Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kirjalike tööde vormistamine". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
viidatud, laused, väited, tabelite, praktikum, ruutvõrrand, hiire, sigrid, jooniste, praktikumi, araabia, sõnaraamat, tabelid, kolledz, osakond, vormistamisel, rooma, numbreid, viite, peatükid, joonas, mariann, egon, õppekava, sugupuu, ctrl, pank, juhendaja, üliõpilase, toetav, abimaterjalina, uurimisülesanded, eelpool, grammatiliselt, neljaksSee on uurimistöö koostamise juures kõige mahukam ja aeganõudvam töö ning vastava oskuse omandamine ja arendamine ongi uurimistöö üks peamisi eesmärke. Kui õpilase poolt valitud uurimistöö teema eeldab uuringute teostamist, tuleb koostöös juhendajaga valida metoodika. · Andmete kogumiseks kasutatakse vaatlust, eksperimenti või küsitlust. · Andmete töötlemisel keskendutakse keskmisele, hälvetele või korrelatsioonile ning saadud tulemused esitatakse tabelite ja diagrammidena. · Saadud tulemuste lahtimõtestamiseks kasutatakse võrdlust, sünteesi, analüüsi või üldistust. 5 · Tulemuste esitamisel tuuakse esile need järeldused, mis lisavad uut, võrreldes varasemate uurimustega. 6 Töö ülesehitus ja koostamine
Kuna igasse tabelisse koondatud andmed võimaldavad teha väga erinevaid järeldusi, siis peab töö koostaja (pretendent) igal juhul tekstis (verbaalselt) esitama selle mõtte või seisukoha, mida tabelist kõnealuses kontekstis „on näha”. Tabelid pealkirjastatakse ning nummerdatakse araabia numbritega. Kui tabeleid on vähem kui 10 tk siis toimub ühtne, tööd läbiv nummerdamine. Suurema arvu puhul nummerdatakse peatükkide lõikes: nt Tabel 1.1, Tabel 1.2, Tabel 2.1 jne. Tabelite nummerdamisel on esikohal peatüki number ja teisel kohal tema järjekorranumber peatükis. Kui töös kasutatakse kirjandusest ülekantud tabeleid siis tuleb viidata ka kirjanduse allikale. Tabel 2.1 on näide tabeli esitamise kohta lõputöös. 3 Tabel 2.1 Raketise-, sarruse- ja betoonitööde ajanormid Ajanorm
mõttekriipsuga. Kui loetelu koosneb üksikutest sõnadest või sõnaühenditest, siis kirjutatakse loetelu punktid üksteise järele ja eraldatakse komaga. Järjekorda võib tähistada numbrite või tähtedega, mille järel ümarsulg. Näiteks: Valmistamise järgi eristatakse: 1) valmistooteid, 2) pooltooteid, 3) lõpetamata toodangut. Või: Valmistamise järgi eristatakse: a) valmistooteid, b) pooltooteid, c) lõpetamata toodangut. Kui loetelu sisuks on pikemad sõnaühendid või laused (milles esineb ka koma, sulud jms), siis võib need kirjutada üksteise järele või alustada igat punkti uuelt realt. Numbri või tähe järel on ümarsulg, alustatakse väiketähega ja loetelu osad eraldatakse üksteisest semikooloniga. Näiteks: Kui kasvõi üks loetelu osadest koosneb kahest lausest, siis asendatakse sulg järjekorranumbri järel punktiga ja alustatakse suure tähega. Kui mõni loetelu sisaldab omakorda loetelu, siis tähistatakse üldisema loetelu punktide järjekorda
mõttekriipsuga. Kui loetelu koosneb üksikutest sõnadest või sõnaühenditest, siis kirjutatakse loetelu punktid üksteise järele ja eraldatakse komaga. Järjekorda võib tähistada numbrite või tähtedega, mille järel ümarsulg. Näiteks: Valmistamise järgi eristatakse: 1) valmistooteid, 2) pooltooteid, 3) lõpetamata toodangut. Või: Valmistamise järgi eristatakse: a) valmistooteid, b) pooltooteid, c) lõpetamata toodangut. Kui loetelu sisuks on pikemad sõnaühendid või laused (milles esineb ka koma, sulud jms), siis võib need kirjutada üksteise järele või alustada igat punkti uuelt realt. 5 Numbri või tähe järel on ümarsulg, alustatakse väiketähega ja loetelu osad eraldatakse üksteisest semikooloniga. Näiteks: Kui kasvõi üks loetelu osadest koosneb kahest lausest, siis asendatakse sulg järjekorranumbri järel punktiga ja alustatakse suure tähega
Kokkuvõttes võib osutada antud valdkonna lahendamist vajavatele küsimustele. Sissejuhatus ja kokkuvõte peavad olema esitatud nii, et kõrvalseisja saaks neid lugedes ülevaate töö probleemidest, üldisest arutluskäigust ja tulemustest ilma põhiteksti lugemata. Kokkuvõtte maht ei ületa 1/10 töö mahust. 2.1.6 Kasutatud allikad Töö lõpus asuv kasutatud allikate loetelu (vt Lisa 2) peab sisaldama kõiki töös kasutatud allik- materjale. Loetelus peavad olema viidatud allikate andmed nii, et viitekirja andmete põhjal oleks võimalik allikat tuvastada. Kasutatud teosed loetletakse autorite perekonnanimede tähes- tikulises järjekorras. Autori nime puudumisel pealkirja esimese sõna järgi. Esmalt ladinatähesti- kuline (nii eesti- kui võõrkeelne) ja seejärel slaavitähestikuline kirjandus. Ühe autori mitu tööd reastatakse ilmumisaastate järgi alustades viimati ilmunust. Mitme autori puhul tuuakse ainult
Lõputöös on sissejuhatus, tavaliselt 2–3 peatükki ja kokkuvõte. Et töö peab olema terviklik, selge ja loogiline, siis mõeldakse täpselt läbi peatükid, nende alajaotused, järjestus ja pealkirjad. Jälgida tuleb, et kogu töö vastaks teemale, et töö osad (peatükid) arendaksid teemat ja vastaksid pealkirjadele, mis peavad olema selgelt ja täpselt sõnastatud. Samuti tuleb pärast materjaliga tutvumist fikseerida uurimistöö hüpoteesid ehk väited, mille paikapidavust tahetakse uurimusega tõestada või ümber lükata. Uurimus eeldab uudsust, mitte tuntud faktide ja järelduste kordamist ja seepärast tuleb põhjalikult läbi mõelda, mida uut on uurimistöö autoril käsitletava teema kohta öelda, missuguse vaatenurga alt ta teemale läheneb ja kas ta saab tööga midagi tõestada või ümber lükata ning kellele on see töö suunatud.
............................................ Uurimusliku töö koostamise etapid............................................................................................................... 6. Töö põhiosad ja nende vormistamise nõuded................................................................................................ 7. Viitamine (e. allikate näitamine) ja bibliograafilised kirjed........................................................................... 8. Tabelite ja jooniste vormistamine.................................................................................................................. 9. Soovitusi vormistamiseks............................................................................................................................... 10. Ettevalmistus töö avalikuks tutvustuseks, kaitsmiseks................................................................................ 10.1. Esinemise struktuur:.........................
.................................................................................................. 17 5. UURIMISTÖÖ JA PRAKTILISE TÖÖ VORMISTAMINE .................................................. 18 5.1. Üldnõuded ............................................................................................................................. 18 5.2. Uurimistöö ja praktilise töö keeleline vormistamine ............................................................ 19 3.3. Tabelite ja jooniste vormistamine ......................................................................................... 20 5.4 Viitamine ................................................................................................................................ 21 5.5. Kasutatud kirjanduse loetelu vormistamine .......................................................................... 21
Kokkuvõttes esitatakse töö tulemused ja järeldused, mis peaksid loogiliselt välja kasvama töö põhiosast. Kokkuvõttes ei esitata uut infot, millest töös enne juttu ei ole olnud. Järeldusi sõnastades ei ole soovitav neid esitada täpselt nii nagu töö põhiosas. Tuleb keskenduda sellele, mis on tekstis oluline. Seejuures tuleb väljenduda selgelt ja kokkuvõtvalt. Kasutatud kirjandusallikad Kõik kirjutised ja muud allikad, millele töös on viidatud, peavad olema esitatud algallikate loetelus. Lisaks raamatutele ja artiklitele tuleb viidata ka internetimaterjalidele, arhiivimaterjalidele vms. Viited rühmitatakse alljärgnevalt: Raamatud Autor(id). ilmumisaasta. Pealkiri. (Ilmumiskoht:).Kirjastus. Ehala, Martin. 2000. Kirjutamise kunst. Tallinn: Künnimees. Hage, Maaja. 2003. Teksti- ja kõneõpetus. Tallinn: Koolibri. Artiklid Autor(id). Artikli pealkiri. Ajalehe või ajakirja pealkiri, ajalehe ilmumise kuupäev või
............................................ 4 Uurimusliku töö koostamise etapid ........................................................................................................... 5 6. Töö põhiosad ja nende vormistamise nõuded. ............................................................................................ 6 7. Viitamine (e. allikate näitamine) ja bibliograafilised kirjed. ...................................................................... 8 8. Tabelite ja jooniste vormistamine. ............................................................................................................ 10 9. Soovitusi vormistamiseks. ........................................................................................................................ 10 10. Ettevalmistus töö avalikuks tutvustuseks, kaitsmiseks. .......................................................................... 11 10.1. Esinemise struktuur: ............................
Edasi tuleb kirjutada töö eesmärk. Teema arenduses lähtutakse püstitatud probleemist ja eesmärgist. Teiste autorite kasutatud materjalile tuleb tekstis viidata. Kokkuvõtvas osas tuuakse esile olulisem. Kokkuvõtvas osas ei tohi tuua mingeid uusi väiteid ega muud uut infot. Kasutatud kirjanduse loetelu. Koostatakse siis, kui essee kirjutamisel on kasutatud kirjandusallikaid. Loetellu kantakse ainult need allikad, milledele on tekstis viidatud. Heale esseele omaseid tunnusjooni: Teemas käsitletud nähtust on oluliselt piiritletud. Kirjutaja tunneb käsitletavat teemat, ega kopeeri teiste mõtteid. Sisu vastab pealkirjale. Essee ülesehitus on loogiline ja teksti osad on omavahel seotud. 12 Tekst on hästi mõistetav, sisaldab väiteid ja seisukohti. Sõnastus on täpne ja tabav.
Kuna igasse tabelisse koondatud andmed võimaldavad teha väga erinevaid järeldusi, siis peab töö koostaja (pretendent) igal juhul tekstis (verbaalselt) esitama selle mõtte või seisukoha, mida tabelist kõnealuses kontekstis ,,on näha". Tabelid pealkirjastatakse ning nummerdatakse araabia numbritega. Kui tabeleid on vähem kui 10 tk siis toimub ühtne, tööd läbiv nummerdamine. Suurema arvu puhul nummerdatakse peatükkide lõikes: nt Tabel 1.1, Tabel 1.2, Tabel 2.1 jne. Tabelite nummerdamisel on esikohal peatüki number ja teisel kohal tema järjekorranumber peatükis. Kui töös kasutatakse kirjandusest ülekantud tabeleid siis tuleb viidata ka kirjanduse allikale. Tabel 2.1 on näide tabeli esitamise kohta lõputöös. Tabel 2.1 Raketise-, sarruse- ja betoonitööde ajanormid Töö nimetus Ühik Ajanorm 3
järeldustest. Hea resümee on süntees sissejuhatusest ja kokkuvõttest. Resümee kirjutamisel tuleks pöörata erilist tähelepanu terminoloogilisele täpsusele, st jälgida terminite tõlkimisel nende tegelikku vastavust oskussõnadele teises keeles. Resümee koosneb kolmest andmelõigust: tiitelandmeist, 5–15 võtmesõnast ja resümee tekstist. 2.4.8. Kasutatud allikad Kasutatud allikate loetelu peab sisaldama kõiki töö käigus viidatud allikaid. Kasutatud allikad järjestatakse tähestikuliselt autorite perekonnanimede alusel. Kui allikal autor puudub, reastatakse see loetelus pealkirja järgi. 2.4.9. Lisad Lisad pealkirjastatakse ja nummerdatakse araabia numbritega. Lisadena esitatakse täiendav ja selgitav materjal: 1) eksperimendis kasutatud vahendid ja materjalid; 2) vaatlusprotokollid; 3) töös toodud jooniste koostamise algandmed; 4) tabelid; 5) eeskirjad; 6) küsimustikud; 7) testid;
- Üldiselt ei esitata avaldatud materjale neile viidatakse tekstis ja need saab allika- kirjete järgi välja otsida. - Kui see on teksti mõistmiseks hädavajalik, siis võib esitada mõnest dokumendist väljavõtte. Kõige sagedamini esitatakse lisadena: 6 - küsitluslehed, ankeedid; - testid; - eksperimendis kasutatud vahendid ja materjalid; - töös toodud jooniste koostamise algandmed; - tabelid; - matemaatilised abivalemid; - eeskirjad; - fotod; - õpilastööde näidised. Lisad pealkirjastatakse ja nummerdatakse (kui lisasid on rohkem kui üks) araabia numbritega (Lisa 1, Lisa 2, Lisa 2.1). Lisade lehekülgi ei nummerdata. Sisukorras tuuakse ära lisade pealkirjad ning iga lisa alguslehekülg. 2.4 Keel ja grammatika Tekst peab olema asjalik, ladus, kergesti mõistetav ja ühetähenduslik. Hoiduda tuleks
aasta vahele. Tiitellehel sõnu ei poolitata. Tiitellehel (vt Lisa 1) on tekst kirjastiilis Arial Helvetica või Times New Roman ning paksus kirjas. Tiitellehe kõik elemendid paigutatakse rea keskele, v.a. juhendaja või õpetaja nimi, mis on joondatud paremale. Sõna Juhendaja või Õpetaja järel koolonit ei panda. Lõputööde tiitellehe pöördele kirjutatakse autori kinnitus, et töö on iseseisvalt koostatud ja töös kasutatud allikatele on korrektselt viidatud (vt Lisa 2) 1.3. Sisukord Sisukord annab ülevaate töö ülesehitusest ja aitab lugejal leida teda huvitavat osa. Sisukorras tuleb esitada kõik töö alljaotused täpses vastavuses töös toodud pealkirjade ja leheküljenumbritega, millelt algab vastav alljaotis (näidis Lisa 3). Sisukord asub tiitellehe järel ning on koostatud programmi abil. (Office 2003: LisaV Lisa ViideRegister, iide Register, sisukord ja loendidSisukord loendid Sisukord;
Samuti annab uurija siin hinnangu oma töö usaldusväärsusele, vajadusel kirjeldades tulemuste usaldatavust ja analüüsides võimalikke vigu. Ka antakse siin üldhinnang sellele, mil määral õnnestus leida püstitatud küsimustele vastuseid ning millised võiksid olla käsitletud probleemi edasise uurimise teed. Kui uurimistöö käigus saadud tulemusi saab kasutada praktikas, siis osutatakse ka nendele võimalustele. Töö lõpus esitatakse loetelu kõigist töös viidatud materjalidest. Allikate loetelu ei arvata töö mahu sisse. Lisades esitatakse abimaterjalid ja andmed, mis on vajalikud töös käsitletud seisukohtade kinnitamiseks ja illustreerimiseks, kuid oma mahu või sisu poolest häiriksid töö jälgitavust tekstis (nt küsimustikud, suuremahulised tabelid vms). Lisad numereeritakse ja pealkirjastatakse (läbivalt suurtähtedega). Iga lisa alustatakse uuelt lehelt. Lisade
rida), kus tuuakse andmed töö mahu, keele, illustratsioonide arvu, käsutatud kirjanduse ja allikate nimetuste arvu kohta; tutvustatakse töö eesmärki, uurimisobjekti, käsutatud metoodikat, töö tulemusi ja nende uudsust. 5. Sisukord Sisukorras antakse töö alajaotuste täielikud pealkirjad koos vastavate leheküljenumbritega. Sisukorras ja töös ei nummerdata resümeed, sissejuhatust, kokkuvõtet, käsutatud kirjanduse loetelu, registreid, lühendite, tabelite ja jooniste loetelu ning lisa. Sisukorras esitatakse lisade numbrid ja pealkirjad. Sisukord koostatakse automaatselt, kui pealkirjad on vormistatud Headinding-stiilis Kursor viiakse sisukorrale vastavasse kohta ja valitakse InsertReferenceIndeks and Tables...Table of Contents või InsertIndeks and Tables...Table of Contents Avanevas dialoogiaknas antakse käsud sisukorra vormistamiseks: näidata lehenumbrid (Show Page
Sisukord koosneb referaadi jaotiste (peatükid, alajaotused, punktid) pealkirjadest ja leheküljenumbritest. Sisukorras antakse ainult peatükkide alguse leheküljenumbrid ning lühendit lk ei lisata. Pealkirjade sõnastus sisukorras peab vastama nende sõnastusele referaadis, samuti ei tohi muuta süsteemitähiseid. Sisukord paikneb alati tiitellehe järel. Sisukorras ja töös ei nummerdata sissejuhatust, kokkuvõtet, kasutatud kirjanduse loetelu, lühendite, tabelite ja jooniste loetelu ning lisasid. Sisukorras esitatakse lisade numbrid ja pealkirjad. Sisukord moodustatakse automaatselt ( vt Lisa 2). 8 3.1.3 Sissejuhatus Selles põhjendatakse teema valikut, aktuaalsust ja uudsust ning antakse ülevaade probleemi senisest käsitlusest. Samuti tuuakse välja materjali kättesaadavus ning objektiivsus. Seejärel sõnastatakse töö eesmärk.. Tutvustatakse töö ülesehitust (peatükkideks liigendamist).
tekstilõigu, mis ei sisalda teema arendust. Kõik pealkirjad peavad olema lühikesed, lakoonilised ja vastama sisule, pealkirjaks ei sobi küsi- ega hüüdlaused. Sõnade poolitamine pealkirjas ei ole soovitatav. 3.1.3. Loetelud Kui loetelu koosneb üksikutest sõnadest või lühikestest fraasidest, kirjutatakse loetelu punktid üksteise järele ja eraldatakse komaga. Näide: Tootmisprotsessi sisendid on töö, kapital, maa. Kui loetelu punktideks on laused, siis võib need kirjutada üksteise järele või alustada iga lauset uuelt realt. Loetelus kasutatakse nummerdamist tavaliselt siis, kui on oluline nende järjekord või arv, kui tekstis mõnele neist viidatakse või kui loetelu punktid koosnevad mitmest lausest. Numbri või tähe järel on ümarsulg, alustatakse väiketähega ja laused eraldatakse üksteisest semikooloniga. Näide: Riskid, millega tuleb ettevõtjal arvestada: 1) teiste mööblipoodide turuletulek;
on piisavalt materjali. Allikmaterjalidena võib kasutada monograafiaid, artiklite 10 kogumikke, teaduslikke ajakirju, internetis olevaid andmebaase jne. Kirjanduse valikul on soovitatav kasutada uuemaid väljaandeid. Uurimistöös kasutatakse vaid autoriteetseid allikaid. Näiteks Vikipeedia, Annaabi ja Miksike ei ole uurimistöö jaoks piisavalt usaldusväärsed allikad. Kasutatud kirjanduses esitatakse ainult töös viidatud allikad. Ühtki uurimust ei ole võimalik kirjutada kui pole kasutatud lisamaterjale, nagu ajalooürikuid, kirju, fotosid, raamatuid, artikleid, vaatlusandmeid, ankeetküsitluse vastuseid, suulisi mälestusi, intervjuusid jms. Mida rohkem erinevaid materjale töö käigus on läbi töötatud, seda suurema väärtuse uurimus omandab. Tsitaat on sõnasõnaline väljavõte mingist tekstist ja peab vastama originaalile sõnastuse, ortograafia, kirjavahemärkide ja eristuskirjade (nt
............. 19 7.1.Üldnõuded uurimistöö vormistamisel........................................................................... 19 7.2.Uurimistöö keeleline vormistus.................................................................................... 20 2 7.3.Viitamine...................................................................................................................... 21 7.4.Tabelite ja jooniste vormistamine................................................................................. 23 7.5.Kasutatud kirjanduse loetelu vormistamine.................................................................. 24 8.ÕPILASTE JUHENDAMINE UURIMUSLIKU TEGEVUSE AJAL........................................ 28 9.UURIMISTÖÖ RETSENSEERIMINE................................................................................. 30 10.UURIMISTÖÖ KAITSMINE................................................
V Kokkuvõte on vastus sissejuhatus püstitatud probleemile (hea kokkuvõte võimaldab lugejal põhiteksti vahele jättes ikkagi aru saada, mida töös on käsitletud): lühidalt ja süstematiseeritult esitatakse kõige olulisemad järeldused, milleni töö käigus jõuti. Samuti kirjeldatakse ka tekkinud ja edaspidist uurimist vajavaid probleeme, kuid uusi andmeid enam ei esitata. VI Kasutatud materjalide loetelu peab sisaldama kõiki allikaid, mida antud töö käigus kasutati ja millele on viidatud. Kasutatud allikate ja kirjanduse loetelu põhjal saab asjatundja otsustada kuivõrd pädev on töö autor antud temaatikas ja kas selles ka midagi uut võib leida. 3 Kui on kasutatud mitut liiki allikaid, tuleks need ka vastavalt eristada: 1.kirjalikud allikad (arhiivimaterjalid, käsikirjalised materjalid, kirjavahetus, perioodika, internet); 2. suulised allikad (mälestused, intervjuud, video- ja audiomaterjalid) 3
väldi võõrsõnadega liialdamist; hoidu võõrkeele liigsest mõjust; väldi sõnakordusi ja kasuta rikkalikumat sõnavara; kirjuta nii lühidalt kui võimalik ja nii pikalt kui vajalik; väldi slängi, ajakirjanduslike, populistlike, käibe- ja poeetiliste fraaside kasutamist; mitte eksida keeleloogika vastu. Akadeemilisele tööle on iseloomulik ka terminite ja muude eriala keelendite sisaldumine sõnavaras ning arvude, valemite, tabelite, arvjooniste ja muu taolise ulatuslik kasutamine. 1. Üldnõuded Kõik kirjalikud tööd trükitakse valge kirjutuspaberi ühele poolele (formaat A4), kasutades arvutil vormistamisel kirjatüüpe Times New Roman või Arial, tähesuurusega 12 punkti ja reavahega 1,5. Töö esitatakse köidetud kujul. Täiskirjutatud lehekülje üla- ja alaservale jäetakse vaba ruumi 2,5 cm, vasakule 3 cm ja paremale 2,5 cm. Tekst kujundatakse nii, et ka lehekülje parempoolne serv jääb sirgeks. Kui
süsteemsus, selgus, kriitilisus, selektiivsus, minimaalsus. Uudsus ja aktuaalsus Teadustöö tähtsaimaks peetav kriteerium tähendab, et iga töö peab sisaldama midagi uut ja esmakordset, mida varasemates töödes pole esitatud. Objektiivsus Autor peab käsitletavasse teemasse suhtuma võimalikult erapooletult, tegema järeldusi vastavalt kogutud andmestikule ja mitte laskma end mõjutada üldlevinud arusaamadest, kui need pole kooskõlas saadud tulemustega. Tõestatavus Kõik esitatud väited peavad olema argumenteeritud ja toetuma faktidele. Subjektiivseid arvamusi ei saa esitada teaduslike väidetena. Süsteemsus Teaduslikuks saab pidada ainult niisugust käsitlust, milles eri väited ja argumendid on ühendatud üheks vastuoludeta tervikuks e süsteemiks. Selgus Töö tuleb üles ehitada ja kirja panna nii, et sisu oleks üheselt arusaadav. Kõik vajalikud mõisted tuleb defineerida ja kasutada neid alati samas tähenduses. Tuleb
üksikutest sõnadest või sõnaühenditest, siis kirjutatakse loetelu punktid üksteise järele ja eraldatakse komaga. Loomeprotsessis eristatakse seitset astet: 1) ettevalmistus, 2) inkubatsioon, 3) ilmumine, 4) viimistlemine, 5) hindamine, 6) nautimine, 7) puhkamine. Või Loomeprotsessis eristatakse seitset astet: a) ettevalmistus, b) inkubatsioon, c) ilmumine, d) viimistlemine, e) hindamine, f) nautimine, g) puhkamine. Kui loetelus on pikemad sõnaühendid või laused, milles esineb koma, sulud jms, siis võib need kirjutada üksteise alla eraldi ridadena, eraldades üksteisest semikooloniga. Loetelu punkti järjenumbri või tähe järel on ümarsulg. Loetelu punkti alustatakse väiketähega. Küsitlusele esitatakse rida nõudeid: 1) küsimused on sihipärased, mitte juhuslikud; 2) küsimused peavad olema arusaadavad kõigile küsitletavatele; 3) küsimus eeldab üheselt hinnatavat vastust;
Abiks on ka Martin Ehala tekstiõpetuse õpik "Kirjutamise kunst", milles on omaette peatükk teadustekstide kohta. Muu hulgas kirjutab autor, kuidas koguda uurimistööks materjali ning annab ülevaate teadusteksti keelekasutusest. 3 TEADUSTÖÖLE ESITATAVAID NÕUDEID Töö peab esitama midagi uut ja esmakordset (uurimuse puhul). Autor peab olema töös erapooletu, väited peavad põhinema faktidel. Lugeja peab saama autori väiteid kontrollida, seepärast peab teiste autorite seisukohad olema viidatud täpselt. Arutlus, arvutused ja terminid peavad olema täpsed, loogilised, tekst üheselt mõistetav. Uurimuse sisu peab olema mõistetav kõigile, mitte ainult valdkonna spetsialistile. Teiste autorite seisukohtadesse, samuti enda arvamusse peab suhtuma kriitiliselt. KIRJUTAMISE STIILIST Uurimistöö keel on täpne ja selge, vältida tuleb emotsionaalsust
Kokkuvõttes ei püstitata uusi probleeme, ei esitata seisukohti ega järeldusi küsimustes, mida töö varasemates osades pole käsitletud. Kokkuvõttes ei viidata kirjandusallikatele ega esitata teistelt autoritelt pärinevaid seisukohti ja järeldusi. Kokkuvõte ei ole töö eelnevate osade tekstilõikude mehaaniline kokkutõstmine. 3.7. Kasutatud allikate loetelu Kasutatud materjalide loetelu peab sisaldama kõiki allikaid, mida antud töö käigus kasutati ja millele on viidatud. Kasutatud allikate ja kirjanduse loetelu põhjal saab asjatundja otsustada, kuivõrd pädev on töö autor antud temaatikas ja kas selles ka midagi uut võib leida. Allikatena kasutatakse väga erinevat liiki materjale: · avaldatud materjalid raamatud, brosüürid, kogumikud, ajakirjad, ajalehed, artiklid, uurimisraportid jne; sh elektroonilised; · käsikirjalised materjalid arhiivisäilikud, käsikirjad, kirjavahetus, päevikud;
6 4. UURIMISTÖÖ ESIALGNE KAVASTAMINE Tööd kavastama asudes tuleks: läbi mõelda teema valiku põhjendus, st täpsustada, miks antud teema käsitlemine on vajalik; püstitada eesmärk, määratledes, miks antud tööd koostatakse ja milliste järeldusteni soovitakse jõuda; mitte unustada, et töö peab olema uurimuslik, seega analüüsiv ja üldistav; esitada tööhüpoteesid väited, mille paikapidavust tahetakse oma töös tõestada või ümber lükata; fikseerida konkreetsed ülesanded, mis näitavad, mida tuleb hüpoteeside tõestamiseks ja eesmärgi saavutamiseks teha; valida juhendaja abiga sobiv uurimismeetod: kronoloogiline (materjali esitamine ajalise toimumise järjekorras), süsteemne (probleemide kompleksne, seostatud käsitlus), analüütiline (probleemide käsitlus, liikudes üldiselt üksikule),sünteetiline (käsitlus,
• Ehituse- ja puiduosakond; • IKT-osakond; • Kergetööstuse ja iluteeninduse osakond; • Majutuse ja toitlustuse osakond; 5 • Toiduainete tehnoloogia osakond; • Tehnikaosakond; • Turismiosakond. Lõputööde tiitellehe pöördel on autori kinnitus, et töö on iseseisvalt koostatud ja töös kasutatud allikatele on korrektselt viidatud (vt Lisa 3). 6 2 SISSEJUHATUSE JA KOKKUVÕTTE LOOMINE Sissejuhatuses peavad olema kirjeldatud ja põhjendatud: • teema valik; • teema seos õpitava erialaga; • töö eesmärgid: probleemivalik, uurimise ja analüüsimise aspektid, oodatavad tulemused ja nende kasutamine; • uurimismetoodika;
üle 1/10 töö põhiosa mahust. LOETELUD Loetelu punktid tähistatakse kas araabia numbritega, väiketähtedega või mõttekriipsuga. Kui loetelu koosneb üksikutest sõnadest või sõnaühenditest, siis kirjutatakse loetelu punktid üksteise järele ja eraldatakse komaga. Järjekorda võib tähistada numbrite või tähtedega, mille järel ümarsulg. Näiteks: Aine võib esineda järgmistes olekutes: 1) tahkes; 2) vedelas; 3) gaasilises. Kui loetelu sisuks on pikemad sõnaühendid või laused (milles esineb ka koma, sulud jms.), siis võib need kirjutada üksteise järele või alustada iga punkti uuelt realt. Numbri või tähe järel on ümarsulg, alustatakse väiketähega ja loetelu osad eraldatakse üksteisest semikooloniga. Kui kasvõi üks loetelu osadest koosneb kahest lausest, asendatakse sulg järjekorranumbri järel punktiga ja alustatakse suure tähega. Kui mõni loetelu sisaldab omakorda loetelu, siis tähistatakse üldisema loetelu punktide
pildimaterjali, jooniseid, skeeme jm kommenteeritakse esitlusel suuliselt. Posterettekande alguses esitatakse eesmärgid, järeldused, tulemused ja lõppsõna. Poster peab olema visuaalselt atraktiivne. Posterilt edasiantav info peab olema loogiliselt liigendatud, ilma keeruliste graafiliste kujundite ning liigsete detailideta. Pealkirjade ja alapealkirjade kujundamisel peab jälgima, et kiri oleks piisavalt suur ja nähtav, kiirelt loetav ja laused lühidad. Ettekanne suuline esitlus Kuulajate huvi suurendamiseks on võimalik tehnilisi vahendeid kasutades ettekannet illustreerida. Üks ettekande võimalikest näitlikustamise vahenditest on PowerPoint. PowerPoint esitluse koostamisel tuleb kasutada ühte slaidi ühe põhiidee edasiandmiseks, illustratsioonid ja taust peavad olema vastavuses teemaga ning kirja suurust valides tuleb lähtuda auditooriumi kaugusest ekraanist. Esitlusele tuleb kasuks, kui kasutada slaidide
käigus jõuti. Samuti kirjeldatakse ka tekkinud ja edaspidist uurimist vajavaid probleeme. Kui sissejuhatuses on kirjas hõpotees, siis märgitakse ära, kas hüpotees leidis kinnitust või loovtöö käigus oli vaja see ümber lükata. Kokkuvõte sisaldab ka autori enesehinnangut. 2.6. Kasutatud allikad Loetelu peab sisaldama kõiki allikaid, mida antud töö käigus kasutati ja millele on viidatud. Kasutatud allikate ja kirjanduse loetelu põhjal saab asjatundja otsustada kuivõrd pädev on töö autor antud temaatikas ja kas selles ka midagi uut võib leida. Kui on kasutatud mitut liiki allikaid, tuleks need ka vastavalt eristada: 1. kirjalikud allikad N. arhiivimaterjalid, käsikirjalised materjalid, kirjavahetus, perioodika, internet; 2. suulised allikad N. mälestused, intervjuud, video- ja audiomaterjalid; 3. kasutatud kirjandus. NB
käigus jõuti. Samuti kirjeldatakse ka tekkinud ja edaspidist uurimist vajavaid probleeme. Kui sissejuhatuses on kirjas hõpotees, siis märgitakse ära, kas hüpotees leidis kinnitust või loovtöö käigus oli vaja see ümber lükata. Kokkuvõte sisaldab ka autori enesehinnangut. 2.6. Kasutatud allikad Loetelu peab sisaldama kõiki allikaid, mida antud töö käigus kasutati ja millele on viidatud. Kasutatud allikate ja kirjanduse loetelu põhjal saab asjatundja otsustada kuivõrd pädev on töö autor antud temaatikas ja kas selles ka midagi uut võib leida. Kui on kasutatud mitut liiki allikaid, tuleks need ka vastavalt eristada: 1. kirjalikud allikad N. arhiivimaterjalid, käsikirjalised materjalid, kirjavahetus, perioodika, internet; 2. suulised allikad N. mälestused, intervjuud, video- ja audiomaterjalid; 3. kasutatud kirjandus. NB
annaabi.ee 
