Astangu 2016 Lühireferaat seenhaigustest Raimond Roosalu TA-14 11.12.2016 1 Seenhaigused inimestel. Väga levinud on mitmesugused nahas, varvaste vahel ja küüntel elavad seenhaigused. Nakatumise vältimiseks ei tohi kanda võõraid jalatseid ega kasutada teiste kammi. Suurt ohtu põhjustavad ka rohu ja heinakõrtel elavad kiirikseened. Kui inimene närib rohukõrsi, siis tungivad kiirikseened suu limaskesta haavaksete kaudu lihastesse ja lõualuudesse, põhjustades vähktõvega sarnaneva haiguse. Mükoos ehk seentõbi on inimese või looma organismis nugivate päris- või kiirikseente poolt tekitatud haigus. Mükoosil on palju vorme, enamik avaldub nahahaigustena (dermatomükoos), mõni taba ka siseelundeid (aktinomükoos). Kandidoos ehk kandidomükoos (pärmseenetõbi) on naha, limaskestade ja siseelundite seentõbi, mida tekitavad pärmseened
Parasiitseened elavad mitmesugustes taime maapealsetes osades. Eosest arenev seeneniit põimub taimekudedesse, tarvitades sealt saadud toitaineid. Parasiitseened ohustavad ka inimesi. Väga levinud on mitmesugused nahas, varvaste vahel ja küüntel parasiteerivad seenhaigused. Nakatumise vältimiseks ei tohi kanda võõraid jalatseid ega kasutada teiste kammi. Suurt ohtu põhjustavad ka tooretel rohu ja heinakõrtel elavad kiirikseened. Kui inimene närib rohukõrsi, siis tungivad kiirikseened suu limaskesta haavaksete kaudu lihastesse ja lõualuudesse, põhjustades vähktõvega sarnaneva haiguse. Parasitism Parasitism on eri liiki organismide toitumissuhe, mille puhul üks organism – parasiit – toitub teise organismi – peremehe – arvel. Peremeest võib kasutada ajutiselt või kogu elu vältel. Patogeensed seened võib jagada kahte gruppi – ühed nakatavad absoluutselt
puutunud. Harvematel juhtudel haigestub ka juustega peanahk, kus tekib üks või mitu murdunud juustega haiguskollet. Peaseene ravi kestab keskmiselt kuus kuni kaheksa nädalat, mil laps neelab tablette. Peale kõigi nende punktide on veel see haigus ka nakkav. Kiirikseentõbi ehk aktinomükoos Kiirikseentõbi ehk aktinomükoos on inimestel ja loomadel esinev krooniline haigus, mida põhjustab kiirikseen ja iseloomustab mädakollete tekkimine. Kiirikseened on looduses laialdaselt levinud; inimesel leidub neid suuõõnes ja seedekanalis. Mikroskoobiga vaatlemisel meenutavad nad väliskujult seeni, raku ehituselt aga baktereiddutse. Kiirikseente tungimisel kudedesse areneb pikkamööda tihke põletikukolle, mille kohal olev nahk muutub lillakaspunaseks ja paiguti mulgustub. Inimesel puhkeb aktinomükoos enamasti suu ümbruses ja kaelal, võib aga esineda ka siseelundites. Aktinomükoosi vältimiseks tuleb hambad korras hoida
Ligniin laguneb kõige laskuva sademeteveega uhutakse Ca ja Mg halvemini. Peamiseks lagundajaks on minema... Mulla elustik ehk edafon. aeroobsetes tingimustes kiirikseened. ........Nii jäävad tekkivad huumushapped Mulla orgaaniline aine Anaeroobsetes tingimustes ei lagune. neutraliseerimata ja huumuse teke Koosneb elusorganismide kogumist mullas. Tähtsamad organismid mullas: 1. Mikroorganismid a) Bakterid mullas on kõige enam aeroobseid, heterotroofseid baktereid. Boimass 300...3000 kg/ha.
12)Hall lepp(Alnus) sugukond:kaselised koor hall ja sile lehed: võrestel ühekaupa, munajad, servast sakkidega ühekojaline Hiiumaal haruldane eelistab saviliiv-või liivsavimulda, varju taluv kasutamine: kütteks, suitsu-ja grillahjudes eriti hea Ravimtee: kõhutõved, silmapõletik (kompress), suupõletik (loputatakse) Eesti puu 2004 ei tahma korstnaid ja lõõre 50-70 aastat-lühiealisem puu Eestis Kiirikseened on nendega sümbioosis-seovad õhulämmastikku. Lepad saavad valke toota; annavad seentele orgaanilisi aineid 13)Sanglepp (ehk Must lepp) kuni 30 m tüveümbermõõt 4m Koor: mustjas, rõmeline lehed: ümar, läikiv, tumeroheline; tipp tömp või õnar eelistab viljakamaid muldasid - > vähem huumusrikkaid mulldasid puisniit, jõekaldad jne ei talu: varju ja kaua seisvat põhjavett
Lämmastik säilitatakse sambliku kehas ehk talluses ning kui samblik või oks, millel see kasvab, maha kukub, satub seal leiduv lämmastik pinnasesse, ning läheb omakorda taimede kaudu ringlusesse (6.). 4 Porsa juured kasvavad sümbioosis kiirikseentega, mis võimaldavad tal turbast paremini lämmastikuühendeid omandada, kiirikseened saavad porsa abiga aga pinnasest vajalikke toitaineid. (7.). Parasitism Emased sääsed vajavad paljunemiseks verd, kuid saavad elada ilma peremeheta (fakultatiivne parasitism),suvisel ajal on niisketes rabades palju sääski, kes üritavad igal võimalusel imeda rabas elutsevate loomade (nt. põtrade) verd, põder saab sellest suhtest kahju (8.). Kisklus Huulhein on ainuke Eestis leiduv taim, kes toitub ka väiksematest putukatest.
Nende ensüümide abil toimub vesiniku ülekanne oksüdeeritavalt substraadilt aktseptorile − õhuhapnikule. Nad lõhustavad substraati oksüdatsiooniprotsessis, mille tagajärjeks on H2O ja CO2 teke. Sealjuures vabaneb kogu substraadis peituv energia. Nendeks bakteriteks on nt äädikhappebakterid, tuberkuloositekitaja jt. C6H12O6h20=6CO2+6H2 + energia Mikroaerofiilid − paljunevad keskkonnas, kus hapniku kontsentratsioon on madal (kuni 1%). Siia alla kuuluvad nt kiirikseened, laktobatsillid. Fakultatiivsed anaeroobid − suudavad paljuneda nii õhuhapniku olemasolul kui ka selle puudumisel. Enamus haigustekitajatest on fakultatiivsed anaeroobid. Obligaatsed anaeroobid − mikroobid, kes paljunemiseks vajavad hapnikuvaba keskkonda. Substraati nad lõpuni ei lõhusta. Anaeroobsetes tingimustes kasvavad võihappebatsillid, teetanuse ja botulismi tekitajad. 13. Bakterite kasv ja paljunemine ning kasvufaasid.
juurestikuga, hästivõrsuva taimiku. Sellise juurestikuga teraviljad haigestuvad vähem juuremädanikesse. Liiga vara külvatud, külmas mullas idanev seemned haigestub rohkem triiptõvest. 4. Bioloogilised tõrjevõtted Taimehaiguste, kahjurite ja umbrohtude bioloogiline tõrje põhineb elusorganismide omavahelistele suhetele agrobiotsönoosis. Omavahel on seotud nii loomad, taimed, putukad kui ka mikroorganismid kiirikseened, seened, bakterid, viirused, viroidid. Sageli on need suhted antagonistlikud, mida siis taimekaitses ära kasutatakse. Bioloogilise tõrje seisukohalt jagatakse need suhted kolmeks: · sümbioos · röövkooselu · parasitism Bioloogilise tõrje rakendamise võimalused: *Looduses olemasolevate kasulike organismide tegevuse soodustamine ja nende maksimaalne säilitamine kultuurmaastikes. Näiteks põlluäärtesse kaitseribade ja põllu keskele
õhulämmastikku. Ristiku või lutserni kaheaastase kasvatamise järel tõuseb mulla Hu % 0,2…0,4%. Huumusetekke jaoks optimaalsete tingimuste tagamine – näiteks muldade lupjamisel seotakse huumushappeid. 18. Eesti muldade huumusesisaldus. Eesti muldadele on iseloomulik ka kivisus. Vihikus Eesti muldade valdkonnad 19. Mulla elustiku jaotus ja tähtsus. Mikroorganismid, bakterid,seened, kiirikseened- lagundavad tselluloosi ja ligniini, vetikad- rikastavad mulda 20. Mullaprofiili morfoloogilised tunnused. Välised tunnused- Tüsedus- kõigi kihtide levik maapinnalt kuni lähtekivimini Horisontide ülemineku iseloom- aeglane, järk Horisontide värvus- arvestada niiskust, mida niiskem, seda tumedam Mulla tihedus- tahkete osakeste paiknemine üksteise suhtes
Taimede vegetatiivsel paljundamisel (pookimine, pistokste lõikamine) viirushaiguste ohu korral tuleb lõikeriista desinfitseerida. http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/748/Teema.3_taimekaitse.zip/Teema.3_taimekaitse/10.Loosuss%E4bralik_t%E4rje.pd f 4. Bioloogilised tõrjevõtted Bioloogiline tõrje põhineb elusorganismide kasutamisel üksteise hävitamiseks. Omavahel on seotud nii loomad, taimed, putukad kui ka mikroorganismid – kiirikseened, seened, bakterid, viirused, viroidid. Sageli on need suhted antagonistlikud, mida siis taimekaitses ära kasutatakse. Bioloogiline tõrjemeetod on keskkonda ja tihti ka tööjõudu säästev. Bioloogilise tõrje seisukohalt jagatakse need suhted kolmeks: sümbioos, röövkooselu ning parasitism. Looduses olemasolevate kasulike organismide tegevuse soodustamine ja nende maksimaalne säilitamine kultuurmaastikes on väga tähtis. Näiteks põlluäärtesse kaitseribade
iseendaga. Rannamännikud, raba. Aineringed * Veeringe (suur, väike, pikaajaline)!!!!!!, süsinikuringe, lämmastikuringe. * Taastuv ja taastumatu. Inimese eluiga on mõõdupuuks (70-80 eluaastat). * Inimeste roll maakera soojenemises ei ole nii suur, kui seda räägitakse peavoolu meedias. * Maakera on kogu aeg soojenenud ja jahtunud. See on normaalne. Enamik organisme ei suuda lämmastiku siduda. Seda aitavad teha mügarbakterid, kiirikseened jne. Näited ökosüsteemidest * Järved neid jaotatakse erinevalt. Toitainete sisalduse järgi. Eestis on kõige haruldasemad oligotroofsed järved ehk vähetoitelised järved. Sellised järved on puhtad ja pehme veega. Sisaldavad vähe mineraalaineid, orgaanilisi aineid ja biogeenseid aineid. -) Düstroofsed ehk huumustoitelised järved vesi on pehme, mineraal ja biogeenseid aineid on vähe. Vesi on pruunikas. Elu on vaene happelisuse pärast.
Lisaks kaunviljalistele leidub juuremügaraid veel kaheksa sugukonna 140 liigil; näiteks porsal (Myrica gale), mõnel murakal (Rubus sp.), astelpajul (Hippophaë rhamnoides), hõbepuul (Elaeagnus sp.), leppadel (Alnus sp.), drüüasel (Dryas octopetala) ja kasuariinil (Casuarina sp.). Liblikõieliste juuremügaraid põhjustavad mullas vabaltelavad õhulämmastikku siduvad bakterid enamasti perekondadest Rhizobium ja Bradyrhizobium, ülejäänud taimeliikidel kiirikseened (Actinomycetes, perekond Frankia). Põhjalikumalt on uuritud liblikõieliste juuremügaraid. Bakterid, tunginud juurekarvade kaudu koore põhikoesse, poolduvad jõudsalt ning tungivad üha uutesse rakkudesse. Nakatunud taimerakud suurenevad, nende kromosoomide arv kahekordistub ning nii tekib bakteroidkude. Taim lagundab pidevalt bakterirakke ja omastab bakterite fikseeritud lämmastikühendeid, bakterid aga kasutavad taimseid sahhariide.
Hapnikku seovad hingamine, vulkaanilised protsessid, maasisesed protsessid ja inimtegevus. Kogu atmosfääri hapnik uueneb umbes 2000 aasta jooksul. Kui aga fotosüntees lõppeks, jätkuks atmosfääri hapnikku 5000 aastaks. Lämmastikuringe Molekulaarset lämmastikku (N2) on atmosfääris külluses, kuid loomad ja taimed seda otseselt kasutada ei saa. N2 suudavad õhust siduda üksikud bakterite rühmad mügarbakter, aeroobsed bakterid mullas, sinivetikad vees, kiirikseened pinnases. Taimed omandavad lämmastikku mineraalsel kujul (nitraadid, ammooniumsoolad), loomad orgaaniliste ühenditena (valgud). Lämmastik jõuab tagasi mulda surnud taimede ja loomade kaudu ning loomade eritistena. Pinnases elavad bakterid muundavad ammoniaagi ja nitraadid uuesti atmosfääri vabanevaks lämmastikuks. Fosforiringe Fosforiringes puudub gaasiline faas. Normaalrõhul ja -temperatuuril on P tavaliselt vedelas olekus. Leidub
muldade lupjamisel seotakse huumushapped) 18. Eesti muldade huumuse sisaldus Keskmiselt 2,1 – 3,5% 19. Mulla elustiku tähsus, üldine jaotus 1) Mikroorganismid: • Bakterid – lagundajad, osadel võime siduda molekulaarset õhulämmastikku • Seened – osalevad mineralisatsiooni protsessis ja huumuse tekkimisel. Tegutsevad peamiselt happelises keskkonnas. • Kiirikseened – lagundavad ligniini ja tselluloosi • Vetikad – rikastavad mullavett hapnikuga • samblikud 2) algloomad – reguleerivad mulla mikroorganismide arvukust 3) selgrootud – vihmaussid, ümarussid, hooghännalised, lestad. Lagundavad, peenestavad, rikastavad mulda oma ensüümidega. 4) Putukad 5) Selgroogsed 20. Mullaprofiili morfoloogilised tunnused
pinnal ja võtavad kogu Mikrobioloogia pinnaga vastu valgusenergiat, I. Bakterite kujurühmad 2011. Tiina et selle arvel Alamäe ATPd sünteesida. Päikesepatarei! Muu kujuga baktereid Ruudukujulised bakterid Mikrobioloogia I. Bakterite kujurühmad 2011. Tiina Alamäe Aktinomütseedid Aktinomütseete peeti kaua aega seenteks (kiirikseened), kuna neil on mütseel nagu seentelgi. Ka on looduses neil seentega analoogiline roll: nad on väga efektiivsed org. aine lagundajad (tselluloos, hemitselluloos, pektiin, kitiin, valgud, pestitsiidid jne). Ilmselt lagundavad nad ka ligniini, kuigi mitte nii aktiivselt kui seened. Mullas on nad väga edukad. Muld on sobiv elukeskkond just aktinomütseetidele, seentele ja näiteks perekonnale Bacillus. Mütseeliga vormid (seened,
Nende ensüümide abil toimub vesiniku ülekanne oksüdeeritavalt substraadilt aktseptorile - õhuhapnikule. Nad lõhustavad substraati oksüdatsiooniprotsessis, mille tagajärjeks on H2O ja CO2 teke. Sealjuures vabaneb kogu substraadis peituv energia. Nendeks bakteriteks on nt äädikhappebakterid, tuberkuloositekitaja jt. Mikroaerofiilid - paljunevad keskkonnas, kus hapniku kontsentratsioon on madal (kuni 1%). Siia alla kuuluvad nt kiirikseened, laktobatsillid. Fakultatiivsed anaeroobid - suudavad paljuneda nii õhuhapniku olemasolul kui ka selle puudumisel. Enamus haigustekitajatest on fakultatiivsed anaeroobid. Obligaatsed anaeroobid - mikroobid, kes paljunemiseks vajavad hapnikuvaba keskkonda. Substraati nad lõpuni ei lõhusta. Anaeroobsetes tingimustes kasvavad võihappebatsillid, teetanuse ja botulismi tekitajad. 14. Bakterite kasv ja paljunemine ning paljunemise faasid vedelsöötmes
Fossiilsete kütuste kasutamisel vabaneb CO2 atmosfääri. 68) Kuidas omandavad lämmastiku taimed,kuidas loomad? Lämmastikuringe om lämmastiku tsükline liikumine eluta loodusest elusasse ja siis jälle tagasi elutusse. Molekulaarset lämmastikku(N2) on atmosfääris küllunes, kuid loomad ja taimed seda otseselt ei saa. N2 suudavad õhust siduda üksikud bakterite rühmad mügarbakter,aeroobsed bakterid mullas, sinivetikad vees, kiirikseened pinnases. Taimed omandavad N mineraalsel kujul(nitraadid, ammooniumsoolad), loomad orgaaniliste ühenditena(valgud). Loomad saavad vajaliku lämmastiku süües taimi või teisi loomi. Lämmastik jõuab tagasi mulda surnud taimede ja loomade kaudu ning loomade eritistena. Lagunemisel vabanev lämmastik muutub taimedele kättesaadavaks ammoniaagiks. Pinnases elavatest bakteritest osa muundavad ammoniaagi ja nitraadi uuesti atmosfääri vabanevaks lämmastikuks.
Toitainete omastamine toimub lahustunud ühenditena. N: punane ristik, karjamaa raihein Mikroobid mullas ehk mullaorganismid: mügarbakterid, tselluloosilagundajad, nitrifitseerivad bakterid, b) keskmine eluiga ehk 5-7 aastat ammonitsifeerivad bakterid, kiirikseened-puidu lagundajad. N: valge ristik, timut Fauna ehk mullaloomastik: vihmaussid (mulla kobestajad, nende käikude kaudu liigub vesi,õhk), c) pika elueaga ehk 8-.... traatussid(ei ole kasulikud, närivad heinataimede juuri), mutid, vesirotid.
Fossiilsete kütuste kasutamisel vabaneb CO2 atmosfääri. 56)Kuidas omandavad lämmastikku taimed, kuidas loomad? Lämmastikuringe on lämmastiku tsükline liikumine eluta loodusest elusasse ja siis jälle tagasi elutusse. Molekulaarset lämmastikku (N2) on atmosfääris küllunes, kuid loomad ja taimed seda otseselt ei saa. N2 suudavad õhust siduda üksikud bakterite rühmad mügarbakter, aeroobsed bakterid mullas, sinivetikad vees, kiirikseened pinnases. Taimed omandavad N mineraalsel kujul (nitraadid, ammooniumsoolad), loomad orgaaniliste ühenditena (valgud). Loomad saavad vajaliku lämmastiku süües taimi või teisi loomi. Lämmastik jõuab tagasi mulda surnud taimede ja loomade kaudu ning loomade eritistena. Lagunemisel vabanev lämmastik muutub taimedele kättesaadavaks ammoniaagiks. Pinnases elavatest bakteritest osa muundavad ammoniaagi ja nitraadid uuesti atmosfääri vabanevaks lämmastikuks.
toimuda normaalselt ainult kaltsiumirikkas mullas. Nitrifikatsiooniks ebasoodsates tingimustes areneb denitrifikatsioon, mille tulemusena viiakse lämmastik anaeroobsetes tingimustes üle molekulaarseks (N2) või happelistes muldades lämmastikoksiidiks (NO2), mis lenduvad ja põhjustavad suurt lämmastikukadu mullast. · Ligniin laguneb kõige halvemini. Peamiseks lagundajaks on aeroobsetes tingimustes kiirikseened. Anaeroobsetes tingimustes ei lagune. · Rasvad lagunevad nii bakterite kui seente mõjul. Aeroobsetes tingimustes tekivad esmalt glütseriin ja rasvhapped, mis edasi lagunevad süsihappegaasiks ja veeks. Anaeroobsetes tingimustes lagunevad halvasti ja moodustavad nn. bituume. · Vaigud, vahad ja parkained, olles enamasti bakteritele mürgiks, lagunevad seente mõjul suhteliselt kergesti. Anaeroobses keskkonnas vaik ei lagune, vahadest tekivad mitmesugused bituumid
§ Fotosünteesivad (fotoheterotroofid kasutavad valgust ATP saamiseks, fotoautotroofid toodavad org. ainet anorgaanilise varal, fotosünteesivad väävlibakterid fotosünteesivad siis, kui hapnikku pole, sinivetikad ehk tsüanobakterid saavad vesinikku veest). § Heterotroofsed bakterid (aeroobsed, anaeroobsed, obligatoorsed elavad hapniku olemasolu üle spoorina, fakulatiivsed elavad nii ja naa, diferentseerijad, lämmastikku siduvad bakterid, vabalt elavad, sümbiondid, kiirikseened on bakterid, mis meenutavad välimuselt seeni). Bakterite evolutsioon: arhebakterid valitsesid 3mld aastat tagasi, siis tulid pärisbakterid, arhed ei kannatanud hapnikku, kuna UV kaitse puudus, pärisbakterite eellased tõrjuti ookeanisügavustest konkurentsiga ja nad pidid madalamas vees hakkama saama. Valguse eest kaitseks tekkisid pigmendid ja võime sünteesida ja sellega kaasnes hapniku teke, aeroobsed bakterid, lämmastiku siduvad bakterid.
molekulaarset õhulämmastikku. Liblikõieliste juurtel elavad mügarbakterid võivad soodsates tingimustes siduda 100...200 kg N/ha. Mullas vabalt elavad bakterite osa võib olla kuni 50 kg/ha. · Seened osalevad aktiivselt org. aine mineralisatsiooniprotsessis ja huumuse tekkimisel. Tegutsevad valdavalt happelises keskkonnas. Elavad sümbioosis kõrgemate taimedega. Biomass 500...5000 kg/ha. · Kiirikseened nõrgalt happelises keskkonnas, lagundavad tselluloosi ja ligniini. · Vetikad enamasti autotroofsed organismid, esinevad vahetult mulla pinnal, rohkem liigniisketes muldades, rikastavad mullavett hapnikuga. Biomass 10...300 kg/ha. · Samblikud 2. Algloomad heterotroofid. Viburloomad, ripsloomad, juurjalgsed, amööbid. Reguleerivad mulla mikroorganismide arvukust. Elavad mulla ülemistes kihtides. Biomass 5...200 kg/ha. 3
mügaraid. Juurerakkudes toimub pidevalt bakterite lagundamine, vabanenud aineid (peamiselt lämmastikühendeid) saab taim kasutada. Et bakterid suudavad oma keha üles ehitada õhulämmastiku jm baasil, võib öelda, et sümbioosis* elades muudavad bakterid õhulämmastiku taimedele kättesaadavaks. Bakterid kasutavad ka taime sünteesitud süsivesikuid. Neid moodustavad mügarbakterid, limaseened, kiirikseened. Esinevad kõigil oalaadsetel, liblikõielistel. Lisaks leidub juuremügaraid ka astelpajul, hõbepuul ja leppadel. ·Mükoriisa: seeneniidistiku ja juurekoe tihe ühendus, mida moodustavad põhiliselt kübarseened. Mükoriisa esineb nt orhideedel. Mükoriisa peamine tähtsus seisneb selles, et seen varustab taimejuuri taimetoiteelementidega, mida taim mullast kas ise ei saa kätte (näiteks mulla
mulla mikrofauna (lestad, hooghännalised jne) 4.mikroskoopilised mullaorganismid (bakterid, seened, vetikad, ainuraksed, nematoodid jne) Tähtsus:orgaanilise aine lagundamine, vabanenud tuhaelementide sidumine oma kehas, õhulämmastiku sidumine, nitrifikatsioon, fosfori- ja väävlibakterid. Molekulaarset õhulämmastikku seovad: 1.sümbioossed bakterid (kõige suurem osa) 2.vabalt mullas elavad heterotroofsed bakterid 3.fotosünteesivad bakterid 4.mõned fotosünteesivad sinivetikad ja kiirikseened. Taimejäänuste lagunemise kiirus sõltub:mulla õhustatus, lagunevate taimejäänuste koostis, mulla niiskus, temperatuur, mulla reaktsioonid. Aeroobsed bakterid vajavad eluks õhuhapnikku (õhustatud mulda). Lagunemise lõppsaadused on rohelisele taimele toiduks. Nitrifitseerivad bakterid (mügarbakterid liblikõielistel) seovad õhulämmastikku vajalik lubjarikas keskkond. Anaeroobsed bakterid saavad hapniku
ühendid, mis on roheliste taimedele toiduks. Kiire lagunemine. anaeroobne lagunemine- mittetäielik lagunemine ja mitmesuguste vaheproduktide kuhjumine. Aeglane lagunemine. *orgaanilise aine koostisest- kõige kiiremini lagunevad veeslahustuvad süsivesikud(suhkrud) ja valgud ning kõige aeglasemalt ligniin. Valkude lagunemine toimub ensüümide mõjul aminohapeteks. Ligniini peamiseks lagundajaks on aeroo9bsetes tingimustes kiirikseened. Rasvad lagunevad bakterite ja seent mõjul. Vaigud, vahad ja parkained lagunevad seente mõjul suhtelisetl kergesti. *niiskusest lagusemiskeskkonnas- niiskus suureneb taimejäänuste lagunemise kiirust seni, kui on olemas küllaldane õhu juurdepääs *temperatuurist- temp tõus 10 kraadi võrra suurendab lagunemise kiirust 2-3 korda. Optimaalne temp 20-35 kraadi *Mulla reaktsioonist- happelises kk lagundajateks peamiselt seened ja neutraalses kk bakterid. *mulla
neid arvutusi siin täpsemalt välja toodud pole. Kompostimise protsessi kvaliteedi mõjutajad, jälgimine ja dokumenteerimine. Algmaterjalideks kasutame haljastusjäätmeid, mis sisaldavad puulehti, saepuru, taimede varsi ja oksi, puidutükke ning puukoort. Nende puhul tuleb arvestada suure süsiniku sisaldusega ning kohati ka kõrge ligniini sisaldusega, mis teeb nendest aeglaselt lagunevad materjalid. Ligniini lagundajateks on kiirikseened, kes vajavad elutegevuseks veidi madalamaid temperatuure ning nõrgalt happelist keskkonda. Seega on oluline tagada mõningane järelvalmimise faas komposteerimise käigus. Lisaks segame kompost-segusse aiaprahti, mis sisaldab ka muruniidet, ja sellist tooarinet võib lugeda kõrge lämmastikusisaldusega tooraineks. Et kahest erinevast algmaterjalist sobiva struktuuri ning C/N sisaldusega (C/N suhe 30) segu saada, peame neid omavahel segama.
4. Mulla makrofauna Sinna kuuluvad mullasse kaevuvad imetajad (mutt, pimerott) ja reptiilid. Edafon edendab suurt osa taimejäänuste muundamisel ja mullaviljakuse kujundamisel. Suurima arvu ja välispinnaga on esindatud mikroobid, kelle arv 1 grammi mulla kohta ulatub miljonitesse, nende välispind 1 ruutmeetri põllupinna kohta ulatub 500 ruutmeetrini. Lisaks orgaanilise aine lagundajale on siin tähtis osa lämmastikuseondajail (nt kiirikseened, sinivetikad), nitriftseerijail, fosfori-ja väävlibakteritel. Happelistes muldades on peamised orgaaniliste ainete (eriti tselluloosi) lagundajad seened. Rohevetikad mõjutavad mulla gaasireziimi. Mullamikroobid soodustavad mullas olevate toitainete uut kasutamist taimede poolt. Enamik neid koguneb taimejuurte vahetusse lähedusse risosfääri. Mulla koostis Füüsikaliselt on muld mitmefaasiline süsteem, milles on esindatud aine oleku kolm faasi
huumust. Kõige huumusrikkamad mullad on loopealsetel levivad mullad: paepealsed ja rähkmullad. Kõige huumusevaesemad on erodeeritud (nõlvadelt ärakantud) mullad ja happelised tugevalt leetunud liivmullad. 24. Mulla elustiku jaotus ja tähtsus. Tähtsamad organismid mullas: 1) Mikroorganismid a) bakterid - mullas on kõige enam aeroobseid, heterotroofseid baktereid. b)seened - osalevad aktiivselt org.aine mineralisatsiooniprotsessis ja huumuse tekkimisel. c) kiirikseened - lagundavad tselluloosi ja ligniini. d) vetikad - rikastavad mullavett hapnikuga. e) samblikud. 2) Algloomad - heterotroofid. Viburloomad, ripsloomad, juurjalgsed, amööbid. Reguleerivad mulla mikroorganismide arvukust. 3) Selgrootud. a) vihmaussid - parandavad mulla omadusi, segavad mullamassi. b) ümarussid - toituvad lagunemata org.ainest. c) hooghännalised - tähtsad sõnniku lagundajad. d) lestad - peenestavad org.ainet ja rikastavad mulda oma ensüümidega
moodustuva jätkele.) Hyphomicrobium Stella Asticacaulis (A- on eitus) Caulobacter (kinnitumisjätkega veebakter) Planctomycesel (arvati alguses et see on seen, kuna pungus) Verrucomicrobium spinosum Nevskia (taustal) esineb veekogude pindkiles. Puukujuline jätke koosneb limast. Arvatakse, et lima hakkab ta välja ajama ebasoodsates toitumistingimustes. Gallionella on levinuim rauabakter. Aktinomütseedid: Aktinomütseete peeti kaua aega seenteks (kiirikseened), kuna neil on mütseel nagu seentelgi. Orgaanilise aine lagundajad (tselluloos, hemitselluloos, pektiin, kitiin, valgud, pestitsiidid jne). Muld on sobiv elukeskkond. Näevad välja nagu hallitusseened. Kõige olulisemad antibiootikumide produtsendid mikroobimaailmas. Aktinomütseetidel on palju suuri genoome. Nende kolooniapind on hüdrofoobne. Aktinomütseetide hulgas ona ka patogeenseid liike, näiteks Streptomyces scabies.
spiroheedid paljude keerdudega keeritsbakterid, nt tüüfuse tekitaja. niitjad vormid. Suuruse järgi jaotatakse bakterid : väikesed (kuni 1,5 µm), keskmised (1,5 -- 3 µm), suured (4,0 -- 10 µm). Baktereid jaotatakse järgnevatesse alarühmadesse: aktinomütseedid, riketsiad, mükoplasmad. Aktinomütseedid - (kreeka keelest, kus actis tähendab kiirt ja myces seent) ehk kiirikseened. Nad meenutavad seente välisehitust ja on üheraksed organismid. Rakul on prokarüootse raku ehitus. Seetõttu ei saa neid seenteks pidada. Aktinomütseedid paljunevad hüüfi otstest eralduvate rakkudega või hüüfi jagunemisega. nt Actinomyces globisporus -- toodab streptomütsiini. Riketsiad - on lihtsa ehitusega G--bakterid. Nad on mõõtmetelt väga väikesed (0,2 - 0,5 µm) rakusisesed parasiidid. Paljunemine toimub pooldumise teel peremeesrakus
mügaraid. Juurerakkudes toimub pidevalt bakterite lagundamine, vabanenud aineid (peamiselt lämmastikühendeid) saab taim kasutada. Et bakterid suudavad oma keha üles ehitada õhulämmastiku jm baasil, võib öelda, et sümbioosis* elades muudavad bakterid õhulämmastiku taimedele kättesaadavaks. Bakterid kasutavad ka taime sünteesitud süsivesikuid. Neid moodustavad mügarbakterid, limaseened, kiirikseened. Esinevad kõigil oalaadsetel, liblikõielistel. Lisaks leidub juuremügaraid ka astelpajul, hõbepuul ja leppadel. · Mükoriisa: seeneniidistiku ja juurekoe tihe ühendus, mida moodustavad põhiliselt kübarseened. Mükoriisa esineb nt orhideedel. Mükoriisa peamine tähtsus seisneb selles, et seen varustab taimejuuri taimetoiteelementidega, mida taim mullast kas ise ei saa kätte (näiteks mulla
bakteroidkoega täidetud mügaraid. Juurerakkudes toimub pidevalt bakterite lagundamine, vabanenud aineid (peamiselt lämmastikühendeid) saab taim kasutada. Et bakterid suudavad oma keha üles ehitada õhulämmastiku jm baasil, võib öelda, et sümbioosis* elades muudavad bakterid õhulämmastiku taimedele kättesaadavaks. Bakterid kasutavad ka taime sünteesitud süsivesikuid. Neid moodustavad mügarbakterid, limaseened, kiirikseened. Esinevad kõigil oalaadsetel, liblikõielistel. Lisaks leidub juuremügaraid ka astelpajul, hõbepuul ja leppadel. Mükoriisa: seeneniidistiku ja juurekoe tihe ühendus, mida moodustavad põhiliselt kübarseened. Mükoriisa esineb nt orhideedel. Mükoriisa peamine tähtsus seisneb selles, et seen varustab taimejuuri taimetoiteelementidega, mida taim mullast kas ise ei saa kätte (näiteks mulla
kruvibakterid e. spiraalsed bakterid Vibrioonid(rohkem keede): Vibrio cholerae, Desulfovibrio Spirillid(1-1,5 keerdu): Helicobacter pylori, Campylobacter keeritsbakterid e. spiroheedid Treponema, Borrelia erüteem niitjad bakterid punguvad ja jätketega 7. Mida tead aktinomütseetidest, müksobaktertest, klamüüdiatest, mükoplasmadest? Aktinobaktereid peeti kaua aega seenteks (kiirikseened), kuna neil on mütseel nagu seentelgi o Väga efektiivsed org. aine lagundajad (tselluloos, hemitselluloos, pektiin, kitiin, valgud, pestitsiidid jne) o Ilmselt lagundavad nad ka ligniini, kuigi mitte nii aktiivselt kui seened o `spoorid' (koniidid) taluvad hästi muutlikke tingimusi mullas o Tungivad kasvades mullaosakeste vahele ja eritavad sinna eksoensüüme lagundamiseks
19. Mulla elustiku jaotus ja tähtsus. Koosneb elusorganismide kogumist mullas. Tähtsamad organismid mullas: 1. Mikroorganismid. a) bakterid-mullas on kõige enam aeroobseid,heterotroofseid baktereid. Biomass 300...3000kg/ha. b)seened-osalevad aktiivselt org.aine mineralisatsiooniprotsessis ja huumuse tekkimisel.Tegutsevad valdavalt happelises kaskkonnas. Elavad sümbioosis kõrgemate taimegeda. Biomass 500...5000 kg/ha. c) kiirikseened-nõrgalt happelises keskonnas, lagundavad tselluloosi ja ligniini. d) vetikad-enamasti autotroofsed organismid, esinevad vahetult mulla pinnal, rohkem liigniisketes muldades, rikastavad mullavett hapnikuga. Biomass 10...300 kg/ha. e) samblikud. 2) Algloomad-heterotroofid. Viburloomad, ripsloomad, juurjalgsed, amööbid. Reguleerivad mulla mikroorganismide arvukust. Elavad mulla ülemistes kihtides. Biomass 5...200kg/ha. 3) Selgrootud.
molekulaarset õhulämmastikku. Liblikõieliste juurtel elavad mügarbakterid võivad soodsates tingimustes siduda 100...200 kg N/ha. Mullas vabalt elavad bakterite osa võib olla kuni 50 kg/ha. · Seened osalevad aktiivselt org. aine mineralisatsiooniprotsessis ja huumuse tekkimisel. Tegutsevad valdavalt happelises keskkonnas. Elavad sümbioosis kõrgemate taimedega. Biomass 500...5000 kg/ha. · Kiirikseened nõrgalt happelises keskkonnas, lagundavad tselluloosi ja ligniini. · Vetikad enamasti autotroofsed organismid, esinevad vahetult mulla pinnal, rohkem liigniisketes muldades, rikastavad mullavett hapnikuga. Biomass 10...300 kg/ha. · Samblikud 2. Algloomad heterotroofid. Viburloomad, ripsloomad, juurjalgsed, amööbid. Reguleerivad mulla mikroorganismide arvukust. Elavad mulla ülemistes kihtides. Biomass 5...200 kg/ha. 3
Sel juhul tuleb läbimõeldult kasutada ka keemilisi umbrohutõrjevahendeid. Ka rukkilill on umbrohi. 8.4 Haigused Taimehaiguste all mõistetakse patoloogilist protsessi, mis tekib taimes haigustekitaja (patogeeni) mõjul või taimedele ebasoodsate keskkonnatingimuste tagajärjel. Haiguslike muutuste tõttu taimede kasv ja areng pidurdub, saak ja selle kvaliteet langeb, taimed võivad täielikult hävida. Taimehaigusi põhjustavad seened, kiirikseened, bakterid, viirused, mükoplasmad, viroidid, samuti ebasoodsad kasvutingimused. Nagu taimedel, nii ka taimehaiguste tekitajatel on omad optimaalsed arengutingimused. Haigusetekitajatele soodsates tingimustes on taimede haigestumise oht suurem, kultuurtaimede kasvatamisel optimaalsetes tingimustes on nad aga haigestumisele vastupidavamad. Tekkepõhjuste järgi jaotatakse taimehaigused mitteinfektsioonilisteks ehk mitte-nakkuslikeks,
Seemned levivad põhiliselt kevadiste lumesulamisvete ja tuule abil. Viljakandvus õksikpuudel algab enne 10. eluaastat, puistus 15......30 aasta vanuses. Lepad viljuvad pea igal aastal, seemneaastad korduvad tavaliselt 2.....5 aastaste vahedega. Leppasid on umbes 30 liiki, millised kasvavad põhjapoolkeral Antarktikast subtroopikani, üks liik (A. jorullensis) lõunapoolkeral Lõuna-Ameerikas Andides. Leppade juurtel elavad mügarbakterid ja kiirikseened on võimelised siduma õhulämmastikku ja lämmastikurikaste lehtede varisedes viiakse see uuesti ringlusse nüüd juba taimedele omastatava mullalämmastikuna. Eesti floorasse kuulub 2 liiki, Euroopas 4 liiki. Kahjuks on aga perekonna süstemaatika üsna keeruline ja erinevate autorite käsitluses tihti isegi vastandlik. Ameerika dendroloogid käsitlevad liike laiemalt, Euroopa dendroloogid kitsamalt. Erinevate lepaliikide elueaks on 50....100 aastat. Enamus neist annab kergesti
annaabi.ee 
