Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kirjavahemärkide kordamine". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
koma, mann, sidesõna, komadega, lisand, täiendid, järellisand, komaga, liitlause, põimlause, kõrvallause, rind�eldis, loetelu, käändes, helen, klaviatuuri, rindlause, osalaused, sidesõnad, jooksis, pealause, täpsustav, kirjavahemärkide, lihtlause, kokkuvõttev, kooloniga, tähenduselt, järeltäiendid, vanaaegne, väärikas, mõlemalt, olevasKIRJAVAHEMÄRGISTUS e INTERPUNKTSIOON gümnaasiumile LIHTLAUSE Lihtlause on ühe öeldisega lause. NB! Öeldis sisaldab alati verbi pöördelist vormi. Lihtlause kirjavahemärgid seonduvad koondlausega. Koondlause on korduvate lauseliikmetega (vastavad ühele ja samale küsimusele) lihtlause. Korduda võivad alused: Fille ja Rulle on Vaasalinna vargad; täiendid: Turul müüdi lõunamaiseid, põhjamaiseid ja idamaiseid maiustusi; sihitised: Karlsson armastab torti, sokolaadi ja komme; määrused: Päeval ega ööl ei andnud mõte talle rahu; öeldistäited: Öö oli vaikne, soe ja tähine. Sidesõnata koondlauses eraldatakse korduvad lauseliikmed koma(de)ga: Armastan päikest, tuuli, soojust, merd. Sidesõnadest. Ja ja ning on ühendavad sidesõnad, samuti nii ... kui ka, kuid see võimaldab mingit
KIRJAVAHEMÄRKIDE KORDAMINE LAUSELIIK REEGEL NÄIDE 1. LIHT- Lihtlauses (üks öeldis) nagu ka Vennas on väike, kuid tubli. LAUSE liitlauses (mitu öeldist) on koma vastandava sidesõna ees. Võistlused pole mitte Elvas, vaid Otepääl. 2. KOON Koondlauses (mitu samale küsimusele Süüdlasi oli kolm: Alo, Ilo ja D- vastavat lauseliiget) on kokkuvõtva Ülo. LAUSE osa järel koolon, kui järgneb loetelu. Loetelu järel on mõttekriips, kui Alo, Ilo ja Ülo-- kõik nad olid
poole pöördutakse. Teie, poisid, jätke see auto juba rahule! Vaata, isa, nii see käibki! Kas te soovite kohvi, härra? Üte eraldatakse muust lausest alati koma(de)ga. Tulge siia, poisid ja tüdrukud, ning viige praht jalamaid välja. Lõpetame, härrad, selle jutuajamise. LISAND Lisand on nimisõnaline täiend (lisandus/täpsustus), mis tähistab sedasama olendit, eset või nähtust mis põhigi, kuid teiste sõnadega. põhi lisand Mart martinson, 11. klassi liider, otsustas küsimuse omapäi. Lisand võib seista lauses nii põhja ees kui ka järel. vormiliselt võib järellisand olla 1) nimetavas käändes Kadri Kask, Kuku raadio direktor, on väga hea diktsiooniga. 2) omastavas käändes Katrini, minu praeguse pinginaabri ema on haiglas. 3) osastavas käändes Päts, Eesti omariikluse nimekamaid mehi, vaevles nagu paljud teisedki Venemaa vangilaagreis. 4) olevas käändes:
Kirjavahemärgireeglid 1.Lihtlause Lihtlause kirjavahemärgid seostuvad põhiliselt koondlausega (korduvate lauseliikmetega lihtlause). 1.1 Koondlause korduvad lauseliikmed eraldatakse komaga. Valssi, rumbat, foksi olime juba ammu õppinud. 1.2 Sidesõnade ja, ning, ega, või, ehk, nii...kui ka ette koondlauses koma ei panda. Täna küsiti nii Antsu, Mallet kui ka Ennu. 1.3 Vastandavate sidesõnade aga, kuid, vaid ette paneme koondlauses koma. Ta vastas valesti, aga valjusti. 1.4 Sidekriipsu kasutatakse liitsõnade korduva osa ärajätmise puhul. Täna õpime nimi-, omadus- ja arvsõna. 1.5 Koolonit kasutatakse koondlauses, kui loetelu ees on mingi kokkuvõttev sõna või fraas: Eile jõudis kohale kogu seltskond: õde, õemees, vend, vanaisa ja lell. NB! Loetelu ette, mis on lause loomulik osa ja mille ees ei ole kokkuvõtvat sõna, koolonit ei panda.
Keskuse teadustöös. Euroopa Tuumafüüsika Keskuse teadustöös on kaasa haaratud järgmised (kokkuvõttev fraas) suured riigid: USA, Hiina, Jappan, Brasiilia kui ka Euroopa riigid. Euroopa Tuumafüüsika Keskuse töös on kaasa haaratud USA, Hiina, Jappan, Brasiilia, ent ka Euroopa riigid. Koondlause sidesõnad on ja, ning, ega, ehk, või, kui ka (komata), aga, ent, kuid, vaid (komaga). 2. Lisand Euroopa Tuumafüüsika Keskus (eeslisand) CERN asub Sveitsi ja Prantsusmaa piiril. CERN, Euroopa Tuumafüüsika Keskus (järellisand), asub... CERNi, Euroopa Tuumafüüsika Keskuse (järellisand om k) eesmärk on avastada uusi aineosakesi. CERN kui Euroopa Tuumafüüsika Keskus on koondanud üle 7000 teadlase. 3. Üte Tule Karksi mägedele, rändaja, ja vii kaasa Kitzbergi legend! 4. Hõlmatud määrus Saaremaal Pihtla vallas Sagariste külas asub Kuressaare Siioni koguduse palvela
LIHTLAUSES on üks öeldis, LIITLAUSES kaks või enam öeldist. Öeldis on pöördsõna pöördeline vorm (käändelised olid ma, -mas, -mast, -maks, -mata, -da, -des, -v, -tav, -nud, -tud). KOONDLAUSE on lihtlause, kus ühele küsimusele vastab rohkem kui üks sõna, korduvad lauseliikmed eraldatakse komadega: Eesti keel, kirjandus ja ajalugu on mu lemmikained. KOOLON pannakse koondlausesse, kui kokkuvõtvale sõnale järgneb loetelu. Nt Need on mu lemmikained: ajalugu, eesti keel ja kirjandus. MÕTTEKRIIPS pannakse koondlausesse, kui loetelu eelneb kokkuvõtvale sõnale, nt Ajalugu, eesti keel ja kirjandus need on minu lemmikained. LIITSÕNADE korduvad osised kirjutatakse koondlauses sidekriipsuga, nt Õunakompott, -moos ja dzemm maitsevad hästi
Komakesed 1. KOONDLAUSE - lause, kus on üks öeldis ja ülejäänud lauseliikmed korduvad. Korduvad A, S, Öt eraldatakse komaga. nt Mati, Uno, Peeter ja Tambet osalesid töömessil. Korduvad täiendid 2. Samalaadsed täiendid eraldatakse komaga. nt Punased, sinised, kollased ja roosad lilled õitsesid meie aias. 3. Erilaadseid täiendeid komaga ei eraldata. nt Mõttetu pikaleveniv keeruline koosolek kestis 5 tundi. 4. Kui järgnev täiend täpsustab eelmis, pannakse nende vahele koma. nt Sel, 2017. aastal külastame Soomet. // Eelmine, 2016 aasta. 5. Kui täiendid on pärast põhisõna, eraldatakse kõik komadega. nt Vabariigi aastapäev, (-)pidulik, sisutihe, emotsionaalne, (-) meeldis gümnasistidele. Korduvad määrused 6
Lisandi kirjavahemärgid Eeslisandi eraldamiseks kirjavahemärke ei kasutata, nt Vend Jaan tuli hiljuti sõjaväest. Järellisand eraldatakse muust lausest tavaliselt komadega, nt Kas sina, koolis käinud inimene, oskad inglise keelt? Kui ta on seejuures omastavas käändes, pannakse koma tavaliselt üksnes lisandi ette, nt Lydia Koidula, meie ärkamisaja suurima luuletaja kalm asub Tallinnas. Meie, sõprade vahel polnud saladusi. Vaid juhul, kui omastavas käändes järellisand kuulub sihitise juurde, eraldatakse ta komaga mõlemalt poolt, nt Leidsin üles Reinu(sihitis), oma kunagise klassivenna, ja kutsusin ta enesele külla. Komaga ei eraldata: a) olevas käändes ja kui-lisandit, nt Onu vanema inimesena ei võtnud noorte trallist osa. Onu kui vanem inimene ei võtnud noorte trallist osa; b) vähendava või hellitleva varjundiga täienditeta järellisandit, nt Laps rumaluke ei saa veel asjadest aru;
Eno Raud "Väike põhi, lõuna, edel, lõunatuul, motoroller" põhja pool Ajalehed, ajakirjad: kõik Õppeained sõnad (v.a. ja) eesti keel, matemaatika, Rahva Hääl, Eesti Ekspress, ajalugu, füüsika Meie Meel, Otepää Teataja, Eesti Naine, Pilt ja Sõna Suur ja väike algustäht Kirjavahemärkide kasutamine (koond-, rind-, põimlause, lauselühend, otsekõne) Lauselühend on öeldiseta sõnarühm, mille tuumaks on verbi käändeline vorm. Alati eraldatakse koma(de)ga 1) verbita lauselühend: Koolimajas ei käida, müts peas ja saapad jalas, ega lasta vilet. 2) määruslikud nud- ja tud- lühendid: Töötanud kogu suve, jätkas ta sügisel õpinguid. Töö lõpetatud, mindi peole. 3) kesksõna- ja mata- lühend järeltäiendina: Kirjand, pool ümber kirjutatud, vedeles laual.
Mõne päeva pärast teade küll saabus, aga oluline teave oli jäänud kirja panemata. Täiendlause peab asuma otse oma põhisõna järel. Helsingi, mida meie turistid tihti külastavad, on tõesti kaunis. NB! Helsingi on tõesti kaunis, mida meie turistid tihti külastavad. (ei sobi: kaunis mida) Liitlause kirjavahemärgid Liitlauses pannakse sidesõnade aga, et, vaid, kas, kus, kuna(s), kuid, mis, mille, mida, kes, kelle, keda, sellepärast, siis, sest ette alati koma. Põimlause kirjavahemärgid Põimlause koosneb pealausest ja kõrvallause(te)st. Kõrvallausete liigid 1. Aluslause. N e e d, kes jaaniööl järves suplevad, saavad terveks igast haigusest. 2. Öeldistäitelause. See ongi k õ i k, millest tahtsin teile täna kõnelda. 3. Täiendlause. Ä r i k e s k u s, mis hiljuti valmis, kaunistab Tartu kesklinna. 4. Sihitislause. Päevalehed t e a t a s i d, et riigieelarve vastuvõtmine lükati edasi. 5. Määruslaused
hulgamäärus) - Prediaktiiv= nimisõna või omadussõna, mis kuulub tegusüna olema juurde=näitab, kes, mis või missugune alusega tähistatav on - Aluse, sihitise ja määrusena esineva käändsõna juurde võivad kuuluda täpsustavad sõnad, mida nim. täiendiks.(kelle, mille, missugune) - Sugulust, ametit või aunime väljendav sõna=nimisõnaline täiend, mis väljendab ome põhisõna mõistet teise sõnaga=lisand(eeslisand, järellisand) - Eeslisandit komaga ei eraldata - Lisand eraldatakse põhisõnast koma(de)ga ainult siis, kui ta asub põhisõna järel - Kui järellisand on omastavas käändes, siis pannakse koma ainult lisandi ette - Komaga ei eraldata järellisandit järgmistel juhtudel: - lisand on olevas käändes(Ants korrapidajana) - kui-lisandit(tema kui professionaal) - Kaks tavalist lause alguse tüüpi: - alus-öeldis - sihitis või määrus- öeldis- alus
Kirjavahemärgid Lausete abil väljendame ning vormindame oma mõtteid. Selleks et mõte saaks kirjapildis selgelt väljendatud, peame kasutama kokkuleppelisi lausete liigendamise vahendeid milleks on kirjavahemärgid. KOMA Komadega eraldatakse lihtlauses järgmised osad: 1) järellisand, nt Ott, vastne üliõpilane, ei olnud pikkade loengutega veel harjunud. Kui järellisand on omastavas käändes, pannakse koma ainult lisandi ette, nt Otti, vastse üliõpilase elupaigaks oli ühiselamu NB! Komaga ei eraldata kui-lisandit, nt Jaan Krossi kui üht parimat ajalooliste romaanide autorit tunneb vist iga eestlane. 2) omadussõnad järeltäiendina, kui neid on lauses rohkem kui üks, nt Töömees, aus, usin, lahtiste kätega, saab tööd eramaja remontimisel 3) koondlause korduvad liikmed (Koondlause on lihtlause, milles korduvad ühesuguse funktsiooniga sõnad) nt Ott kollektsioneerib liblikaid, postmarke, lauljate pilte ja vanu triikimislaudu. Käisime koos kohvikus, teatris,
See sobib hästi täiendlauses nt: Kõik, kes (on) töö lõpetanud võivad minna. Kontekstellipsi korral on oluline välja jäetava sarnasusega olemasolev nt:Mari joonistas lille ja Jüri (joonistas) vaasi. 4. Mis on fraas? Fraas on sõnaühend , mis täidab lauses mingit kindlat rolli( on alus, sihitis, määrus või öeldistäide). Fraas on tervik ja pole oluline kas ta koosneb ühest sõnast või kümnest nt: Kass püüdis hiire. 5. Lauselühend. 1. des- ja mata-lühend Koma oleneb tuuma asukohast Jõudes koju, helista. / Koju jõudes helista. 2. Määruseline nud-, tud-lühendi puhul kasutatakse koma, olenemata peasõna asukohast. (millal?) Jõudnud koju, istus isa kohe tugitooli. / Viimaks ajalugu õpitud, hakkasin koristama. 3. Lauselühend aluse ja öeldise vahel eraldatakse kahelt poolt komaga. Maarit, hoolsasti harjutades, võib võistluse võita. 4. Iseseisev nimetav ehk verbita lauselühend on peasõnata ning eraldatakse kahelt poolt komaga
Maa kirjutakase kohanimega enamasti kokku: Maad (mitmuses) riigi tähenduses kirjutatakse Eestimaa, Venemaa lahku: Skandinaavia maad , Euroopa maad 3. Kirjavahemärgid KOMAGA KOMATA Vastandavad :vaid,aga,kuid,ent Ja,ning,ega,ehk,või,nii....kui ka Võrdlus:kui,nagu Komastamis reeglid: *Korduvaid täiendeid ei eralda komaga,kui need osutavad ühe ja sama asja või olendi eri tunnustele: Valge paks kass jooksis üle tee *Kui täiendid väljendavad eri asjade samaliigilisi tunuseid või teine täpsustag esimest,eraldatakse nad komaga: Kollane,roheline ja punane auto sõitsid üle tee. *Järellisand eraldatakse komaga(omastavas pannakse koma ainult ette): Ants,meie kooli parim matemaatik,sai olümpiaadil teise koha. *Omadussõnalised järeltäiendid eraldatakse komadega: Rebane,ilus,kaval ja osav, lipsas
Tasemetöö kordamine (eesti keel) 1. Rindlause, põimlause - tea mõistet, tunne ära.(õp lk 179) Liitlause koosneb rindlausest või põimlausest. Rindlaused on sellised liitlaused, mille osalaused on suht sõltumatud ( Päike paistis, linnud laulsid), Põimlause on jagatud pealauseks ja kõrvallauseks. Põimlause kõrvallause algab tavaliselt alistava sõnaga: et, kes, mis, kui, kuhu, kuna, kas jne...(Mees teadis, mida teised ei teadnud). (Sõna nagu komad lauses) Öeldis, nagu öeldis öeldis nagu --- 2.Lisand erinevad asukohad ja komastus.(õp lk 178 ja 194) Lisand iseloomustab mingit nimisõna teiste sõnade abil.(Hillar, minu hea semu, on alati rõõmus.)
KIRJAVAHEMÄRGID KÕRVALLAUSE KIRJAVAHEMÄRGID Kõrvallause eraldatakse alati koma(de)ga. Ma ei tea, kuhu ta läks. Kui ta koju minema hakkas, oli väga pime. Poolfinaal, mis peeti vastaste koduväljakul, kujunes raskeks katsumuseks. Jüri ütles, et tal pole aega, ja läks koju. SISENDIGA SEOTUD ERIJUHTUMID Koma asend on kõikuv (sellepärast et, nii et, siis kui, enne kui, juhul kui, selleks et jt). Ma lahkusin sellepärast, et seltskond ei meeldinud mulle. Ma lahkusin, sellepärast et seltskond ei meeldinud mulle. Tehke need tööd ära nii, et keegi ei näe. Jooksime võidu, nii et lõpuks olid kõik higised. isegi kui, olgugi et, ainult et, vaevalt et, peaasi et, ilma et, mitte et kuuluvad kokku, et ja kui ette koma ei panda.
Järgarvu täpsustamisel tähega. nt. 6.a klass Läbinisti araabia numbritega kirjutatud kuupäevades. nt. 18.12.94, 08.02.2000 Tundide ja minutite, kroonide ja sentide, sporditulemuste ka meetrite ja sentimeetrite eraldamiseks. nt. kell 21.15, kurgikilo 4.50, viskas oda 74.16 Punkti ei panda: Eraldi reana seisva pealkirja ja allkirja järele. üldkasutatavate lühendite järele. nt. kr (kroon) Koma Komadega eraldatakse järgmised lauseosad: Järellisand. nt. Kas sina, verinoor inimene, oskad inglise keelt? NB! Kui lisand on omastavas käändes, siis pannakase koma ainult ette. nt. Volvo, Rootsi auto- ja masinatööstuskontserni keskus asub Göteborgis. Omadussõnalised järeltäiendid, kui neid on rohkem kui üks. nt. 30aastane naine, kena, sale, rõõmsameelne, soovib tutvuda haritud ja intelligentse mehega. Koondlause korduvad liikmed omavahel. nt
liiki juhtumid, mitut seltsi mehed, igat sorti külalised, sama tüüpi suvila jms juhtumid. KOKKU LAHKU Iseseisvate nimisõnadena käändumatud omadussõnad ja tarvitatavad nimelähtesed sõnad Nt. nende sarnased diiselmootor, morsetähestik, röntgenikiired, väiketähelised kohanimelised maratonijooks, olümpiamängud, olümpiatuli täiendid: Nt. väärt tüdruk, kulla sõber, katoliku kirik, gooti stiil, indiaani naine, Väiketäheline eesnimeline täiend Nt. Muutumatu sõna Nt. kummuli jaaniuss, jaanilill, kadripäev, mardihani, pärtliöö, paat, lokkis juuksed, valjusti aadamaõun rääkimine, kaelakuti kõndijad kindel omaette mõiste Nt.
Asutuste allüksuste nimetused kirjutatakse väikese algustähega: Kaitseliidu Tartu maleva esimene malevkond, Naiskodukaitse Tartu ringkonna akadeemilise jaoskonna juhatus, siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakond. Täiesti väär on om-s käändes nimi pärast liigisõna: 1kompvekid Teekonna, ^spordiklubi Ringi. ÕIGE: Teekonna kompvekid, Rini spordiklubi 1 Sidesõnade ja, ning, ega, ehk, või, nii...kui ka ette koma ei panda. ordenid ja autasud: Vabadusrist, Kuldne Palmioks, Maarjamaa Risti orden ajaloosündmused on kõik väikese tähega, kui nad ei sisalda kohanime: Ümera lahing, teine (II) maailmasõda, külm sõda, Tartu rahu 3.1 Nimetused tänav, vabariik, järv, meri, ookean, jõgi, allee, gümnaasium, jogurt, planeet, linn kuud ja nädalapäevad: aprill, maikuu, pühapäev · pühad ja tähtpäevad: jüripäev, mihklipäev, jõulud, võidupüha
lõpus lõpetatakse igasugune-sihitis õppetöö-sihitis. Minu sõbranna isa on Tallinnas väga(öt) kuulus(öt) kirurg(öt).) Alus- kes,mis?(vahel kelle,mille,keda,mida?) Sihitis- keda?mida? (vahel harva kes,mis,kelle,mille?) Määrus- kus?millal?kuidas? ja kõik muu,mis ei sobi aluseks,sihitiseks. 14.Täiendi,lisandi ja ütte kirjavahemärgid *Täiendi märgistus sõltub,kas täiend on ees v järelasendis ja kas täiendeid on üks v mitu. 1.Kui tegu on üksiku eesasendis oleva täiendiga, koma ei kasutata. Järelasendi omadussõnaline täiend eraldatakse kirjas komadega, kõnes pausidega. 2.Mitme täiendiga fraasis sõltub sellest,kuidas on täiendid omavahel seotud.(kas samaväärsed või hõlmavad) 2.1.Samaväärsed täiendid on sellised, mis täiendavad põhisõna igaüks eraldi (nende vahele saab ja panna), iseloomustades teda mingist eraldi aspektist. Eraldatakse sidekriipsuga v komaga. (nt.Kätte jõudis pikk ja pime õhtu, kätte jõudis pikk,pime õhtu.) 2.2
(järellisand) Tallinn Eesti PEALINNANA (olev kääne) on tuntud kogu Euroopas. 10.Laused LIHTLAUSE: üks öeldis. Sõnajärg: alus öeldis (nt Isa luges õhtul raamatut) või sihitis või määrus öeldis alus (nt Raamatut luges isa õhtul; Õhtul luges isa raamatut). KOONDLAUSE: lihtlause, millesse on koondatud mitu ühele ja samale küsimusele vastavat sõna. Korduda võivad alused, öeldised, sihitised, öeldistäited, määrused, täiendid ja lisandid. Nt Meie klassi õpivad Peeter, Piia ja Paul. Ma jooksen, laulan ja tantsin. Koma ja sidekriips koondlauses: Õuna-, pirni- ja ploomipuud kasvavad aias. Tegime palju õunamahla, -moosi ja -kompotti. Koolon ja mõttekriips koondlauses: kokkuvõttev sõna : loe, te ja lu. Nt Meie klassis õpivad järgmised õpilased: Peeter, Piia ja Paul. loe, te ja lu kokkuvõttev sõna. Nt Peeter, Piia ja Paul need õpilased käivad meie klassis. Hõlmavad määrused:
. Pöördsõna väljendab tegevust, on lauses öeldiseks. Öeldis võib ühes lauses koosneda mitmest sõnast, mis ei pruugi alati kõrvuti olla. Siiski on üks sõna alati põhisõnaks see on tegusõna pöördeline vorm. Nt Ma astun vaikselt. Ma koputan vaikselt. Ma olen vaikselt oodanud. Ma teen ukse vaikselt lahti. Liitlauses on kaks või enam tegevust ehk öeldist. Osalaused ühendatakse omavahel liitlauseks sidesõna, koma või koma ja sidesõna/siduva sõna abil. Nt Lapse naersid ja mängisid palli. Mees röögatas ning haaras jalast kinni. Ta kukkus, vajus pikali. Ma ehmusin, sest ei teadnud, mida pean tegema. KÄÄNDED KÄÄNE KÜSIMUS AINSUS MITMUS 1. Nimetav kes? mis? raamat raamatu / d 2. Omastav kelle? mille
a aastal 2004 aastail 2004 - 2007, 2004 - 07 aastad 1908 - 1918, 1908 - 18 Johannes Aavik (1880 - 1973) 1920. -1930. aastad 1920ndail 1920. aastail (vrd sõnaga kahekümnendail aastail) 1905 .-1907. a sündmused 2004.- 05. õa, 2004/05. õa · Kellaaja ja ajavahemiku kirjutamisel eraldatakse tunnid, minutid ja sekundid üksteisest punktiga, kümnendiksekundid komaga: kell 19.30 algab 8.00 ja lõpeb 9.15 6.18.24 (6 h 18 min 24 s) 2.36,15 (2 min 36,15 s) · Suuremat täpsust nõudvatel kirjutusjuhtudel on tundide ja minutite vahel mõlemalt poolt kokkukirjutatav koolon: 6:18.24 Kokku- ja lahkukirjutamine Normaalselt on sõnad üksteisest lahku kirjutatud, kokkukirjutamiseks peab olema mingi põhjus, olulisemad neist on tähendus, traditsioon, grammatiline vorm
mõeldud sõnadest on käibel 34. Näide: mõrv, üllitama, lamp, süümekas. Ning i ülivõrre on tema poolt mõeldud. SÕNALIIGID SÕNAD Muutumatud Muutuvad sõnad sõnad Käändsõnad Pöördsõnad Määrsõna Kaassõna Sidesõna Hüüdsõna Arvsõna Nimisõna Tegusõna Asesõna Omadussõna Muutuvad sõnad Käändsõnad: Nimisõna. Sõnad, mis nimetatakse asju, olendeid ja absoluutseid mõisteid (käega mitte katsutavad). Näide: haige (nimisõna) lebas voodis. Sõnad, mis käituvad nimisõna kontekstis kui mõnes teises juba omadussõnana. Näide: haige (omadussõna) koer lamas minu ukse taga. Omadussõna
pearõhulises lõppsilbis on sulghäälik ülipikk ja kirjutatakse kahe tähega (nt etike`tt). Kirjavahemärgid Lihtlause kirjavahemärgid Lausete abil väljendame ning vormindame oma mõtteid. Selleks et mõte saaks kirjapildis selgelt väljendatud, peame kasutama kokkuleppelisi lausete liigendamise vahendeid milleks on kirjavahemärgid. KOMA Komadega eraldatakse lihtlauses järgmised osad: 1) Järellisand, nt Ott, vastne üliõpilane, ei olnud pikkade loengutega veel harjunud. Kui järellisand on omastavas käändes, pannakse koma ainult lisandi ette, nt Oti, vastse üliõpilase elupaigaks oli ühiselamu NB! Komaga ei eraldata kui-lisandit, nt Jaan Krossi kui üht parimat ajalooliste romaanide autorit tunneb vist iga eestlane. 2) omadussõnad järeltäiendina, kui neid on lauses rohkem kui üks, nt Töömees, aus, usin, lahtiste kätega, saab tööd eramaja remontimisel 3) koondlause korduvad liikmed (Koondlause on lihtlause, milles korduvad ühesuguse funktsiooniga sõnad) nt
Liköör Vana Tallinna > likööri Vana Tallinn, sõiduauto Fordist > sõiduautost Ford 3 Lisandi puudumisel käänatakse nime, nt Sõitis Fordiga, ,,Kalevipojast" on palju kirjutatud. H 16. Hulgasõna ühildumine. Mitu lauljat, enamik lauljaid, osa lauljaid, palju lauljaid Väldi ligikaudsuse topeltväljendust: ligi paar tuhat > paar tuhat või ligi 2000 H 17. Sidendid. * Ja, ning. Madalama tasandi rindliikmete ühendamiseks kasuta sidesõna ja, kõrgema tasandi sidumiseks sidesõna ning. Vee JA pinnase kaitse NING puhketingimuste säilitamine. * Samuti = ka. Türgi investeeringud Eesti majandusse on olnud väikesed, samuti ka Eesti investeeringud Türki. > Türgi investeeringud Eesti majandusse on olnud väikesed, samuti Eesti investeeringud Türki. * Nii ... kui ka. See säte hõlmab nii hooneid kui parkimisalasid. > See säte hõlmab nii hooneid kui ka parkimisalasid. * Kuna. Sidendit kuna kasutatakse aja- ja põhjustähenduses.
küsiühendid kui kaua, kui pikk, mis värvi jne. Tuli see, keda oodati. Ma ei tea, miks ta tuli. Räägi, kui vana sa oled. 1 31. Mida on vaja teada sidendite õigekeelsusest? Sidendite õigekeelsusest 1. Sidesõnad ja ja ning on samatähenduslikud, nt Jüri ja = ning Mari elavad Tallinnas.Kui ühes lauses läheb vaja mitut rinnastavat sidesõna, siis võib neid kasutada vaheldumisi, nt Jüri ja Mari läksid Kassitoomele ning Toomeorgu. 2. Sidesõna kuna kasutatakse nii põhjus- kui ka ajatähenduses, nt Tuli hakata õppima,kuna (= sest) muu enam ei aidanud. Külli õppis viiulimängu, kuna (= samal ajal kui)teised lapsed muretult mängisid. 3. Sidesõna ehk ühendab samatähenduslikke, või aga vastastikku välistavaid rindliikmeid, nt nimisõna ehksubstantiiv, võit või kaotus. 4. Ühendsidesõnas mitte (ainult) .
(arv), 13aastane, kolmeteistaastane, T-kujuline (üksik täht). e) kohanimed: Kohtla-Järve, Ida-Eesti. LIHTLAUSE: üks öeldis. Sõnajärg: alus öeldis (nt Isa luges õhtul raamatut) või sihitis või määrus öeldis alus (nt Raamatut luges isa õhtul; Õhtul luges isa raamatut). KOONDLAUSE: lihtlause, millesse on koondatud mitu ühele ja samale küsimusele vastavat sõna. Korduda võivad alused, öeldised, sihitised, öeldistäited, määrused, täiendid ja lisandid. Nt Meie klassi õpivad Peeter, Piia ja Paul. Ma jooksen, laulan ja tantsin. Koma ja sidekriips koondlauses: Õuna-, pirni- ja ploomipuud kasvavad aias. Tegime palju õunamahla, -moosi ja -kompotti. Koolon ja mõttekriips koondlauses: kokkuvõttev sõna : loe, te ja lu. Nt Meie klassis õpivad järgmised õpilased: Peeter, Piia ja Paul. loe, te ja lu kokkuvõttev sõna. Nt Peeter, Piia ja Paul need õpilased käivad meie klassis.
KORDAMINE EESTI KEELE EKSAMIKS Silp koosneb ühest või mitmest häälikust. Eesti sõnade silbitamisel kehtivad järgmised reeglid: 1. üksik kaashäälik täishäälikute vahel kuulub järgmisse silpi: ka-la, lu-ge-mi-ne, e-la- gu; 2. kui täishäälikute vahel on mitu kaashäälikut kõrvuti, siis kuulub ainult viimane neist järgmisse silpi: tul-la, kur-vad, kind-lam, mars-si-ma, mürts-ti; 3. (üli)pikk täishäälik või diftong kuulub tavaliselt ühte silpi: pii-lub, suu-bu-ma, lau- lud, toa, lui-tu-nud; kui kahe vokaali vahelt läheb morfeemipiir, siis kuuluvad nad ka eri silpidesse: ava-us ava on tüvi, us on tuletusliide; 4. kolme täishääliku järjendist kuulub viimane teise silpi: põu-a-ne, luu-ad, lai-ad, rii- u, hoi-us-te; 5. liitsõnades silbitatakse iga koostisosa eraldi: tä-he-tea-dus, va-na-e-ma, las-te-ai- a-laps; 6. võõrsõnu silbitat
Miks peab haavu puhastama? 5. Nüüd kuula 5 pildi kohta. Isa võttis Uku sülle. Martin tõstis üles katkise jalgratta. Koos jalutati kurvalt kodu poole. Kuidas sai Uku koju? Miks võttis isa Uku sülle? Miks ei sõitnud Uku ise rattaga koju? Millises tujus võis Uku olla? Mida võis Uku sellest juhtumist õppida? 6. Põimlause Nüüd ütleb tibu sulle lauseid. Aga ta ütleb lõpetamine Laps lõpetab lause ainult lause esimese poole. Sina pead tibu (eesmärki kasutades sidendit et. väljendava ), aitama ja lause lõpetama. Abi: lause Laps kordab kuuldud jutu põimlauset. alguse kordamine, küsimuse (milleks) alusel
1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist just) üle värvitud
Alexandre Dumas _ «Kolm musketäri» EESSÕNA, milles selgitatakse, et is- ja os-lõpuliste nimedega kangelastel, kelledest meil on au oma lugejatele jutustada, ei ole midagi ühist mütoloogiaga. Umbes aasta tagasi, kogudes kuninglikus raamatukogus materjali «Louis XIV ajaloo» jaoks, sattusin ma juhuslikult «Härra d'Artagnani memuaaridele», mis oli trükitud -- nagu suurem osa selle ajajärgu töid, kus autorid püüdsid kõnelda tõtt nii, et nad ei satuks selle eest pikemaks või lühemaks ajaks Bastille'sse -- Pierre Rouge'i juures Amsterdamis. Pealkiri võlus mind: võtsin memuaarid koju kaasa, muidugi raamatukoguhoidja loal, ja lugesin nad ühe hingetõmbega läbi. Mul ei ole kavatsust hakata analüüsima seda huvitavat teost, piirduksin ainult tema soovitamisega neile lugejatele, kes tahavad saada pilti ajastust. Nad leiavad sealt meistrikäega joonistatud portreid, ja kuigi need visandid on enamuses tehtud kasarmuustele ja kõrtsiseintele, võib neis siiski niisama tõep�
Tom Sawyeri seiklused EESSÕNA Suurem osa siin raamatus kirjapandud seiklustest on tõesti juhtunud; mõned nendest on mu enda elamused, teised poiste omad, kes olid mu koolivennad. Huck Finn on võetud elust; Tom Sawyer samuti, kuid mitte üksikisiku järgi; ta on kombinatsioon kolme poisi karakteristikast, keda ma tundsin, ja kuulub seepärast arhitektuuri segastiili. Ebausk, mida siin on puudutatud, valitses läänes üldiselt laste ja orjade hulgas selle loo ajajärgul, see tähendab, kolmkümmend või nelikümmend aastat tagasi. Kuigi mu raamat on mõeldud peamiselt poiste ja tüdrukute meelelahutuseks, loodan, et seda ei lükka tagasi ka mehed ja naised, sest minu plaani kuulus püüda täisealistele meeldivalt meelde tuletada, mis nad olid kord ise, kuidas nad tundsid, mõtlesid ja rääkisid ja missugustest kummalistest ettevõtetest nad mõnikord osa võtsid. 1. P E A T Ü K K «Tom!» Ei mingit vastust. «Tom!» Mingit, vastust. «Huvitav, kus see poiss peaks olema. Kuule, To
annaabi.ee 
