§ 12 lg 2). Evelin Jürgenson Kinnisvaraõigus I Lk 4/ 9 Üürileping ja rendileping - asja kasutuslepingud Üürileping ja rendileping erinevad selle poolest, millised õigused kasutajal tekivad. Üürileping Üürilepingu mõiste - Üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri) (VÕS § 271). Üürilepingu puhul tekib ainult asja kasutamise õigus. Tavaliselt on üürilepingu esemeks eluruumid, parklad vms asjad, mille suhtes omanik soovib, et keegi teine seda kasutaks, aga kõik muud õigused asjale jätab omanik endale, st omanik annab enda õigustest ära ainult asja kasutamise õiguse. Kinnisasja üürimise reeglid kehtivad : 1) eluruumide üürimisele (elamu, korter- kasutatakse alaliseks elamiseks)
Üürilepingu tähtaeg möödub 31. detsembril 2015. 5. jaanuaril 2016 tuleb AS-i Karu esindaja kontoriruumidesse ja palub Mummil välja kolida. Mumm keeldub ruume vabastamast ja väidab, et seadusest tulenevalt on üürileping muutunud tähtajatuks. Üürileandja lahkub, kuid palkab oma õiguste kaitseks turvafirma, mille töötajad hõivavad õhtul pärast tööpäeva lõppu vaidlusalused ruumid, murdes üürileandja käsul lahti uste lukud ja asendades need uutega. Järgmisel hommikul ei saa AS Mumm ruumidesse enam sisse. 1) Mida tähendab omaabi ja millises olukorras võib seda kasutada? 2) Kas AS Karu võis ruumide valduse üle võtta? Vt mh AÕS §-d 40 ja 41, VÕS § 310 4
500 sestertsi. Tegemist oli tähtajalise üürilepinguga, millega oli fikseeritud täpne aastane üüritasu. Kuni aasta mõlemad osapooled täitsid oma kohustusi vastavalt sõlmitud üürilepingu alusel. Probleem tekkis siis, kui Daphne otsustas maja ära müüa Felixile. Maja müümisel pidi Felix arvestama, et üüriobjekti müümisel teisele isikule on üürileandjal kohustus tagada, et üürnik saaks üüriobjekti kasutada ka uue omanik korral, vastasel juhul võib üürnik tema (üürileandja) vastu nõude esitada (D. 19.2.25.1). 3.2 Millised nõuded on Erosel Felixi vastu? Aasta pärast ostis Felix Daphelt maja, kus elas sees üürnik Eros. Kaasusest selgub, et Felixi ja Daphnelti vahel toimus "EMPTIO-VENDITIO" ostu-müügi leping. Võlaõigussuhte tekkimiseks käesolevas kaasuses on täidetud vajalikud tehingu tingimused: asi kui res mancipi, lepingu alus e. õigustehing teatava objektiivse resultaadi saavutamiseks
Kasutuslepingute alusel läheb kasutusse andjalt kasutajale üle eseme kasutus ja valdusõigus ning kasutusse andja peab tegema võimalikuks asja kasutamise ja valdamise. Valdus AÕS § 32 järgi on tegelik võim asja üle. Seega eseme kasutusse võtjast saab seaduslik otsene valdaja. ÜÜRILEPING Üürilepingu olemus Üürileping on oma olemuselt kasutusleping, mis on igapäevaselt üks levinumaid kasutusalaga lepinguliike. VÕS § 271 kohaselt üürilepinguga kohustub üürileandja andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu. See tähendab, et üürilepingut saab sõlmida kõikide asjade kasutusse andmiseks. Asi TsÜS § 49 lg 1 kohaselt on kehaline ese. Seega õigusi ja muid hüvesi üürilepingu alusel kasutusse anda ei saa. Kui üks isik soovib anda teisele isikule kasutusse õigusi või muid hüvesi tuleb isikute vahel sõlmida rendileping. Üürileping on oma olemuselt tasuline kestvusleping
üürileandja andma teisele isikule ehk üürnikule kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu. Üürilepingut käsitleb VÕS § 15. Kasutusala on ääretult lai ja seda võib sõlmida kõikvõimalike asjade kasutusse andmiseks. Kusjuures üürileandjaks saab olla asja omanik või vastava piiratud asjaõiguse omaja. Üürisuhe saab tekkida ka asja allüürile andmise teel üürniku poolt. Üürielepingu sõlmimine kujutab endast üürilepingu esemeks oleva asja koormamist. Suvalise isiku poolt sõlmitud üürilepingut ei saa täita, sest suvalisel isikul, kes ei ole omanik või piiratud asjaõiguse omaja, ei ole võimalik üürnikule asja kasutamist tagada. Üürilepingus vajab nõrgem pool ehk eluruumi üürija spetsiifilist kaitset. VÕS § 275 sätestab, et eluruumi üürilepingus lepingupoolte õiguste ja kohustuste ning vastutuse osas seadusega sätestatud üürniku kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine ning
2) liikmeksolek elamu- või korteriühistus; 3) üürileping. Parim oleks muidugi omada ise korterit või maja, kuid noored enamasti ei saa seda endale veel lubada ja peavad endale üürima elamispinna. Kui välja arvata suulised pisitehingud, siis on üürileping üks kõige olulisemaid lepinguliike, millest pidevalt sõltub paljude inimeste igapäevaelu. Üürilepingu olulisuse tõttu on riik esitanud sellele elamuseaduses kindlad nõuded. Samasugused põhjalikud seadused reguleerivad üürileandja ja üürniku suhteid ka paljudes teistes maades. Üürilepingut saab sõlmida omaette elamu, korteri või muu omaette eluruumi kohta. Üürilepingut ei tohi sõlmida läbikäidava toa, kütmisvõimaluseta toa, esiku, köögi või muu abiruumi üürimiseks. Üürileping on omapärane leping veel selle poolest, et elamuseaduse kohaselt tekivad lepingu alusel õigused ka neil isikutel, kes ei ole üldse lepingu poolteks, kes ei ole lepingule alla kirjutanud ja pole seda võib-olla näinudki.
KINNISVARA HALDAMINE MI. 1731 2 EAP Facility Management Kalender 1. 02. veebruar - 1. loeng Teema 1. Ainetöö selgitus. 2. 09. veebruar – 2. loeng Teema 2. 3. 16. veebruar – 3. loeng Teema 3,4. 4. 23. veebruar – 4. loeng. Teema 5 5. 01. märts – 5. loeng. Teema 6,7. 6. 08. märts – 6. loeng. Teema 8. 7. 15. märts 7. loeng Teema 9. 8. 22. märts SEMINAR 9. 29. märts ARVESTUS Õpikud 1. Kinnisvarahooldaja käsiraamat. TTÜ kirjastus, 2008. 2. Kinnisvarahalduri käsiraamat. TTU kirjastus, 2007. Eesti Kinnisvara Haldajate ja Hooldajate Liit www.ekhhl.ee infomaterjalid Eesti Maaülikool Metsandus- ja maaehitusinstituut Geomaatika osakond Õppevahend aines KINNISVARA HALDAMINE MI. 1731 (2 EAP) Facility Management Koostas: lektor Madis Kaing Tartu 2012
Seega võib üürilepingu sõlmida vormivabalt, so suuliselt, kirjalikult, fakside, e-posti teadete vahetamise teel. Poolte õigused, kohustused ja rikkumised: Üürileandja kohustused ja rikkumised: Asja üleandmise kohustus: Üürilepingu objektiks oleva asja üleandmise kohustus (§ 276 lg 1 1. pool). Millises seisundis peab asi üleandmise hetkel olema: Asjal peavad olema kokku lepitud omadused o Kui üürnik on asja enne lepingu sõlmimist üle vaadanud, loetakse tavapärasel välisel vaatlusel tuvastatav seisund kokku lepituks Kokkuleppe puudumise korral peab asi olema “lepingujärgseks kasutamiseks sobivas seisundis” (§ 276 lg 1 1. pool) ning sellel ei tohi olla “puudusi” (vt § 277 lg 1): o Asi peab olema kasutatav “vastavalt sihtotstarbele, millest üürileandmisel lähtuti” (vt § 276 lg 2) s.t eesmärgipäraselt kasutatav
esitas hagi seoses sellega, et teda ei rahuldanud tööde kvaliteet ja üksikute tööde tähtaegadest mittekinnipidamine. 8.1. Kas kohus võtab hagi vastu? Jah, kui töö on tehtud ebakvaliteetselt tehtudning tähtaegadest pole kinni peetud. 8.2. Kui võtab hagi vastu, siis kas hagi kuulub rahuldamisele? Kui ekspertiis tuvastab ebakvaliteetselt tehtud töö, siis jah. 9. Flamenkotantsu stuudio üüris aastaks tantsusaali omanikult saali tantsimiseks. Pooled sõlmisid ka üürilepingu, milles olid toodud olulised lepingutingimused ja üüri kohta oli märgitud, et kuulub tasumisele üks kord poolaastas antud tähtaja esimese kuu jooksul. Kuid sellel tähtajal üür jäi maksmata, kuna flamenkotantsutrupp oli sõitnud külalisetendustele. Stuudio omanik pöördus üürilepingu sõlmiminud teise poole esindaja-advokaadi poole nõudega võtta ühendust tantsukooli juhiga eesmärgil tasuda temale koheselt üür. Advokaat
...........19 24. Selgitused hagiavalduse koostamise kohta............................................................ 19 25. Nõuete ja kohustuste üleminek.............................................................................. 20 26. Õigustoimingud enne kohtusse hagiavalduse esitamist.........................................20 27. Üüri tõstmise teade ning avaldus üüri tõstmise tühisuse tunnustamiseks..............21 28. Üürilepingu ülesütlemisavaldus, avaldus üürikomisjoni üürilepingu ülesütlemise vaidlustamiseks................................................................................................22 29. Töövaidlused..........................................................................................................23 Lõppsõna......................................................................................................................25 2 Sissejuhatus
2. Tehingu vabaduse ja privaatautonoomia põhimõte 3. Isikute võrdsuse põhimõte (ühetaoline ja piiramatu õigusvõime) 4. Koondumis- ja ettevõtlusvabadus 5. Subjektiivsete õiguste vaba teostamise ja kaitstuse põhimõte Lisaks seondub eenimetatud põhimõtetega ka abstraktsioonipõhimõte ja eraldamis- ehk lahutamispõhimõte. Samuti spetsialiteedi ehk määratletuse põhimõte, dispositiivsuse põhimõte ja mõistlikkuse põhimõte. Kaasus 1 Üürnik ja üürileandja sõlmivad lepingu, esemeks on elamu. Kuukese pärast üürileandja teatab, et katuse tõttu on vaja alustada kap.remonti ning pakub üürnikule 1-toalist korterit. § 283. Üürniku talumiskohustus (1) Üürnik peab taluma asja suhtes tehtavaid töid ja muid mõjutusi, mis on vajalikud asja säilitamiseks, puuduste kõrvaldamiseks, kahju ärahoidmiseks või selle tagajärgede kõrvaldamiseks. Asja suhtes tehtavate tööde ja muude
kuupäevaks ja see on ka selle lepingu sätte eesmärk VÕS § 127 lg 2 - Nõude ulatus: VÕS 7. ptk (§ 129 jj) reeglite järgi; nt asja kahju VÕS § 132 järgi, isikukahju VÕS § 130 järgi jne – ei kohaldu või ei ole piisavalt andmeid, et kontrollida Vastuväiteid ei esine. Järeldus: M saab nõuda K-lt kahju hüvitamist VÕS § 115 lg 1 I alt järgi. 3. Üliõpilane A astus Tartu Ülikooli õppima ja sõlmis K-ga 01.08.2016 korteri üürilepingu 9-kuulise tähtajaga ja üüriga 300 eurot kuus. Augusti lõpus soovis üliõpilane korterisse sisse kolida, kuid üürileandja teatas, et on andnud sama korteri teisele üliõpilasele üürile 350 euro eest. Kuna augusti lõpuks olid soodsad korterid juba välja üüritud, pidi üliõpilane üürima teise korteri, mille eest pidi tasuma 450 eurot. Kas A-l on antud asjaoludel õigus nõuda 150 € hüvitamist K-lt?
Kui tellija on töövõtulepingu üles öelnud, on töövõtjal õigus nõuda kokkulepitud tasu, millest on maha arvatud see, mille ta lepingu ülesütlemise tõttu kokku hoidis või mille ta oma tööjõu teistsuguse kasutamisega omandas või oleks võinud mõistlikult omandada. Üürileping Üürilepingu järgi kohustub eluruumi üürile andja andma teise isiku (üürniku) kasutusse eluruumi selles elamiseks kokkulepitud tähtaja jooksul ja tingimustel, üürnik aga kohustub kasutama üüritud eluruumi vastavalt selle otstarbele ja maksma üüri. Üürilepingu tunnused: 1) eluruum antakse ainult kasutusse, omand üle ei lähe; 2) poolteks on üürnik ja üürileandja; 3) eluruum antakse kasutusse elamiseks (ergo jur. isik ei saa olla üürnik, küll võib jur. isik olla üürile andja); 4) alati tähtaajaline leping 5) lepingu esemeks saab olla ainult eluruum;
Kui tellija on töövõtulepingu üles öelnud, on töövõtjal õigus nõuda kokkulepitud tasu, millest on maha arvatud see, mille ta lepingu ülesütlemise tõttu kokku hoidis või mille ta oma tööjõu teistsuguse kasutamisega omandas või oleks võinud mõistlikult omandada. Üürileping Üürilepingu järgi kohustub eluruumi üürile andja andma teise isiku (üürniku) kasutusse eluruumi selles elamiseks kokkulepitud tähtaja jooksul ja tingimustel, üürnik aga kohustub kasutama üüritud eluruumi vastavalt selle otstarbele ja maksma üüri. Üürilepingu tunnused: 1) eluruum antakse ainult kasutusse, omand üle ei lähe; 2) poolteks on üürnik ja üürileandja; 3) eluruum antakse kasutusse elamiseks (ergo jur. isik ei saa olla üürnik, küll võib jur. isik olla üürile andja); 4) alati tähtaajaline leping 5) lepingu esemeks saab olla ainult eluruum;
Üürileandjal on õigus võtta tasu ka eluruumi teenindamiseks vajalike ruumide ja abiruumide kasutamise eest. *Üürileandja peab üürniku nõudmisel tagama vajalikke lisa kulusid tõendavate arvetega tutvumisel. 32. Üürile antud (kinnis)vara korrashoiu põhimõtted ja osapoolte õigused ning kohustused Üürilepingu järgi kohustub eluruumi üürile andja andma teise isiku (üürniku) kasutusse eluruumi selles elamiseks kokkulepitud tähtaja jooksul ja tingimustel, üürnik aga kohustub kasutama üüritud eluruumi vastavalt selle otstarbele ja maksma üüri. Üürile andja ei pea olema omanik. Üürilepingu järgi võib üürile andjaks olla eluruumi omanik või tema poolt selleks volitatud isik. 32. Üürile antud (kinnis)vara parendamise põhimõtted ja osapoolte õigused ning kohustused Üürnik võib üüritud asjale teha parendusi ja muudatusi üksnes üürileandja nõusolekul, mis on esitatud kirjalikku taasesitust võimaldavas vormis
Kas kostjal ja hagejal on leping sõlmitud? – Leping on sõlmitud VÕS § 9 lg 1 alusel, sest pooled saavutasid kokkuleppe Kas kostjal on sadamateritooriumil kaatri valvamise kohustus? Kostjal on valvamise kohustus, kui tegu on hoiulepinguga. Poolte vahel ei ole hoiulepingut. Kostjal ei ole kaatri valavamise kohustust VÕS § 271 üürileping – RK: “üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu”. Hageja soovis kohta tasu eest kasutada. Poolte vahel on sõlmitud üürileping VÕS § 883 Hoiulepingu puhul tuleb üleanda aluse valdus (dokumendid ja võtmed) või peavad pooled lepingus ette nägema hoidja vastutuse asja valvamise või säilimise eest. Selle juhtumi puhul valdust üle ei antud -> Kostja vastutaks ainult siis, kui pooled oleksid hageja kaatri hoidmises kokku leppinud.
Uido Truija LEPINGUTE KOGUMIK p r a k t i l i n e k ä s i r a a m a t I Estada 1 2002 2 SISUKORD Agendileping Maaklerileping Litsentsileping Garantiikiri Garantiileping Hoiuleping Käendusleping Käsirahaleping Käsundusleping Komisjonileping Laenuleping Faktooringuleping Fransiisileping Müügileping Ettevõtte üleandmise leping Vahetusleping Kinkeleping Eluruumi üürileping Eluruumi allüürileping Mitteeluruumide rendileping Ehitise ajutise kasutamise leping Tasuta kasutamise leping Liisinguleping Nõude loovutamise leping Kohustuse ülevõtmise leping Töövõtuleping Veoleping Ekspedeerimisleping Seltsinguleping 3 LEPINGUTE NÄIDISED
Kaasus nr 8.1 Eraisik A kuulutab lehes, et müüb remonti vajava korteri Tallinnas Kalamajas. Kuulutusele vastavad ning korteriga käivad tutvumas B ja C. Kuna B pakub 5000 eurot kõrgemat hinda, otsustab A müüa korteri B-le. Nad sõlmivad kirjaliku kokkuleppe pealkirjaga „Korteri müügi leping”, mis sätestab muuhulgas A kohustuse kinnisasi müüa ja B kohustuse nimetatud kinnisasi osta kokkulepitud hinnaga ning poolte kavatsuse vormistada ost-müük notariaalselt. B asub koheselt tegema ettevalmistusi korteri remondiks: nädala jooksul tellib ta 1000 euro eest sisekujundusprojekti ja tasub selle eest osaliselt ettemaksu ning ostab 830 euro eest siseviimistlusmaterjale. Tal on kavas korteris kiiresti remont teha ning siis korter uuesti müüki panna. Nädala lõpuks on aga ka C jõudnud otsusele, et ta on nõus Kalamaja korteri eest pakkuma 7000 euro võrra kõrgemat hinda. Seetõttu teatab A kaks nädalat peal
et need ei olnud parkijale arusaadavalt välja toodud, vms põhjusel (st VÕS § 37 lg 1 järgi). Kolleegiumi arvates ei ole sanktsioonide ettenägemine tüüptingimustes parkimistasu maksmata jätmisel ega ka sanktsioonid ise nii ebaharilikud, et see võiks õigustada VÕS § 37 lg 3 kohaldamist. Seda kinnitab asjaolu, et kostjal võib ka seadusest tulenevalt olla õigus autot parkimistasu maksmise nõude tagatiseks kinni pidada, kas siis üürileandja pandiõiguse või VÕS § 110 lg 1 alusel (vt otsuse IV ja V osa). Lisaks märgib kolleegium, et tüüptingimuste kohaldatavuse ja kehtivuse hindamist ei alustata mitte sellest, kas tingimus on ebamõistlikult kahjustav, vaid esmalt kontrollitakse seda, kas tegu on tüüptingimusega, ja seejärel seda, kas see on muutunud lepingu osaks. Võlatunnistus 3-2-1-162-13 p 37 - kviitung Hageja esitas hagi kostjate vastu, nõudes võla välja mõistmist laenulepingu alusel
üürile ja rendile andmist vastavalt elamuseadus ja rendiseadus. Seega kinnisvara kontekstis oli põhimõtteliselt üür alati seotud elukohaga ning rent äripindadega. Alates 01.07.2002, kui jõustus tänaseni kehtiv võlaõigusseadus (VÕS), on õiguslik regulatsioon selles küsimuses põhimõtteliselt ja oluliselt muutunud. VÕS ei erista üüri- ja rendilepinguid mitte lepingu objekti järgi, vaid lepingu sisu järgi (rentnike ja üürnike õiguste ja kohustuste sisu järgi). Nüüd võib üürilepingu objektiks olla nii eluruum kui ka äripind. Ning vastupidi: rendilepingu objektiks võib olla nii elu- kui ka äriruum. Olenemata sellest, mida üüritakse, annab üürileping üürnikule vaid õiguse üüritavat asja kasutada (VÕS N 271). Rendilepingu puhul on rentnikul seevastu lisaks õigusele renditavat eset kasutada ka õigus saada rendiesemest selle korrapärase majandamise reeglite järgi saadava vilja (VÕS N 339). Vili võib olla õigusvili või loodusvili.
-kinnistu ja selle üksikute konstruktsioonide ning osade ( ruumide ) regulaarse ülevaatuse korraldamine. -järelvalve kinnistul hooldustöid tegevate ettevõtete üle. -turvalisuse meetmete tagamine kinnistul. -kõigi võimalike tehnosüsteemide avariide operatiivsete lokaliseerimiste korraldamine. -pakkumiskonkursside korraldamine hooldustööde tegemiseks. -kommunaalteenuste ostmine või vahendamisel lepingute sõlmimine ja nende täitmise korraldamine. -ruumide kasutaja ( rentnik , üürnik ) tellimusel tehtavate väikeremontide ja viimistlustööde korraldamine ning kaasneva järelvalve tagamine. 4. Kinnisvara administratiivse haldamise sisu. -tööandjana kohustuste täitmine oma töötajate ees. -( volituste olemasolul ) ruumide rendi või üürikokkulepete osas läbirääkimiste pidamine ja nende sõlmimine. -üürniku /rentniku ja omaniku vahendanmine seoses lepingutest tulenevate eriarvamustega. -kinnistu kohta käivate tehniliste dokumentide
-kinnistu ja selle üksikute konstruktsioonide ning osade ( ruumide ) regulaarse ülevaatuse korraldamine. -järelvalve kinnistul hooldustöid tegevate ettevõtete üle. -turvalisuse meetmete tagamine kinnistul. -kõigi võimalike tehnosüsteemide avariide operatiivsete lokaliseerimiste korraldamine. -pakkumiskonkursside korraldamine hooldustööde tegemiseks. -kommunaalteenuste ostmine või vahendamisel lepingute sõlmimine ja nende täitmise korraldamine. -ruumide kasutaja ( rentnik , üürnik ) tellimusel tehtavate väikeremontide ja viimistlustööde korraldamine ning kaasneva järelvalve tagamine. 4. Kinnisvara administratiivse haldamise sisu. -tööandjana kohustuste täitmine oma töötajate ees. -( volituste olemasolul ) ruumide rendi või üürikokkulepete osas läbirääkimiste pidamine ja nende sõlmimine. -üürniku /rentniku ja omaniku vahendanmine seoses lepingutest tulenevate eriarvamustega. -kinnistu kohta käivate tehniliste dokumentide
2) rendile andja ei täida oma lepingulisi kohustusi rentniku varustamisel materiaalsete ressursside, sealhulgas seadmetega; 3) renditud vara osutub kasutamiskõlbmatuks asjaolude tõttu, mille eest rentnik ei vastuta; 4) kui kinnisasja ümberkruntimisel muutub oluliselt rendilepingu objekt. 10. Üürileping Üürilepingu järgi kohustub eluruumi üürile andja andma teise isiku (üürniku) kasutusse eluruumi selles elamiseks kokkulepitud tähtaja jooksul ja tingimustel, üürnik aga kohustub kasutama üüritud eluruumi vastavalt selle otstarbele ja maksma üüri. Üürilepingu tunnused: 1) eluruum antakse ainult kasutusse, omand üle ei lähe; 2) poolteks on üürnik ja üürileandja; 3) eluruum antakse kasutusse elamiseks (ergo jur. isik ei saa olla üürnik, küll võib jur. isik olla üürile andja); 4) alati tähtaajaline leping 5) lepingu esemeks saab olla ainult eluruum;
Kas kohus võtab hagi vastu? Jah, sest ehitustöövõtja on väidetavalt tekitanud ebakvaliteetsete tööde ja hilinemistega kahju Kadri B.-le. 8.2. Kui võtab hagi vastu, siis kas hagi kuulub rahuldamisele? Kõigepealt toimub asjaolude uurimine. Kui selgub, et ehitustöövõtja on hilinemiste ja ebakvaliteetsete töödega rikkunud töövõtulepingu tingimusi, siis kuulub hagi rahuldamisele. 9. Flamenkotantsu stuudio üüris aastaks tantsusaali omanikult saali tantsimiseks. Pooled sõlmisid ka üürilepingu, milles olid toodud olulised lepingutingimused ja üüri kohta oli märgitud, et kuulub tasumisele üks kord poolaastas antud tähtaja esimese kuu jooksul. Kuid sellel tähtajal üür jäi maksmata, kuna flamenkotantsutrupp oli sõitnud külalisetendustele. Stuudio omanik pöördus üürilepingu sõlmiminud teise poole esindaja-advokaadi poole nõudega võtta ühendust tantsukooli juhiga eesmärgil tasuda temale koheselt üür. Advokaat teatas mõne aja pärast vastuseks, et
LEPINGUÕIGUS I KONTROLLTÖÖ I SISSEJUHATUS LEPINGUÕIGUSE ÜLDOSASSE Lepinguõiguse koht õigussüsteemis Lepinguõigus on osa võlaõigusest. Võlaõigus kuulub tsiviilõiguse valdkonda. Viimane reguleerib varalisi suhteid ühiskonnas, sõltumata subjektidest (üksikisik, organisatsioon, riik) ning üksikuid mittevaralisi suhteid (nt. autorsust). Tsiviilõigus on osa eraõigusest. Eraõigus erineb avalikust õigusest selle poolest, et viimases teostab üks pool (riik või kohalik omavalitsus) võimu, mida ei saa teisele isikule üle anda. Eraõiguses võib aga isik reeglina valida poole, kellega ta õigussuhtesse astub, arvestades seejuures seadusest tulenevaid piiranguid. Lepinguõigus võlaõiguse osana Võlaõigus koosneb lepinguõigusest, lepingusarnastest suhetest (käsundita asjaajamine jt.) ning lepinguvälistest õigussuhetest. Lepinguõigus on see võlaõiguse osa, mida iseloomustab lepingu olemaolu. Sellisel juhul reguleerib leping poolte õigusi ja ko
Kasutuslepingutega ei toimu lepingu eseme lõplikku üleandmist, st omandi üleminekut. Kasutuslepingu alusel toimub vaid valduse üleminek, asi antakse teisele subjektile kasutusse, mitte omandisse.Sealjuures toimub kasutamine üldjuhul kindlaksmääratud või kindlaksmääramata kestusega, mitte aga ühekordse aktina. Üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). Rendilepinguga kohustub üks isik (rendileandja) andma teisele isikule (rentnik) kasutamiseks rendilepingu eseme ning võimaldama talle rendilepingu esemest korrapärase majandamise reeglite järgi saadava vilja. Rentnik on kohustatud maksma selle eest tasu (renti). Üürilepingu tunnused: 1) eluruum antakse ainult kasutusse, omand üle ei lähe; 2) poolteks on üürnik ja üürileandja; 3) eluruum antakse kasutusse elamiseks (ergo jur
Kas kohus võtab hagi vastu? Jah, sest ehitustöövõtja on väidetavalt tekitanud ebakvaliteetsete tööde ja hilinemistega kahju Kadri B.-le. 8.2. Kui võtab hagi vastu, siis kas hagi kuulub rahuldamisele? Kõigepealt toimub asjaolude uurimine. Kui selgub, et ehitustöövõtja on hilinemiste ja ebakvaliteetsete töödega rikkunud töövõtulepingu tingimusi, siis kuulub hagi rahuldamisele. 9. Flamenkotantsu stuudio üüris aastaks tantsusaali omanikult saali tantsimiseks. Pooled sõlmisid ka üürilepingu, milles olid toodud olulised lepingutingimused ja üüri kohta oli märgitud, et kuulub tasumisele üks kord poolaastas antud tähtaja esimese kuu jooksul. Kuid sellel tähtajal üür jäi maksmata, kuna flamenkotantsutrupp oli sõitnud külalisetendustele. Stuudio omanik pöördus üürilepingu sõlmiminud teise poole esindaja-advokaadi poole nõudega võtta ühendust tantsukooli juhiga eesmärgil tasuda temale koheselt üür. Advokaat
omanikule. Kui kaotaja või omanik on leidjale teadmata, on leidja kohustatud teatama leiust politseile, kui asja väärtus ületab sada krooni. Asja leidmisel elamus, avalikus asutuses või transpordivahendis on asja leidnud isik kohustatud asja üle andma majaomanikule, üürnikule, vastava asutuse teenistujale, transpordivahendi juhile või politseile. Majaomanik, üürnik, asutus, transpordiorganisatsioon või politsei, kellele leitud asi üle anti, loetakse leidjaks. Leidja on kohustatud leitud asja hoidma selle säilimist tagaval viisil. Leidjal on õigus pärast avalikku teatamist müüa asi avalikul enampakkumisel, kui asja hoidmine on ülemääraselt kulukas või kui asi on kiiresti riknev või kui avalik asutus või politsei on asja hoidnud kuus kuud.
Kokkuleppel kostjaga tõi hageja üüritud eluruumi oma mööbli ja rõivad, hoovi kaks sõiduautot ning pani kostja kuuri neli kanistrit, valuveljed koos uute suverehvidega ning neli suverehvi. 2000. aasta juunis vahetas kostja hagejale teatamata ära maja välisukse luku ja takistas hageja juurdepääsu üüritud eluruumile. Hageja ei pääsenud ligi ka hoovis olevatele sõiduautodele. Kostja ei teatanud hagejale, et ta on üürilepingu lõpetanud või soovib seda teha või et hageja peab oma asjad ära viima. Kostja takistas hageja ligipääsu oma asjadele mitme nädala jooksul. Kui hageja pääses oma asjade juurde, selgus, et need olid tõstetud aeda ja kaetud presendiga. Väärtuslikumad asjad olid kadunud ning mööbel jm oli vihmast kahjustatud ja taastamiskõlbmatu. o Lukkude vahetamine ja asjade väljatõstmine on kvalifitseeritav hageja valduse
liisingulepingud, kandes sellega seoses kahju. Kokkuvõttes oli tootmine muutunud niivõrd kahjumlikuks, et OÜ Kaminaspets otsustas üürilepingu VÕS § 313 lg-le 1 tuginedes lõpetada ning saatis Maxikeskusele e-kirjaga ülesütlemisteate. Ülesütlemisteates oli lepingu lõpetamise põhjusena märgitud eriolukorra kehtestamine, millega kaasnev majanduslik kahju ei võimalda enam üürilepingut jätkata. OÜ Kaminaspets oli esitanud ka pankrotiavalduse. Maxikeskus leidis, et üürilepingu lõpetamiseks ei ole alust, sest üürnikud on üüri tasumisest kuueks kuuks vabastatud. Ülesanne: hinda, kas OÜ-l Kaminaspets on õigus üürileping lõpetada? Millisel õiguslikul alusel lisaks VÕS § 313 lg-le 1 võiks OÜ Kaminaspets üürilepingu üles öelda? Hüpotees: OÜ Kaminaspetsil on õigus üürileping üles öelda VÕS § 313 lg 1 alusel Eeldused: 1) üürileping 2) mõjuv põhjus ülesütlemiseks 3) ülesütlemise avaldus 1. Võlasuhe 1.1. Leping on sõlmitud
tegema võimalikuks eseme omandi või muu esemele käsutusõigust andva õiguse ülemineku. Vahetuslepingule kohaldatakse vastavalt müügilepingu kohta sätestatut. Kumbagi lepingupoolt vaadeldakse tema poolt üleandmisele kuuluva eseme suhtes müüjana ja talle üleandmisele kuuluva eseme suhtes ostjana. 19. Mis vahe on üürilepingul ja rendilepingul? Eristamine rendilepingust – piiritlemisel ei ole oluline mitte lepingu pealkiri vaid lepingu sisu – VÕS § 29. Üürilepingu puhul – üürileandja kohustub üle andma asja. Rendilepingu puhul – rendileandja kohustus anda rentnikule kasutamiseks rendilepingu ese ning võimaldada talle rendilepingu esemest korrapärase majandamise reeglite järgi saadava vili. Õunapuu näide – üüripuhul võib seal istuda ja vaadata, rendi puhul kuuluvad õunad ka rentnikule. 20. Mis vahe on viivisel ja intressil? Intress on kokkulepitud tasu raha kasutamise eest, viivis aga hüvitis kohustise tähtaegselt
X seminar Isikute vahetumine, isikute paljusus võlasuhtes. Kolmandad isikud võlasuhtes 1. Vald sõlmis ehitusettevõtja U ehitustöövõtulepingu koolimaja laiendamiseks 400 000 euro eest. Lepingus oli klausel, mille kohaselt oli lepingutasu nõude loovutamine keelatud. U oli enne töövõtulepingu sõlmimist tarnija käest omandireservatsiooniga soetanud 150 000 euro eest ehitusmaterjali. Lepingu kohaselt oli ehitusmaterjali ostjal (U) õigus püsivalt ühendada kinnisasjaga vaid juhul, kui sellest tulenevad nõuded loovutatakse tarnijale L. Seepärast oli müügilepingus sätestatud, et materjali püsival ühendamisel võõra kinnisasjaga loetakse kaupade omandajale kuuluv töövõtulepingust tulenev nõue loovutatuks kaupade müüjale. Pärast töövõtulepingu sõlmimist võttis U pangast laenu 300 000 euro ulatuses. Selle laenu tagamiseks loovutas ta ehituslepingust tuleneva nõude H
Asja võib samamoodi nagu omanik vallata ka varas. Seoses sellega eristatakse Saksa õiguses täiendavalt veel oma ja võõrvaldust. Omavaldajaks loetakse isikut, kes valdab asja nii, nagu see kuuluks temale. Isik, kes valdab asja teise isiku eest, on võõrvaldaja. Eristamine toimub mitte omandist, vaid tahteavaldusest lähtudes: kas asja vallatakse seda omaks pidades või nagu teisele isikule kuuluvat. Omavaldajaks on omaniku kõrval ka varas, võõrvaldajaks aga nt kasutusvaldaja või üürnik. Omavaldusel on oluline tähendus teatud lepinguväliste omandamisjuhtude jaoks (kinnisasja omandamine kinnistusraamatukande ja omandi iganemise teel, vallasasja omandamine hõivamise ja iganemise teel). Valdajaks ei ole isik, kes teostab tegeliku võimu asja üle teise isiku korralduste kohaselt, näiteks kaubamaja müüja müügil olevate kaupade jms suhtes. Selline isik on valduse teenja. Seaduslik ja ebaseaduslik valdus Valdus on seaduslik, kui see põhineb õiguslikul alusel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
