Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kirjandi ülesehitus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kirjand, kirjandi, lauset, lõigud, sissejuhatuses, kirjutan, väidet, lauses, lauseline, hoidu, puhtand, kirjandis, edukuse, algama, tooma, jäta, mustand, isikupärane, võõrkeele, igapäevase, numbrid, mahuta, pikemad, mõttesse, varianti, luues, tuletama, viimaseks, edukust, missugust, edukad, pikkuseks, arutlema, mõnd, tsitaati, garantii, hajumamis on uuringute tulemused või on leitud mingi huvitavat eriala kirjeldusest. Ja teadus teksti eesmärk on edastada uuringuid/tulemusi. TEKSTI AINESTIK Teksti kirjutamine algab ainestiku ehk materjali kogumisest. 3 peamist ainestiku allikat on : 1. Autori teadmised, tundmused, kogemused, fantaasia; 2. Kirjalikud allikad teatmeteosed, ilukirjandus, massiteadus; 3. Teiste inimeste tähelepanekud, mõtted, arvamused. Eeltöö ainestiku kogumiseks : Kirjandi ainestiku kiireks ja süstemaatiliseks kogemuseks on mandala, inimsuhete kaart, loetelu, heuristilised küsimused ja klassikaline ülesehitus. Mandala tähendab sanskriti keeles keskust, s.o keskset mõistet, mille ümber märgitakse piltidena, sümbolitena või märksõnadena nähtused, tunded, iseloomuomadused vms, mis tulevad teemast ja ideest. 3 Moedisainer
Mis on arutlev kirjand? Gümnaasiumi ja põhikooli vanema astme õpilased kirjutavad arutlevat kirjandit. Arutleva kirjandi eesmärk on arutleda püstitatud probleemi üle (nt Miks Andres ja Pearu tülitsesid?), anda oma kategooriline seisukoht ning seda tõestada. Et kirjand hästi õnnestuks, peab teadma põhilisi struktuurielemente ning kirjutamisega seotud töövõtteid. Pealkiri Kirjandi kirjutamisel tuleb lähtuda etteantud teemast. Teemat võib määratleda kui elunähtuste ringi, mis kirjandis käsitlemist leiab. Kirjandi teemad võivad olla avatud või suletud. Avatud teemades saab kirjutaja ainestiku käsitlemiseks vabad käed, autor peab ise määrama lähtekoha, leidma kirjandi probleemi ja peamõtte ("Aeg ja inimene"). Suletud teemade puhul on probleem esitatud ühemõttelise väitena ("Kergem on lammutada kui luua"). Ülesehituselt võib pealkirjad jagada kolme rühma: 1. Pealkirjad, milles on esitatud teksti idee ehk peamõte ("Ilus ja hirmus on inime")
Mis on arutlev kirjand? Gümnaasiumi ja põhikooli vanema astme õpilased kirjutavad arutlevat kirjandit. Arutleva kirjandi eesmärk on arutleda püstitatud probleemi üle (nt Miks Andres ja Pearu tülitsesid?), anda oma kategooriline seisukoht ning seda tõestada. Et kirjand hästi õnnestuks, peab teadma põhilisi struktuurielemente ning kirjutamisega seotud töövõtteid. Pealkiri Kirjandi kirjutamisel tuleb lähtuda etteantud teemast. Teemat võib määratleda kui elunähtuste ringi, mis kirjandis käsitlemist leiab. Kirjandi teemad võivad olla avatud või suletud. Avatud teemades saab kirjutaja ainestiku käsitlemiseks vabad käed, autor peab ise määrama lähtekoha, leidma kirjandi probleemi ja peamõtte ("Aeg ja inimene"). Suletud teemade puhul on probleem esitatud ühemõttelise väitena ("Kergem on lammutada kui luua"). Ülesehituselt võib pealkirjad jagada kolme rühma: 1.Pealkirjad, milles on esitatud teksti idee ehk peamõte ("Ilus ja hirmus on inime")
Koostanud Anu Kell; 2008 KIRJANDIKIRJUTAJA MEELESPEA nr 1 · Tekstiloomet pole võimalik selgeks õpetada näiteks poole aastaga; saab hoiatada vigade eest, pöörata neile tähelepanu, püüda neid parandada. · Õpetajal pole võlukepikest J; kogu eelnev elu koos talletatud muljete, teadmiste, kogemuste ja lugemusega on eelduseks nõuetekohase (küpsus)kirjandi loomiseks. Riigieksami kirjand kontrollib gümnaasiumilõpetaja... · ...silmaringi · ...maailmanähtuste mõistmist · ...arutlemisoskust, loogikat · ...lugemust · ...nähtuste seostamise võimet · ...üldpädevusi (sotsiaalsed, ajaloo- vm alased teadmised) · ...teadmisi ja kirjutamisoskust Hea kirjandi eeldused: · Ajalehtede lugemine / uudiste vaatamine · Eestis/maailmas toimuvaga kursis olemine · Nähtuste sidumise oskus
Kirjandi kirjutamise meelespea PEALKIRI väljendab mingit mõtet, mida tuleb kirjandis kaitsta või tõestada. Sinu enda seisukoht peaks pealkirja ideega kokku langema ja sul peaks selle teemaga seoses üht-teist öelda olema. NB! Ei tohi koosneda ühest sõnast! nt ,,Raamatud" Ei tohi lähtuda mingist üksikust tekstiosast Ei tohi olla lihtsalt mingid tekstiga seotud sõnad nt ,,Raamatute kirjutamisest" Pealkiri peab olema ühtaegu atraktiivne ja informatiivne köitma lugeja tähelepanu. Järgnevalt on loetletud mõned juhised hea pealkirja kirjutamiseks.
Kirjandi kirjutamise meelespea PEALKIRI väljendab mingit mõtet, mida tuleb kirjandis kaitsta või tõestada. Sinu enda seisukoht peaks pealkirja ideega kokku langema ja sul peaks selle teemaga seoses üht-teist öelda olema. NB! Ei tohi koosneda ühest sõnast! nt „Raamatud“ Ei tohi lähtuda mingist üksikust tekstiosast Ei tohi olla lihtsalt mingid tekstiga seotud sõnad nt „Raamatute kirjutamisest“ Pealkiri peab olema ühtaegu atraktiivne ja informatiivne – köitma lugeja tähelepanu. Järgnevalt on loetletud mõned juhised hea pealkirja kirjutamis
Mina arvan, et see on üks punkt, millega õpetajad feilivad. Õpetajad ei suuda kohe alguses õpilastele piisavalt selgelt ära seletada, mis on lõpukirjand ning miks seda kirjutatakse. Lõpukirjand on kindlatel faktidel põhinev loogilises järjestuses oleva sisuga analüüs. Keeruline, eks? Hüva, seletame selle lahti. Lõpukirjand on oma olemuselt ajaleheartikkel nende kahe põhimõte on sama. Mida selle all mõeldud on? See tähendab seda, et kirjandis on kindel temaatika, raudsed faktid (nimed, kuupäevad, aastaarvud, kohanimed, mõisted, selgitused), sissejuhatus (mis püstitab küsimuse ning hakkab sellele vastama ja analüüsima), sisuarendus ning kokkuvõte (mis võtab kõik tähtsamad punktid kokku teiste sõnadega). Väga tähtis on enne kirjandile minekut aru saada, miks üldse kirjutatakse seda ja kuidas seda peab tegema. Lõpukirjandit kirjutatakse selleks, et hinnata õpilase
Kuidas kirjutada kirjandit? Refraat Sissejuhatus Kirjand on enamasti mõne lehekülje pikkune proosavormis kirjutis, mis tuleb kooliõpilastel või kõrgkooli või muusse õppeasutusse sisseastujatel koostada õppetöö käigus harjutusülesandena või kontrolltööna, võistlustööna või eksamitööna. Kirjand võib olla arutlev, jutustav või kirjeldav. Arutleva kirjandi puhul nõutakse tavaliselt, et see koosneks sissejuhatusest, teemaarendusest ja kokkuvõttest. Selleks, et kirjutada head kirjandit, peaksid sa õppima iseseisvalt hankima infot ja ideid, käsitlema neid arukalt ja omatahtsi, suutma hinnata nende väärtust ning vajalikkust oma töö seisukohalt. Ainestiku kogumine Vajaliku ainestiku kogumiseks ja kirjapanemiseks on mitmesuguseid võtteid: loetelu, heuristilised küsimused, mandala. Loetelu
Tekstiõpetuse kontrolltöö 1. Teksti adressaat. Kirjandi adressaat. Autor peab määratlema kellele ta kirjutab. Ka eksamikirjandile tuleks leida adressaat, mitte kirjutada anonüümsele kirjandihindajale. Kôige loomulikum oleks kujutleda, et kirjand on nagu arvamuskirjutis ajalehes, mille lugejaks on haritud kaasmaalane 2. Teksti eesmärk. Kirjandi eesmärk. Igal tekstil on mingi eesmärk ja see tuleb endale enne kirjutamist selgekt teha. Kirjandi eesmärk on anda tunnistust sinu mõtlemisvõimest ja kirjutamis oskusest. 3. Teksti arendustüübid (jutustus, kirjeldus ja arutlus) a) Jutustus on novelli ja romaani vahepealne eepika zanr. Jutustusel on novellist laialdasem sündmustik, mis ei ole keskendunud ühe peamise sündmuse ümber, ja vabam vorm. Romaanist on jutustus lühem ja ülesehituselt lihtsam. Jutustuse kolm põhikomponenti on süzee, tegelased ja miljöö
Sisukord: lk.2 Kirjutamistegevused/õpetajale lk.3 Uurimistegevused/õpetajale lk.4 Kunstitegevused/õpetajale lk.5 Vilumusi arendav tegevus/õpetajale lk.6 Ülesanded 1-3/õpetajale lk.7 Ülesanded 4-5/õpetajale lk.8 Ülesanded 6-7/õpetajale lk.9 101 kasutust lk.10 Kuidas on need sarnased?/õpetajale lk.11 Seosed lk.12 Võrdlused lk.13 Järjejutud lk.14 Legendid lk.15 Tegevused lk.16-18 Muistendi kirjutamise kavandamine lk.19-20 Kirjand lk.21 Kuidas hinnata isetehtud raamatut? lk.22 Raamatu hindamisleht lk.23-24 Uudise ülesehitus lk.25 Jutu ülesehitus lk.26-30 Näpunäiteid õpetajale Kirjutamistegevused Teatud väliskujuga raamatu valmistamine. Pisimõõtmelise raamatu valmistamine. Hiiglasuure raamatu valmistamine. Jutu koostamine piltmõistatuste kujul. Telegrammi kirjutamine. Kirja kirjutamine ühele kirjandusteose tegelasele. Mõistatuste kirjutamine. Elulookirjelduse kirjutamine.
Teiste autorite seisukohtadesse, samuti enda arvamusse peab suhtuma kriitiliselt. KIRJUTAMISE STIILIST Uurimistöö keel on täpne ja selge, vältida tuleb emotsionaalsust. Professor Uno Mereste on kirja pannud niisugused hea stiili reeglid: 1. Kirjuta loomulikult ja lihtsalt. 2. Vali sobiv väljenduslaad. 3. Väljendu selgelt ja täpselt. 4. Väljendu lühidalt, väldi paljusõnalisust. 5. Hoidu tõlkevääratustest. 6. Ära eksi keeleloogika vastu. Sageli tekib probleem, missuguses isikus väljenduda, nt kas kasutada mina-vormi (Käsitlen selles uurimuses...), meie-vormi (Käsitleme selles uurimuses...), umbisikulist tegumoodi (Selles uurimuses käsitletakse...) või hoopis sõnastada viimane näitelause isikulises tegumoes (See uurimus käsitleb...). Päris välistatud pole ükski variant. Meie-stiil on pisut vanamoeline, mina-stiil tõstab autorit ehk liigselt esile
siis valgub tekst laiali. Keskenduda tuleb olulisele ning käsitleda seda võimalikult sügavuti. 3) Tuleb püüda kirjutada loogiliselt, ei tohi pidurdada teksti kulgu, korrates juba öeldut või jäädes mõne üksikküsimuse juurde liiga pikalt peatuma. Autor peab oma mõtetes liikuma üha edasi ja sügavamale. 4) Nähtused tuleb esitada loogilises järjestuses. 5) Alati, kui midagi väidetakse, peab seda ka põhjendama. Kui ei suudeta esitatud väidet põhjendada, siis on mõistlik sellest pigem loobuda. Põhjendamata väited võivad tingida põhjendamatuid hinnanguid. 6) Teksti kesksed kohad tuleb tuua selgelt esile. Olulised mõtted võib väljendada teesidena, paigutades need lõikude algusesse või lõppu, teksti esimesse või viimasesse lõiku. 7) Näiteid on otstarbekas kasutada teeside tõestamiseks. Näide võib olla tõsiasi või väljamõeldis
Professionaalide seas võib kasutada erialakeelt, aga ka siis pole põhjust laskuda kitsa teadusringi sõnakasutusse, näilikku teaduslikkusesse. Haruldase termini kasutamisel tuleb kanda hoolt, et selle tähendus saaks lugejale selgeks. Võõrsõnade kasutamisel tuleb kontrollida, kas sõna on ikka erialasõna ja kasutada sõnaraamatuid ja keeleõpikuid. Keelelise külje kontroll: 1) Kas iga peatüki ja alapeatüki peamõte on hõlpsasti leitav? 2) Kas lõigud liituvad üksteisega loogiliselt ja loomulikult? Kas iga peatüki ,,peajoon" tuleb esile selgesti? 3) Kas väljendus on üheselt mõistetav? Kas olulisem eristub? Kas laused on selged ja loetavad? Kas sõnadekasutus on täpne? Kas kirjavahemärke on õigesti kasutatud? 4) Kas sõnajärjestus on ühemõtteline ja otstarbekas? Kas teksti on kerge lugeda? 5) Kas sõnavalik vastab kasutuseesmärgile? 6) Kas terminid on sobivad? Kas terminitarvitus on täpne?
III Sissejuhatus sisaldab: · teema valiku põhjendus (miks valisid selle teema, miks see huvitas, milles seisneb selle aktuaalsus) · töö eesmärgi (juhtmotiivi, põhiprobleemi) sõnastamine · ülevaade kasutatud uurimismetoodikast ja meetoditest · ülevaade peamistest allikatest · ülevaade töö struktuurist ja alaosadeks jaotamise põhimõtetest Heaks tooniks on ka kõigi töö valmimisele kaasa aidanud isikute tänamine sissejuhatuses. Soovitav on sissejuhatus lõplikult viimistleda kõige viimasena. IV Põhiosa peatükkidena sisaldab: · probleemi seletava kirjelduse; · probleemi analüüsi; · tulemuste esitamise. Töö sisulises osas antakse vastused sissejuhatuses tõstatatud küsimustele, samuti peab olema selgesti välja toodud õpilase isiklik panus ja käsitletud autorite seisukohad. Probleemile vastuse otsimise käigus tuleb püstitada uurimiskõlbulikud hüpoteesid, mille mõisted on
...............................................…. 24 III Sissejuhatus sisaldab: teema valiku põhjendus (miks valisid selle teema, miks see huvitas, milles seisneb selle aktuaalsus) töö eesmärgi (juhtmotiivi, põhiprobleemi) sõnastamine ülevaade kasutatud uurimismetoodikast ja meetoditest ülevaade peamistest allikatest ülevaade töö struktuurist ja alaosadeks jaotamise põhimõtetest Heaks tooniks on ka kõigi töö valmimisele kaasa aidanud isikute tänamine sissejuhatuses. Soovitav on sissejuhatus lõplikult viimistleda kõige viimasena. IV Põhiosa peatükkidena sisaldab: probleemi seletava kirjelduse; probleemi analüüsi; tulemuste esitamise. Töö sisulises osas antakse vastused sissejuhatuses tõstatatud küsimustele, samuti peab olema selgesti välja toodud õpilase isiklik panus ja käsitletud autorite seisukohad. Probleemile vas- tuse otsimise käigus tuleb püstitada uurimiskõlbulikud hüpoteesid, mille mõisted on üheselt
kasutamisel tekstis. Täieliku kirjapildi lõppu lisatakse sulgudesse lühend, mida edaspidi tekstis kasutama hakatakse (näiteks sisemajanduse kogutoodang (SKT)). 2.4. Sissejuhatus Sissejuhatuse eesmärgiks on lugeja häälestamine. Sissejuhatuse maht on umbes 10-15% töö sisulise osa mahust, aga üldjuhul ei tohiks sissejuhatuse pikkus ületada kahte lehekülge. Sissejuhatuses püstitatud eesmärgid ja hüpoteesid/uurimisküsimused täpsustavad pealkirjas esitatud probleemi. Kõik sissejuhatuses esitatavad väited peavad olema varustatud viidetega allikatele. Uurimistöö sissejuhatus peab sisaldama järgmist: 10 1. Teema valiku põhjendamine (sh teema tähtsus ja uudsus). 2. Töö eesmärgi piiritlemine: mida soovitakse tõestada või ümber lükata, millisele probleemile otsitakse lahendust, millisele küsimusele otsitakse vastust, mis on selles valdkonnas tehtud.
publikul sind tundma õppida*Ära kurda publikule oma probleeme*Keskendu nende vajadustele 6. Miks on vajalikud nii loogiline kui ka emotsionaalne käsitlus kõnes?Et võita sümpaatiat ja usaldust 7. Mida tuleb silmas pidada statistika kasutamisel?*Ära vurista numbreid * Ümarda arvud *Kasuta usutavat allikat *Korda võtmearve *Pane statistika tuttavatesse terminitesse *Loo pilt 8. Miks on kõne sissejuhatus oluline ja mis peab olema kõne sissejuhatuses?*Ootuste seadmine*Tähelepanu äratamine*Sümpaatia loomine*Edaspidiste teemade kirjeldusOlema peab*Ütle kes sa oled ja milleks siin oled*Anna vajalikku taustinfot*Tervitused ja tänusõnad 9. Millist kõne sissejuhatust tuleb vältida? *Vabandus*Klisee*Petekas*Taktitus*Kosmosejuhtum*Reisikiri*Rekvisiidimeister *Ignoreerija 10. Miks on kõne kokkuvõte oluline ja mis peab olema kõne kokk uvõttes?Tagab kõne lõpetatuse ning annab kuulajaskonnale märku, et kõne on lõpetatud
Kaks rusikareeglit-Tee muster ilmsteks,Vali sobiv muster. Laialdaselt kasutatavad kõne ülesehituse mustrid. Pakkimine ja nummerdamine. Probleem tagajärg. Teooria praktika. Püüdev fraas 8. Miks on vajalikud nii loogiline kui ka emotsionaalne käsitlus kõnes? Tuleb peast panna 9. Mida tuleb silmas pidada statistika kasutamisel? Ära vurista numbreid, Ümarda arvud, Kasuta usutavat allikat, Korda võtmearve, Loo pilt. 10. Miks on kõne sissejuhatus oluline ja mis peab olema kõne sissejuhatuses? Sellega seab ootused. Ärata tähelepanu, Loo sümpaatiat, Esita põhjuseid kuulamiseks, Kirjelda, millest sa räägid. 11. Millist kõne sissejuhatust tuleb vältida? Ära nendi, et oleksid meelsamini kusagil mujal, Ära nendi, et sa pole ette valmistanud, Ära kasuta solvavaid nalju, Ära küsi aja kohta. 12. Miks on kõne kokkuvõte oluline ja mis peab olema kõne kokkuvõttes? Pane see kõlama lõppsõnana, Vihja lõpetamisele varakult, Tee õige pikkusega lõppsõna, Viimased sõnad olgu
või institutsioonide nimetamine, kellelt on saadud abi töö kirjutamisel. Tuleb silmas pidada, et sissejuhatuses ei tegelda püstitatud ülesannete lahendamisega, seda ei kuhjata üle arvudega; üldjuhul ei ole vaja välja tuua teema valikuga seonduvaid isiklikke motiive. Heaks tooniks on sissejuhatuse lõpus tänada kõiki töö valmimisele kaasa aidanud isikuid. 3.5. Põhiosa peatükkidena Töö põhiosas käsitletakse lahendusteid töö sissejuhatuses püstitatud eesmärgi saavutamiseks ja esitatud probleemide lahendamiseks. Üldjuhul on soovitatav probleemide käsitlemisel liikuda üldisemalt (teoreetilised lähteseisukohad, uurimismetoodika) konkreetsemale kogutud andmete analüüsile. Uurimistöö peaks sisaldama järgmisi osi: 1) ülevaade probleemist ja selle taustast, varasematest käsitlustest ja uuringutest kirjalike allikate põhjal (see, mis oli enne olemas); 2) omapoolne uurimus uurimismetoodika, uurimistulemused;
Reeglit näib olevat lihtne järgida, kuid niipea, kui arutlus omandab mingi sisu, tekivad ka probleemid, sest alati pole ilmne, millal on tegemist samasusega ja millal mitte: tähenduste samasuse küsimus võib asenduda objektide samasuse küsimusega. Vastuolu vältimise seadus ehk vasturääkivusseadus (law of contradiction, ld principium contradictionis): ühes ja samas arutluses ei tohi ükski väide olla korraga tõene ja väär. Kui mingis arutluses peetakse tõeseks kaht väidet, millest üks jaatab seda, mida teine eitab, siis öeldakse, et arutlus on vasturääkiv, või ka nii, et arutlus on vastuoluline. Vastuolu vältimise seadus keelab vasturääkivad (vastuolulised) arutlused. Seadust saab väljendada ka lihtsamalt: ükski väide ei saa olla iseendaga vastuolus. Seda seadust on peetud kõige tähtsamaks, kui mitte ainsaks loogikaprintsiibiks. Kui arutelus tekib vastuolu (vasturääkivus), siis sellise arutelu
Sellisteks asjaoludeks võivad olla näiteks kogutud andmete esinduslikkuse ja hankimisega kaasnevad probleemid, aga ka isikute või institutsioonide nimetamine, kellelt on saadud abi töö kirjutamisel. Tuleb silmas pidada, et sissejuhatuses ei tegelda püstitatud ülesannete lahendamisega, seda ei kuhjata üle arvudega; üldjuhul ei ole vaja välja tuua teema valikuga seonduvaid isiklikke motiive. Heaks tooniks on kõigi töö valmimisele kaasa aidanud isikute tänamine sissejuhatuses. Sissejuhatust peatükina ei nummerdata. Pikkus ca 12 A4. 6.4. Töö põhiosa Uurimistöö põhiosa algab uuelt lehelt ja on töö kõike mahukam ning väärtuslikum osa ja see on soovitav üles ehitada kolmeosalisena: 1) mida teised on teinud (referaat) hõlmab probleemi käsitlust, uurimisala või uuritava objekti kirjeldust vms. kirjanduse põhjal. Tekstis peavad olema korralikud viited kõigile kasutatud allikatele.
Reeglit näib olevat lihtne järgida, kuid niipea, kui arutlus omandab mingi sisu, tekivad ka probleemid, sest alati pole ilmne, millal on tegemist samasusega ja millal mitte: tähenduste samasuse küsimus võib asenduda objektide samasuse küsimusega. Vastuolu vältimise seadus ehk vasturääkivusseadus (law of contradiction, ld principium contradictionis): ühes ja samas arutluses ei tohi ükski väide olla korraga tõene ja väär. Kui mingis arutluses peetakse tõeseks kaht väidet, millest üks jaatab seda, mida teine eitab, siis öeldakse, et arutlus on vasturääkiv, või ka nii, et arutlus on vastuoluline. Vastuolu vältimise seadus keelab vasturääkivad (vastuolulised) arutlused. Seadust saab väljendada ka lihtsamalt: ükski väide ei saa olla iseendaga vastuolus. Seda seadust on peetud kõige tähtsamaks, kui mitte ainsaks loogikaprintsiibiks. Kui arutelus tekib vastuolu (vasturääkivus), siis sellise arutelu
vaade teemale ja ei mõju kuulajale. *Vabalt rääkimine - Formaalse esitusena ei sobi, kuulajatega kõige parem kontakt. 8. Miks on vajalikud nii loogiline kui ka emotsionaalne käsitlus kõnes? Et võita sümpaatiat ja usaldust 9. Mida tuleb silmas pidada statistika kasutamisel? - Ära vurista numbreid, Ümarda arvud, Kasuta usutavat allikat, Korda võtmearve, Pane statistika tuttavatesse terminitesse, Loo pilt. 10. Miks on kõne sissejuhatus oluline ja mis peab olema kõne sissejuhatuses? - Oluline: Ootuste seadmine, Traditsioonilised funktsioonid. Peab olema: Vasta publiku küsimustele -kes sa oled?milleks sa siin oled?, Anna vajalikku taustinformatsiooni, Tee parajalt pikk sissejuhatus. 11. Millist kõne sissejuhatust tuleb vältida? - Vabandus, Taktitus, Kosmosejuhtum, Reisikiri, Rekvisiidimeister, Ignoreerija. 12. Miks on kõne kokkuvõte oluline ja mis peab olema kõne kokkuvõttes? - Oluline:
tagajärg *Teooria praktika 12. Miks on kõnes vajalikud nii loogiline kui ka emotsionaalne käsitlus? 13. Millega toetada ja illustreerida oma juttu? Tsitaadid, asjakohased näited, statistika 14. Mida tuleb silmas pidada statistika kasutamisel? *Ära vurista numbreid *Ümarda arvud *Kasuta usutavat allikat *Korda võtmearve *Pane statistika tuttavatesse terminitesse *Loo pilt 15. Miks on kõne sissejuhatus oluline? *Ootuste seadmine *Traditsioonilised funktsioonid 16. Mis peab olema kõne sissejuhatuses? *Vasta publiku küsimustele -kes sa oled?milleks sa siin oled? *Anna vajalikku taustinformatsiooni *Tee parajalt pikk sissejuhatus 17. Kuidas luua head sissejuhatust? *Materjalil põhinevad avasõnad *Publikule keskenduvad sissejuhatused *Lihtsad, kuid muljet avaldavad sissejuhatused 18. Millist sissejuhatust tuleb vältida? *Vabandus *Taktitus *Kosmosejuhtum *Reisikiri *Rekvisiidimeister *Ignoreerija 19. Miks on kõne kokkuvõte oluline
Kokkuvõte 4. Kirjuta alljärgneva teksti põhjal lühike ja hea refereering. Sooviga tutvuda eesti koolis hariduse omandanud õpilaste keelekasutusega, uurisime gümnaasiumi lõpukirjandeid, mis olid hangitud Eesti eri paigust. (---) Kokku kasutati 139 lõpukirjandit, 10 kirjandit paikkonna kohta kõikjalt üle Eesti. See on piisav arv, et teha mõningaid järeldusi eesti koolis omandatava kirjakeele kvaliteedi kohta. (---) Vaadeldud 139 kirjandi vigade koguarv oli 1890, seega ühes kirjandis on keskmiselt 14 viga (---) Kirjandite analüüs põhjal võiks õpilaste eesti keele oskust hinnata keskmiseks. Väga paljude maakondade tulemused olid nõrgad, mistõttu eesti keele taset tuleks seal tõsta (---) 5. Loetelu vormistamine Aavik, Johannes 1924. Keeleuuenduse äärmised võimalused. Tartu: kirjastus Istandik. Orav, Heli, Ene Vainik 2005. Keel ja kirjandus nr3. Tee tööd ja näe vaeva... aga ikka
pole vaja), K.Muru on märkinud, et tavapärast kujundiehitust tõrjub K.Lepiku luules välja assotsiatiivne struktuur, kontrastid, kuhjuv pildistik ja sürrealis mile omased stiilivõtted (Muru 1993). Tsiteerimine on teise autori töö või allika väljavõtte kasutamine oma töös. Tsiteerimist kasutatakse, kui on vaja mingit seisukohta täpselt edastada, kui uurimuse koostaja tahab oma mõtteid kinnitada teise autori tabava väljendusega või kui soovitakse väidet ümber lükata või kritiseerida. Soovitav on hoiduda ülisagedasest ja põhjendamata tsiteerimisest. Kui tsitaati ei kasutata täielikult, pannakse ärajäetud sõnade asemele väljajätupunktid. Aastaarvu ja lehekülje numbri vahele pannakse koolon. Näide: ,,/.../ üllad ja õiglased asjad, mida poliitikateadus jälgib, on paljuski vastuolulised ja hajuvad, nii et näivad sõltuvat üksnes kokkuleppest ja mitte loomuomadusest." (Aristoteles 1996:17) 8. VIITAMINE
enesekindlusega samas ka ülbuse ja agressiivsusega olles tihti enesekaitse reaktsiooniks. Vaikne hääl jätab inimesest usaldusväärse, hooliva ja mõistliku mulje, kuid samas võib väljendada ka 22 isiku kõhklust, tunnet, et tema jutt on tähtsusetu. Sosin aga võib väljendada usalduslikkust (saladuse usaldamine), kuid samas ka kartust ja hirmu. Rütm tekib kõnel erinevate sõnade rõhutamisega. Muutes lauses rõhuasetust, muutub lause mõte. Mina ei lasknud oma kassi süstida Mina ei lasknud oma kassi süstida Mina ei lasknud oma kassi süstida Mina ei lasknud oma kassi süstida Mina ei lasknud oma kassi süstida Mina ei lasknud oma kassi süstida Lause tähendust kõne rütmiga muutes, kasutades teatud hääletooni või lisades üldlaiendeid (piiritlevaid sõnu), edastame metasõnumeid. Enamasti on metasõnumid halvustavad ja nendega
Sisukord pane sel juhul, kui sinu referaadil on mitu peatükki. Sealt saab vaadata, millisel leheküljel üks või teine neist paikneb. Kui sinu referaadil peatükke ei ole, siis ei ole vaja ka sisukorda teha. Sisukorras märgitakse ära ainult peatüki alguslehekülg. Sissejuhatus on lühema referaadi korral lõik töö alguses ja pikema puhul eraldi lehel. Sissejuhatusest saab lugeja teada, millest sinu referaat on kirjutatud ning miks seda on tehtud. Sissejuhatuses tuuakse välja eesmärgid mida töö kirjutaja soovib referaadi kirjutamisega saavutada. Referaadi põhiosa jaotatakse teemakohasteks peatükkideks. Mahukama teemakäsitluse puhul võivad peatükid omakorda olla jagatud alapeatükkideks. Kokkuvõte on sama suur kui sissejuhatus. Sinna kirjutatakse, mida referaadi autor tööd tehes ise uut teada sai ja milline on tema arvamus sellest. Kokkuvõttes ei refereerita enam töös viidatud autoreid ega tooda sisse ka uusi mõtteid
Näiteks: 1) …, 2) …, 3)… või a) …, b) …, c) … 20 Kui loetelus on pikemad sõnaühendid või laused, milles esineb koma, sulud jms, siis kirjutatakse loetelu punktid üksteise alla eraldi ridadena semikooloniga eraldatult: a) _____________________ ; b) __________________________ ; c) ____________________ . Kui loetelu mingis osas on kaks või enam lauset, siis pannakse järjekorranumbri järele sulu asemel punkt ja loetelu iga osa lõppu samuti punkt: 1. ____________________ . _________________________ . 2. _______________________ . ___________________________ . Kui mõni loetelu sisaldab omakorda loetelu, siis üldisema loetelu osad nummerdatakse ja all- loetelu osad tähistatakse väiketähtedega. 3.3.8. Arvud Ühekohalised arvud kirjutatakse tekstis sõnadega. Suuremad arvud ja murrud kirjutatakse numbritega
L7 KATEGOORILINE SÜLLOGISM Kategooriline süllogism (ik categorical syllogism) on deduktiivne arutlus, mille moodustavad kolm kategoorilist propositsiooni (väidet), millest kaks on eeldused ja kolmas järeldus. Suvalises kolmes väites on kokku kuus terminit, sh 3 subjekti ja 3 predikaati: S1P1 , S2 P2 , S3 P3. Kategoorilise süllogismi moodustavad kolm seotud väidet, millest kaks on eeldused ja kolmas järeldus. Selleks, et väited saaks olla arutlusena omavahel seotud, esineb kategoorilises süllogismis iga termin kahes väites. Seega on kategoorilises süllogismis kokku kolm terminit, mis kõik on kasutusel kaks korda, täites kuus termini positsiooni kolmes lauses. Kategoorilises süllogismis on kolm terminit. Terminit, mis on järelduse subjektiks (S), nimetatakse väiksemaks terminiks (ik minor term), ning eeldust, milles ta esineb -
8. Miks on vajalikud nii loogiline kui ka emotsionaalne käsitlus kõnes? Et muuta kõne huvitavamaks kogu publikule, sest erinevatel inimestel on erinevad lähenemisviisid. 9. Mida tuleb silmas pidada statistika kasutamisel? · Ära vurista numbreid · Ümarda arvud · Kasuta usutavat allikat · Korda võtmearve · Pane statistika tuttavatesse terminitesse · Loo pilt 10. Miks on kõne sissejuhatus oluline ja mis peab olema kõne sissejuhatuses? · Ootuste seadmine · Tähelepanu äratamine · Sümpaatia loomine · Edaspidiste teemade kirjeldus · Ütle kes sa oled ja milleks siin oled · Anna vajalikku taustinfot · Tervitused ja tänusõnad Tavaliselt kasutatakse: Materjalil põhinevad avasõnad Publikule keskenduvad sissejuhatused Lihtsad, kuid muljet avaldavad sissejuhatused Tsitaadid Retootilised küsimused Naljad Lood või pajatused
SISSEJUHATUS Ühiskonnaõpetuse õppimine koolis annab teadmisi ja oskusi selleks, et ümberringi toimuvatest sündmustest ja protsessidest aru saada ning neis vajadusel kaasa rääkida. Vabadus ja võimalus osaleda omaenda elu korraldamisel on iseloomulik demokraatlikule ühiskonnale. Eesti on demokraatlik. Demokraatlik ühiskond on seda tugevam, mida aktiivsemad on tema liikmed ning mida paremini nad oskavad pakutavaid vabadusi ja võimalusi kasutada. Riigieksam ühiskonnaõpetusest annab nii õpetajatele kui ka eksami sooritajatele võimaluse saada ülevaade sellest, millise taseme on õppija kaheteist kooliaasta jooksul saavutanud. Eksam mõõdab õpilase erinevaid oskusi ja teadmisi. Selleks, et saada võimalikult täielikumat ülevaadet omandatust, on eksamitöös erinevaid tööülesandeid: arutlus, dokumendianalüüs ning mitut tüüpi ülesanded. Oluline on eksamitöö sooritamisel silmas pidada seda, et ülesannete lahendamisel tuleb kasutada ka neid õpitulemusi, mida on o
koolielu.ee/pages.php/0303,17779?aj=1102 (10.01.2009). 20 Inimesel on kaks silma, et ta võiks vaadata samale asjale pisut eri nurkade alt, et tekiks sügavusmõõde/ J.Sarasvuo.24 Tekst võib jääda lugemisel ebaselgeks mitmel põhjusel. Esiteks võib tekstis olla lugejale palju arusaamatuid sõnu. Teksti laused võivad olla keerulised ja lugeja peab palju vaeva nägema neist arusaamiseks. Lauses võib ka olla mitmetähenduslikke sõnu, mille tõttu võivad tekkida väärseosed. Autor hoolitseb ka selle eest, et lugeja ei saaks kõikidele oma küsimustele vastuseid muude allikate poole pöördumata, seepärast lisatakse selgitusi, tutvustusi, suunates nii infot ise juurde otsima, millest saab alguse harjumus, elustiil. 2.3. Lugemine kui kultuur Lugemine on kultuur, mis ühendab inimesi. Kui mitu inimest loeb ühte ja sama teksti või
annaabi.ee 
