Kirjandusteose analüüs Agatha Christie ,,Sinise rongi mõistatus" 1. 5 tsitaati, mis mulle meeldisid 1. lk.29 Van Aldin: ,, Ma ei kavatse nagu kass ümber palava pudru käia" Seda ütles ta oma tütre peigmehele, Derekile, kui nad kõnelesid. Tema eesmärk oli sekkuda nende suhtesse ja ta tahtis, et nad lahutaksid. Ta pakkus isegi Derekile 100 000 naela lahutuse eest. 2. lk. 76 Katherine: ,, Võin kinnitada, et ma ei oska võõraid mõtteid lugeda" Ta kõneles rongis Ruthiga ja mainis talle oma pärandit, mille ta oli hiljuti omanud
Kuristik Rukkis 1. Kirjuta teosest välja 5 tsitaati (samas sõnastuses lause; mida autor on tabavalt öelnud), mis Sulle meeldisid ja põhjenda, kuidas neist aru saad või milliseid mõtteseoseis tekitavad. Märgi juurde ka lehekülg!!! 2. Kirjura lühike ülevaade sündmustest. 3. Missuguseid probleeme kajastab teos? 4. Kirjelda teose peategelasi (välimus, iseloom ja käitumine, tõekspidamised, suhtumine teistesse). 5. Kas teose käigus muutub peategelane halvemaks või paremaks (miks ja kuidas, põhjenda)? 6
Kuressaare 2012 Millest raamat räägib Tegevus toimub ühe novembrikuu jooksul 19. sajandil. Põhiline käsitletav teema on eestlaste iseloom ja olemus, külasisesed suhted ja ka suhted mõisaga. Suur rõhk on üksteise tagant näppamisel ja varanduse kokkukandmisel. Selle juures olid igas kodus abiks kratid, kes olid inimeste igapäevaelu iseenesestmõistetav osa. Aeg-ajalt võis kohata ka teisigi mütoloogilisi olendeid nagu tonte, libahunte, Katku ja Vanapaganat. Romaan on lugedes küll mõneti naljakas, kuid põhiline nali tuleb sellest millised me eestlased tegelikult oleme. Romaani alguses saab kohe selgeks mõne inimese rumalus Koera-Kaarli sulane Jaan on söönud mõisa sahvris seepi, mida viimane pidas ekslikult Idamaiseks maiuspalaks. Mõisnikke pidasid eestlased rumalateks, seepärast oli ka lihtne nende tagant varastada. Armu ei antud isegi vanuritele. Näppas ju toatüdruk Luise 100-aastase parunessi tagant tema surivoodi kleidi. Varandust riisuti
,,Kuristik rukkis" J. D. Salinger 1.Tsitaadid. ,,Ma ei taha, et sa selle oma neetud õlgadega välja venitad" (lk 29) Holden üritas Stradlaterile selgeks teha, et ta seda seemisnahkset jakki korralikult hoiaks, sest ta oli seda ainult paar korda kandnud. ,,Kasi mu seljast, sa ilge kretiin!" (lk 45) Holden kakles oma koolivenna Stradlateriga, sest ta käis kohtamas Jane Gallagheriga, kes meeldis Holdenile väga ning talle ei meeldinud, et Stradlater tüdrukut nii halvasti kohtleb. Kaklus oli jõudnud nii kaugele, et mõlemad olid pikali maas, aga Holden tahtis et ta lõpetaks ja ta lahti laseks. ,,Kõik need sileda näoga poisid on ühe vitsaga löödud." (lk 144) Holden mõtles sellega seda, et kõik need poisid, kes enda eest hoolitsevad ja head välja näevad on kõik ühesugused. ,,Isast pole midagi, talle võib tooliga pähe virutada, ilma et ta ärkaks, aga ema sul tarvitseb ainult kusagil Siberis köhatada ja kohe ta kuuleb ära." (lk 149) Holden arvas, et ta ema ä
vaevaks selgitada, sest selles elava autori jaoks on kõik argipäevane iseenesestmõistetav. ,,Puhastuses" kogeme eesti keelt ja kultuuri ja pärandit nagu seda kogeb ehk Oksanen (ja tuhanded väliseestlaste järglased ümber maailma) Zara kaudu tüdruk, kes õppis eesti keelt teises keeleruumis, kes tõlkis liitsõnad ja vanasõnad enda keelde, kellele esiemade maa kombed tundusid tollase kodumaa omade kõrval kummastavad ja seetõttu mällusööbivad. Raamatut eesti keeles lugedes ilmselt ei märkagi, kui palju on tekstis eesti luuletusi ja laule. Meeletult palju. Ja tõlkes kõlavad nad tõepoolest kaunilt ja kummaliselt, kasvõi nii lihtsad fraasid nagu ,,eestlane olen ja eestlaseks jään, vabaks, vaarisa moodi" või ,,piip oli suus ja kepp oli käes /---/ kes ei mõistnud lugeda, see sai tukast sugeda" (,,he had a pipe in his mouth and a stick in his hand /---/ those, who couldn't read, were pulled by the hair" kõlab nagu nonsenss.)
Kahjuks peab naine sugulastes pettuma, kuna selgub et nad joovad suhteliselt palju ning ei ole huvitatud Marilynist endast, vaid pigem tema rahast. Lõpptulemusena üritab ta enda sugulased unustada. Raamatu lõpupoole tuleb siiski välja, et Jan on Marilyni petnud. Nimelt enda firma asetäitja Tairiga, kes on Marilynile täielik vastand suhtleiselt inetu, aga tark. Hiljem selgub ka see, et Jan tahtis tegelikult Tairit maha jätta, aga pole osanud seda suhet lihtsalt lõpetada. Kuna Marilyn saab asjast puhtjuhuslikult teada, siis soovib ta Jani ja enda suhtele lõpu teha. Marilyn hakkab juba asju pakkima, aga Jan saabub õigel ajal ning anub Marilynilt südamest et naine talle andestaks. Marilyn muidugi andestab mehele, kuna ta armastab teda tõeliselt. Raamat lõppeb siiski õnnelikult. PROBLEEMID :
2.3 Ühe sündmuse lahti kirjutus Mulle jäi kõige enam meelde see sündmus, kui mõisahärra saatis sulase Jaani kaugelt külast tooma advokaadi. Ta ei tahtnud algul minna aga selle eest sai ta tasu ja ta otsustas ikkagi minna. Ning kui ta kohale jõudis ja nägi, et advokaat tuli majast välja karvase kasuka ja karvamütsiga siis ta arvas, et see on ahv. Ta hakkas teda ahviks kutsuma ja torkis vahet pidamata teda piitsaga, et ahv talle tantsiks. Aga advokaat oli võõrmaalane ja ei osanud seda keelt, mida sulane Jaan rääkis ja tänu sellele ei saanud ta Jaanile ka midagi öelda. Sulane Jaan ei jätnud ahvi rahule ja muutkui torkis teda ja vedas ta ka baari, et ahv väikse pitsi võtaks. Aga advokaat puikles vastu ja Jaan pani talle obaduse. Baari leti juures käsutas Jaan ahvi istuma ja pitsi võtma, et ahv siis tantsiks kõikidele. Aga baarmen sai aru advokaadi keelst ta mõistis, et midagi hullu on teoksil ning helistas kellelegi. Sel ajal aga Jaan peksis
TEOSE ANALÜÜS ,,Wikmani poisid" J.Kross Grete Murr DS-12 1. Kirjuta teosest välja 5 tsitaati (samas sõnastuses lause; mõte, mida autor on tabavalt öelnud), mis Sulle meeldisid ja põhjenda, kuidas neist aru saad või milliseid mõtteseoseid tekitavad. ,,Meid, eestlasi, on niivõrd vähe, et iga eestlase siht peab olema surematus!" (direktor Wikman) vähemusrahvusena peame oma rahvust ja kultuuri iga hinna eest säilitama olema kui surematud. ,, Ajalugu on vesi: kord pilv, kord lumi, kord oja, kord aur." (Tusam,
Aga tänapäeval ei imesta selle üle peaaegu keegi. Kõige kummalisem on see, et kogu romaan on ju tegelikult pihtimus. Aga kellele? Raamatust võib välja lugeda, et Angelole, kuid samas ei saadeta neid kirju ära. Justkui kirjutataks iseendale. Võibolla oma süümepiinade leevendamiseks või hoopis oma mõtete korrastamiseks, enese leidmiseks. Mõtete kirjapanek on väga kasulik, eriti siis, kui on vaja lahendada mingi probleem või kui on midagi südamel. Seda raamatut lugedes tundus, et päevikupidaja süda läks küll kergemaks. Mingid lahendused ta leidis. Mind mõjutas see ka nii palju, et mõtlesin suisa ise oma mõtteid paberil lahkama hakata. On ju sageli segaseid hetki ja tundeid, millest võibolla kohe aru ei saa. Mõnest mõttest või tundest ei suuda ega või aga kellelegi rääkida. Aga paber kannatab kõike ja selle saab teiste silmade eest ära peita või isegi hävitada. Nii et kirjutamine pole üldse paha mõte. Eriti hea on võtta keegi isik, kellele
Selle kirjutasin just seepärast, kuna see meenutab mulle jubedalt ühte motika nime. Samas ka ühe väga tuntud paatide mootori tootja nime. 31) „Manga, mida sageli tõlgitakse koomiksiks, ei ole tavaliselt mõnest pildist koosnev ja puändiga lõppev lühike nali, vaid hoopis keeruliste karakteritüüpidega sadadel lehekülgedel lahti rulluv jutustus.“ – Sain ka targemaks. Üks esimesi kordi, kus olen leidnud mingile kindlale sõnale raamatut lugedes väga lühikese ning samas ka selge vastuse. Alati ei ole vaja sõnaraamatut või lehe/raamatu lõppu tähenduse kirjutada, vaid saab ka selle teksti põimida. 32) „Jaapani kultuurile on kummaliselt omane seada fookusesse see, kellena sa näid, ja mitte eksponeerida seda, kes sa oled, sest see jääb inimese privaatsfääri.“ – Tundus väga kirjandi teemaline lause terve raamatu teksti sees. Sellest saaks super pealkiri ning selle järgi on väga mõnus
huvitab soolise diskrimineerimise teema rohkem ja kes on sellega rohkem kursis. Samuti võiksid teost nautida inimesed, keda huvitab detailidesse ja kirjeldusse süvitsi laskumine. Ma ei saa aga väita, et raamatu lugemine mind rumalamaks tegi. Kindlasti mitte. See, et raamatut igav lugeda oli ei tähenda seda, et ma ei saanud saamatust huvitavat ja kasulikku infot või et minu mõtted ei oleks mingis suunas liikuma hakanud. Raamatu idee on ju samuti päris põnev kirjutada teos, mida lugedes saaksid lugejad ette kujutada teistsugust elu. See ongi ma arvan, et põhjus, miks Atwood selle teosega auhindu on võitnud. 9.Aita õpetajat Kirjelda Offredi ja Ofgleni jalutuskäike. Mis võis olla komandöri veidrate soovide põhjuseks? Miks oli Nicki ja Offredi vahel kogu aeg seksuaalne tõmme? 10.Inimene ja inimsuhted Inimsuhted ei ole nii ratsionaalne teema, et sellele saaks piiranguid panna või reegleid kehtestada
Tegelt ju ongi niimodi ,et iga üks üritab ja püüab teisest võimalikult parem olla. Kogu teoses oli see teema kui lollid me eestlased tegelt oleme ja kui ahne tegelt keegi meist ikka on. Suhtumise eestlastesse, kes ei oskagi elult midagi enamat tahta, vôtab kôige paremini kokku raamatu üks viimastest lôikudest:”Mida edasi teha? Peremeest oli ta peksnud, Luiset keppinud, seepi söönud. Kôik tema unistused olid täitunud. Romaani lugedes sain veel hea ülevaate eestlaste põhilistest iseloomujoontes kus igas tegelases on midagi eestlaslikku, mis kokku pannes annavad ideaalse inimese. Mina arvan, et iga eestlane peaks seda teost lugema ja selle üle pisut mõtlema. Lugedes saab küll palju naerda tegelaste üle, kuid see on naermine iseenda üle kuna me ise käitume ka tihtipeale niivisi. Ausalt öeldes kõik need halvad iseloomujooned, mis raamatus on esile toodud, käivad ju meie kohta
ajada, rääkimata siis veel pükstest ja kasukast. Olen meremees, selline lihtne kalur, kes püüab räimi endale toiduks, aga ülejäänu viib turule, et saada vähekse tubakat ja pitsi viina. /.../ Mina olen nimelt muinasteadlane!" Teos "Nipernaadi" tervikuna ei ole kindlasti realistlik teos. Igale juturaamatule omaselt esinesid siin väga kontrastsed tegelased. Enamus neist oli Nipernaadi kui mõtleva ja arutleva inimese kõrval muidugi täielikud puupead, kes ei osanud arvatagi, et too madrus-rätsep-muinasteadlane tegelikult mõnda järjekordset väljamõeldist esitab. Kuid tihti sattusid Nipernaadi teele ka veidi intelligentsemad persoonid, kes juba jutustajale silma vaadates aru said, et tegemist on kõige muu kui sellega, millest jutt käib. "Sina? Aga sa pole ju kalamees ning merel pole sa varemalt sõitnud. Madrused ei käi nõnda kui sina." "Head ööd!" ütles Nipernaadi seepeale ning tõmbas ukse enese taga kinni. Toomas Nipernaadi oli töömees.
Tallinna Polütehnikum Referaat Alo Paju "Aare" Õpilane: **** Õpetaja: **** Tallinn 2008/2009 Alo Paju ja tema looming Alo Paju on üks Eestis vähetuntud kirjanik. Tema teostest on avaldatud vaid sümboolne arv. Tuntuimate seas "Aare" ning "Muinaslugu". Muinaslugu on 88-leheküljeline taskuformaadis ja pehmes köites moodne muinasjutt, mille lühikirjeldus on järgmine: "Kass Alfred oli rahul nagu tavaliselt. Tänase pidupäeva puhul oli talle isegi tilk poepiima valatud ja nüüd, aeledes mugavalt oma vaibatükil pliidi kõrval, jälgis ta vidukilsilmi üleüldist askeldamist. «Kardulad seie!», röökis ülaltkorra perenaine, ise mingit plekkriista kraapides. Kostis hirmsat kolinat ja vandumist, lapsed siplesid kõigil jalus, -- neil on ju, teadagi, alati lõbus. Aeg-ajalt tuli uusi külalisi. Eemal nurgas istus Artjom, kojamees, mudis oma piipu ja nohises pal
See on ka Marilyni üheks sagedaseks tegevuseks. Teose kirjutamisega alustas Kerttu 2001. aasta detsembris, kuna temaga võttis ühendust K-Kirjastus, kes oli välja andnud Kadri Kõusaare "Ego" ning Kaur Kenderi raamatu "Check out". Nende ideeks oli saada oma autorite sekka kõik vähegi kõmulisemad Eesti autorid. Lepiti kokku, et aprilliks valmib midagi. Raha, mis honorariks pakuti, ei olnud kaugeltki väike. Sellest 15 000 sai autor isegi avansiks. Kodus lepingut lugedes hakkas Kerttu aga oma otsuses kahtlema: nimelt oli lepingus punkt, mis keelas tal avaldada pärast raamatu ilmumist poole aasta jooksul mõnda uut raamatut uus oleks vana müüginumbreid kahandanud. Kuna lepingus polnud kirjas, millal raamat täpselt ilmub, arvutas ta pisut ja avastas, et alguses suurena paistnud summa ei olegi terve aasta peale jagatuna enam nii suur. Tema kuupalk oli tollal 6000 krooni. Ainus võimalus midagi teenida oli anda välja mingi raamat enne lepingujärgset
ei jää sinna kauaks. 5. Peategelase muutumine : Ma ei oskagi öelda, kas peategelane muutub paremuse või halvemuse poole. Minu arvates on ta terve teose jooksul ühtemoodi omapärane. Võib-olla võib öelda, et ta muutus paremuse poole. Kui ta alguses oli väga negatiivne ega kuulanud kedagi, siis teose lõpus ta õde Phoebe suutis ta ümber veenda, et Holden ei lahkuks. Õigemini Holden tahtis lahkuda ja Phoebe tahtis kaasa minna, seda ei osanud Holden oodata ning tänu sellele otsustas ta, et ei lahku New Yorgist. Seega paremuse poole muutumine oli see, et ta hoolis oma õest nii palju, et temaga New Yorki jääda, enne ei huvitanud teda, mida teised ütlesid või soovisid. 6. Mida tahab autor teosega öelda? Ma arvan, et tänapäeval on raskem mõista, mida autor selle teosega öelda tahtis. Tänapäeval on selline käitumine (koolidest välja viskamine, alaealise joomine/suitsetamine jne.) peaaegu,
Kirjandusteose analüüs E.M. Remarque ,,Läänerindel muutuseta" 1. 5 tsitaati, mis mulle meeldisid 1. lk. 32, kus Katczinsky ütleb: ,,Silmad lahti, näppudele mahti" Ta viis mehed ühe tünnikese juurde, mis oli loomalihaga täidetud ja seejärel need kuldsed sõnad laususki, eesmärgiga meeste kõhud täis sööta. 2. lk. 35, kus Kat lausub: ,,Igal oal on oma viis, praegu esines neid viis". Ta ütles seda pärast kõhtu täis söömist, tagant ,,tuult" lastes. Minule tundus see üsna koomiline riim ja sellepärast see mulle meeldiski. 3. lk
RAAMATU ANALÜÜS K……. 10C 2015 KEVAD 1.raamat "Inimesed parvlevad nimelt vale ümber nagu kärbsed meekoogi kallal ja muinasjutuvestja sõnad lõhnavad nagu viiruk, kui ta tänavanurgal loomasõnniku sees istub, aga tõe eest inimesed põgenevad" lk 8 Läbi aegade see nii on ja ilmselt nii ka jääb. Loodetakse alati paremat ning pigem pigistatakse karmi tõe korral silm lihtsalt kinni. “Kes on kord joonud Niiluse vett, see igatseb Niiluse äärde tagasi.” lk 10 Kui olla eemal oma lähedastest, siis kord tuleb ikkagi koduigatsus näpistama. "Ole ettevaatlik naisega, kes ütleb "kena poiss" ja meelitab sind enda juurde, sest tema süda on võrk ja püünis ja tema rüpp kõrvetab hullemini kui tuli." lk 17 Kui ei suuda lõppude lõpuks “EI” öelda, võib olukord oodatust halvemini lõppeda.
ta oli oma rivaali ära tapnud. Ning ta luges salaja kaasa võetud paberiribadel ühte lauset iga päev mitu korda mis käis tema kohta. See lause oli: ,,Jõuame elus edasi teiste surma läbi." Minu arvamus Mina lugesin Donatella Pecci-Blunt'i raamatut ,,Mina, Mona Lisa". Ma valisin selle raamatu, kuna mlle väga meeldivad Leonardo da Vinci maalid. See raamat oli huvitav. Oli lahe mõelda milline see Lisa võis tegelikult olla ja kas ta üldse oli olemas. Seda raamatut lugedes tekkis ka minul oma mõte milline Lisa minu arvates on ja kus ja kuidas ta elas, kellega ta elas jne. Mida enam ma seda raamatut lugesin ning Lisa enda iseloomu kirjeldas, siis seda enam ma hakkasin ennast temaga võrdlema, kuna meie iseloomud on suhteliselt sarnased. Näiteks: Lisa oli suhtes, aga ta pettis oma meest jne. ta oli kärsitu ning ta ihaldas seda mida ta ei saanud. Seda raamatut oli lihtne lugeda, see läks kiiresti ning seda raamatut lugedes ma hakkasin
,,Meister ja Margarita" M. Bulgakov 1.Tsitaadid. ,,Ptüi, Kurat!, Kas tead Ivan, ma oleksin praegu äärepealt kuumarabanduse saanud!" (lk 13) Berlioz oli näinud ilmutust ning hirmuvärinad jooksid üle tema keha. ,,Jumal hoidku, Ivan Nikolajevits, kes siis teid ei tunne?" (lk 23) Luuletaja imestas, kuidas välismaalane tema nime teadis ning välismaalane võttis taskust lehe, millel ilutses luuletaja pilt ja värsid. ,,Oma nime ma tean. Ära tee ennast rumalamaks, kui sa oled. Sinu nimi." (lk 29) Prokuratuur tahtis teada süüaluse nime, kui see kohmetuna esimest korda vastust ei andnud. ,,Tahaks loota, et teil on nüüd minu nimi meelde tulnud?" (lk 100) Toas olnud võõras, kes osutus Musta maagia professoriks Wolandiks, uuris, kas pohmeluses Stjopal on tema nimi lõpuks meelde tulnud, peale seda, kui teine talle peaparanduseks viina ning sakuskat toonud oli ,,Jäin nüüdsama Patriarhi tiikide ääres trammi alla. Matused reedel kell kolm. Sõida. Berlioz" Tsitaat tundub i
· "Setu vurle küüsis" (1993) · "Keegi veel" (1997) · "Tom ja Fluffy" (1997) · "Libarebased ja kooljad" (1998) · "Saamueli Internet" (2000) · "Lotte" (2000) · "Lepatriinude jõulud" (2001) · 7-osaline teleseriaal "Vabariigi valvur" (19941995) · "Wremja: Zorro Märk" (2004) · "Wremja: Timur ja tema meeskond"(2004) Wremja kirjutas ta koos Mart Juurega. Lasteraamatud: · Kaelkirjak (1995),( vene k 2008) · Sirli, Siim ja saladused (1999),( vene k 2008, läti k 2009, leedu k 2010) · Lotte reis lõunamaale (2002) · Limpa ja mereröövlid (2004) · Sibulad ja sokolaad (2002) · Leiutajateküla Lotte (2006),( soome k 2008, vene k 2009) · Kaka ja kevad (2009),( vene k 2010) Ta kasutab oma teostes palju fantaasiat. Nende päris maailm on meile fantaasia. See tähendab, et meie päriselus ei ole sellised asjad võimalikud. Nagu näiteks raamatus
Kui Stradlater aga kogemata Holdeni vana armastuse Jane kohtama kutsub, muutub Holden väga närviliseks teades kuhu see lõpuks välja viib. Holden kisub eluvennaga tülli ja vere paneb veel rohkem keema asjaolu, et Sradlater palub tungivalt Holdenil tema eest kirjeldava kirjandi ära teha(Holden teeb seda, nimelt kirjutab ta oma kadunud venna Allie luuletusi täis pesapallikindast ja paneb tööse sisse tükikese endast) ja hiljem nuriseb veel teost läbi lugedes selle kvaliteedi üle. Selle peale tõmbab niigi armukade Holden pettunult kirjandi ribadeks ja kukub Stradlaterit solvama, elumees paneb talle tou ära ja Holden alistatult(nii vaimselt kui füüsiliselt) pakib oma asjad ja lahkub koolist juba öösel. Edasine tegevus kulgeb tänavatel, baarides ja vanade tuttavate, suvaliste tüdrukute, õe, õpetajate, taksojuhtide ja paljude teiste
Miks? teil on? Isa Goriot: Jah ma olen abielus olnud. Olin Isa Goriot: Kuidas te siis ei mõista? Ma õnnelikult abielus taluniku tütre Brie’ga, armastan oma tütreid, mul ei ole enam mu abikaasat ning mu tütred ongi ainsad nina, kortsus kulmud ja väikesed lihavad inimesed, kellele ma tahan ja peaksingi käed. Terve tema välimus viitas sellele, et kogu oma vara andma. Ma soovin, et neil ta on üks vaene pansionaadi pidaja, isegi oleks kõik kõige parem ja et nad saaksid tema kleit oli katki ja tehtud vanadest lubada endale kõike mida nad soovivad. kaltsudest. Aga tegelikult ei olnud ta üldse Nad ei soovi minuga suhelda, kuid ma vaene, proual oli suur varandus ja ta üritas mõistan seda kuna nad ei taha, et nende pansionaadi külalistelt võimalikult palju suhted oma abikaasadega minu pärast raha saada. Vauquer ei hoolinud oma kuidagi mõjutada saaks
ja Daisyl oli kunagi suhe muudab noorusest peale töötama. oma arvamust Gatsbyst ja · Tal jääb leidmata nii oma unelmate proovib leida viimase kohta maailm kui ka selle kehastus- informatsiooni, mida teistega Daisy. jagada(negatiivset informatsiooni). · Gatsby ei osanud lahutada oma · armastuse ideaali rikkuse omast. Meeldib inimestega Sellepärast lausub ta ka romaanis, manipuleerida- Räägib Georgele, et Daisy hääles kõliseb ainult raha. et Gatsby tappis ta naise ja seda öldes lükkas ta George mõrvani · Gatsbyl toimus kodus alati suuri
inimestest, kes mõistab teda kõige paremini. Mulle meeldis, kuidas ta arutleb erinevate asjade suhtes ja jõuab järeldusteni, millisteni võibolla isegi ei jõuaks. Pean tunnistama, et vahepeal läks lugedes mõte kaduma, sest vahepeal kirjeldatakse hoopis mingeid muid asju, mis ei ole omavahel seotud. Kuigi raamat algab sellest, et Christopher hakkab uurima koera mõrva, siis üsna varsti läheb see üle hoopis teisele teemale. Kui ma alustasun raamatu lugemist ma ei osanud arvatagi, et seal hakkavad sellised asjad aset leidma. Minu jaoks oli raamatu teine pool palju huvitavam ning kaasahaaravam. Minu jaoks oli natuke imelik see, et Christopheri isa selle koera ära tappis, sest nende naabrinaine ei vastanud tema tunnetele. See oli tõesti minu jaoks ,,ulme" ja ma arvan, et sellised asjad juhtuvad ainult filmides või raamatutes, sest tavaliselt inimesed teevad midagi teistsugust, näiteks löövad aknad sisse või levitavad kuulujutte sellest inimesest mitte ei
Lõpuks oli ta peaaegu kõikide tegelaste peale pahane. Temasse suhtuti üldiselt normaalselt. Naine ja ka äi pidasid teda laiskvorstiks ja priisööjaks. Naise arvamus paranes pärast teose üllitamist aga lõpus kui tema valest saadi teada, muutus suhtumine põlgavaks. Sander oli keskmise välimusega, kes võis tänu rikkale äiale endale rohkem lubada kui kõige vaesemad. Vaimselt polnud Sander eriti arenenud. Esines luuletajana, aga luuletada ta ei osanud, tundus petturi ja sahkerdajana. Polnud ka nii palju aru peas, et oleks suutnud asju saladuses hoida. Piibeleht - Käitub väga hästi, just nagu inimesed kõrgklassid. Ta oli haritud ja töötas Venemaal guvernjoorina. Tänu sellele olid talle selged käitumisreeglid. Suhtus kõikidesse hästi. Tänu sellele suhtuti ka temasse hästi. Teda austati ja armastati. Välimus oli keskmine, sest ta polnud väga rikas mees. Siiski püüdis ta teose lõpu poole oma välimust
Liis Liström 12b ANTIKRISTUS Friedrich Nietzsche Raamatut kätte võttes ning selle eessõna lugedes, ehmusin. Nii otsekohest ning mõtlemapanevat eessõna pole ma iial ühesgi teoses kohanud. Filosoof kirjeldas seda, kellele on raamat mõeldud ning kes peavad tema lugejad olema. Tsteerides mõningaid lauseid, kõlaks see nii: "See raamat on mõeldud vähestele. Võibolla mõni neist vähestest pole veel sündinudki. Tingimusi, mis on minu mõistmiseks paratamatult vajalikud, tunnen liigagi hästi." Autor selgitab teoses seda, et elus pole vaja esitada iga asja kohta
ÕPETAJAKONSPEKT Erich Maria Remarque „Läänerindel muutuseta“ (1929). Kätlin Kask Modernismist üldiselt Modernismi defineeritakse üldiselt kui uuenduslikkust taotlevat suunda kirjanduses, kunstis, muusikas kui ka teistes eluvaldkondades. Seda võb vaadelda ka kui esteetiliste väärtushinnangute pööret ning mõtlemise muutumist Esimese maailmasõja järgsel ajal. Paraku ei suutnud 19. sajandil valitsenud stabiilne ja korraldatud maailmavaade olla kooskõlas 20. sajandi kaasaegse ajalookasutuse ja anarhiaga. Modernismi teke märgib tugevat piiri viktoriaanliku kodanliku moraali ning 20. sajandi alguse moraalse allakäigu vahel. Kirjanduses võib modernismi teket seostada selliste nimedega nagu Virginia Woolf, Franz Kafka, Knut Hamsun. Need autorid üritasid eemalduda realistlikust kirjandusest ning
Tegelasi · Mihhail Aleksandrovits Berlioz 40ndates, väikest kasvu, tumedajuukseline, ümarik, palja pealaega, sarvraamidega prillid, kirjandusliku ajakirja toimetaja, suurima kirjandusliku ühingu MASSOLIT juhatuse esimees · Ivan Nikolajevits Ponõrev ehk Bezdomnõi õlakas, ruugete salkus juustega, 23-aastane, poeet · Professor Woland pikka kasvu, vasakud hambad kroonitud plaatinaga ja paremal kullaga, tumedad juuksed, hallid rõivad, üks silm must ja teine roheline · Peemot suur, must kass, vurrud uljalt õieli · Fagott ehk regent ehk Korovjev pikk, kõhn ja irvitav, näpitsprillidega,millel üks klaas katki · Hella punased juuksed, arm kaelal, fosforrohelised silmad, alasti · Azazello väike, laiad õlad, kihv, vastik nägu, tulipunased juuksed, silmal ka
Ta nimi on Melkisedek. Ta pakkus poisile, et too annaks talle kümnendiku oma lammastest ja siis mees õpetab, kuidas leida varandust. Poiss hakkas aga arvama, et see kuningas on ennustaja mees, ehk mustlane. Poisi silmi aga pimestas mehe kaelas rippuv asi, ja kui poisi silmad seletama hakkasid, siis nägi ta mehe joonistust, mis too oli maha teinud. Seal oli poisi terve elulugu. Isegi selle tüdruku nimi, mida ta ei teadnud. Ja ka mõned saladused, mida ta mitte kellelegi polnud rääkinud. Poiss imestas, miks kuningas temaga kui kerjusega räägib. Kuningas põhjendas, et räägib temaga, sest poiss elab Oma Loo järgi. Poiss ei saanud aru, mida see tähendab ja kuningas siis hakkas seletama: see on see, mida sa alati oled igatsenud teha. Nooruses teavad kõik Oma Lugu, aga mida aeg edasi, seda enam hakkab sekkuma mingi salapärane jõud, mis veenab neid Oma Loo võimatuses. Poiss ei saanud küll
Tegelased Härra Vautrin Tuntud härrasmees, kes osutus hoopis sunnitöövanglast põgenenud Collin'iks. Proua Courure Sõjaväeleitnandi lesk. Proua Vauquer Pansionaadi omanikust leskproua. Isa Goriot Isa, kes on pühendunud kogu oma elu kahele tütrele. Paraku nod tütred ei hooli põrmugi oma isast ning soovivad vaid rikkusi. Isa Goriot sureb ahastusest oma tütarde pärast. Victorine Taillefer Noor neiu, kes oli hüljatud oma isa poolt kuna isa eelistas tütrele poega. Delphine de Nucigen- isa Goriot" tütar ja Rastignaci armuke Preili Michonneau Vanatüdrukust preili, kes paljastab Vautrini.
TARTU ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE JA KUNSTIDE VALDKOND MAAILMA KEELTE JA KULTUURIDE KOLLED ROMANISTIKA Polina Chaykovskaya "Taru" on reis sõjajärgsesse Madridi Essee Õppejõud: Jüri Talvet TARTU 2016 Sissejuhatus ,,Taru" on hispaania kirjaniku Camilo José Cela romaan huvitava ja pika ajalooga. See oli kirjutatud juba 1943. aastal, aga teos avaldati ainult 1951. Kogu selle aastate jooksul autor viimistles üht tähtsaimatest ja silmapaistvamatest tööd oma karjääris ja püüdis lahendada probleeme tsensuuriga. Siis tähelepanuväärne on see, et romaan ilmus esmakordselt Argentinas, sest see keelustati kohe tema kodumaal Hispaanias ja oma esseees mina tahaksin arutada miks kehtestati nii ahistav tsensuur, miks see teos tunnistati esileküündivaks kogu maailmas, teisisõnu märkida töö kirjanduslikke eripärasid. Pean vaj
Sissejuhatus. Selles referaadis keskendun peamiselt Karl Ristikivi isiklikule elule ja sellest sündinud teostele. Referaadis üritan kirjeldada kirjaniku tähtsamaid elusündmusi, sest just need tegid Ristikivist selle, kes ta oli. Palju abi oli Endel Nirgi ning Ivar Grünthali teostest, samuti internetist avaldatud artiklitest. Pikemalt kirjeldatakse ka teost ,,Kahekordne mäng", mida lugesin seoses kohustusliku kirjandusega. Raamat on pärit kirjaniku loomingu lõpuperioodist ning ilmus aastal 1972. ,,Kahekordne mäng" lõpetab Ristikivi ajaloolise romaanidesarja triloogia. Teose teeb huvitavaks asjaolu, et Ristikivi zanriteks olid pigem proosa ja novellid, mitte kriminaalromaanid. Peale selle suutis kirjanik üllatada lugejaid ka luule ning reisikirjeldustega. Tema reisikirjeldusi on peetud vägagi kaasaegseteks ning huvitavateks. Ristikivi mitmekülgsus on hämmastav ning referaadi tegemise käigus on minu arvamus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
