsib: «Kas teil pole midagi muud teha?», siis noored vastavad: «Kas te saate midagi muud pakkuda?». Aga mida nemad tõesti saavad pakkuda? Noored ise arvavad, et neil on
Tänases loos räägime koolikiusamisest. Lapse järsk käitumise muutus ei pruugi tähendada, et tegemist on ilmtingimata koolivägivalla või kiusamisega. See on aga põhjus peatuda ja rääkida, uurida ja tunda huvi selle muutuse vastu. Põhjusi käitumise muutumiseks võib olla väga palju - reaktsioon pere või kooli stressile, suhted sõprade või vastassooga, eneseotsingud. Muidugi võib põhjuseks olla ka kiusamine. Kõik ülal mainitud probleemid võivad välja lüüa soovimatusena kooli minna, halvenenud õppeedukusega, kinnisusega, agressiivse käitumise, nutuhoogude või apaatsusega. Igal juhul sellised sümptomid annavad märku - midagi võib olla lahti ja sellest tuleks kindlasti lapsega rääkida. Kooli minekust loobumine, soovimatus kanda prille või mütsi võivad tähendada, et last noritakse. See võib aga tähendada ka lihtsalt seda, et laps tahab vastata nendele grupinormidele, mis on popid tema klassis.
tamisse, arutades nendega, millises klassis nad tahaksid käia ja kuidas nad saaksid positiivse õpikeskkonna loomisele kaasa aidata. Samuti räägi läbi tagajärjed, mis kaasnevad reeglitest mittekinnipidamisega. Ole reeglite elluviimisel järjepidev. Kui lapsed on teadlikud reeglitest ja nende rikkumise tagajärgedest, siis on neil lihtsam nendest kinni pidada. (Lasteombudsman, 2014) 8. Õpeta õpilastele, kuidas probleeme lahendada. Probleemid ja konfliktid on inimeste igapäevaelu loomulik osa ja ei tähenda alati negatiivset. Paraku võib oskamatu konfliktide lahendamine viia tõsisemate probleemideni, sh kiusamiseni. Sageli ei ole õpilaste oskused probleemide lahendamiseks piisavad. Seetõttu on loomulik, et õpetajal tuleb neid oskusi õpetada. (Lasteombudsman, 2014) 9. Vii ennast kiusamise teemaga kurssi. On väga oluline, et sa õpetajana teaksid, et iga koolis toimuv konflikt ja tüli ei ole veel kiusamine
Sotsiaaltöö õppetool KOOLIKIUSAMINE Õpimapp Juhendaja: 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Meie valisime oma õpimapi teemaks koolikiusamise kuna see on kooskõlas sotsiaalpedagoogika ainega. Peale selle on ühel meist ka endal olnud kokkupuude koolikiusamisega. Me arvame, et antud teema on meie ühiskonnas väga aktuaalne. Koolikiusamist esineb nii õpilastel omavahel kui õpilaste ja õpetajate vahel. Koolikiusamine on terav sotsiaalne probleem, mida tuleb ette pea kõikides koolides. Kiusamisel on hävituslik mõju õpikeskkonnale, see võib põhjustada tõsisemaid vägivallaakte ja koolist väljalangemist. Oma töös selgitame, mis on kiusamine, selle liigid, mis kiusamist põhjustab, kuidas koolikiusamisega võidelda ja muud sellist. Allikatena kasutasime Sonia Sharpi ja Peter K. Smithi "Võitlus koolikiusamisega" ja Helve Kase "Vaikijate hääled". Esimene neist pakub juhisei
6 5.0 Kas koolivägivald on kuritegu? Õpetaja Heli Paju on kirjutanud 2003.aastal artikli avaldades arvamust: ,,Kas koolivägivald on kuritegu?" ( vaata lisad 3 ). Sellel põhineb see artikkel siin. Koolivägivald on Eestis laialt levinud probleem. Algklassides ja lõpuklassides ei ole asi niivõrd hull kui põhikoolis, kus muutuvad teod väga alatuks. Põhjuseid on väga palju, kuid osad neist on kindlasti : hormoonid teatud vanuses, kodused probleemid, tähelepanuvajadus ja ennast kehtestama panemise soov. On olemas nii vaimset kui füüsilist vägivalda. Enamus inimesi on neist mõlemaga kokku puutunud, kas kõrvalt vaadates või ise ohver olles. Koolivägivalda salatakse ka tihti maha. On juhtumeid kus kiusajaks võib osutuda õpetaja. Ühes Eesti koolis lõi õpetaja õpilase peaga vastu seina ja siis tiris karvupidi teise klassi. Kool ei teinud õpetajale midagi, kuigi see oli õpetaja poolt korduv rikkumine. Kui õpetaja ei suuda ilma
Sotsiaalpedagoogika Referaat 2014 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 Mis on sotsiaalpedagoogika?.................................................................................. 4 Sotsiaalsed probleemid laste ja noorte asutustes..................................................6 Sotsiaalpedagoogi roll laste ja noorte asutustes..................................................10 Kokkuvõte............................................................................................................. 14 Kasutatud kirjandus.............................................................................................. 15 2 Sissejuhatus Referaat on koostatud Sissejuhatus sotsiaalpedagoogikasse aine raames eesmärgiga
Rõhutas sotsiaalpedagoogika seost sotsiaalpoliitikaga Tema seisukoht lapsel on loomuses tung ja vajadus areneda Ühiskonda reformitagu eeskätt pedagoogika kaudu (inimloomusest lähtuvalt) Pestalozzi ideeline järglane Põhiprintsiibiks looduspärasus, kultuursus ja isetegevus:lapsel on loomulik tung areneda. Sotsiaalprobleemide põhjuseks on puudujäägid sotsialiseerumises. Kui lapsel on probleemid,siis selle eest on vastutavaks isikuks õpetaja. Tema seisukohale ,,kedagi ei harita, igaüks peab end ise harima" toetus Eestis Johannes Käis. Lisas sinna veel asju ja üritas sellist pedagoogikat viljeleda ja juurutada, lisas juurde, et isetegevus on see jõud. Ta rääkis palju sellest, et pedagoogikas kasvatuse eesmärk isiksuse kujundamine on saavutatav läbi selle, mida laps ise teeb. J. Käis Oluline on produkt, mileni jõutakse
Kõik kommentaarid