sotsiaalpedagoogika ainega. Peale selle on mind alati huvitanud õpilased, kes on kiusatavad. Me arvan, et hetkel on antud teema meie ühiskonnas väga aktuaalne. Koolikiusamist esineb nii õpilastel omavahel kui õpilaste ja õpetajate vahel. Koolikiusamine on terav sotsiaalne probleem,, mida tuleb ette pea kõikides koolides. Kiusamisel on hävituslik mõju õpikeskkonnale, see võib põhjustada tõsisemaid vägivallaakte ja koolist väljalangemist. Oma töös selgitangi välja, mis on kiusamine, selle liigid, mida kiusamine inimesele põhjustab ja kuidas koolikiusamisega võidelda. MIS ON KOOLIKIUSAMINE ? Kiusamine on enamasti haiget tegev ja tehtlik agressiivne käitumine, mis võib tihti kesta kaua, nii nädalaid, kuid ja isegi aastaid. Koolikiusamine on koolivägivalla üks väljendusvorme, mis võib kiusatavale jätta jäljed kogu eluks. Koolikiusamisega tegelemiseks on vaja eriteadmisi ja kogemusi, objektiivset suhtumist ja soovi olukord
............ 3 1.Mõisted................................................................................................................ 4 2.Koolikiusamine.................................................................................................... 4 3.Kiusamise avaldumine......................................................................................... 6 4.Mis on küberkiusamine?...................................................................................... 8 4.2 Kuidas kiusamine toimub?............................................................................9 5.Kuidas märgata kiusamist ja vajadusel sekkuda?..............................................10 6.Mida võiks ette võtta kool ja koolitöötajad?.......................................................11 6.1 Mida võiks õpetaja teha klassi positiivse õhkkonna loomiseks?..................14 7.Vanemate roll kiusamisel?................................................................................. 16 7
EPEDH-1 Tallinn 2012 Kiusamise definitsioon Kiusamine on ühe või mitme inimese negatiivne ja sageli agressiivne või manipuleeriv tegu või teatud aja jooksul korduvad teod teise inimese või inimeste suhtes. See on väärnähtus, mis põhineb jõudude ebavõrdsusel. Kiusamine sisaldab järgmisi komponente: 1. Kiusajal on rohkem võimu kui kiusataval. 2. Kiusamine on sageli organiseeritud, süstemaatiline, varjatud. 3. Kiusamine on mõnikord olukorra ärakasutamine, kuid kord alanud, on tõenäoline, et see ka jätkub. 4. Kiusamine esineb teatud aja jooksul, kuigi ka süstemaatilistel kiusajatel võib esineda ühekordseid juhtumeid. 5. Kiusamise ohvrit haavatakse kas füüsiliselt, emotsionaalselt või psühholoogiliselt. 6. Kõigil kiusamiste juhtumitel on kas emotsionaalne või psühholoogiline aspekt. Kiusatakse neid, kes...
9. ja 10. klassides Uurimistöö Juhendaja Merily Tensing-Kruusla Tartu 2013 Sisukord Sissejuhatus Oma töös uurin Tartu Tamme Gümnaasiumi 9. ja 10. klassi õpilaste kiusamiskogemusi. Selgitan välja kummas klassis esineb rohkem kiusamist. Uurin, kas koolikiusamist esineb enam füüsilises, verbaalses, sotsiaalses, väljapressimise või virtuaalses vormis. Töö eesmärk on mõista, kas kiusamine esineb rohkem 9. klassis, kus klassikaaslased tunnevad üksteist mitmeid aastaid või 10. klassis, kus klassikollektiiv ning uute klassikaaslaste suhted ja rollid on uued. Minu uurimustöö teema on tähtis, kuna koolikiusamine on koolikeskkonnas alati aktuaalne olnud. Kiusamine mõjutab palju kiusatava suhteid teiste inimestega ning tema edaspidist elu ja toimetulekut. See teema on ka minu jaoks tähtis, kuna olen isiklikult kiusamist kogenud oma klassikaaslaste poolt. Kiusamine, mis oli mulle
sotsiaalpedagoogika ainega. Peale selle on ühel meist ka endal olnud kokkupuude koolikiusamisega. Me arvame, et antud teema on meie ühiskonnas väga aktuaalne. Koolikiusamist esineb nii õpilastel omavahel kui õpilaste ja õpetajate vahel. Koolikiusamine on terav sotsiaalne probleem, mida tuleb ette pea kõikides koolides. Kiusamisel on hävituslik mõju õpikeskkonnale, see võib põhjustada tõsisemaid vägivallaakte ja koolist väljalangemist. Oma töös selgitame, mis on kiusamine, selle liigid, mis kiusamist põhjustab, kuidas koolikiusamisega võidelda ja muud sellist. Allikatena kasutasime Sonia Sharpi ja Peter K. Smithi "Võitlus koolikiusamisega" ja Helve Kase "Vaikijate hääled". Esimene neist pakub juhiseid turvalise koolikeskkonna loomiseks. Viimases on aga vaid üks peatükk, mis räägib koolikiusamisest. Seal on tehtud intervjuu Lasnamäe Üldgümnaasiumi direktoriga, kes kirjeldab olukorda oma koolis. Töö algab koolikiusamise selgitamisega
Uurimistöö Markus Vaht 8.A klass Juhendaja: Tiina Viisut Kärdla 2020 SISUKORD SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 3 1. MIS ON KIUSAMINE JA KÜBERKIUSAMINE ................................................................ 4 2. KÜBERKIUSAMISE SAGEDUS JA AVALDUMINE ........................................................ 5 2.1 Küberkiusamise sagedus................................................................................................... 5 2.2 Küberkiusamise avaldumine............................................................................................. 5 2.3 Interneti platvormid küberkiusamiseks .......
inimesele). Kiusamise tunnusjooned: Tahtlik Korduv iseloom praktikute jaoks väga oluline tunnusjoon: kui üks laps lööb teist last ühe korra siis on see tüli, haiget tegemine; aga ta lasp pole kiusamise ohver Tasakaalu puudumine võimusuhetes kiusaja kas päriselt ohvrist suurem v ohver tajub teda endast suuremana, tugevana (ei pea olema füüsiliselt) Roges (2011): kiusamine sotsiaalsetes kooslustes on seletatav sellega, et rakendatakse oma moonutatud arusaama sotsiaalsest võimust. Rogers jagab kiusajad kolmeks: - ühed: sõidavad lihtsalt teistest üle, empaatiavõime puudub, tegutsevad omakasu nimel; liidrid, selle käigus teiste peale lihtsatl ei mõtle sageli edukad elus. - Teised: kasutavad teadlikult ära võimu, teadlikult kasutavad teisi ära, manipuleerivad, et saavutada kõrgem positsioon.
õpilastele esitati küsimustik, milles oli toodud 17 erinevat situatsiooni, mida lapse- ja noorukieas võidakse tajuda kui seksuaalselt ahistavat või vägivaldset (Rosental & Tilk 1999). 70% vastanutest väitis, et nad on läbi elanud vähemalt ühe esitatud 17 situatsioonist (pooled poistest ja 83% tüdrukutest). Viiendik jaatavalt vastanutest on märkinud ühe situatsiooni ning sama paljud kaks erinevat olukorda. Kõige sagedamini on kirja pandud sihilik füüsilise kontakti otsing (46%), kiusamine korduvate telefonikõnedega (26%) ning ohvri soole viitavad siivutud ettepanekud (22%). Tüdrukute väitel on kõige sagedamini tegu sihiliku füüsilise kontakti otsimisega (3/5 vastanutest), poisse aga kiusatakse seksuaalse sisuga telefonikõnedega (24%). Mõtlemapanev on fakt, et peaaegu iga kümnes neiu on läbi elanud olukordi, mida ta tõlgendab kui vägistamispüüdu, 6% märgib, et nendega on üritatud suguakti ebaloomulikul viisil, ning 3% väidab otsese vägistamiskogemuse olemasolu
Kõik kommentaarid