Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kirjandi kirjutamise juhend". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kirjand, kirjandi, lauses, kirjandis, kirjutamisel, lõppsõna, kitsas, vaielda, tuumsõna, ilukirjand, laadi, veenmine, vaieldamatu, eeltingimus, mõttearendus, laiad, fantaasia, napi, kirjandit, kirjutan, veenev, kirjandikirjutaja, väidan, eeltöö, lakooniline, väljendusviis, põhiühik, omaette, lõiguga, sisaldada, korrata, öeldud, keskkoolisMis on arutlev kirjand? Gümnaasiumi ja põhikooli vanema astme õpilased kirjutavad arutlevat kirjandit. Arutleva kirjandi eesmärk on arutleda püstitatud probleemi üle (nt Miks Andres ja Pearu tülitsesid?), anda oma kategooriline seisukoht ning seda tõestada. Et kirjand hästi õnnestuks, peab teadma põhilisi struktuurielemente ning kirjutamisega seotud töövõtteid. Pealkiri Kirjandi kirjutamisel tuleb lähtuda etteantud teemast. Teemat võib määratleda kui elunähtuste ringi, mis kirjandis käsitlemist leiab. Kirjandi teemad võivad olla avatud või suletud. Avatud teemades saab kirjutaja ainestiku käsitlemiseks vabad käed, autor peab ise määrama lähtekoha, leidma kirjandi probleemi ja peamõtte ("Aeg ja inimene"). Suletud teemade puhul on probleem esitatud ühemõttelise väitena ("Kergem on lammutada kui luua"). Ülesehituselt võib pealkirjad jagada kolme rühma: 1.Pealkirjad, milles on esitatud teksti idee ehk peamõte ("Ilus ja hirmus on inime")
Mis on arutlev kirjand? Gümnaasiumi ja põhikooli vanema astme õpilased kirjutavad arutlevat kirjandit. Arutleva kirjandi eesmärk on arutleda püstitatud probleemi üle (nt Miks Andres ja Pearu tülitsesid?), anda oma kategooriline seisukoht ning seda tõestada. Et kirjand hästi õnnestuks, peab teadma põhilisi struktuurielemente ning kirjutamisega seotud töövõtteid. Pealkiri Kirjandi kirjutamisel tuleb lähtuda etteantud teemast. Teemat võib määratleda kui elunähtuste ringi, mis kirjandis käsitlemist leiab. Kirjandi teemad võivad olla avatud või suletud. Avatud teemades saab kirjutaja ainestiku käsitlemiseks vabad käed, autor peab ise määrama lähtekoha, leidma kirjandi probleemi ja peamõtte ("Aeg ja inimene"). Suletud teemade puhul on probleem esitatud ühemõttelise väitena ("Kergem on lammutada kui luua"). Ülesehituselt võib pealkirjad jagada kolme rühma: 1. Pealkirjad, milles on esitatud teksti idee ehk peamõte ("Ilus ja hirmus on inime")
Kuidas kirjutada kirjandit? Refraat Sissejuhatus Kirjand on enamasti mõne lehekülje pikkune proosavormis kirjutis, mis tuleb kooliõpilastel või kõrgkooli või muusse õppeasutusse sisseastujatel koostada õppetöö käigus harjutusülesandena või kontrolltööna, võistlustööna või eksamitööna. Kirjand võib olla arutlev, jutustav või kirjeldav. Arutleva kirjandi puhul nõutakse tavaliselt, et see koosneks sissejuhatusest, teemaarendusest ja kokkuvõttest. Selleks, et kirjutada head kirjandit, peaksid sa õppima iseseisvalt hankima infot ja ideid, käsitlema neid arukalt ja omatahtsi, suutma hinnata nende väärtust ning vajalikkust oma töö seisukohalt. Ainestiku kogumine Vajaliku ainestiku kogumiseks ja kirjapanemiseks on mitmesuguseid võtteid: loetelu, heuristilised küsimused, mandala. Loetelu
mis on uuringute tulemused või on leitud mingi huvitavat eriala kirjeldusest. Ja teadus teksti eesmärk on edastada uuringuid/tulemusi. TEKSTI AINESTIK Teksti kirjutamine algab ainestiku ehk materjali kogumisest. 3 peamist ainestiku allikat on : 1. Autori teadmised, tundmused, kogemused, fantaasia; 2. Kirjalikud allikad teatmeteosed, ilukirjandus, massiteadus; 3. Teiste inimeste tähelepanekud, mõtted, arvamused. Eeltöö ainestiku kogumiseks : Kirjandi ainestiku kiireks ja süstemaatiliseks kogemuseks on mandala, inimsuhete kaart, loetelu, heuristilised küsimused ja klassikaline ülesehitus. Mandala tähendab sanskriti keeles keskust, s.o keskset mõistet, mille ümber märgitakse piltidena, sümbolitena või märksõnadena nähtused, tunded, iseloomuomadused vms, mis tulevad teemast ja ideest. 3 Moedisainer
KIRJELDAV, ARUTLEV, JUTUSTAV KIRJAND 5. KLASS Sissejuhatus Inimesele on omane soov ennast väljendada, anda edasi infot, teadmisi, emotsioone. Koolis õpime lugema ja kirjutama. Kõigil meil on vahel vajadus oma mõtteid kirja panna, olgu see siis blogi, essee, kirjand, jutt või kommentaar. Peale edasiantud mõtete iseloomustab kirjapandu vahel ka kirjutajat ennast. Kuidas hästi kirjutada? Riina Rotsan Kirjandite liigitus Jutustav kirjand Arutlev kirjand Kirjeldav kirjand 1.12.2013 Riina Rotsan Erinevaid jutte ja kirjandeid: Jutustav kirjand Teemaks on mingi sündmus, kirjutaja mõtted ja muljed sellest. (Jutt matkast, reisist vms) Arutlev kirjand Arutlevas kirjandis püstitatakse probleem ja kirjutaja püüab leida sellele lahenduse. (näiteks: "Kas spikerdada või mitte?") Kirjeldav kirjand Kirjutaja annab edasi kirjelduste kaudu nähtuse, olendi või eseme olemust, loob meeleolu.
Tekstiõpetuse kontrolltöö 1. Teksti adressaat. Kirjandi adressaat. Autor peab määratlema kellele ta kirjutab. Ka eksamikirjandile tuleks leida adressaat, mitte kirjutada anonüümsele kirjandihindajale. Kôige loomulikum oleks kujutleda, et kirjand on nagu arvamuskirjutis ajalehes, mille lugejaks on haritud kaasmaalane 2. Teksti eesmärk. Kirjandi eesmärk. Igal tekstil on mingi eesmärk ja see tuleb endale enne kirjutamist selgekt teha. Kirjandi eesmärk on anda tunnistust sinu mõtlemisvõimest ja kirjutamis oskusest. 3. Teksti arendustüübid (jutustus, kirjeldus ja arutlus) a) Jutustus on novelli ja romaani vahepealne eepika zanr. Jutustusel on novellist laialdasem sündmustik, mis ei ole keskendunud ühe peamise sündmuse ümber, ja vabam vorm. Romaanist on jutustus lühem ja ülesehituselt lihtsam. Jutustuse kolm põhikomponenti on süzee, tegelased ja miljöö
12. KLASSI LÕPUKIRJAND 1) KAASA PASS!!! 2) KAASA 3 ÜHTE VÄRVI PASTAKAT (sinine või must)!!! 3) Kirjand kestab 6 tundi 4) Kirjandi pikkus on 700 sõna 5) Keelatud on kasutada valgendajat 6) EI TOHI SODIDA, KÕIK PARANDUSED KORRALIKULT TEHA!!! kanu kana 7) Read täis kirjutada äärejooneni 8) SELGE KORRALIK KÄEKIRI 9) Ära tuleb anda nii puhtand kui ka mustand 10) Konkreetsed taandread 11) Kirjand on arutlev 1 MUSTAND 1) MUSTANDI KIRJUTAMINE ALGAB TEEMAVALIKUST!!! a. Teema valimiseks arvestan kuskil 30 min b. Teemadesse tuleb korralikult süveneda!!! c. Tuleb valida teema, mille probleemistikuga olen ise kõige rohkem kokku puutunud ja mille kohta on kõige rohkem teadmisi d
2. Illustreerimine. (näite võib olla tõsiasi, või väljamõeldis- parandaja ju ei tea, kes sa oled ja kas see on tõsi) Need muudavad teksti huvitavamaks. Hea näide on lugejale selge, ilma lisaseletusteta. 3. Defineerimine. (saab avada loogiliselt ökonoomselt ja täpselt mõistete sisu) Defineeritakse üldisi nähtusi ja abstrakseid mõisteid. Hea definitsioon ei ole liiga kitsas, ega liiga lai ja sellel on tekstis kindel ülesanne täita. Defineerida tuleks kindlaid mõisteid, mille puhul ollakse kindlad, et lugeja neid ei tunne. 4. Klassifitseerimine. (nähtuste jagamine rühmadesse) Lugeja peab teadma, millest kirjutaja lähtub. Hea klassifikatsioon on siis, kui ühed ja samad nähtused ei paigutu 1
Koostanud Anu Kell; 2008 KIRJANDIKIRJUTAJA MEELESPEA nr 1 · Tekstiloomet pole võimalik selgeks õpetada näiteks poole aastaga; saab hoiatada vigade eest, pöörata neile tähelepanu, püüda neid parandada. · Õpetajal pole võlukepikest J; kogu eelnev elu koos talletatud muljete, teadmiste, kogemuste ja lugemusega on eelduseks nõuetekohase (küpsus)kirjandi loomiseks. Riigieksami kirjand kontrollib gümnaasiumilõpetaja... · ...silmaringi · ...maailmanähtuste mõistmist · ...arutlemisoskust, loogikat · ...lugemust · ...nähtuste seostamise võimet · ...üldpädevusi (sotsiaalsed, ajaloo- vm alased teadmised) · ...teadmisi ja kirjutamisoskust Hea kirjandi eeldused: · Ajalehtede lugemine / uudiste vaatamine · Eestis/maailmas toimuvaga kursis olemine · Nähtuste sidumise oskus
HÄÄDEMEESTE KESKKOOL Kalev Seilmaa KUIDAS KIRJUTADA KIRJANDIT Referaat 11. klass Häädemeeste 2015 Kirjandi teema ja pealkiri Kirjandi teema on lähtepunkt, millele arutlus toetud. Kui autor seda ei arvesta, kirjutab ta teemast mööda. Kirjandi teema võib olla väga ulatuslik, sisaldades piiritlemata (elu)nähtuste ringi, nt Inimene ja ühiskond. Millest sel juhul kirjutada? Väga lai teema tuleb piiritleda pealkirjaga, nt Naine ja laps – poolik ühiskonna mudel. Pealkirjas on tuumsõna, mis annab mõttearendusele suuna. Pealkirju võib kirjutada mitmel erineval viisil: 1) Tavaline jutustav lause – Kauplemine auga rikkaks ei tee 2) Tsitaat (esitatakse kindlasti sulgudes selle autori nime või muid andmeid väljavõtte
Kirjutaksin lihtsalt kõik ülesse, mis pähe tuleb ning seejärel nopiksin parimad mõtted välja. 2. Kas maailm väsib vihkamast? Koostada nimekiri ja sõnastada peamised küsimused, selleks et jõuda järeldusele, mida ma sellest kirjandist üldse ootan. 3. Igas inimeses on looja teeksin nimekirja teemadest, mida selle pealkirja juures on sobilik kasutada. Ning seejärel paneksin kokku mõistliku nimekirja, mille alusel kirjand ülesse ehitada. 4. Mina ja surm kasutaksin skeemi, kirjutaksin skeemile kõik erinevad teemad, millest võiks juttu teha ning seejärel valiksin parimad. Miks just skeem? Sellepärast, et teema võib väga laiali valguda ongi vaja skeemi, mis aitab uuesti kogu teema kokku võtta ja halvimad mõtted eemaldada ringist. 5. Religioon ja tehniline progress kasutaksin teemaveeretus meetodit, kuna see on
Mina arvan, et see on üks punkt, millega õpetajad feilivad. Õpetajad ei suuda kohe alguses õpilastele piisavalt selgelt ära seletada, mis on lõpukirjand ning miks seda kirjutatakse. Lõpukirjand on kindlatel faktidel põhinev loogilises järjestuses oleva sisuga analüüs. Keeruline, eks? Hüva, seletame selle lahti. Lõpukirjand on oma olemuselt ajaleheartikkel nende kahe põhimõte on sama. Mida selle all mõeldud on? See tähendab seda, et kirjandis on kindel temaatika, raudsed faktid (nimed, kuupäevad, aastaarvud, kohanimed, mõisted, selgitused), sissejuhatus (mis püstitab küsimuse ning hakkab sellele vastama ja analüüsima), sisuarendus ning kokkuvõte (mis võtab kõik tähtsamad punktid kokku teiste sõnadega). Väga tähtis on enne kirjandile minekut aru saada, miks üldse kirjutatakse seda ja kuidas seda peab tegema. Lõpukirjandit kirjutatakse selleks, et hinnata õpilase
Sisukord: lk.2 Kirjutamistegevused/õpetajale lk.3 Uurimistegevused/õpetajale lk.4 Kunstitegevused/õpetajale lk.5 Vilumusi arendav tegevus/õpetajale lk.6 Ülesanded 1-3/õpetajale lk.7 Ülesanded 4-5/õpetajale lk.8 Ülesanded 6-7/õpetajale lk.9 101 kasutust lk.10 Kuidas on need sarnased?/õpetajale lk.11 Seosed lk.12 Võrdlused lk.13 Järjejutud lk.14 Legendid lk.15 Tegevused lk.16-18 Muistendi kirjutamise kavandamine lk.19-20 Kirjand lk.21 Kuidas hinnata isetehtud raamatut? lk.22 Raamatu hindamisleht lk.23-24 Uudise ülesehitus lk.25 Jutu ülesehitus lk.26-30 Näpunäiteid õpetajale Kirjutamistegevused Teatud väliskujuga raamatu valmistamine. Pisimõõtmelise raamatu valmistamine. Hiiglasuure raamatu valmistamine. Jutu koostamine piltmõistatuste kujul. Telegrammi kirjutamine. Kirja kirjutamine ühele kirjandusteose tegelasele. Mõistatuste kirjutamine. Elulookirjelduse kirjutamine.
Enne kirjutama asumist peaks teadma! Sellise skeemi järgi saab kirjutada keskmiselt korraliku kirjandi! Selleks, et saada rohkem kui 70 punkti, peab kirjutaja järgima küll skeemi, kuid olema isikupärane, näitama oma eruditsiooni, lugemust, haritust ja loogilist arutemisoskust. Loomulikut tuleb osata õigekirja! Kirjandi kirjutamise õppimine sarnaneb võõrkeele õppimisega: õpetaja abiga õpitakse selgeks sõnad ja grammatika, vestlemise ja igapäevase suhtlemise oskust tuleb aga igaühel endal arendada. Enne kirjutama asumist peaks teadma! · Lõikude ja lausete pikkus kirjandis võib olla individuaalne. Juhendis antud numbrid on vaid soovituslikud. · Ometi on töö käigus tõestatud, et lühemad lõigud ei mahuta
Kirjandi kirjutamise meelespea PEALKIRI väljendab mingit mõtet, mida tuleb kirjandis kaitsta või tõestada. Sinu enda seisukoht peaks pealkirja ideega kokku langema ja sul peaks selle teemaga seoses üht-teist öelda olema. NB! Ei tohi koosneda ühest sõnast! nt „Raamatud“ Ei tohi lähtuda mingist üksikust tekstiosast Ei tohi olla lihtsalt mingid tekstiga seotud sõnad nt „Raamatute kirjutamisest“ Pealkiri peab olema ühtaegu atraktiivne ja informatiivne – köitma lugeja tähelepanu. Järgnevalt on loetletud mõned juhised hea pealkirja kirjutamis
Kirjandi kirjutamise meelespea PEALKIRI väljendab mingit mõtet, mida tuleb kirjandis kaitsta või tõestada. Sinu enda seisukoht peaks pealkirja ideega kokku langema ja sul peaks selle teemaga seoses üht-teist öelda olema. NB! Ei tohi koosneda ühest sõnast! nt ,,Raamatud" Ei tohi lähtuda mingist üksikust tekstiosast Ei tohi olla lihtsalt mingid tekstiga seotud sõnad nt ,,Raamatute kirjutamisest" Pealkiri peab olema ühtaegu atraktiivne ja informatiivne köitma lugeja tähelepanu. Järgnevalt on loetletud mõned juhised hea pealkirja kirjutamiseks.
Käsileht. Ajalugu ja ühiskonnaõpetus Arutluse kirjutamine ei nõua mitte ainult sügavaid teadmisi, vaid ka teema avamise, kavastamise ja materjali organiseerimise oskust, võimet analüüsida ja seostada teemat puudutavaid küsimusi, oskust sõnastada põhjendatud hinnanguid ja järeldusi ning valida sobivaid näiteid, oskust oma mõtteid selgelt väljendada ja kõige tähtsam head kõige olulisema tajumise võimet. Arutlust kirjutades ära kiirusta! Kui kasutad arutluse kirjutamisel materjale, siis ära kirjuta sõna-sõnalt maha. Nii jätab arutlus palju loomulikuma ja loogilisema mulje. Teema valimine Teemat valides mõtle sellele, mis valdkonnas on Sul olemas isiklikke kogemusi ja rohkelt häid näiteid. Iga sõna pealkirjas on tähtis! Ära vali teemat, mille sisus Sa kindel ei ole, sest teemast mööda kirjutatud arutlus saab 0 punkti. o Kui arutluse teema on esitatud küsimuse kujul, kujunda kõigepealt oma seisukoht (oma
Tallinna Ülikool Kriitiline lugemine ja kirjutamine referaat Katri Kraus EEP 2 Sisukord: Lugemine. Lugemisoskuse mõiste ........................................................................................... 3 Lugemine kui protsess .............................................................................................................. 6 Stiil ......................................................................................................................................... 10 Ki
(aja)kava, tutvuda uurimisobjektiga ja uurimuse metodoloogiaga, täpsustada töö eesmärk ja vaatenurki ning formuleerida juhtmõte. Uurimuse läbiviimisel tuleb kindlaks teha, et uurimuses osalevad inimesed on teadlikud sellest, mil moel nende vastuseid kasutatakse. Uurimistöös ei tohi olla ebaausust (n plagiaat, tulemusi ei tohi väänata), sisu peab olema kvalifitseeritud ja võimalikult sõltumatu keele- ja stiilivarude poolest. Tekst tuleb liigendada. Uurimuse kirjutamisel tuleb see lugejaskonnale arusaadavaks teha, tuleb valida lugejaskond, võimalikult lihtsalt seletada võhikutele. Uuurimuse lõppjärgus tuleb täpsustada ja viimistleda kirjutamise abil töö tulemused esitamiskõlblikeks. Uuurimuse läbiviimiseks on hea teha kavandeid, sest kirjutamine on distsiplineeritud tegevus. Esimene kavand kirjutatakse üldpildi saamiseks. Esimene versioon on lähtekohaks uuele
väljaarendamine, kokkuvõtte struktureerimine. Mida tähendab sissejuhatuse struktureerimine? Sissejuhatus peab äratama lugejas huvi, andma lugejale märku, millise nurga alt autor teemat käsitlema hakkab, avama autori põhiidee, olema lühike. Mida tähendab põhiidee juures püsimine ja selle väljaarendamine? Põhiidee lahtiarendamine ja selle lahtiseletamine lugejale. Näitlikustamine, detailid, analüüs. Mida tähendab kokkuvõtte struktureerimine? Kokkuvõte peab kordama kirjandi põhiseisukohti. Pakkuma veidi uut mõtlemisainet. Lõpetama kirjutatu sujuvalt ja selgelt. Mis on viimistlemine? Lõikude viimistlemine, üleminekute ja tugede viimistlemine, sõnastuste viimistlemine. Mis on sisulõigud? Sisulõik esitab väite ja selle põhjenduse. Tuummõte olgu selgelt väljendatud. Kuhu paigutada tuumlause? Kõik laused haakugu tuumlausega. Informatsiooni olgu piisavalt. Mis on sidelõigud? Sidelõik juhib ühe mõtte juurest teise juurde. Sidelõikude kasutamine
Kirjaliku suhtluse korral puudub vahetu tagasiside. Mis on kirjatöö eesmärk ja põhiidee? Põhiidee teema on valdkond, põhiidee on autori sõnum lugejale. Milline peab olema kirjutaja suhtumine lugejasse? Ole sisukas, ole konkreetne, ole loogiline, too näiteid, seleta. Lugejale ei meeldi lugeda igavat kirjutist. Lugeja tahab lugemisest midagi aru saada. Lugeja tahab kirjutatust midagi aru saada. Lugejal on alati muudki teha kui lugeda. Mustandi kirjutamine. Kava, kirjandi ülesehitus, tekstistrateegiad. Mis on tekstistrateegia? Jutustamine... annab ülevaate mingist sündmusest. Kirjeldamine... puudub ajamõõde. Arutlemine ... avab seosed nähtuste vahel. Millised on arutlevad tekstistrateegiad? Üldiselt üksikule, üksikult üldisele, analüüs, liigitamine, põhjuslike suhete avamine. Vastandamine, analoogia, näidete esitamine. Mis on struktureerimine? Lugejaks kehastumine, sissejuhatuse
koondada kohe arvutisse alateemade ja uudise alaosade kaupa. Materjali on halb koondada allikate kaupa, sest siis ei kirjutata mitte valitud vaatenurgast, vaid allikate kaupa. Kirjutamine Kirjutamist saab alustada alles siis kui reporteril on selge, mida ta tahab öelda. Fakte peab olema piisavalt. Teksti tegemine on tükkidest terviku ja tuumast arenduse suunas kirjutamine. Korraga tuleb keskenduda ühele tekstitegemise etapile ja seal ühele tegevusele korraga. Teksti kirjutamisel tuleb läbida samad tegevused samas järjestuses kui toimetamisel. Lisaks tulevad kava ja visand: 1. Uudisväärtuste kontroll ja juhtlõigu kirjutamine. Alustatakse tuumlõigust. Tuuma valik uudisväärtuste seisukohast. - Juhtlõik kirjutada kohe korralikult valmis. Kui juhtlõik on valmis, siis on ka suur osa uudisest valmis. Aega kulutada. - Igale loole pole võimalik head juhtlõiku kirjutada ja seega ei toh kogu oma aega sellele kulutada. - Juhtlõik tuleb mitu korda ringi kirjutada.
3) esitab töö kokkuvõtte: milleni jõuti, kas eesmärk täideti. Näiteid loovtöö esitlemise vormidest ......................................................................................................... Posterettekanne Vormilt on poster suureformaadiline teksti ja piltidega plakat, millel olevat teksti, pildimaterjali, jooniseid, skeeme jm kommenteeritakse esitlusel suuliselt. Posterettekande alguses esitatakse eesmärgid, järeldused, tulemused ja lõppsõna. Poster peab olema visuaalselt atraktiivne. Posterilt edasiantav info peab olema loogiliselt liigendatud, ilma keeruliste graafiliste kujundite ning liigsete detailideta. Pealkirjade ja alapealkirjade kujundamisel peab jälgima, et kiri oleks piisavalt suur ja nähtav, kiirelt loetav ja laused lühidad. Ettekanne suuline esitlus Kuulajate huvi suurendamiseks on võimalik tehnilisi vahendeid kasutades ettekannet illustreerida
19. Miks on kõne kokkuvõte oluline? *Tegema kõnest kokkuvõtte *Tagama lõpetatuse *Avaldama unustamatut muljet 20. Mis peab olema kõne kokkuvõttes? 21. Kuidas luua head kokkuvõtet? *Pane see kõlama lõppsõnana *Vihja lõpetamisele varakult *Tee õige pikkusega lõppsõna *Kirjuta üles *Viimased sõnad olgu meeldejäävad *Anna alati võimalus küsimusi esitada *Pea meeles, et esinemine pole lõppenud seni, kuni see läbi on 22. Millist kokkuvõtet tuleb vältida? *Olematu lõppsõna *"Puu kukkus mu autole peale"-lõppsõna *Vinguv lõppsõna *Kuulimäng-lõppsõna *"Bensiin saab otsa"-lõppsõna *Lõputu lõppsõna 23. Tooge mõned näited klassikalistest retoorilistest trikkidest. 24. Millised on visuaalsete abivahendite plussid ja miinused? Miinused (Hälbinud publik, Visuaalsetele vahenditele rääkimine, Varustuse mured) Plussid (Tõmbavad tähelepanu, Aitavad põhilist meelde jätta, Aitavad kõne kulgemist paremini
Sellega seab ootused. Ärata tähelepanu, Loo sümpaatiat, Esita põhjuseid kuulamiseks, Kirjelda, millest sa räägid. 11. Millist kõne sissejuhatust tuleb vältida? Ära nendi, et oleksid meelsamini kusagil mujal, Ära nendi, et sa pole ette valmistanud, Ära kasuta solvavaid nalju, Ära küsi aja kohta. 12. Miks on kõne kokkuvõte oluline ja mis peab olema kõne kokkuvõttes? Pane see kõlama lõppsõnana, Vihja lõpetamisele varakult, Tee õige pikkusega lõppsõna, Viimased sõnad olgu meeldejäävad, Anna alsti võimalust küsimusi esitada,Pea meeles, et esinemine pole lõppenud seni, kui see läbi on. 13. Millist kõne kokkuvõtet tuleb vältida? Üldiselt ei tohi teha:Ära ütle aega, Ära muuda oma esinemise stiili, Ära uita ringi, Ära lisa lõpus uusi punkte, Ära ütle, et unustasid midagi öelda, Ära ole ebalev,Ära täna publikut 14. Millised on erinevad kõne ülesehituse mudelid? 15. Millised on visuaalsete abivahendite plussid ja miinused
milleks sa siin oled?, Anna vajalikku taustinformatsiooni, Tee parajalt pikk sissejuhatus. 11. Millist kõne sissejuhatust tuleb vältida? - Vabandus, Taktitus, Kosmosejuhtum, Reisikiri, Rekvisiidimeister, Ignoreerija. 12. Miks on kõne kokkuvõte oluline ja mis peab olema kõne kokkuvõttes? - Oluline: Tegema kõnest kokkuvõtte, Tagama lõpetatuse, Avaldama unustamatut muljet. Peab olema: Pane see kõlama lõppsõnana, Vihja lõpetamisele varakult, Tee õige pikkusega lõppsõna, Viimased sõnad olgu meeldejäävad, Anna alsti võimalust küsimusi esitada,Pea meeles, et esinemine pole lõppenud seni, kui see läbi on. 13. Millist kokkuvõtet tuleb vältida? - Olematu lõppsõna, "Puu kukkus mu autole peale"-lõppsõna, Vinguv lõppsõna, Kuulimäng-lõppsõna, "Bensiin saab otsa"-lõppsõna, Lõputu lõppsõna. 14. Millised on erinevad kõne ülesehituse mudelid? - Teema järgi, Kronoloogiline, Ruumiline, Probleem lahendus, Põhjus tagajärg. 15
10. Miks on kõne kokkuvõte oluline ja mis peab olema kõne kokk uvõttes?Tagab kõne lõpetatuse ning annab kuulajaskonnale märku, et kõne on lõpetatud.Olema peab*Kõne kokkuvõte*Lõpetatus*Unustamatu mulje 11. Millist kõne kokkuvõtet tuleb vältida?*Olematu lõppsõna*,,Puu kukkus mu autole peale" lõppsõna*Kloonitud lõppsõna *Kleepuv lõppsõna*Vinguv lõppsõna*Kuulimäng lõppsõna*,,Bensiin saab otsa" lõppsõna*Lõputu lõppsõna 12. Millised on visuaalsete abivahendite plussid ja miinused?*Miinused:*Hälbinud publik*Visuaalsetele vahenditele rääkimine*Varustuse mured*Plussid:*Tõmbava tähelepanu *Aitavad põhilist meelde jätta*Aitavad kõne kulgemist paremini mõista*Asendavad kõneleja märkmeid*Aitavad tagada sõnumi ühtlase vastuvõtmise kõikide kuulajate poolt 13. Mida tuleb silmas pidada slaidide ettevalmistamisel?*Jäta piisavalt aega*Kontrolli õigekirja*Kasuta asjakohast
huvi lugejas. Teine osa pakub samuti olulisema info resümeeritud kujul. Ehitatakse samamoodi kui juhtlõik. Esimene pool on huvilugu; teine pool on tuumlõik. Sissejuhatust kasutatakse pehmetes uudistes jne. Sellise alguse kasutamise on sellepärast, et lugeja on tuuminfoga juba kursus, aga ajaleht proovib uudist lugema meelitada. Algusele keskendunud vorm annab lugejale olulisema info ja lubab selle põhjal otsustada, kas tahab lugemist jätkata või lõpetada. Selline vorm on kasulik kirjutamisel ja toimetamisel. Kui alustada olulisema kirjutamisest, siis on kerge juttu koos hoida. Toimetades saab lugu lõpus lühendada, aga olulisem info jääb alles. UUDISE KIRJUTAMISE PÕHIREEGLID Juhtlõigu-tuumlõigu olemasolu ja asukoht määravad ära uudise ehitamise fundamentaalsemad reeglid. • Olulisim reegel on lihtne: uudise alguses peab alati olema lõik, mis annab edasi loo tuuma, kõige uudisväärtuslikuma info kogu loost. Selline lõik fokuseerib lugeja
· Reisikiri · Rekvisiidimeister · Ignoreerija 12. Miks on kõne kokkuvõte oluline ja mis peab olema kõne kokkuvõttes? Tagab kõne lõpetatuse ning annab kuulajaskonnale märku, et kõne on lõpetatud. · Kõne kokkuvõte · Lõpetatus · Unustamatu mulje Stiilne lõpetamine Tule tagasi algusesse Kasuta tsitaati Esita küsimusi Räägi lugu Esita luuletus Ütle, mida nad tegema peaksid Ennusta Sobita lõppsõna oma missiooniga 13. Millist kõne kokkuvõtet tuleb vältida? · Olematu lõppsõna · ,,Puu kukkus mu autole peale" lõppsõna · Kloonitud lõppsõna · Kleepuv lõppsõna · Vinguv lõppsõna · Kuulimäng lõppsõna · ,,Bensiin saab otsa" lõppsõna · Lõputu lõppsõna Üldiselt ei tohi teha: Ära ütle aega Ära muuda oma esinemise stiili Ära uita ringi Ära lisa lõpus uusi punkte
uurimistöö on objektiivne, süsteemne ja vastuoludeta terviklik süsteem: järeldused on kooskõlas uurimistulemustega, töö ülesehituses, sisus, mõistetes, järeldustes ja sõnastuses valitseb selgus; uurimistöö autor on nii teiste autorite kui ka enda seisukohtade suhtes kriitiline: kogutud materjali hulgast selekteeritakse uuritava teema käsitlemiseks kõige olulisem; uurimistöö on terminoloogiliselt täpne ja selle kirjutamisel kasutatakse kirja- ja teaduskeelt (mitte argikeelt ega slängi); uurimistöö pikkus on 15–25 lehekülge, mis hõlmab sissejuhatust, töö põhiosa, kokkuvõtet. 1.2. Praktiline töö Praktiline töö on õppija loominguline töö: etenduse lavastamine, kontserdikava ettevalmistamine ja esitamine, kirjandus- või kunstiteose, filmi, heliplaadi vm loomine; õppija korraldatud üritus: konverentsi, konkursi, kontserdi, näituse, õppekäigu vm korraldamine;
pööre) õigekirjaga tutvumine. Tutvumine jutustava (väit- ), küsi- ja hüüdlausega. Lause lõpumärgid: punkt, (küsi- ja hüüumärgi vaatlemine). Koma lauses (teksti vaatlus). Oma kirjutusvea parandamine õpetaja abiga. Etteütlemise järgi sõnade ja lausete kirjutamine (1520 sõna lihtlausetena). 2. klass
loobuss täielikult mungast olemisest ning liitus humanistlike ringkondadega. Tema peateos on viieosaline ,,Gargaantua ja Pantagruel" kirjutas seda pikki aastaid. Teos räägib värvikalt ja humoorikalt rahvatraditsioonidest pärit hiidudest ja nende seiklustest. Palju kasutab rahvalikku kõnepruuki. Ning oma mõtete esiletoomiseks satiiri(välja naermine) ja protesti(kunstiline liialdus mille abil tahetakse midagi esile tuua või rõhutada). Kirjandiõpetus Kirjand Tsitaat, lõigud, teema, lai silmaring, näited Selgelt sõnastatud väited, ülesehitus, hea idee, piisavalt aega, õigekiri, Teemade valdkonnad Eesti ja eestlased Eetika, moraal ja religioon Haridus Inimene ja inimsuhted Inimene ja ühiskond Keskkond ja loodushoid Kultuur Meedia Rahvusvahelised suhted Sport, harrastused ja vaba aeg
aasta varem.'' (TNS EMOR, 2014) 6.11.15 Kasutatud kirjandus Peale kokkuvõttet ja enne lisasid; Kirjanduse loetelu vormistamine Viitekirjed pannakse töö lõppu või selle osa pealkiri on KIRJANDUS või ALLIKALOEND; viitekirjed järjestatakse tähestikuliselt ning neid ei nummerdata! allikaloendisse pannakse kirja kõik materjalid, mida oled oma töös kasutanud. Kindel järjekord allika kirjutamisel Autor (perekonnanimi ja eesnimi); ilmumisaeg (ilmumisaasta järele pannakse punkt); pealkiri, andmed toimetaja kohta (vajadusel); andmed kordustrüki kohta; ilmumiskoht ja kirjastuse nimi (nende vahele pannakse koolon). Näide: Aavik, Johannes 1924. Keeleuuenduse äärmised võimalused. Tartu: Kirjastus Istandik. -> Aavik 1924 Näide 2: Eesti keele sõnaraamat ÕS 2006.( Neljas, täiendatud trükk). Toimetanud
annaabi.ee 
