Eesti keel ja kirjandus KIRJANDIKIRJUTAJA MEELESPEA 1. Kirjand kirjuta joonelisele või valgele A4 formaadis paberile. 2. Äärejoonte pidamine on kohustuslik. 3. Kirjandi teema kirjuta teisele joonele. 4. Kirjandi kirjutamist alusta neljandalt joonelt. 5. Kirjand kirjuta musta või sinise tindi- või pastapliiatsiga. 6. Kirjandi pikkus on a) 10. klassis - kaks kuni kolm A4 lehekülge, b) 11. ja 12. klassis kolm kuni neli A4 lehekülge. 7
VI ülesanne – hea kirjandikirjutaja meelespea 1. Esmasel teemadega tutvumisel ära kuhja enda pead üle mõtlemisega! 2. Enne kõike muud, ürita rakendada teema veeretamise meetodit! See aitab kirja panna kõik tobedad mõtted, mis sul antud teema kohta on. Sel juhul on 2 võimalust: sa ei pannud kirja ühtegi väärt mõtet ja see oli puhas ajaraiskamine või leiad selle segaduse seest vähemalt paar kvaliteetset ideed kirjutamiseks. 3. Koosta mõttekaart, mis toob välja teemaga seotud mõisted. Seejärel arenda neid mõtteid edasi ja kui aega üle jääb, proovi neid ka kirjandi kirjutamisel kasutada. 4. Tänu mõttekaardile võivad hakata selguma ka teksti vormilised jooned, mis aitavad kindlaks teha teksti põhiliini, alateemad, lõigud. 5. Pööra erilist tähelepanu grammatika- ja faktivigadele! Väldi neid iga hinna eest! 6. Püsi teemal! Teemast kõrvalekaldumine võib põhjustada täieliku kirjandi kokkuvarisemise! 7. Kui t...
Materjalid riigieksamikirjandiks. Kirjandikirjutaja meelespea. Koostanud Anu Kell; 2008 KIRJANDIKIRJUTAJA MEELESPEA nr 1 · Tekstiloomet pole võimalik selgeks õpetada näiteks poole aastaga; saab hoiatada vigade eest, pöörata neile tähelepanu, püüda neid parandada. · Õpetajal pole võlukepikest J; kogu eelnev elu koos talletatud muljete, teadmiste, kogemuste ja lugemusega on eelduseks nõuetekohase (küpsus)kirjandi loomiseks. Riigieksami kirjand kontrollib gümnaasiumilõpetaja... · ..
2. Illustreerimine - näiteid on VAJA arutlemisel selleks, et iseloomustada Üldist Läbi üksiku. Arutluses EI Tohi näidetega liialdada. 3. Defineerimine - definitsiooniga Saab Avada loogiliselt JA Täpselt mõiste Sisu. Defineerida tuleks mõisteid, Mille PUHUL ollakse Kindlad, et lugeja NEID EI Tunne. 4. Võrdlemine - võrdlus on KÕIGE tavalisem nähtuste avamise hääl. Vaata põhineb tundmatu nähtuse avamisel tuntu Abil. Kirjandikirjutaja meelespea 1. Mõtle Läbi kirjandi Idee JA probleemistik. Kogu ainestikku, tee SELLE põhjal kavand 2. Sõnasta PROBLEEM JA väited, mõtle argumentatsioonile. 5. Kirjuta mustandit süvenenult Ara pööra TÄHELEPANU õigekeelsusele, tee Seda hiljem. Tsitaatides väsid, Puhka 5-10 minutit. 6. Tsitaatides Mustand on Type Tüüp, analüüsi Seda kriitiliselt järgmistest seisukohtadest: - Kas kirjand vastab teemale;
Loo lugejaga kontakt · Tõesta, et olukord mingis valdkonnas on halb ning probleemid vajavad lahendusi · Veena lugejaid muutuste vajalikkuses · Too esile oma ettepanekud · Näita, et need on elluviidavad · Esita põhilised väited kokkuvõtvalt Enamasti kasutatakse veenmise kolme põhiviisi koos, vaid ühele võimalusele toetumine ei pruugi viia soovitud tulemuseni. Veenvus on arutluse hindamise üks põhikriteerium. Kirjandikirjutaja meelespea: 1. Süvene kirjanditeemasse, lähtu tuumsõnadest. Kui on raskusi teema valmimisega, tee teemadest pingerida. 3 2. Vali teema, mille probleemistikuga oled elus kokku puutunud, või mille kohta on sul kõige rohkem teadmisi. Kirjandi aeg on piiratud, seega ürita valida mitte rohkem kui 30 minutit. Kuid ära võta ka esimest, mis kõige rohkem meeldib. Süvene teemadesse! 3
Kirjandi kirjutamisel pean meeles järgmist: 1. Pealkirjas ei tohi teha omavolilisi muudatusi. 2. See, mida kirjutan, peab olema ka lugemisväärne. Tühised mõtted, mis on igavalt ja halvasti sõnastatud, ei huvita kedagi. 3. Kirjand peab olema veenev, lugeja veenmine on kirjandikirjutaja üks peamisi eesmärke. 4. Kõike, mida väidan, pan ka põhjendama. Tähtis on otsida vastust küsimusele 'miks?' 5. Sõnastusega tuleb õppida töötama eeltöö ehk mustandi käigus. Eesmärgiks peab olema võimalikult täpne, selge ja lakooniline (napisõnaline) väljendusviis. Mis vähegi võimalik, tuleb lausest välja jätta. Igal sõnal lauses on oma koht ja funktsioon, midagi ülearust ei tohi olla. 6. Kirjand koosneb lõikudest ja lõik koosneb lausetest
Otsustasin, et lähen haiget sõpra vaatama ja ostan talle lilled. Vaadates teraselt ettepoole, läks mees edasi. Teraselt ettepoole vaadates läks mees edasi. - Ole tähelepanelik des-lauselühendi kasutamisega: see väljendab samaaegset tegevust. Enamasti kasutatakse kirjandis nud- või tud-lauselühendit. Õige: Tundnud, et teda petetakse, solvus Vanapagan väga. Vale: Tundes, et teda petetakse, solvus Vanapagan väga. Kirjandikirjutaja meelespea 1. Süvene kirjanditeemadesse, lähtu tuumsõnadest. 2. Vali teema, mille probleemistikuga oled kokku puutunud või mille kohta sul on kõige rohkem teadmisi. Riigieksamil ära kuluta teema valimiseks üle 30 minuti. 3. Mõtle läbi kirjandi idee ja probleemistik. Kogu ainestikku, tee selle põhjal kavand mandala vm kujul. 4. Tee teeskava: sõnasta probleem ja väited, mõtle argumentatsioonile. 5
Otsustasin, et lähen haiget sõpra vaatama ja ostan talle lilled. Vaadates teraselt ettepoole, läks mees edasi. Teraselt ettepoole vaadates läks mees edasi. - Ole tähelepanelik des-lauselühendi kasutamisega: see väljendab samaaegset tegevust. Enamasti kasutatakse kirjandis nud- või tud-lauselühendit. Õige: Tundnud, et teda petetakse, solvus Vanapagan väga. Vale: Tundes, et teda petetakse, solvus Vanapagan väga. Kirjandikirjutaja meelespea 1. Süvene kirjanditeemadesse, lähtu tuumsõnadest. 2. Vali teema, mille probleemistikuga oled kokku puutunud või mille kohta sul on kõige rohkem teadmisi. Riigieksamil ära kuluta teema valimiseks üle 30 minuti. 3. Mõtle läbi kirjandi idee ja probleemistik. Kogu ainestikku, tee selle põhjal kavand mandala vm kujul. 4. Tee teeskava: sõnasta probleem ja väited, mõtle argumentatsioonile. 5
annaabi.ee 
