Maakimalane (Bombus lucorum) Süstemaatiline kuuluvus Riik: Loomad (Animalia) Hõimkond: Lülijalgsed (Arthropoda) Klass: Putukad (Insecta) Selts: Kiletiivalised (Hymenoptera) Alamselts: Rippkehalised (Apocrita) Sugukond: Mesilaslased (Apidae) Perekond: Kimalane (Bombus) Liik: Maakimalane (Bombus lucorum) Välimus Rindmiku eesosa on kollane, keskelt must Tagakeha eesosas hele vööt Kaks paari kilejaid lennutiibu. Tagatiivad on eestiibadest natukene väiksemad ja on eestiibadega konksukeste abil seotud. Käppadel on 5 lüli. 3. Siseehitus Keha on kaetud mustade ja kollaste karvakestega Keha toetab kitiinkest Mesilastel pole verd, mis kannab nii toitaineid kui ka hapnikku, vaid hemolümf o Hemolümf on läbipaistev veidi kollakas
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut SELTS KILETIIVALISED : MESILASED, KIMALASED, HERILASED Referaat Tartu 2011 2 Sisukord Sisukord...............................................................................................................3 3 Sissejuhatus Antud referaadi teemaks on ,,Selts kiletiivalised: mesilased, kimalased, herilased". Referaat jaguneb viieks peatükiks.
5.Putukate tunnused: 1) keha koosneb peast, rindmikust ja tagakehast 2) 3 paari jalgu 3) esineb üks paar tundlaid 4) paljudel putukatel on tiivad 5) 2 suurt liitsilma ja 3 lihtsilma 6.Tuntumad putukate seltsid on: 1) Mardikalised kõva kitiinist koorikuga ja kõvade kattetiibadega putukad, kelle vastsed nim tõukudeks (kartulimardikas, ninasarvikpõrnikas, põderpõrnikas, lepatriinu, ujurid) 2) Kiletiivalised 2 paari kilejaid tiibu, kusjuures teine paar on väiksemad (mesilased, kimalased, sipelgad, herilased) 3) Liblikalised 2 paari värviliste soomustega kaetud tiibu. Neil esineb spiraalne imilont ja nende vastseid nim röövikuteks (suur kapsaliblikas, lapsuliblikas, väike koerliblikas, koiliblikas) 4) Kahetiivalised teine paar tiibu on muutunud sumistiteks esimene tiivapaar on lendamiseks (kärbsed, sääsed, parmud) 5) Kiililised 2 paari erakordselt suuri tiibu ja peenike ning pikk tagakeha. Ülihead lendavad
Kiletiivalised 2007 Üldiseloomustus Kiletiivalised on mesilased, kimalased, herilased, sipelgad, lehevaablased, käguvaablased. Neil kõigil on kaks paari kilejaid lennutiibu. Kõikidel kiletiivalistel on ülalõuad, millega tahket toitu närida või pesamaterjali koguda. Paljudel kiletiivalistel on lisaks lõugadele imikärsa taoline keeleke, millega õienektarit imeda. Mitmed kiletiivalised on keeruka käitumisega. Nad elavad peredena, kusjuures pereliikmetel on erinevad ülesanded. Pered ehitavad endale pesad. Mesilase ehitus
E A Vaegmoone: Täismoone: Täismoone Täismoone Täismoone Täismoone R muna- muna- E vastne--- Vastne- N täiskasvanu nukk- G valmik N Heinaritsikas Tondihobu Kapsa- Lepatriinu Kodu- Surusääsk Ä Lauluritsikas Luhakõrsik liblikas Ujur mesilane Kihulane I Rohutirts Punaliidrik Admiral Kärsakas Kimalane Pistesääsk T Rändrohu- Vesineitsik Riidekoi Ohakasikk Herilane Hallasääsk E tirts Puruvana Jahuleedik Aiajooksik Maamesilane Parm D Sinikiil Pääsusaba Muskussikk Sipelgas Toakärbes
iivalised Ki let Fred Kasela Märjamaa Gümnaasium VIII-c klass 2009 Üldtunnused Nime saanud kahe kileja tiivapaari järgi Tagakeha tipus muneti Muneti on ühendatud mürginäärmega mürgiastel Ees ja tagatiivad on omavahel ühendatud Maailmas on umbkaudu 150 000 liiki Veel infot Suurim kiletiivaline on 6cm pikk Jaava saarel elav odaherilane Väikseim on munakireslane pikkusega 0,21mm Kiletiivaliste suised on haukamis või libamistüüpi Peas on tundlad, mille lülide arv varieerub kolmest seitsmekümneni Jalad on enamasti lihtsad jooksujalad Erinevaid Liike Puiduvaablane Võrgendivaablane Lehetäivamplane Click to edit Master text styles Käguvamplane Second level Munakireslased Third level Fourth level Aedniksipelgas
Herilased ja kimalased. Ühine herilastel ja kimalastel: * neil on 4 kilejat tiiba. *lülijalgsed *ühiselulised *pere elab ainult ühe suve *talvituvad ainult emas putukad *tagakeha tipus on muneti või mürgiastel. *Mürgiastel. Ühine herilastel ja kimalastel: * neil on 4 kilejat tiiba. *lülijalgsed *ühiselulised *pere elab ainult ühe suve *talvituvad ainult emas putukad *tagakeha tipus on muneti või mürgiastel. *Mürgiastel. Herilaste elupaik: *Ehitavad oma pesad urgudesse,pööningutele või põõsastesse. *Valmistavad oma pesad süljega niisutatud kõdupuidust. toitumine: Täiskasvanud herilased toituvad nektarist ,valminud puuviljadest ja marjadest ning tulevad tuppa moosi keetmise ajal maiustama. Toidavad oma vastseid peamiselt teiste putukate
Apion apricans 14 Kartulimardikas Mardikalised 15.07.2010 Oidrema Kartul o+ Leptinotarsa Coleoptera kartulipõld decemlineata 15 Maakirbud Mardikalised 17.08.2010 Oidrema Kapsas + Phyllotreta spp Coleoptera kapsad 16 Seemnejooksik Mardikalised 15.06.2010 Raja tn - + Harpalus Coleoptera pubescens 17 Kimalane Kiletiivalised 28.06.2010 Oidrema - + Bombus Hymenoptera aknalaud 18 Viistäpp Mardikalised 15.07.2010 Oidrema Oder + Lepatriinu Coleoptera viljapõld Coccinella quinquepunctat a 19 Kiilassilm Võrktiivalised 15.07.2010 Oidrema - + Chrysoperla Neuroptera aknalaud carnea
Kodumesilane Mesilane on perekond lendavaid putukaid kiletiivaliste seltsi mesilaste sugukonnast. Mesilasi on neli liiki 1. Hiidmesilane. Elavad Aasia troopilistes metsades. 2. Kääbusmesilane. Elavad samuti Aasia troopilistes metsades. 3. India mesilane. On suurema levialaga 4. Meemesilane. On arvatavasti arenenud Aafrikas. Sissejuhatus Mesilased ja herilased kuuluvad kõige kõrgemalt arenenud putukate hulka. Paljud liigid on ühiselulised, neil on keeruline käitumine ning tõhus teadete vahetamissüsteem. Nad moodustavad koos sipelgatega kiletiivaliste seltsi, mis on mardikaliste järel suuruselt teisel kohal. Inimese jaoks on mesilased ja herilased tähtsad mitmel põhjusel
EMAJÕE- SUURSOO Karin ja Anne-Mari Emajõe-Suursoo maastikukaitseala on Eesti suurim deltasoostik (Pindalaga umbes 200 km²) Asub Tartu maakonnas, Luunja, Meeksi, Mäksa, Vara ja Võnnu valla aladel Kaitseala moodustati 1981. aastal. Liikidekoosseis Piirkonnas kokku 206 linnuliiki, neist 156 pesitsemas Väga esinduslik on kotkapopulatsioon - merikotkad, kalakotkad, kaljukotkad. Ka tähtis elupaik suurkoovitajatele ja tetredele. Järvedel ja jõgedel peatuvad ning pesitsevad mitmesugused veelinnud Kahepaikseid on Emajõe Suursoos teada kaheksa liiki. Roomajaid leidub soostikus kolme liiki. Imetajaid elab kaitsealal 43 liiki Suurimetajatest võib siin kohata nii karu, hunti, ilvest, metskitse, metssiga kui põtra. Veekogude ääres tegutsevad mink, kobras, saarmas ja mügri. Soostiku veekogudes elab umbes 35 kalaliiki Haruldased kalad, keda püüda ei tohi, on säga ja tõugjas. Tähelepanu vajavad ka hi
Mõiste bioloogiline mitmekesisus tähistab kogu maakeral leiduva elu taimede, loomade, seente ja mikroorganismide ning nende elupaikade mitmekesisust Kolm põhiosa: geneetiline mitmekesisus, liigiline mitmekesisus ja ökosüsteemide mitmekesisus Eestis on bioloogiline mitmekesisus rikkalik Eestis on vähe head ja huumuserikast musta mulda Ohustatud taime ja loomaliigid Eestis elavad mitmed ohustatud liigid, nagu ilves, hallhani ja kimalane. Liigirühmadena on välja toodud vetikad, seened, samblikud, sammaltaimed, selgrootud, kalad, kahepaiksed, roomajad, linnud ja imetajad. Saaremaa robirohi Aastast 1958 on saaremaa robirohi looduskaitse all ja kuulub II kategooria looduskaitsealuste taimede hulka. Eesti Punases Raamatus on ta kolmandas ehk haruldaste liikide kategoorias. Taime ohustab peamiselt soode ja soostunud niitude kuivendamine.
Osa mardikaid on kohastunud elama vees. Üks osa mardikaid elab niitudel ja metsaservadel. On liike kes on elama asunud inimeste juurde. 33.Kiletiivalised elukoht,toitumine. Kodumesilased elavad inimeste ehitatud tarudes suurte perekondadena. Talvel toituvad mesilased kogutud meest. Sipeljapere elab mullast või taimejäänustest kokku kantud pesas ja selle maa alustes käikudes. Nad söövad mitmesuguseid putukaid ja nende vastseid. Kimalane ehk maamesilane elab maapinnale rohukõrre vahele tehtud pesas. Nad toituvad nektarist , valminud puuviljadest ja marjadest. 34.Kahetiivalised mille poolest erineb sääsk kärbsest? Kärbsed on sääskedega võrreldes jässakama keha, laiemate tiibade ning lühikeste tundlatega putukad. Sääsed tegutsevad õhtul ja öösel aga kärbsed päeval. 35.Okasnahksed Meritäht. Kus elab ja millest toitub? Elavad suuresoolsusega meredes. Toitub väikestest merepõhjas elavatest loomadest
1.Viirused:Rakuline ehitus puudub.koosnevad pärilikuseainest(DNA, RNA) ja valgu molekulidest.Ei toitu, ei hinga, ei paljune.Elavad teiste organismide rakkudes rakuparasiitidena.Peremeesrakk paljundab viirust.Sarnasus elusloodusele:sisaldab pärilikkuse ainet.neil esineb muutlikkusSarnasus eluta loodusele:rakuline ehitus puudub.ei toitu, hinga ega paljune.Viirused on haiguste põhjustajad(näiteks gripp, tuulerõuged, mumps, HIV)Bakterid: 1.Limakapsel2.Rakukest3.4.ribosoomid(seal samas ka tsütoplasma)5.rõngaskromosoon6.viburidToit:org.ained ->saproobid(surnud org.ainetest) ja parasiidid(toitub elus org. ainetest)Hapniku kasutamine järgi-aeroobid(->hapniku tarbivad) ja anaeroobid(ei tarbi hapniku)Paljunevad lihtpooldumise teel.ebasoodsates tingimustes muutuvad spoorideks(vms)Osa looduses:a)orgaaniliste ainete lagundajadb)mügar bakterid on sümbioosis liblikõieliste taimedegatoodavad õhu lämmastikust lämmastiku ühendeid.c)bakter haigusedInimese elus: + -piimhappebakterid bakter
Kiletiivalised Aine: bioloogia Klass: 8. kl. Autor: Kaire Paavel Kool: Loo Keskkool Juhendaja: Külli Kaasik Harjumaa 2002 1 Kiletiivalised (HYMENOPTERA) 23/11/12 2 üldtunnused Nime saanud valmikutel esineva kahe kileja tiivapaari järgi. Ees- ja tagatiivad on omavahel ühendatud. Tiivad töötavad lennul ühtse kandepinnana. Suised on haukamis- või libamistüüpi. Tagakeha tipus muneti. Muneti on ühendatud mürginäärmega mürgiastel. Maailmas on umbkaudu 150 000 liiki. 3 Toitumine Valmikud toituvad nektarist ja õietolmust, vähesed söövad ka loomset toitu. Täiskasvanud toituvad: *Loomsest toidust *Nektarist *Õietolmust *Sülemist *Meest *Ja teistest looduses leiduvatest toiduainetest. 4 P
säilinud lühikeste sumistena Liblikad admiral, ohakaliblikas, pääsusaba lendavad eriti ösöel, neil on toidu imemiseks pikk imilont. Mardikad kuldpõrnikad, ohakasikk, nõelmardikas, aiajooksik, seitsetäpplepatriinu. arvukamad putukad Maal, ülalt kaitseb neid rindmikukilp. Kiilid sinikiil, kuningkiil, lapik-vesikiil neil on neli kilejat tiiba, tiivad on kaetud peenete karvakestega. Kiletiivalised kimalane e. maamesilane, kodumesilane, herilane neil on neli kilejt tiiba, tagakeha lõpus on muneti või mürgiastel Putukate tähtsus looduses Putukad taimede tolmeldajad, putukad, kui taimekahjurid, putukad haigustekitajate edasikandjad, putukad loomade parasiitidena, putukad on toiduks paljudele loomadele, putukad kui lagundajad
1. Süstemaatika teaduslikud alused. Süstemaatika on teadus, mis tegeleb meie planeeti asustavate taimede kirjeldamisega, sugulasliikide rühmadeks liitmisega ja nende rühmade asetamisega sellisesse järjekorda, mis peegeldaks taimeriigi sadu miljoneid aastaid kestnud evolutsiooni. Taksonid süstemaatika ühikud. Taimi liigitatakse süstemaatilistesse rühmadesse üldtunnustatud üksuste alusel, mida nimetatakse taksoniteks: Liik < perekond < sugukond < selts < klass < hõimkond < riik 2. Liigi mõiste. Liik bakteritel, eukarüootidel, apomiktilistel organismidel. Võimalikud raskused liigi mõiste piiritlemisel. Esmane liigi kriteerium: Samasse liiki kuuluvad isendid, kes (potentsiaalselt) suudavad omavahel ristudes anda täisväärtuslikke (=paljunemisvõimelisi) järglasi. Liigi tunnuseks on ka levila areaal. Raskusi liigi mõiste piiritlemisel - liik kui põhiühik on üldistus - tunnetusühik. Üks rahuldavamaid liigi määratlusi kuulub V. Komarovile: "Liik on ühest esi
Palun, siin siis teile see botaanika eksami materjal. Paarile küsimusele jäi vastamata, sest ei leidnud seda kuskilt. Kuid meilt Ploompuu seda ei küsinud. Soovitan kindlasti juurde lugeda tunnikonspektist, sest näiteks kottseente osa siin nii pikalt ja täpselt ei ole, kui tema küsis. Kuigi pileti peal neid küsimusi ei olnud. Edu õppimiseks ja saatke see siis kõigile edasi, kes võib-olla kohe ei saanud! 1. Süstemaatika on teadus, mis tegeleb meie planeeti asustavate taimede kirjeldamisega, sugulasliikide rühmadeks liitmisega ja nende rühmade asetamisega sellisesse järjekorda, mis peegeldaks taimeriigi sadu miljoneid aastaid kestnud evolutsiooni. Taksonid- süstemaatika ühikud. Taimi liigitatakse süstemaatilistesse rühmadesse üldtunnustatud üksuste alusel, mida nim. taksoniteks: liik->perekond->sugukond->selt->klass->hõimkond->riik 2. Esmane liigi kriteerium: Samasse liiki kuuluvad isendid, kes (potensiaalselt) suudavad omavahel ristudes anda täisväärtuslikke (=pal
Hingamiselunditeks on putukatel erilised torukesed ehk trahheed Meeleelundite põhiüksuseks on tundekarvake ehk sensill Sigimine Putukad on erandtult kõik lahksugulised Peamiselt eristatakse kolme sigimisviisi: lahksuguline, eluspoegimine ja partenogenees Osad putukad arnevad täis- ja osad vaegmoondega Erinevaid putukaid Leinaliblikas Puruvana Kimalane Seitsetäpplepatriinu Toakärbes Sipelgad ja lehetäid Tänan tähelepanu eest ! Humala-eistekedrik
loomi, kestub viis mooruskuu lehti puidukodus, sööb putukaid loomasõnnikust korda putukaidtaimi, haukamissuised Arengutüüp Vaegmoone Täismoone Vaegmoone Täismoone Liigiline rändrohutirts Sinitiib, Ujuris, Tondihobu, Kimalane e Metsasääsk, mitmekesisus lapsuliblikas, kooreürask, vesineitsik, maamesilane, hallasääsk, mustlaik-apollo sitasitikas puruvana herilased, sipelgad toakärbes, parmud, porilane,
> Näited: valgeristik, aas-rebasesaba, timut, harilik härghein, kullerkupp, raudrohi, metsülane, kerahein, aas- seahernes, aasristik, kerakellukas, jne.. Rebasesaba Kerakellukas Aas-seahernes Niidu loomastik > Pole spetsiifilist loomastikku väljakujunenud > Tüüpilised linnu liigid on: kiivitaja, alpi risla, punajalg- tilder, kanepilind, kivitäks jt. > Selgrootutest näiteks: kiritigu, jooksik, õiesikk, kimalane, lepatriinu, jne. > Imetajatest näiteks: metskits, halljänes, rebane, põlduruhiir, metssiga. Jooksik Põlduruhiir Kiivitaja Kimalane Kaitsealused liigid > niidu-asparhernes > niidukimalane > niidurüdi > käpalised ehk orhideed (kaunis kuldking, valge tolmpea, arukäpp) > niidu-kuremõõk > põõsasmaran > teder > laanepüü > kassikakk > sookurg > tuuletallaja Toiduahelad niitudelt > Kerahein-Rohutirts-Arusisalik-Punarebane
mürgine valge ja väike vesiroos annavad hübriide risoom naha parkimiseks viljatüübiks on kupar nt part toitudes temast, levitab ka seemneid (õhuruumid) 3)Kollane võhumõõk (Iris pseudacorus) kasvab veekogude kallastel pikad püstised, erkkollased lehed pikkus 1-1,5m Risoom-musta värvi valmistamiseks (mürgine ja sööbiv) seemneid segati kohvi hulka kasvab täispäikese käes, märjas kohas teda tolmendab kimalane 4)Liht-jõgitakjas (Sparganium) kuulub hundinuialiste sugukonda lehed 0,5cm ühekojaline kasvab jõgedes, ojades 5)Mürkputk (Cicuta virosa) putk-seest õõnes sugukond: Sarikalised (õis on sarikas) vars kaardunud jäme maa-alune risoom putuktolmleja (kärbsed, mardikalised) juunist-augustini risoom ja juured on väga mürgised selleri lõhnaga mürgitusnähtus: kõrvetus, peapööritus, kahvatus, oksendamine, kõhulahtisus, krambid)
tagumistel jalgadel paiknev "korvike" täis. Nad peavad 1g vaha jaoks sööma 6g mett. 3 tööline Mesilaste käitumine Kodumesilastel on erinevad võtted kaaslaste teavitamiseks uutest nektaririkastest korjemaadest. Kui töömesilased leiavad ohtralt toitu, naaseb ta tarusse ning esitab teistele erilise tantsu. Nn ringtants annab teada, et õied on taru lähedal. Viibutades tants tähendab, et õied on tarust kaugel. Kusjuures mesilane osutadab " kaheksaid" tehes ka, kuspool toiduallikas paikneb. Mesilased lendavad alati eksimatult tagasi oma tarusse. Arvatakse, et nad orienteeruvad maastiku järgi. Nad eristavad kollast ja sinist värvust ning ka esemete kuju. Sülemlemine Sülemlemine on mesilaspere võime toota uusi peresid, mille kaasabil säilitatakse liiki. Sülemlemine toimub suve esimesel poolel ja vaid kord aastas, harva kaks, siis jab pere väga nõrgaks ja hukkub
Istandused Puuvilja- ja marjaaed Taimed Puuviljaaed: · Õunapuud · Pirnipuud · Ploomipuud · kirsipuud Taimed Marjaaed: · Maasikataimed · Vaarikataimed · Karusmarja põõsad · Mustsõstra põõsad · Punasesõstra põõsad Putukad Puuvljaaed: · Õunamähkuri valmik, · Õunamühkur, · Mesilane, · Kimalane, · Lehetäid, · Lepatriinu, Putukad Marjaaed: · Vaarikamardikas, · Mesilane, · Nälkjas(tigu) Linnud · Varblane · Rasvatihane · Hallrästas · Laulurästas · Kuldnokk Loomad · Mutt · Mügri · Hiir · Siil · Vihmauss Antud kooslus tekib järgmistes tingimustes: · Mereline kliima · Soe ja niiske õhk (20-30 kraadi) · Sademete hulk u. 1000-2000 mm aastas · Palju valgust
Loodusest pea kaduvad liigid annavad loomaaedades sageli kenasti järglasi, kuid nende tagasiviimine on peaaegu võimatu: loomaaaias üles kasvanud loomalapsed jäävad sageli infantiilseteks ega 5 tule seega looduses toime. Nii on ainus võimalus neid loomi vaid loomaaedades hoida ja liigina elus pidada. (Liikide hävimine 2008) Eestis elavad mitmed ohustatud liigid, nagu ilves, hallhani ja kimalane. Liigirühmadena on välja toodud vetikad, seened, samblikud, sammaltaimed, selgrootud, kalad, kahepaiksed, roomajad, linnud ja imetajad. Põhjuseid on väga erinevaid. Peamine põhjus on elupaikade otsene hävitamine, selle rikkumine või muutumine. Teine oluline põhjus on keskkonna kvaliteedi langus- keemiline saastamine ja muutunud kliima. Kolmas põhjus oleks maastike killastumine, see takistab liikide liikumist ühest elupaigast teise.
25) palukuklane Formica polyctena; 26) arukuklane Formica rufa; 27) kännukuklane Formica truncorum; 28) ristikukimalane Bombus distinguendus; 29) aedkimalane Bombus hortorum; 30) jaanikimalane Bombus humilis; 31) talukimalane Bombus hypnorum; 32) nõmmekimalane Bombus jonellus; 33) kivikimalane Bombus lapidarius; 34) maakimalane Bombus lucorum; 35) samblakimalane Bombus muscorum; 36) põldkimalane Bombus pascuorum; 37) niidukimalane Bombus pratorum; 38) tume kimalane Bombus ruderarius; 39) Schrencki kimalane Bombus schrencki; 40) sorokimalane Bombus soroeensis; 41) pikktiib-kimalane Bombus sporadicus; 42) urukimalane Bombus subterraneus; 43) metsakimalane Bombus sylvarum; 44) karukimalane Bombus terrestris; 45) hall kimalane Bombus veteranus. III kaitsekategooria selgroogsed loomad (Vertebrata) on: 1) atlandi tuur Acipenser sturio; 2) harjus Thymallus thymallus; 3) hink Cobitis taenia; 4) võldas Cottus gobio;
gryllotalpa) harilik kõrvahark (Forficula Forficula auricularia) triiplutikas (Graphosoma Graphosoma kilplutiklased (Pentatomidae) lineatum) pääsusaba (Papilio machaon) pääsusaba (Papilio) ratsulibliklased (Papilionidae) Phryganea grandis puruvanalased (Phyganeidae) kihulane kihulased (Simuliidae) maakimalane (Bombus kimalane (Bombus) mesilaslased, mesilased lucorum) (Apidae), ülemsugukond mesilaselaadsed (Apoidea) ojasilm (Lampetra planeri) jõesilm (Lampetra) silmlased (Petromyzontidae) jõeforell (Salmo trutta fario) lõhi (Salmo) lõhilased (Salmonidae) haug (Esox lucius) haug (Esox) hauglased (Esocidae)
Eesti Maaülikool Majandus- ja sotsiaalinstituut Itaalia mesilane Referaat Õppeaines ,,Mesindus" Juhendaja: Tartu 2012 Sissejuhatus Selles referaadis on kesksel kohal Itaalia mesilane ning selle mesilasliigi omadused ja iseärasused. Referaadi eesmärgiks on anda lühiülevaade Itaalia mesilase välimikust ja anatoomilistest eripäradest, mis eristavad neid teistest mesilasliikidest, kirjeldada ja selgitada Itaalia mesilase käitumist ning põhilisi levikupiirkondi. Infoallikatena on referaadi koostamisel kasutatud wikipediat, anastasia foorumit ja maamajandusteabe lehte pikk.ee. 1. Välimus ja anatoomia
Eesti Maaülikool Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut Kraini mesilane Referaat õppeaines mesindus Tartu 2012 Kraini mesilaste jagunemine Kraini mesilased jagunevad viieks rühmaks: 1) Kraini mägimesilane, 2) Alam-Austria mesilane, 3) Banati mesilane, 4) Ukraina stepimesilane, 5) Tagakarpaati mesilane. Levikupiirkonnad Kraini mägimesilase levikupiirkonnaks on Ida-Alpid, Tsehhi massiiv, Karpaadid ning Balkani mägised maad. Kõige tüüpilisemad on nad Kraina piirkonnas Jugoslaavias, Kärnteni ja Lõuna-Staiermargi liidumaal Austrias ja Lõuna-Tiroolis. Alam-Austria mesilane on levinud Alam-, Ülem-Austria, Salzburgi ja Staiermargi liidumaal Austrias. Banati mesilane eluneb Banati künklikul maa-alal Rumeenias ning ka Ungariga piirnevatel Jugoslaavia lagendikel.
lodjapuu. Rohurinne on üsna liigirikas: tarnad, luht-kastevars, sookastik, soopihl, ahtalehine villpea, sootulikas, lubikas, kullerkupp, pääsusilm. Samblarinne: harilik teravtipp, sirbikud, kähar sulgsammal, kohati ka turbasammal. Niitude selgrootuid: lapsuliblikas, pääsusaba, verikireslane, maipõrnikas, marjalutikas, kuldpõrnkas, admiral, koerliblikas, päevapaabusilm, emane jaanimardikas, sirelane, siniliblikas, õiesikk, ristämblik, kodumesilane, krabiämblik, kimalane, vahustaja, seitsetäpp-lepatriinu, kakstäpp lepatriinu,
Vastsed kahjustavad idanevaid seemneid, iduvarsi ja maa-aluseid võrseid. Kasulikud lülijalgsed Kiletiivalised. Käguvamplane täismoone, parasiteerivad paljudel erinevatel kahjuritel. Valmikud toituvad nektarist, lehetäide mesinestest, taimemahlast. Vastsed toituvad peremees-putukast, mille tulemusel peremees hukkub. Emane muneb otse peremehe sisse. Muna toitub peremehe kehavedelikust, vastse areng toimub peremehes. Kimalane viljastatud ja talvitunud emane rajab pesa, muneb munakurna. Järgmiste kurnade eest hoolitseb üha suurenev tööliskond. Suve lõpul emane talvituma, teised surevad. Talvituvad mullas või lehekihi all, puujuurte vahel jm. Oluline punase ristiku, aedoa, vaarikate, sõstade jm tolmeldaja. Pistmis-imemissuised. Vastseid toidavad töömesilased õienektariga. Koonulised. Koonuline haukamissuised, munad munetakse pinnasesse. Vastsed elavad pinnases ja toituvad surnud putukatest
kodu. [8] Leitud on 13 liiki kimalasi, mille seas on suhteliselt palju II kaitsekategooria alust liiki Schrencki kimalast. On teada 9 liigi kuklase esinemine, neist 4 - palukuklane, arukuklane, karukuklane ja liivakuklane - on kaitsealused ja Eesti Punase Raamatu liigid. Rahvuspargis on tugev palukuklaste kolooniakompleks, mis on tähelepanuväärne eelkõige oma suure elujõulisuse ja eriliselt mahuka maa-aluse osa poolest. [10] Joonis 6. Schrencki kimalane Karula veekogudes elab 11 liiki karpe, nendest õhuke järvekarp on Eesti Punase Raamatu liik. Kõige laiema levikuga on suur-järvekarp, keda esineb enamikus kalarikastes järvedes. Teiseks arvukamaks ja levinumaks liigiks on piklik jõekarp, keda esineb rahuliku vooluga jõelõikudel ja liivase põhjaga järvedes. Kiiljat jõekarpi leidub Ähijärves, Mikile järves ja Köstrejärves. [10] 1930. aastatel püüti järvest kuni 30 000 vähki aastas
Leitud on 13 liiki kimalasi, mille seas on suhteliselt palju II kaitsekategooria alust liiki Schrencki kimalast. On teada 9 liigi kuklase esinemine, neist 4 - palukuklane, arukuklane, karukuklane ja liivakuklane - on kaitsealused ja Eesti Punase Raamatu liigid. Rahvuspargis on tugev palukuklaste kolooniakompleks, mis on tähelepanuväärne eelkõige oma suure elujõulisuse ja eriliselt mahuka maa-aluse osa poolest. [10] 9 Joonis 6. Schrencki kimalane Karula veekogudes elab 11 liiki karpe, nendest õhuke järvekarp on Eesti Punase Raamatu liik. Kõige laiema levikuga on suur-järvekarp, keda esineb enamikus kalarikastes järvedes. Teiseks arvukamaks ja levinumaks liigiks on piklik jõekarp, keda esineb rahuliku vooluga jõelõikudel ja liivase põhjaga järvedes. Kiiljat jõekarpi leidub Ähijärves, Mikile järves ja Köstrejärves. [10] 1930. aastatel püüti järvest kuni 30 000 vähki aastas
Erinevad samblad ja samblikud. Sammaldel on lehed ja varred, kuid neil pole õisi, samblikutel pole ei lehti, juuri ega varsi. Samuti on välja toodud erinevad seened ja seene osad (kübar, jalg, seeneniidistik), millised neist on söödavad ja millised mürgised. Räägitud on ka tuntumatest metsloomadest, kus neid võib kohata, mida nad söövad. Infot leiab ka putukatest, kes moodustavad üle poole loomariigist (põrnikad, tirtsud, kimalane, herilane, kõrvahark, metsakuklane, liblikad, puuk, lutikas, sääsed jpt.). Loomad, kes võivad liikuda nii maal kui ka vees kahepaiksed, neist tuntumateks konnad, nastik, rästik, sisalik. Suur hulk linde, kes elavad erinevates kohtades, kas inimestel kaugemal või läheduses, linnas, majade lähedal, metsas, pargis, taevalaotustel, põldudel või vees. Leiab pildid ka tuntumate Eesti vetes leiduvate kalade kohta, näiteks haug, särg, ahvn,