Tartu Ülikool Sotsiaalteaduste valdkond ENESEHINNANG referaat Tartu 2017 Sisukord SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 1 MIS ON ENESEHINNANG?..................................................................................... 4 2 ENESEHINNANGU KUJUNEMINE............................................................................5 3 POSITIIVNE JA NEGATIIVNE SUHTUMINE ISEENDASSE..........................................6 KOKKUVÕTE............................................................................................................ 8 KASUTATUD KIRJANDUS.............................................................................
Reaalgümnaasium ……………….. 10.R klass ENESEHINNANG psühholoogia referaat Hindaja: Rakvere 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS...............................................................................................................3 1.ENESEHINNANGU JUURTEST..................................................................................4 2.ENESEHINNANGU OMADUSED...............................................................................6 3.MADAL ENESEHINNANG..............
kellelt abi saada. Kes on sinu jaoks kõige olulisemad elus? 40 35 30 25 Poiss 20 Tüdruk 15 10 5 0 Sõbrad Tuttavad Keegi muu Perekond Sugulased Mitte keegi Suurem osa noortest ei teha sarnaneda kellegagi. Tahetakse olla omamoodi isiksus. Noorte jaoks on oluline olla tema ise, mitte keegi teine. Järgnevad sarnanemine sõprade, pere ja kuulsusega. Need andmed on sarnased August Kuksi ja Inge Mälzeri uurimistöö andmetega. Olenemate aastatest ei ole muutunud noorte soov olla tema ise, mitte keegi teine. Noored väärtustavad endaks olemist ja ei ürita olla niipalju keegi teine, kui tema ise. Kellega tahaksid sarnaneda? 18 16 14 12
Töötu lapsevanemad piinlevad kahtluste käes- kas nad leiavad jälle tööd, kas neid üldse enam vajatakse, kas raha jatkub? Need on küsimused, mille varjus võivad laste probleemid jaada tähelepanuta. Lapsed tunnetavad vanematel lasuvat pinget, ei suuda seda aga määratleda ja muutuvad ebakindlaks. Samas suurenevad laste kasvades välised ehk eakaaslaste, sõprusringi, kooliklassi mõjud. Mõjutavad ka ajakirjad, televisioon, iidolid ja teised eeskujud. Niisugust mõju saavad vanemad, sugulased, hooldajad või õpetajad kontrollida ainult piiratud ulatuses. Sellele vaatamata saab palju ära teha selleks, et oma lapsi sõltuvusohu eest kaitsta. Füüsiliste ja psüühiliste põhivajaduste rahuldamine loob lastele kindla jalgealuse, mis on vajalik paljude raskete sammude tegemisel nende isiksuseks kujunemise teel. Võimalikud keskkondlik-perekondlikud põhjused on (Tegevus. Tugevus (1) 2003: 6): · Seljatoe puudumise kartus
Tegelikult on suuri raskusi juba ,,iseendaks saamisega". Ühiskond tervikuna ning see kitsam keskkond kus igapäevaselt viibid, määravad hoiakuid, seavad raamid ja rollid. Selle tulemusel ei teagi keskmine noor inimene täpselt, kes ta on ja langeb talle etteantud lõksu. Üldjuhul tõmbab noori kõik, mis särab ja hiilgab glamuur. See on kallis lõbu. Näiteks Eestis värvivad paljud tüdrukud järjest end blondideks, et sarnaneda kolmele Barbie-klooni moodi tüdrukule tänaval. Kõik on alguse saanud mõnest televisiooni kaudu kuulsaks saanud eeskuju st, keda soovitakse matkida. Lisaks öeldakse, et blondid tüdrukud meeldivad poistele rohkem kui brünetid. Kui seda kinnitab veel ka isiklik kogemus, et blondid tüdrukud saavad rohkem tähelepanu ja komplimente, siis on üsna tõenäoline, et pinnas järjekore Barbie-klooni tekkeks on olemas. Kõik tahavad ilusad välja näha!
kool Nartsissistlik isiksusehäire Referaat Koostaja: nimi klass Juhendaja: õpetaja Tallinn 2009 SISUKORD 1. Sissejuhatus.........................................................................................3 2. Nartsissism ja kõrge enesehinnang...........................................................4 3. Ei hooli teiste tunnetest...........................................................................5 4. Idee ning psühhoanalüütilised seisukohad..................................................6 5. Nartsissistliku hälbe tunnused..................................................................7 6. Psühhopaatia......................................................................................11 7. Ravimeetodid...............
MAINORI KÕRGKOOL ______________ Instituut _________________ eriala Nimi ENESEHINNANG JA SELLE MÕJU KÄITUMISELE Ainetöö Juhendaja: ___________ Enesehinnang ja selle mõju käitumisele Õppekeskus 2010 2 Enesehinnang ja selle mõju käitumisele SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................3 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 4 1. ENESEHINNANGU TEOREETILISI KÄSITLUSI..............................................................5 1.1. Eneseteadvuse empiiriline uurimine .....................................
mis muudavad nende tõekspidamisi ja väärtushinnanguid. Teismelistele omaselt on noored keskendunud rohkem suhetele vanematega ja eakaaslastega. Kuigi nad pole veel täiskasvanud, soovivad nad iseseisvust ning on mässumeelsed, võideldes piirangutega, mis nendeealistele on pandud. Kõik raamatute kolm peategelast hakkavad oma probleemide eest põgenema, käies pidudel, juues, proovides narkootikume ning suitsetades. Noored tunnevad, et vanemad inimesed ei suuda neid mõista või ei võta neid tõsiselt. "Te kõik olete värdjad ja sitapead, kes on unustanud, mis tunne on olla noor [...]" (M. Sabolotny, Kirjaklambritest vöö, lk 5). Kooliskäimine ja hariduse omandamine on peategelastel jäänud unarusse. "Kirjaklambritest vöö" (M. Sabolotny) peategelane Kati oli koolis hea õpilane ning pingutas väga, et vanematele muljet avaldada. Paraku ei pannud vanemad tema jõupingutusi tähele ning Kati loobus. "[..
20. Läbirääkimised.Jaotava kauplemise strateegia. 21. Läbirääkimised. Liitvate läbirääkimiste strateegia. 22. Armastuse stiilid (Lee) 23. Armastuse liigid (Sternberg) 24. Kiindumusmudelid (Bartholomew) 25. Suhete lagunemise mudel (Duck) 26. Investeerimismudel (Rusbult) 27. Mulje kujundamine töövestlustel 28. Mulje kujundamise strateegiad (vähemalt 5) 29. Kultuuriśoki staadiumid (4) 30. Suhtlemistõkked (vähemalt 7) (Robert Bolton Igapäevaoskused.) 1) Enesehinnang Enesesse suhtumine. Enesehinnang Mina kontseptsioon aitab kirjeldada seda kes me oleme. Enesehinnangu abil me aga hindame seda millised me oleme. Sageli kasutatakse enesehinnangu sünonüümina ka mõistet eneseväärtustamine. Mina kontseptsiooni aspektid erinevad oma tähenduslikkuse poolest. Teatavad mina kontseptsiooni osad on selgelt positiivsed (näiteks “edukas”), samas teised äratavad meis negatiivseid tundeid (näiteks “ebaõnnestunud”).
inimestega.Emodel toimuvad lihtsalt kogunemised omavahel, kus nad on omamoodi.Ma arvan, et nende kogunemised on suhteliselt rahulikud, räägivad omavahel probleemidest ning kuulavad teatud muusikat. 5. Kuidas saadakse selle subkultuuri liikmeks? Kes on üldiselt need inimesed, kes sellesse kultuuri “satuvad”? Kas subkultuuri liikmeks saamisel on soolisi, vanuselisi või mingeid muid piiranguid? KIRJUTA SIIA:Selle subkultuuri liikmeks saavadki need inimesed, kes tunnevad selles kultuuris olles meelerahu, nad huvituvad sellest.Nad hakkavad emolikult riietuma ning hakkavad omasugustega rohkem seltsima.Sellesse subkultuuri satuvad need inimesed, kes ei saa oma probleemidega hakkama ja emolik kultuur aitab neil need mured unustada.Ka need noored, kelle vanemad neid piisavalt ei jälgi.Vanematel ei ole oma lastele piisavalt aega, nad ei jõua oma laste muresid kuulata, neile tähelepanu pöörata. Selle subkultuuri liikmed on noored ning pigem on
näljutavad . Fännid kes on oma kuulsuse fännid püüavad järgida oma kuulsust . Kindlasti ka ajakirjad ja televisioon mõjutavad paljusi noori ennast nälgima . Vaadates kasvõi ajakirjas mõnda modelli kes on väga peenike , soovib nii mõnigi , et saaks olla sama peenike ning alustab sellega enda näljutamist . Kuid kõik mida me ajakirjas näeme on väga palju töödeldud , nende keha on töödeldud peenemaks . Üleüldse soovivad väga paljud noored sarnaneda ajakirjades , piltidel , plakatitel olevate modellide ja kuulsustega . Väga palju mõjutab ka see , kui keegi su sõber , tuttav või perekonnaliige teeb teile nii-öelda kehakuju kohta märkusi , või siis kellegi kolmanda saleduse kohta tehtud kompliment , kuid noorele inimesele mõjuvad sellised asjad vägagi . Üheks toitumishäire haiguseks on anoreksia mis on psüühika häire ning mille tunnuseks on teadlik ja tahtlik kehakaalu alandamine alla tervisliku piiri. Anoreksia on
Indigolapsed Indigolasteks nimetatakse lapsi, kes on sündinud nn uuel ajastul, alates 1995. aastast. Nende laste eripära seisneb selles, et nad on sündides kaasa saanud palju suurema aurakiirguse kui nende vanemad. Need lapsed on sündinud uue ajastu indigovärvi auraga, mille täiskasvanud võivad saada läbi AuraTransformatsiooniTM kui nad tunnevad, et on selleks valmis. Eestis oli 2003. aasta lõpuks sündinud umbes 115 600 indigovärvi auraga last. Lisaks sündis üleminekuperioodil, aastatel 1987-1995, umbes 163 600 last, kelle auras on elemente nii vanast kui ka uue ajastu indigovärvi aurast. Aastatel 2004-2008 sündis 75 000 last, kellel oli juba indigo- ja kristallenergia segaaura. Eestis oli 2009.a. alguses 354 300 last, kelle aurastruktuur on teistsugune kui nende
VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Turismi õppetool Chaty Uibopuu TT-11 Enesehinnang. Hoiakud Referaat õppeaines ,,Suhtlemispsühholoogia" Juhendaja õpetaja Viibeke Turba Väimela 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Tuntud Ameerika psühholoog ja filosoof William James on öelnud: ,, Enesehinnang on üldine enesetunne, mida igaüks meist endaga kaasas kannab ja mis ei sõltu objektiivsetest põhjustest, mis meis rahulolu või rahulolematust võivad mõjutada." Enesehinnang on hinnang meist endist, mis on kujunenud kas lapsena või siis on see muutunud täiskasvanu eas. On olemas kolme sorti hinnanguid endast: madal, kõrge, ülikõrge. Seoses enesehinnanguga, kujunevad välja ka meie hoiakud. Referaadis räägin lahti mis on enesehinnang, milline on madala, kõrge ja ülikõrge
on kunst ja nagu iga kunsti, seda peab õppima ja ennast arendama, et meistriks saada. Aga meisterlikkus ei tule nii sama, ta vajab tööd, pingutust, kannatlikust ja suurt tahet. Inimeed tahavad olla armastatud aga ise nad ei oska armastada, Selleks et oma kõige kallima ja armsama inimesega olla koos tuleb teine teist tundma õppima, arvestada teisega, austades, et ta on teistsugune, olla kannatlik ja hooliv. Armastusest võib palju rääkida, on kasulik lugeda mida teised sellest arvavad ja valida mis on sinu jaoks kõige lähedam, aga ikka see kõige õigem vastus tuleb otsida oma südamest. Süda ütleb sulle mida sa tunned. Osad inimesed kuulavad enda aju. Inimese ei usalda Kõik räägivad armastusest. Noored, kes kõnnivad käsikäes pargis ning vanemad inimesed, kes peale mitmeid aastakümneid endiselt koos on. Nad kõik kirjeldavad armastust erinevalt. Mõned ütlevad, et kui nad näevad armastatut, siis on neil kõhus nagu ,,liblikad", teised jälle kohe teavad, et nad
See teema on mind huvitanud juba varem. Olen juhina kogenud, et ma ei ole hea konfliktide juhtija. Alati ei suuda ma konfliktsituatsioonis langetada häid otsuseid ning tunnen ennast eriarvamuste ja rünnakute all äärmiselt ebamugavalt. Püüd lepitada osapooli ei pruugi viia parima lahenduseni. Samas hoiab selline tegutsemine sageli ära tühjast tüli tõusmise. Karjäärinõustajana on mul võimalik kohtuda paljude väga erinevate inimestega. Enamasti on nad jõudnud elus punkti, kus tunnevad vajadust midagi muuta. Nad on omadega ummikus, soovivad areneda ja eluga edasi minna. Kõigi nende minevikus on asju, mida nad peavad õppima aktsepteerima. Minu osaks on inimesi ära kuulata, neid isiksuse arengus toetada ja julgustada. Nõustajana pean oskama neile suunavaid küsimusi esitada, et nad jõuaksid ise oma tõeni. 3 Samas on tarvis omada teadmisi ja oskusi, mis aitaksid pingelistes ja vahelduvates
7. Staatus. Staatusesümbolid. Staatuse allikad. Staatus inimese sotsiaalne asend grupis. Isikule osaks saava tunnustuse, austuse ja aktsepteerimise kogusumma. Inimesi on eristatud staatuse järgi tsivilisatsiooni algusest alates. Rühmades eristutakse mitmete omaduste, võimete ja meeldivuse järgi. Igal liikmel kujuneb teatud asend staatuse süsteemis e staatuse hierarhias, mis määrab ära tema staatuse teiste liikmete suhtes. 4 grupiasendit: 1) Liidrid populaarsed, tunnustatud, autoriteetsed. 2) Kaaslased keskmise populaarsusega, agarad kaasalööjad ühistes üritustes, liidrite abistajad 3) Isoleeritud liikmed, kelle suhtes ollakse ükskõiksed 4) Tõrjutud liikmed, kellega ei taheta suhelda ja koos tegutseda. Kaaslaste sümpaatia ja lugupidamine soodustavad enesekindlust, algatusvõimet ja töörõõmu, lugupidamatus põhjustab aga ebakindlust, pidurdab tegutsemispüüdu ja oma võimete rakendamist
7. Staatus. Staatusesümbolid. Staatuse allikad. Staatus inimese sotsiaalne asend grupis. Isikule osaks saava tunnustuse, austuse ja aktsepteerimise kogusumma. Inimesi on eristatud staatuse järgi tsivilisatsiooni algusest alates. Rühmades eristutakse mitmete omaduste, võimete ja meeldivuse järgi. Igal liikmel kujuneb teatud asend staatusesüsteemise staatuse hierarhias, mis määrab ära tema staatuse teiste liikmete suhtes. 4 grupiasendit: 1. Liidrid populaarsed, tunnustatud, autoriteetsed. 2. Kaaslased keskmise populaarsusega, agarad kaasalööjad ühistes üritustes, liidrite abistajad 3. Isoleeritud liikmed, kelle suhtes ollakse ükskõiksed 4. Tõrjutud liikmed, kellega ei taheta suhelda ja koos tegutseda. Kaaslaste sümpaatia ja lugupidamine soodustavad enesekindlust, algatusvõimet ja töörõõmu, lugupidamatus põhjustab aga ebakindlust, pidurdab tegutsemispüüdu ja oma võimete rakendamist
tasuta saada või osta. 3.2. Noorte suhtumine kanepitarbimisse ja teadlikkus kanepi mõjust Viimastel aastatel on hakanud levima uimastitega katsetamine koolinoorte seas vaba aja veetmise viisina. Noored on teadlikud erinevatest uimastitest, suur osa neist suhtub uimastitesse tolereerivalt ja eelkõige võib täheldada kanepi levimise ja tarbimise suurenemist (Allaste jt. 2005, 33). Ankeetküsitluses soovis töö autor teada saada, mida koolinoored arvavad kanepit tarvitavatest noortest. Enamus (52%) vastas, et nad on täiesti tavalised ega erine ülejäänutest mitte millegi poolest. 29% küsitletutest vastas, et ei suhtle nendega ja 3% pidas neid huvitavateks. 10% väitis, et nad on tõrjutud. Arvati ka, et need, kes hakkavad liiga palju kanepit suitsetama, tõrjutakse lõpuks seltskonnast välja. Kanepisuitsetamisse suhtutakse seni, kuni see kaaslasi otseselt häirima või ohustama ei hakka, tolerantselt.
läbirääkimisi. Uuringute järgi ennustab vanemlik stiil lapse edasist sotsiaalset kompetentsust ja õppeedukust, kuid ka probleemse käitumise tõenäosust. (Kasutatud kirjandus: http://naistekas.delfi.ee/perekond/peresuhted/milline-vanem-sa- oled.d?id=9979107 ) Autoriteetne kasvatusstiil Kõikidel lastel on loomupärane vajadus turvatunde järele. Seda pakub neile täiskasvanu, kes lapse silmis väärib lugupidamist ja austust. See on keegi, keda laps tahab matkida ja kellele sarnaneda, so- autoriteet. Selle kasvastusstiiliga arvestatakse ning austatakse nii lapse kui ka täiskasvanu õigusi. Stiili iseloomustavad lapse aktsepteerimine ja osavõtt tema tegemistest, mõistlik kontroll ning eakohase iseseisvuse võimaldamine. Sellise stiiliga lapsevanemad: · on soojad, kuid järjekindlad; · esitavad nõudmisi vastavalt vajadustele ja võimalustele; · väärustavad laste iseseisvuse arengut;
seda probleemi. Õpetaja kohuseks on koolis vägivalda ära hoida, aidata kaasa lapse normaalsele arengule, julgustada last, olla valvas, sest õpilane peab väga palju aega oma ajast, veetma koolis. Kool ei tohi muutuda õpilasele ebameeldivaks kohustuseks. Kui õpilane hakkab ennast tundma halvasti ja teiste poolt kiusatuna, võib sattuda tema tulevik ohtu. Tagajärgedeks võivadki olla vaimselt ebastabiilsed õpilased, kes tunnevad ennast kõrvalejäetuna ja võivad sooritada ka enesetappe. Koolivägivalla kohta on kõigil veel palju õppida, selleks et see lõppeks peavad tegema õpilased, õpetajad ja vanemad koostööd et luua sõbralikku keskkonda. Selleks, et koolivägivald lõppeks peavad õpilased austama teisi inimesi, oskama avaldada oma arvamust, teadma oma õigust teistest erineda ja saama tähelepanu võrdselt. Koolivägivald on kuritegu, sest see on isiksusevastane tegu.
Sõprus ja sõbrad. Näita mulle, millised on su sõbrad ja ma ütlen, kes sa ise oled sellele küsimusele on tänapäeval raskem vastata, kui tundub esmapilgul. Nimelt seetõttu, et sõpruse tõlgendamisel minnakse ikka ja jälle eksiteele. Nüüdisajal on sõbra tiitel juba pea igal inimesel, kellega läbi käid või ringi liigud, kuna see tähendab ju igaühele eriasja ühele raha, teisele niisama mõnusat äraolemist. Sõpru kiputakse mingil teadmata põhjusel valima välimuse ja ka riietusstiili järgi. Kuigi esmamulje on oluline, ei saa seda kujundada välimuse kaudu soliidne või moekas riietus ei tee veel head suhtlejat. Boheemlane aga võib olla tõeline geenius välimuse korratusega viitab ta seesmistele väärtustele. On väärtusi, mida sõpruses juba aegade hämarusest on hinnatud, ning peetakse lugu tänapäevalgi. Eelkõige on oluline ausus ja otsekohesus nii teiste kui ka iseenda vastu. Olles avameelne omavaheliste pingete suhtes, on võimalik hakata p�
· H.P. Grice vestlust juhvitav maksiimid 1. Anna nii palju infot kui vaja 2. Anna ainult olulist infot Sotsiaalne võrgustikud · Sotsiomeetria uurib inimeste vahelisi eelistusi · Võrgustikuanalüüs uurib inimeste tegelikku suhtlemist Sotsiomeetria · Jacob Moreno rajaja · Sotsiomeetriline küsitlus igai grupiliikme käest küsitakse iga teise grupiliikme kohta · Saame teada inimese sotsiomeetrilise staatuse grupis: a. Populaarsed (popular) b. Tõrjutud (rejected) c. Unustatud (neglected) d. Vastuolulised (controversial) e. Keskmised (average) Võrgustikuanalüüs · Võrgustiku karakteristikud: a. Inimeste vahelise seose tugevus tugev (perekonnaliikmed, sõbrad jne) ja nõrk side (töökaaslased, tuttavad jne) b. Mark Granovetter: nõrgad sidemed on majanduslikult kasulikumad · Võrgustiku tihedus: a
Staatus on inimese sotsiaalne asend grupis. See on isikule osaks saava tunnustuse, austuse ja aktsepteerimise kogusumma. Inimesi on eristatud staatuse järgi tsivilisatsiooni algusest alates. Niipea kui inimesed ühinevad rühmadesse, eristuvad nad mitmesuguste omaduste, võimete ja meeldivuse järgi. Igal liikmel kujuneb teatud asend staatuse süsteemis ehk -hierarhias, mis määrab ära tema staatuse teiste liikmete suhtes. Eristatakse nelja grupiasendi põhitüüpi: 1. Liidrid - populaarsed, tunnustatud, autoriteetsed. 2. Kaaslased - keskmise populaarsusega, agarad kaasalööjad ühistes üritustes, liidrite abilised. 3. Isoleeritud - liikmed, kelle suhtes ollakse ükskõiksed. 4. Tõrjutud - liikmed, kellega ei taheta suhelda ega koos tegutseda. Kaaslaste sümpaatia ja lugupidamine soodustavad enesekindlust, algatusvõimet ja töörõõmu, lugupidamatus põhjustab aga ebakindlust, pidurdab tegutsemispüüdu ja oma võimete rakendamist
Uurimistöö Koostaja: Riine Tiirik Klass: 10B Juhendaja: Kaja Puck Kuressaare 2009 Sissejuhatus Enesehinnang on ettekujutus iseendast, mina-pilt, enesekindlus, endaga toimetulek, enese aktsepteerimine, sotsiaalsetes suhetes toimetulek, eneseväärikus, endast lugupidamine-need on vaid mõned enesehinnangut peegeldavad omadused. Enesehinnang tekkib ja muutub läbi elu, kuid selle põhiväärtused pannakse paika lapseeas. Kuigi erinevad elusündmused ja kogemused võivad seda muuta ja kohandada, on esimesed hinnangud enesele äärmiselt tugevad. Lapse enese identiteet areneb läbi kuuluvuse tunde, võimu-ja kontrollitaju, oskuste ja moraalsete arusaamade. Seda kujundab ka tagasiside tema jaoks olulistelt inimestelt- perelt, sõpradelt, õpetajatelt, rühma- ja klassikaaslastelt
omandama vastava rolli. Sooidentiteet tähendab seda, et inimene saab aru, kuhu ta kuulub, kas ta on poiss või tüdruk, kas talle meeldivad mehed või naised. Kui inimene saab sellest aru, võtab ta omaks selle küsimusega seotud stereotüübid. Kuigi isiksuse psühholoogilise arengu korrapärasused ei ole veel selged, väidavad psühholoogid, et sooidentiteet on sotsialiseerimise ja kasvatuse toode ( . 1992). Tänapäeva noorukid on kinni normides. Nad arvavad, et iga olukorra jaoks peavad olema konkreetsed reeglid, nad kardavad kaaslastest erineda. Nii nimetatud «topeltstandardid» annavad meile kaks erinevat moraali: naiste ja meeste -- mees peab olema seksuaalselt aktiivne, naine peab kannatlikult ootama, kuni keegi teda valib ja isegi pärast seda valikut peab ta olema tagasihoitud. Vaatamata sellele, et nii mehed kui ka naised tunnevad end ebamugavalt, püüavad nad siiski vastata kriteeriumitele ja reeglitele, mis on ühiskonnas paika pandud (
1. Depressiooni olemus 1.1 Mis on depressioon? Depressioon on meeleoluhäire, mis muudab inimese mõtlemist ning käitumist. Haiguse põhitunnusteks on vähemalt paar nädalat kestnud masendav meeleolu, elurõõmu ning huvi kadumine ümbritseva keskkonna vastu, eluenergia vähenemine, väsimustunne tekib palju kiiremini ning kergemini võrreldes varasemaga. Lisaks põhitunnustele võib tekkida veel tähelepanuvõime langus, alanenud enesehinnang, pidev süütunne, pessimistlik mõtlemine, unehäired ning söögiisu langus. Kehalised depressiooni tunnused on näiteks pidev peavalu, seedehäired ning krooniline valu. Haiguse võivad põhjustada suhte halvemine lähedastega, tervise halvenemine, pikalt kestnud rahaprobleemid, sügav lein, lahendamata konfliktid ning palju muud. Tihtipeale kuuldakse ka kuulmishallutsinatsioone, kus hääled peas laimavad ja teevad nalja haige suhtes. (Kuidas jagu saada depressioonist 2001)
kuuluvad vaid kodusfääri, aga mehed kuuluvad üldisesse sfääri. o Meeste homoseksuaalsust peetakse eriti alandavaks. o Mehed peaksid püüdlema ja sarnanema hegemoonilise maskuliinsusliku mehega ehk suutma rõhutada hierarhilisust, sugupoolestunud võimu, domineerima ning oskama välja näidata oma füüsislist jõudu. o Naine on mehe juures nn „passiivne“ ning laseb end „panna“. Seega ei tohi mees sarnaneda sellele. o Seksuaaltungi rahuldamiseks on söövititud aastasadade väitel abielu. o Traditsionaalsest vahekorrast loomuvastasus on rangelt keelatud nii meditsiinile, riigi tasandile kui ka religiooni tasandile lähtudes. Onaneerimine, vahekord loomadega, mitteprokreatiivne heteroseksuaalne akt. Kuritegu ja karistus Homoseksuaalseid mehi karistati paigutades neid eraldi koondus laagristesse, kus
on üldjuhul lääne ühiskonna valgenahaline meessoost keskklassi esindaja. Seda maailmavaadet surutakse naistele peale ning naised ei ole nõus siis olevat tegemist kas moraalse või vaimse hälbega. Sotsiaalse tegevuse kultuurline kontekst. Kultuuri kirjeldamine. Inimesest saab täisväärtuslik ühisk.liige siis kui ta omandab kultuuri.Kultuuri on raske defineerida või määratleda.Kultuuriks nim. Sageli sellise inimkoosluse omadust, kellel on ühine territoorium, ühine keel, kes tunnevad ühist vastutust üksteise eest ja tunnustavad ühist identiteeti.Kultuur sisaldab endas lahendusi grupisäilimisprobleemidele, ideaale ja väärtusi sisaldavaid käitumisreegleid. Materiaalset kultuuri. SÜMBOLID JA KEEL Kultuuri võti peitub inimeste võimes kasutada sümboleid. Sümbol on tähenduseta heli, objekt või sündmus, milllele annavad tähenduse grupiliikmed. Kõige tähtsam sümbolite süsteem on keel. St on helide kogum, mille tähendus sõltub sellest kas nende kasutajad
erinevatele probleemidele vahetult ja intensiivselt. Kui probleem mõjutab ühte last, reageerib sellele kogu rühm. Noorte- ja huvikeskuses on koolile ja lasteaiale sarnased sotsiaalsed probleemid, kuna sealne keskkond on vähem formaalne on osad probleemid vähem tajutavad. Kuid vabamas keskkonnas tulevad välja sellised olukorrad, mis koolis või lasteaias ei pruugi avalduda. Lastel puudub sageli oskus ja kogemus erinevate probleemidega toime tulla. Sotsiaalsete probleemida korral tunnevad nad ennast teistest erinevana ning see mõjutab nende enesekindlust, nad võivad muutuda eraklikuks. Probleemsel lapsel on raske sotsialiseeruda ning see mõjutab tema õppeedukust ja suhteid teiste inimestega. Laps vajab täiskasvanute tuge, et sulanduda ühiskonda ja mõista üldisi käitumisreegleid ning eetinorme. Teda peab innustama ja andma enesekindluste erinevate, et ette tulevaid olukordi ja probleeme lahendad.
iseeneses. Sama on ka distsipliiniga, millega reeglina ei teki probleeme, kui tegevus toimub õpilaste endi huvides ja on õpilastele huvitav. Kehtiv üldharidusliku põhikooli õppekava on liiga ühekülgne ja valmistab ette eelkõige akadeemiliseks karjääriks. Kehtiv õppekava arendab vähe mitteintellektuaalseid võimeid. Madalama intellektuaalse võimekusega õpilane tunneb end kaotajana, tema enesehinnang langeb ja sellega kaasnevad muud probleemid. Noorel inimesel jäävad avastamata oma koht ühiskonnas ja eneseteostamise võimalused. Õppekava tuleb laiendada, võttes arvesse erinevused võimetes ning arvestades vajalike erialadega, mis praegu on alaesindatud ja kus tegelikult akadeemiline potentsiaal ei ole nii tähtis. Õpilaste nõustamise üldised eesmärgid: 1. õpilase huvide kaitsmine, 2. õpilase heaolule kaasa aitamine, 3. õpilase ja kooli heaolu ühtlustamine, 4
Muutumatu Muutuv + Esitatud skemaatiliselt Esitatud sügavuti + Allikas: A. Merilai , A. Saro ,E. Annus raamatust ,,Poeetika" 2003, lk166 Rass on sügav tegelane, sest ta elu on keeruline ja arenev, autor on teda kujutanud detailselt. Kas Rass on võimeline lugejat üllatama? Jah, sest ta on korraga kriminaalne, geniaalne, intelligentne, samas oma päritolu häbenev ja madala enesehinnanguga. T abel 2 Olari analüüs LAME TEGELANE SÜGAV TEGELANE Lihtsakoeline + Keeruline Muutumatu + Muutuv Esitatud skemaatiliselt + Esitatud sügavuti Allikas: A. Merilai , A. Saro , E. Annuse raamatust ,,Poeetika" 2003, lk166
Sümboliseerib vangistust · Kirjeldage inimeste olukorda selles koopas. Mida nad peavad tõelisuseks? Neil on kehaliikmed ja kael ahelais, mistõttu on pea sama kohapeal. Valguseks põleb neile tuli. Tõelisuseks peavad nad nende inimeste varje kes mööduvad · Mis juhtuks kui keegi ühe vangidest vabastaks ja sunniks teda valguse poole vaatama? Ta tunneks valu ja ei suudaks sädeluse tõttu märgata neid, mille varje ta kord nägi. Kui sunnitakse valgust vaatama, siis tunnevad tema silmad valu, ta pöörab nad tagasi ja põgeneb nende juurde, mille peale ta vaadata suudab ja arvab et nood on näidatutest hoopis tõelisemad · Mis juhtuks kui üks vangidest viidaks jõuga koopast välja? Kaasarebitu tunneks viha ja valu, ja kui läheks valguse kätte, silmad täis selle kiirgust ei oleks ta võimeline nägema mitte ühtegi neist mida peab tõeliseks · Kas vabakslastud vang tahaks koopasse tagasi pöörduda pärast seda kui ta on päikesevalgusega harjunud?
Muuta või parandada saaks seda,et lihtsalt lähemalt ja huvitaval moel seletada mõistet poliitika ja mida poliitika meile ültse tähendab ja kui tähdis ta tegelt on. Rohkem võiks olla noor poliitikuid kes tegeleksid noorte murede ja probleemidega. Oleks meil rohkem noopoliitikuid oleks see poliitika paljude noorte jaoks huvitav . Põhjuseks see,et noorpoliitik ju teab täpsemalt oma käest millest tänapäeva noored puudust tunnevad või mida oleks vaja kohe kiiremas käigus muuta või teha. Sellega ma tämbaksin nüüd lühidalt oma esse kokku.Lühidalt võttes ,siis lõpetuseks see ,et iga noor peaks huvitama poliitikast kui ka ühiskonnast. Põhjuseks see,et iga poliitiline otsus ju tegelt mõjutab meid kõiki tegelt. Koostas : Märt Aulik KP-31
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
