Koolivägivalda esineb igas koolis, mõndades vähem, mõndades liiga palju. Kiusamisest saavad mõjutatud kõik lapsed, need, kes seda kannatama peavad, need, kes kiusavad teisi ja samuti puutuvad kokku ka need, kes otseselt ei ole kaasatud kiusamisse, aga näevad pealt. Sellest tuleks rohkem rääkida ja kiusamistele peaks jälile jõudma. Millised on tavaliselt need lapsed, kes teisi kiusavad ja miks nad seda teevad? Lapsed on koolis ja kodus tihti erineva käitumisega ning koolikiusamine võib nii mõnegi vanema jaoks ehmatava ja äkilise uudisena tulla. Kiusajateks on enamasti lapsed, kellel on mingi mure, kes on endaga rahulolematud, kadedad teiste inimeste peale ja ei oska nende tunnetega enam muul moel toime tulla. Näiteks ei lähe neil koolis eriti hästi või kodus kogevad nad vägivalda vanemate või õdede-vendade poolt. Kiusajad ei ole väga enesekindlad inimesed ja tihti on nad madala enesehinnanguga, nad
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST. 12 Terli Linnas KOOLIKIUSAMINE Õpimapp Juhendaja: Triin Vahula Mõdriku 2013 SISSEJUHATUS Mina valisin oma õpimapi teemaks koolikiusamise kuna see on kooskõlas sotsiaalpedagoogika ainega. Peale selle on mind alati huvitanud õpilased, kes on kiusatavad. Me arvan, et hetkel on antud teema meie ühiskonnas väga aktuaalne. Koolikiusamist esineb nii õpilastel omavahel kui õpilaste ja õpetajate vahel.
Tegelikult on laps vaba siis, kui ta saab ise otsustada ja valida erinevate tegevuste vahel. Hmm, alustame kiirülevaatega, vahepeal olin ma totaalselt käet ära, tume välimus (meik, riided jne), eneselõikumine, pidev enesetapu mõte, masendavad luuletused, ristid joonistasin isegi kontrolltöödele peale jne jne Minu vabastatusele andis lükke isadepäevale pühendatud kirjand, mis pidi olema isaga seotud. Ma vihkasin seda, ma vihkasin oma isa, ma mõtlesin et ma ei suuda ju normaalset kirjandit kirjutada sellisel teemal. Kuid ma süvenesin endasse, töötasin enda kallal niikaua kuni ma leidsin, et kuigi ma põlgan oma isa kõige eest, mida ta mulle teinud on, olen ma talle tänulik, kuna tänu temale olen ma saanud väga tugevaks ja just tänu temale on välja kujunenud mu isiksus jne
Sotsiaaltöö õppetool KOOLIKIUSAMINE Õpimapp Juhendaja: 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Meie valisime oma õpimapi teemaks koolikiusamise kuna see on kooskõlas sotsiaalpedagoogika ainega. Peale selle on ühel meist ka endal olnud kokkupuude koolikiusamisega. Me arvame, et antud teema on meie ühiskonnas väga aktuaalne. Koolikiusamist esineb nii õpilastel omavahel kui õpilaste ja õpetajate vahel.
............ 3 1.Mõisted................................................................................................................ 4 2.Koolikiusamine.................................................................................................... 4 3.Kiusamise avaldumine......................................................................................... 6 4.Mis on küberkiusamine?...................................................................................... 8 4.2 Kuidas kiusamine toimub?............................................................................9 5.Kuidas märgata kiusamist ja vajadusel sekkuda?..............................................10 6.Mida võiks ette võtta kool ja koolitöötajad?.......................................................11 6.1 Mida võiks õpetaja teha klassi positiivse õhkkonna loomiseks?..................14 7.Vanemate roll kiusamisel?................................................................................. 16 7
EPEDH-1 Tallinn 2012 Kiusamise definitsioon Kiusamine on ühe või mitme inimese negatiivne ja sageli agressiivne või manipuleeriv tegu või teatud aja jooksul korduvad teod teise inimese või inimeste suhtes. See on väärnähtus, mis põhineb jõudude ebavõrdsusel. Kiusamine sisaldab järgmisi komponente: 1. Kiusajal on rohkem võimu kui kiusataval. 2. Kiusamine on sageli organiseeritud, süstemaatiline, varjatud. 3. Kiusamine on mõnikord olukorra ärakasutamine, kuid kord alanud, on tõenäoline, et see ka jätkub. 4. Kiusamine esineb teatud aja jooksul, kuigi ka süstemaatilistel kiusajatel võib esineda ühekordseid juhtumeid. 5. Kiusamise ohvrit haavatakse kas füüsiliselt, emotsionaalselt või psühholoogiliselt. 6. Kõigil kiusamiste juhtumitel on kas emotsionaalne või psühholoogiline aspekt. Kiusatakse neid, kes...
Arvamuslugu Helina Saar Kooli kiusamises räägime, miks koolis kiusatakse ja kuidas saaks end kiusatavate eest päästa. Uudistes on väga palju juttu koolidest, kus õpilasi kiusatakse teiste kaasõpilaste poolt. Kooli kiusamisest küll räägitakse uudistes kuid ka eraldi koolides, et seda leevendada aga paistab, et paljud ei taha sellest õppust võtta. Ning kiusavad teisi endiselt samat viisi edasi. Diskrimineerimine on teiste kiusamine. Kui sina kiusad kedagi või kiusab keegi teine kedagi, see on teise inimese diskrimineerimine. Diskrimineeritakse inimesi tavaliselt sellepärast, et nad pole kellegiga samal tasemel nt ei oma nutitelefoni või kalleid firma riideid ja on klassi nö kõige popimad inimesed. Kiusamise algatajadeks ongi just need õpilased kellel on rikkad vanemad, kes saavad oma lastele lubada kõike mida lapsed just tahavad. Kas nutitelefone, tahvelarvuteid või siis firma riideid.
Tartu Tamme Gümnaasium Kertu Kadastik Koolikiusamine Tartu Tamme Gümnaasiumi 9. ja 10. klassides Uurimistöö Juhendaja Merily Tensing-Kruusla Tartu 2013 Sisukord Sissejuhatus Oma töös uurin Tartu Tamme Gümnaasiumi 9. ja 10. klassi õpilaste kiusamiskogemusi. Selgitan välja kummas klassis esineb rohkem kiusamist. Uurin, kas koolikiusamist esineb enam füüsilises, verbaalses, sotsiaalses, väljapressimise või virtuaalses vormis.
Kõik kommentaarid