Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kirjand: "Perekond kõigi ja kõige algus"". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
nooruki, geenid, sõpradelt, lapsevanem, arvab, moraalnormid, tõekspidamised, kinnine, mõtlik, kaaslast, lapsevanemal, hoolib, jooki, unustada, vitsaga, käbi, kuku, kiusatus, geenidega, vaatavad, peksa, eluteed, toeksFunktsioneerivas perekonnas on reeglid ja kokkulepped ja neid järgitakse. Reeglid muutuvad koos laste kasvamise ja vajaduste muutumistega. Vajaduste korral arutatakse reeglite üle. Perekond on arenev süsteem peab lahendama igale arengufaasile tüüpilisi ülesandeid. (Laukkanen, Marttunen, Miettinen & Pietikäinen, 2008, 33-35.) Kindlate reeglite püstitamine ning jälgimine on kasvatuse alus. Kui ei ole reegleid, võib lapsest kujuneda välja inimene, kes arvab, et talle on kõik lubatud ning välja kujuneb üleolev, vastutustundetu ning kohusetundetu inimene. Õpilasena on sellised lapsed kindlasti käitumisprobleemidega õpilaste riskigrupis. Pärast lapse sündi võivad tema arengut soodustada või pidurdada väga mitmed keskkonna mõjutegurid, millest tähtsaim on vanemate (ka kasvatajate ja õpetajate) arendav tegevus. Ühelt poolt on erakordselt raske mõõta last ümbritseva keskkonna (kodu, sõbrad, tuttavad, kool jne) mõju lapse arengule
mõned enesehinnangut peegeldavad omadused. Enesehinnang tekkib ja muutub läbi elu, kuid selle põhiväärtused pannakse paika lapseeas. Kuigi erinevad elusündmused ja kogemused võivad seda muuta ja kohandada, on esimesed hinnangud enesele äärmiselt tugevad. Lapse enese identiteet areneb läbi kuuluvuse tunde, võimu-ja kontrollitaju, oskuste ja moraalsete arusaamade. Seda kujundab ka tagasiside tema jaoks olulistelt inimestelt- perelt, sõpradelt, õpetajatelt, rühma- ja klassikaaslastelt. Sotsiaalses suhtes tekib tema arusaam endast läbi armastuse, usalduse, autonoomsuse, initsiatiivi ja enesekontrolli kogemuse. See kõik arendab lapse enesetaju ning arusaama iseendast suhetes teistega. Antud teema on valitud, kuna autor huvitub teemadest, mis on seotud lasteenesehinnanguga ja selle kujunemisega. Teema on maailmas ja ka Eestis väga aktuaalne. Probleemidest laste enesehinnanguga tuleb
.................................... 26 2 Sissejuhatus Kuna väikeses lapses on peidus maailma tulevik- siis peab ema hoidma teda enese läheduses. Nii tunneb ta, et maailma kuulub talle. Nii peab isa viima ta kõrgeima mäe otsa nii võib ta näha, milline see maailma välja näeb (Kropp, 2001). Iga laps, kes siia ilma sünnib on justkui valge paberileht, millel on vaid üksikud jooned ja täpid, need on vanematelt päritud geenid. Laps leiab sündides end täiesti võõras keskkonnas, mille on tema vanemad loonud. Keskkond on üheks suurimaks mõjutajaks inimese elus. Esmakeskkonnaks on kodu. Kodu on paik, mis annab igale pereliikmele rahu ja turvalisust. Eriti vajab turvalisust laps. Kodus elavad inimesed moodustavad kokku perekonna. Autor on oma töös välja toonud erinevad asenduspere liigid; materiaalse,
rahvuste vahel olema suured erinevused, on need erinevused tegelikult suhteliselt väikesed. Nende kolme leiu seletuseks esitasid Robert R. McCrae ja Paul T. Costa, kes töötavad USA rahvuslikus tervishoiuinstituudis, 1996. aastal teooria, mille kohaselt kultuur, kasvatus ja keskkond ei avalda isiksuseomaduste kujunemisele olulist mõju. Isiksuseomadused on olemuselt bioloogilised ning nende avaldumine sõltub aju närviringest, mida kontrollivad vanematelt päritud geenid. Enamik inimese omadusi seostub mitme geeni mõjuga, s.t nad on polügeensed. See, kuidas inimese pärilike tegurite kogum ehk genotüüp avaldub, sõltub keskkonnast. Inimese fenotüüp põhineb keskkonna ja genotüübi koosmõjul ja näitab, millised on tema seesmised ja välimised omadused. Jaanus Remme,Tartu Ülikooli dotsent filosoofiadoktor, Eesti TA KBFI teadur väidab, et elu ei põhine ainult geenidel. Sisuliselt võiks Jaanus Remme artikli põhjal 9
See on protsess kus inimese produktsiooni organid hakkavad funktsioneerima. (ld.keeles pubertas- meheiga, suguline küpsus, sigimisjõud, mehisus, mehejõud) Tal on puht maskuliine tähendus. *Noorukiiga(ld. keelest adolescens-kasvamine, täiskasvanuks saamine, küpsus)- on ülemineku periood lapseeast täiskasvanuikka. Noorukiea termin on laiem(Murdeiga on noorukiea 1 faasidest).Nimetatakse noorukiteks, noorteks, noor (Youth teenage). Nooruki ja noore kohta ing. keeles Youth on kasutusel teaduskirjanduses, erinevad lähetused. Enamusel juhtudel Youth tähistab hilises noorukieas olijat. Kui eesti keeles kasutatakse noor siis seda üldiselt mõeldakse üliõpilase tähistamiseks. Teine seoses selle ealistega peame vaatama kuidas autor kasutab seda terminit. Teismelise eas 11-19 a indiviidid või teine võimalus märgistab teismelise terminit ehk murdeea(varajane keskmine iga). Nii on enamikus kirjanduses kasutatakse erinevalt.
ümbritsevast keskkonnast. Pereliikmed sealhulgas lapsed kujundavad kodu näo; ent kodu voolib ka pereliikmeid, eeskätt kodus sirguvaid lapsi. Kodust ja perekonnast saab laps kaasa palju sellist, mida täiskasvanuna on raske, kui mitte võimatu, muuta (Hansson 2006: 29). Elamine koos kasvava lapsega on loov protsess. See nõuab täiskasvanult, et ta annaks lapse kasutusse kõik anded ja head loomuomadused, mis ta ise on kaasa saanud. Kasvatamine on teenustöö, kus lapsevanem laseb lapsel end ära kasutada. Selleks läheb vaja kõike, mis vanemast võtta on: tema elukogemust, vaistu, teadmisi, väärtushinnanguid ja kohusetunnet. Vaja läheb ka julgust, sest selleta ei sünni midagi uut. Kasvataja julgus see tähendab julgust kuulata sisehäält ja valmidust ise hingeliselt kasvada, kaotamata seejuures ehedat isikupära. Vajadus hingeliselt 5
...nägemine võib kahekordistuda ja suurem võimalus komistada; ...võidakse astuda kaitsmata vahekorda, mida hiljem kahetsetakse; ...on suur võimalus saada alkoholimürgitus; ...tekivad probleemid õppimisega, tülid kodustega ja kooliga; ...agressiivne oleks ja probleemid politseiga; ...tekkida rasked haigused(tõenäosus väike); ...tekkida õnnetused; Neid tagajärgi tuleks alati vältida, nooruki keha ei reageeri alkoholile samamoodi kui täiskasvanu oma. 5 Alkohol, narkootikumid ja HIV Alkoholi mõju all on inimesed rohkem mõjutatavad, sellepärast tehakse ka tihti valesid otsuseid. Proovitakse narkootikume mille mõjudest ei teata midagi. Alkohol ja narkootikumid nõrgendavad enesekontrolli ja keha immuunsüsteemi võimet kaitsta ennast nakkuste sealhulgas ka AIDS/HIV-i eest. Meelemürgid muudavad inimese mõttemaailma. Astutakse
TALLINNA ÜLIKOOL Haridusteaduste Instituut ÕNNELIKU LAPSE KASVATAMINE 3.-6.ELUAASTAL Essee Tallinn 2015 Sissejuhatus Tänapäeval on meie inimkonna üheks suureks mureks teadmatus, mis saab planeedist Maa ja selle elanikest edasi. Seetõttu pööratakse tähelepanu lastele, kellest peaksid saama edukad ja töökad inimesed, kes garanteeriksid elu jätkusuutliku arengu. Need lapsed peavad saama hea hariduse, omama praktilisi kogemusi igapäeva tegevustes, oskama kuulata, infot koguda, analüüsida ning lahendusi välja pakkuda, olema hingeliselt tasakaalus ning õnnelikud. Kasvamine on olemuselt intentsionaalne ehk eesmärgipärane protsess (Wilenius, 1992) ning hetkel on eesmärgiks saavutada lastel eelpool nimetatud omadused. Kõiki neid punkte on lihtsam saavutada, kui kasvatatav laps on õnnelik. Õnnelik- või õnnetuolek ei ole lapsele sündides sisse kodeeritud, vaid selle kujundab ümbritsev keskkond, eesot
kus hoitakse au sees rahvakombeid, kus pööratakse üksteisele tähelepanu, kus tuntakse rõõmu ühisettevõtmistest, areneb kaasinimesi ja kultuuri mõistvaks. Läbi peretraditsioonide õpib ta hindama vanu rahvakombeid, austama seda, mis on läbi aegade olnud eestlastele püha. Õpib olema viisakas, teisi arvestav, vastutav. Lapsevanemate poolt loodud perekultuur hõlmab kõike traditsioonilist perekonnas. Läbi perekultuuri kujundatakse lapses õiged tõekspidamised, hoiakud ja väärtushinnangud. Läbi pere traditsioonide saab lapses kujundada positiivseid omadusi (Mõtsla 2003). 15 KOKKUVÕTE Kahjuks kõik pered ei täida oma osa nii hästi kui nad võinuksid. Lapsevanema roll tänapäeva ühiskonnas on muutunud keerulisemaks. Laste ja vanemate vahelistele suhetele avaldavad mõju nii vähene aeg kui ka vanemate ettevalmistus laste kasvatamiseks.
probleeme on vähem (nt vägivaldne vanem, alkoholism jne). Mida peaksid lapsed tegema, et nad saaksid kiiremin lahutusest üle: *aktsepteerima, et vanemad on nüüd lahus *ei tohi loota, et vanemad hakkavad millalgi jälle koos elama *laps peab enda tundma nii, et teda kuulatakse ära ja temaga arvestatakse * laps ei tohi end süüdi tunda , et vanemad lahku läksid, see pole kindlasti tema süü * lapsed peavad uskuma, et mõlemad vanemad armastavad neid sama palju kui enne *üks lapsevanem ei tohi lapse tundeid teise vanema vastu mõjutada . Loeng 11.11.17 Vaba aeg ja perekond. Põhilised pereteraapia koolkonnad ja mõned praktilised perekonna hindamise meetodid (genogramm, võrgustikukaart) Kaasaegse pere lisad: Naise karjääri ümber organiseerunud pere. Külalisabielu(viimased 20 aastat) (2 eraldi majapidamist). Pensionieas inimeste töötamine peres. Tasakaalu leidmine kahe vajaduse rahuldamise vahel: töö ja armastus. Teoreetilised
TALLINNA TEENINDUSKOOL Annika Mõisnik T11K ISIKSUSEKUJUNEMINE JA SOTSIALISEERUMINE Referaat Juhendaja: Kiis Mare Tallinn 2008 1 SISUKORD 1. Sisukord.............................................................. 2 2. Sissejuhatus ....................................................... 3 3. Inimvajadused .................................................... 4 4. Isiksusekujunemine lapse ja noorukieas ............ 5 5. Tundeelu areng Eriksoni järgi ............................ 5 6. Küpse inimese käsitlused ................................... 7 7. Sotsialiseerumine ............................................... 8 8. Sotsialiseerimise agendid ................................... 8 9. Kokkuvõte ......................................................... 11 10. Kasutatud kirjandus ........................
partneri poolt (Kultuuriliselt universaalne; kes esitab palve: kaasaegses peres naine, tradits mees; palvete esitamise viis on kultuuriti erinev; Lääne kultuuri naine ja ida kultuuri mees (Pakistan) esitab nõudmise ennast kehtestavalt; pakistani naine- mitteendkehtestav; selline käitumismudel kandub noorukitele ning mõjutab lähisuhteid peres, kui nooruk esitab nõude ja vanem tõmbub tagasi, siis nooruk on õnnetu peresuhetes ning see mõjutab nooruki suhteid peres destruktiivselt 4. Negatiivse ja positiivse interaktsiooni määr paarisuhetes- kui paar püsisuhtes ja rahulolevad siis 5:1 pos ja neg interaktsiooni vahekord, kui õnnetud siis 0,8:1 pos ja neg interaktsiooni vahekord probleemilahenduse diskussioonides. Tõrjutus romantilistes suhetes Tõrjutuse vormid paarisuhtes: 1. Vastamata armastus on emotsionaalselt raske mõlemale poolele- armastajale ja tõrjujale. Tavaline kogemus nii noorukieas kui ka täiskasvanuea algul.
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere Kolledž Õpetajakoolituse osakond ISA ROLL LAPSE KASVATAMISEL Koostaja: Nadezda Stefan Lektor: Tea Välk MA Rakvere 2015 SISUKORD SISUKORD...........................................................................................................2 1.TRADITSIOONILISE KASVATUSE MUUTUS..............................................4 2.ISA ROLL PEREKONNAS...............................................................................6 2.1.Isa ja ema rolli iseärasus..............................................................................7 3.ISAROLLI MUUTUMINE PEALE LAHUTUST............................................8 4.ISADUSE OLEMUS........................................................................................10 5.ERINEVAD „ISA-TÜÜBID“...........................................................................12 KOKKUVÕTE.........
Üllatus Ebakindlus Kergendus Üksildus, abitus, tõrjutus Hüljatus, kaotusetunne Ärevus, puutudes kokku armastuse, seotuse või abieluteemadega Usaldamatus (Vaher, 2008, 43,44) 1.1.3Laste mõtted, uskumused ja käitumuslikud reaktsioonid seoses lahutusega Lapsed võivad olla arvamusel, et teine vanem on ta hüljanud. Mõnikord aitab seda arvamust süvendada solvunud ja haiget saanud lapsevanem, kelle juurdest mindi ära, kui näiteks isal või emal tekkis uus suhe ja uus armastus. Mahajäetud vanema toetuseks hakkab laps teist vanemat süüdistama ja temast eemale hoidma, sest lapsed asuvad sageli nende arvates nõrgemat poolt kaitsma. Samuti võib lapsel olla arvamus, et ta peab valima vanemate vahel, ja polegi võimalik, et talle jääksid alles mõlemad vanemad. Lapse arusaamad elust on veel väga must-valged üks välistab teise. (Vaher, 2008, 44)
jonnist on suhteliselt raske kindlaks teha, kui valu põhjus on tõsine (haav) „Vaba inimene tahab ainult seda, mida ta võib, ja teeb seda mis temale meeldib.“(lk128) Oma noorema tütre valikute pealt võin väita, et alati ikka ei tea küll. Noor inimene on oma valikus nii elevil, et unustab lisaks plussidele miinused kokku lugeda. Hiljem ta oma valikus pettub, kahetseb ja muudab neid. Leian, et lapsevanem võiks olla suunavaks ja selgitavaks jõuks mõningatel juhtudel, et vältida valesid valikuid. Seda on raske teha aga alati võib proovida. Minu vanem tütar ütles kunagi mulle – „Ma tahan ise oma vigadest õppida!“ Mina kui lapsevanem olin ilmselt liiga jõuliselt püüdnud teda valikute tegemisel vigadest eemal hoida. Ausust hindan oma laste kasvatuse juures kõige rohkem, see on väga tähtis usalduslik alus. Russeau ei usu, et laps võiks ära õppida kaks keelt kuni 12a
lapse. 2000. aastal oli neid 1227. Lastekodudes on vanemliku hoolitsuseta lapsi 1200, see ei tähenda, et neil lastel vanemaid ei ole. Orbusid on neist vaid sadakond. Eestkostel või peres hooldamisel on 2940 last. (Malvet 2002: 27-28). 3. Toetused vanemliku hoolitsuseta lastele ja nende eestkostjatele Pensioniamet võib riiklike peretoetuste seadusest tulenevalt valla- või linnavalitsuse korralduse alusel peatada peretoetuse maksmise juhul,kui lapsevanem ei täida kohustust last kasvatada ja tema eest hoolitseda. Toetuste maksmist vanemale jätkatakse juhul, kui peatamise põhjused langevad ära. Toetuse maksmist jätkatakse võõrasvanemale või kasuvanemale või eestkostjale või perekonnas hooldajale juhul, kui laps saab uue perekonna. Kasuvanem on Eesti seadusandluses suur mõiste. Põhimõtteliselt piisab sellest, kui selles samas linna- või vallavalitsuse korralduses märkida, et laps kasvab
MÕJUTUSVAHENDID: 1) Hoiatus kirjalik hoiatus, vormistatakse kohapeal, rakendatakse neile, kellele komisjon iseenesest on juba meede. Kui kohapeal näha, et laps kardab, siis tõenäoliselt rakendatakse hoiatust. Kõige leebem meede. 2) Koolikorralduslikud mõjuvahendid 3) Spetsialisti juurde suunamine 4) Lepitamine 2 osapoole vahel kakluste korral 5) Kohustus elada vanema vm juures, asenduskodus rasked juhtumid, kus probleemid saavadki alguse sellest, et lapsevanem ei täida oma kohuseid 6) Üldkasulik töö 7) Käendus lapsel ei olnudki ühkti lähedast täiskasvanut, noosroopolitseinik võttsi enda käe alla 8) Noorte- või sotsiaalprogrammides v rehabilitatsiooniteenuses v ravikuurides osalemine 9) Kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli suunamine Tapa ja Kaagvere Lapse iseloomustamise hea aluspõhi tartu maavalitsue kodulehelt, alaealiste komisjoni alt : juhend. Lae arvutisse alla!
tema probleeme, ühe pereliikme probleem võib mõjutada perekonna teisi liikmeid. Kooselu vormid on aastasadade ja tuhandete jooksul muutunud, pidevalt arenenud. Üleminekud ühelt kooselu vormilt teisele pole olnud järsud. Seetõttu võib veel tänapäevalgi kohata iidseid kooselu viise. Rühmaabielud Rühmaabielud kuulusid matriarhaalse (emajärgse) kogukonna aega. Lapse päritolu isa järgi ei teatud. Ainus kindel lapsevanem oli ema. Lapse põlvnemist loeti emaliini pidi. Laste eest vastutajana ja nende kasvatajana oli naine ühiskonnas au sees. Matriarhaat tänapäeval Matriarhaati leidub ka tänapäeval. Näiteks väike musuo rahvas Lõuna-Hiinas, Lugu järve ääres. Naine juhib majapidamist, koos temaga elavad ta vennad ja lapsed. Mõisted nagu abielu, abikaasa, isa puuduvad. Mehed külastavad naisi öösiti, hommikul lähevad jälle oma kodudesse tagasi. Oma
probleeme, ühe pereliikme probleem võib mõjutada perekonna teisi liikmeid. Kooselu vormid on aastasadade ja tuhandete jooksul muutunud, pidevalt arenenud. Üleminekud ühelt kooselu vormilt teisele pole olnud järsud. Seetõttu võib veel tänapäevalgi kohata iidseid kooselu viise. Rühmaabielud Rühmaabielud kuulusid matriarhaalse (emajärgse) kogukonna aega. Lapse päritolu isa järgi ei teatud. Ainus kindel lapsevanem oli ema. Lapse põlvnemist loeti emaliini pidi. Laste eest vastutajana ja nende kasvatajana oli naine ühiskonnas au sees. Matriarhaat tänapäeval Matriarhaati leidub ka tänapäeval. Näiteks väike musuo rahvas Lõuna Hiinas, Lugu järve ääres. Naine juhib majapidamist, koos temaga elavad ta vennad ja lapsed. Mõisted nagu abielu, abikaasa, isa puuduvad. Mehed külastavad naisi öösiti, hommikul lähevad jälle oma kodudesse tagasi
..............................................12 KOKKUVÕTE.....................................................................................................................13 KASUTATUD ALLIKATE LOETELU...............................................................................16 2 SISSEJUHATUS Kõik inimesed tahavad, et nende elus oleks kõik hästi. Iga lapsevanem tahab oma lapsele parimat, iga õpetaja tahab, et tema õpilastel läheks koolis hästi, iga eriala spetsialist tahab, et tema tööd hinnataks ja väärtustataks. Kõigil on soovid ja unistused, kuid elus tuleb osata taluda ka tagasilööke ja pettumusi. Kui palju me ka ei sooviks, prooviks on elus nii tõusu kui mõõna perioode. Ei saa elada vaid naeratus näol, kui silmis on pisarad, me kõik oleme omamoodi elus saanud tunda raskeid hetki, probleeme, raskus tunnet hinges ja muid
globaalseid probleeme, tuleks neid lahendada ka üksikisiku tasandilt. Kvaliteetne perekond, kvaliteetne laps, kvaliteetne kasvatus ja haridus – sest lapsed on meie tulevik ning kui me soovime paremat ühiskonda ja paremat tulevikku meile kõigile, hakkab see meie lastest. Seega, lapsesaamine on äärmiselt vastutustundlik otsus. Nii üksikisiku kui ka globaalsel tasandil. Minu isiklik arvamus on ka see, et iga lapsevanem võiks olla küps, enne kui ta soovib luua uut elu. Küll aga, seda küpsust on veidi keeruline määratleda – millal on inimene küps? Kas lähtudes füsioloogilistest eripäradest või psühholoogilistest? Psühholoogiliselt küps lapsevanem on minu hinnangul see, kes on ise vastutustundlik, kellel on välja kujunenud väärtuste süsteem ning kes soovib oma väärtusi edasi anda järglastele. Need on väga
23 9 Campbell 1998, lk.21 ning teised pereliikmed. Järk-järgult hakkame otsima erinevaid suhteid väljastpooolt perekonda, rahuldamaks uusi vajadusi.10 Puberteediperioodil muutuvad sõbrad teismelisele väga tähtsaks. Sel ajal otsib laps kohta ja inimesi, kuhu kuuluda. Puberteedi ajal võivad emotsionaalse labiilsuse tõttu inimsuhted muutuda. Võivad toimuda tülliminekud endiste sõpradega või vanematega; võivad moodustuda uued suhted, mis ei leia heakskiitu endistelt sõpradelt ja/või vanematelt jne. Sotsiaalse ümberkohanemise käigus võivad moodustuda puberteediealiste noormeeste või tütarlaste kambad, kes võivad ka omavahel rivaalitseda, kaldudes vägivallale jm kuritegevusele.11 Sõpruskondade, nn. kampade tekkimisel on aluseks tarve sotsiaalse kontakti, ühise tegevuse ja põnevate elamuste järele.12 Kuna teismelisele on väga oluline nn. ,,karja kuulumine", võib tihti selline arvamus viia seltskondadesse, mis ei ole just parimaks eeskujuks. Sealt võivad
ainult enda suhtele ja enda vanemad ning õed-vennad jäävad tahaplaanile. Suhte areng ja abielu (7) lk 109 küsimused: 1. Mõnel maal on kombeks, et abiellujad esitavad abielu sõlmimisel enda kirjutatud tõotuse tulevasele abikaasale. Mida võiks niisuguses tõotuses lubada? 1. Tõotus peaks tulema enda südamest ja sellest, millest tõotaja ise suudab kinni pidada. Tavaliselt lubatakse olla koos nii heas kui halvas, lubatakse olla truu ja armastada kaaslast sellisena nagu ta on. 2. Millist tähtsust omavad pulmadega seotud rituaalid? Milliseid pulmadega seotud rituaale järgiksite teie enda pulmas? 2. Osades peredes on traditsioonid käinud põlvest põlve. Meil sellist asja ei ole. Aga mina järgiksin sellist rituaali, et peigmees ei tohi näha enne pulmi enda kaasat pulmakleidis. Mina istutaks veel pulmarongi sõidu vahepausil puu. Puudikimbu viskamine vallaliste naiste sekka ja sukapaela viskamine vallaliste meeste sekka. 3
Abort kas lahendus või mõrv? Kas abort on mõrv, sõltub sellest, mida mõrvaks pidada. Abort ehk raseduse katkestamine on loote eemaldamine emakaõõnest kirurgiliselt või ravimite manustamisel. Teadagi on iga rahvusriigi keskne funktsioon ja kohus kaitsta oma kodanike kõige kallimat vara, milleks osutub elu. Iga inimese elu algab viljastumise hetkel, on esile kutsutud abort on lahendus või vabandus soovimatu loote alanud elu lõpemine. Abort on iga inimese jaoks väga isiklik teema ja kõigil on õigus erinevale arvamusele. Abordi kohta on mitmeid arvamusi. Kolm kõige levinumat on et: abort on täiesti vastuvõetamatu, abort on legaalne ja normaalne, abort on aktsepteeritav, kuid isiklikult seda ei teeks. Tänapäeva Eesti ühiskonnas on abort väga laialdaselt levinud probleem, kuid siiski suur tabu, millest ei tohiks nagu kusagil rääkida. Probleem seisneb selles, et on inimesi, kes siiralt usuvad, et hinge olemas ei ole. Iga naine tea
KASVATUSE KLASSIKA ---------------------- Maie Tuulik Tallinn 2010 SISUKORD Saateks 1. Mis on must kasvatus? 2. Miks on kasvatus oluline? 3. Mis on kasvatuse mehhanism? 4. Missugused on kasvatuse eesmärgid? 5. Kas jutt indigolastest on bluff? 6. Miks on eneseteadvuseni nii pikk arengutee? 7. Kas laps on täiskasvanule võrdne partner? 8. Kas laps peab sõna kuulama? 9. Miks on harjumused vajalikud? 10. Mis vägi on memme musil? 11. Mis värvi on armastus ? 12. Milles on kiituse imeline jõud? 13. Kas last tohib karistada? 14. Miks tuleb last vabadusele juhtida? 15. Mis on kõlbeline enesetunnetus? 16. Miks on vaja leida kesktee? 17. Miks Peeter Põllu kasvatusõpetus ei vanane? Lõpetuseks Viiteallikad SAATEKS Meie raamaturiiulid on täis
Vastavalt geneetilisele programmile arenevad enne sünnitust need närvisüsteemiosad, mille vahetuks ülesandeks on kindlustada lapse eluks ja hinges püsimiseks vältimatud toimingud, need mida läheb vaja vahetult sündimise järel. Ülejäänud ajurakud on veel tegevuseta, kuid siiski valmis uute mõjutuste vastuvõtmiseks. Väljastpoolt tulevaid signaale võtab laps vastu kõikvõimalike haistmismeeltega. Siin kohal on oluline roll emal, et ta oleks esimene kes lapsega kontakti astuks. Geenid tekitavad ainult peamisi ühendusi, neid mis on eluks hädavajalikud. Ümbruskonnast tulenevad signaalid edendavad aga uute tegevuste arengut. Selleks, et emal tekiks lapsega imepärane suhe peaks heade ärritajate hulka kuuluma : piisavalt pikalt kestev imetamine, see loob erilise sideme imiku ja ema vahel, sest nii saab ta olla kontaktis emaga ja vahetada õrnasid pilke. Hellitavaid puudutusi, musisid ning rääkides sooja hääletooni. Kindlasti peaks
halvendada sõbra arvamust iseendast. Nali võib olla solvav. Teise inimese eripära pidev esiletõstmine pole talle meeldiv. Teise vigadest avalikult rääkides solvad sa teda üsna kindlalt. Ka siis, kui teine kaasa naerab, võis ta hinges haiget saada. Igaüks ei julge enda eest seista. Sinu käitumisel ja kommentaaridel võib olla suurem mõju, kui arvata oskad. Kuulujuttude levitamine alandab nii sind ennast kui kaaslast. Kuidas kujuneb lapse mina-pilt? Laps tuleb siia maailma teadmata, kes ta on. Ta hakkab koguma infot nii enese kui maailma kohta oma elu esimestest hetkedest alates. Lapse minapildi kujundamise esimeseks allikaks on teda ümbritsevate ja tema eest hoolitsevate täiskasvanute suhtumine (teod ja käitumine) temasse. Täiskasvanud peegeldavad oma suhtumist lapsesse. Kui nende suhtumine on tähelepanelik, turvaline, armastav jne, hakkab laps end väärtustatuna tundma.
võtta seda suhet täiskasvanu tasandil. Ka varajses lapsepõlves kogetud hülgamishirm suurendab truudusetust: tekkib emotsinaale püüd ,ennetada' partneri kõrvalehüpet iseenda omaga. Selleks , et paarisuhe võiks elada ja areneda, vajame oma abikaasale lisaks ka teisi inimsuhteid ja sõprust vastassugupoolega. Abielus peaks kindlasti säilima ka teatud privaatsus: kirjad, päevikud, harrastused, sõbrad. 3.Laps perekriisi ajal Lapse ja nooruki elus on mitmesuguseid kriise, Kasvamine ja areng võib tekitada nn arengukriisi. Kui lapse areng kriitlistel arenguperioodidel ühel või teisel põhjusel pidurdub võib see põhjustada hilisemaid probleeme ja toimetulekut elus üldse.Lapse jaoks võib kriisi tekitada ka kõige lihtsamad asjasd nagu näiteks lasteaeda või kooli minek, nooruki jaoks aga võib üle jõu käia kooli lõpetamine, tööle minek või siis kodust lahkumine. Traumaatilised kriisid on
suhet täiskasvanu tasandil. Ka varajses lapsepõlves kogetud hülgamishirm suurendab truudusetust: tekkib emotsinaale püüd ‚ennetada’ partneri kõrvalehüpet iseenda omaga. Selleks , et paarisuhe võiks elada ja areneda, vajame oma abikaasale lisaks ka teisi inimsuhteid ja sõprust vastassugupoolega. Abielus peaks kindlasti säilima ka teatud privaatsus: kirjad, päevikud, harrastused, sõbrad. Laps perekriisi ajal. Lapse ja nooruki elus on mitmesuguseid kriise, Kasvamine ja areng võib tekitada nn arengukriisi. Kui lapse areng kriitlistel arenguperioodidel ühel või teisel põhjusel pidurdub võib see põhjustada hilisemaid probleeme ja toimetulekut elus üldse.Lapse jaoks võib kriisi tekitada ka kõige lihtsamad asjasd nagu näiteks lasteaeda või kooli minek, nooruki jaoks aga võib üle jõu käia kooli lõpetamine, tööle minek või siis kodust lahkumine. Traumaatilised kriisid on ootamatud, erandlike
suhet täiskasvanu tasandil. Ka varajses lapsepõlves kogetud hülgamishirm suurendab truudusetust: tekkib emotsinaale püüd ,ennetada' partneri kõrvalehüpet iseenda omaga. Selleks , et paarisuhe võiks elada ja areneda, vajame oma abikaasale lisaks ka teisi inimsuhteid ja sõprust vastassugupoolega. Abielus peaks kindlasti säilima ka teatud privaatsus: kirjad, päevikud, harrastused, sõbrad. Laps perekriisi ajal. Lapse ja nooruki elus on mitmesuguseid kriise, Kasvamine ja areng võib tekitada nn arengukriisi. Kui lapse areng kriitlistel arenguperioodidel ühel või teisel põhjusel pidurdub võib see põhjustada hilisemaid probleeme ja toimetulekut elus üldse.Lapse jaoks võib kriisi tekitada ka kõige lihtsamad asjasd nagu näiteks lasteaeda või kooli minek, nooruki jaoks aga võib üle jõu käia kooli lõpetamine, tööle minek või siis kodust lahkumine. Traumaatilised kriisid on ootamatud, erandlike
saama aru kuidas ühiskond funktsioneerib ja milline käitumine on aktsepteeritav, tagab toimetuleku. Lapse suunamine ja kontrolli all hoidmine toimub kaudselt. Laps tunneb end vabana, ka vanemaga koos tegutsedes jäetakse lapsele mulje, et just tema suunab asjade kulgu. Laps peab kõik ise ära proovima, areng ja õppimine toetub lapse kogemustele. Selle aluseks on lapse ja vanema vaheline sügav usaldus. See tekib ainult siis kui lapsevanem pühendab lapsele enda aega ja on suure kõrvana olemas kui vaja. Vabakasvatuse tugevaks küljeks saabki lugeda inimese otsustusvõime ja iseseisvumise arengut. Usalduslikud suhted vanematega ning vabadus ise enda elu juhtida läbimõeldud – see loob eelduse, et vabakasvatusega noorest sirgub kord edukas inimene.Vabakasvatus kogus Eestis laiemat kõlapinda 1990ndatel, mil nii koolis kui paljudes peredes võeti eeskuju skandinaavialikust vabakasvatusest. Minu
Tallinna Ülikool Ühiskonnateaduse Instituut Lapsevanemate õigused ja kohustused Analüüs Õppejõud: Anne Rähn IMENA Tallinn 2016 Sissejuhatus Lapsevanema roll kõige pikaajalisem roll kogu inimese elus üldse. Laste esmased abistajad on nende vanemad, sellepärast on väga oluline teada, missugused on lapsevanemate õigused ja kohustused lapse ees ning tulevikus neid mitte rikkuda. Meie töö eesmärgiks on uurida mis on vanemlus, millised on vanemluse liigid ning lapsevanemate õigused ja kohustused nii kooselus kui ka peale lahutust. Vanemlus
Enamasti on inimeste mentalisatsioonivõime madal tuleb rääkida. Ootusi, mis partneritel teineteise suhtes on, on palju, sh eeldatakse, et teine teab, mis minu peas toimub. Reeglina pole sellele juurdepääsu tuleb rääkida Samuti eeldatakse midagi teise kohta lähtuvalt omaenda punktuatsioonist (nt naine arvab, et mees peaks teadma, et talle meeldib, kui talle lilli kingitakse. Kui ei tee nii, pole õige mees tülid) – tegelikult näeme vaid teise inimese mõtete peegeldusi tema käitumises tuleb rääkida! - Tõe monopoliseerimine (reeglina arvatakse, et on olemas üks ja ainus tõde; seda esitab
annaabi.ee 
