Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

ATMOSFÄÄR EHK ÕHKKOND (4)

4 HEA
Punktid

Lõik failist

ATMOSFÄÄR
EHK ÕHKKOND



ATMOSFÄÄRI
VAJALIKKUS:

  • elusorganismidel hingamiseks
  • kaitseb Maal maailmaruumist lähtuvate ohtude eest
  • säilitab Maal elutegevust võimaldavat temperatuuri
  • neelab endasse UV-kiirguse kahjuliku spektriosa
    Õhu
    koostis:

    õhk on gaaside segu, mis koosneb:

  • lämmastikust 78%, tekib orgaanilise aine lagunemisel, vajalik taimede kasvuks
  • hapnikust 21%, tekib taimede fotosünteesil, kasutatakse hingamisel
  • argoonist 0,9%
  • süsihappegaasist 0,03%, satub õhku fossiilsete kütuste põletamise, vulkaanipursete, hingamise tagajärjel. Neelab pikalainelist soojuskiirgust, põhjustab kliima soojenemist.
  • veeaur, neelab päikesekiirgust, maapinnalt lahkuvat soojuskiirgust, õhk soojeneb
  • pisikesed tolmu, tahma , soolaosakesed, muud tahked osakesed, aerosool
    Ehitus:
    Õhutemperatuuri vertikaalsuunaliste muutuste alusel on atmosfäär jagatud neljaks
    kihiks.

    1.
    Troposfäär:
    ligi
    80% õhkkonna massist, temp langemine 6
    oC
    võrra km kohta, esinevad kõik peamised ilmastikunähtused: pilved ,
    sademed, õhk liigub ja seguneb pidevalt, mille tulemusel kujuneb ilm
    ja kliima.

    Tropopaus
  • ATMOSFÄÄR EHK ÕHKKOND #1 ATMOSFÄÄR EHK ÕHKKOND #2
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2008-03-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 119 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 4 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor luckyme Õppematerjali autor
    Konspekt

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    8
    odt

    Geograafia kt kordamisküsimused

    Viimastel aastakümnetel on täheldatud, et maakera kiirguslik tasakaal on häiritud kasvuhooneefekti tugevnemise tõttu. 4. Kasvuhooneefekt. Kasvuhoones on temperatuur üldjuhul palju kõrgem kui ümbritsevas õhus, sest lühilaineline päikesekiirgus, mis läbib kasvuhoone klaasi või kile, jõuab mullapinnale ja soojendab seda tugevasti. Maapinnalt lahkuvat pikalainelist soojuskiirgust klaas või kile aga läbi ei lase. Maa õhkkond talitleb sarnaselt kasvuhoonega. Lühilaineline päikesekiirgus läbib atmosfääri, kuid pikalainelise soojuskiirguse väljumine on takistatud. See neeldub õhus, mille tagajärjel atmosfäär soojeneb. Peamiseks soojuskiirguse neelajaks on veeaur, lisaks veel süsihappegaas, metaan, naerugaas, maalähedane osoon jt gaasid, samuti aerosool. Kokku on selliseid gaase atmosfääris üle 40 ja neid nimetatakse kasvuhoonegaasideks.

    Geograafia
    thumbnail
    6
    doc

    Atmosfääri koostis ja ehitus

    (neelab pikalainelist soojuskiirgust, tekitab suures koguses kliimasoojenemist) Veeauru hulk õhus varieerub 0,5 ­ 4 %. Kõige rohkem veeauru on ekvatoriaalses kliimavöötmes. Veeaur neelab päikesekiirgust ja ka maapinna soojuskiirgust, mille tagajärjel temperatuuri kõikumised õhus vähenevad. Veel esineb õhus pisikesi tolmu-, tahma ­ ja soolaosakesi, mida nimetatakse aerosooliks. Õhutemperatuuri vertikaalsuunalise muutumise alusel on atmosfäär jagatud neljaks sfääriks. Igat sfääri iseloomustab temperatuuri kindlasuunaline liikumine: 1. Troposfäär ­ kõige alumine atmosfääri kiht, kus paikneb valdav osa( 80 %) õhkkonna massist. Troposfääris on õhutemperatuuri järkjärguline langemine, keskmiselt 6 kraadi kilomeetri kohta. Tropopaus ­ õhukiht, mis on troposfääri kohal ja millest kõrgemal enam temperatuur ei lange

    Geograafia
    thumbnail
    9
    doc

    Atmosfäär - Maad ümbritsev kihilise ehitusega õhukest

    ATMOSFÄÄR Atmosfäär ehk õhkkond on Maad ümbritsev kihilise ehitusega õhukest (lämmastiku, hapniku, argooni, süsihappegaasi ja teiste gaaside ning veeauru segu), mis pöörleb ja tiirleb koos Maaga. ATMOSFÄÄRI KOOSTIS JA EHITUS KOOSTIS ­ gaaside segu, lämmastik, hapnik, argoon, süsihappegaas ja mitmesugused teised gaasid. Armosfääri tänapäevane gaasiline koostis on kujunenud maakera pika arengu käigus o Lämmastik ­ tekib orgaanilise aine lagunemisel ja on vajalik toitaine

    Geograafia
    thumbnail
    5
    docx

    Geograafia kordamine atmosfääri kohta

    Atmosfäär 1. Atmosfääri tähtsus Õhku vajavad kõik elus organismid hingamiseks, taimed fotosünteesiks. Inimene suudab õhuta olla vaid minuteid. Atmosfäär reguleerib maakera soojus-ja niiskusreziimi. Kui õhku poleks, oleks ööpäevane temp kõikumine väga suur. Täna atmosfäärile(kasvuhooneefektile) on Maa keskmine temp 15 kraadi, ilma atmosfäärita oleks see -18 kraadi. Atmosfäär transpordib energiat ning ühtlustab temperatuuri Maal. Transpordib õhuniiskust ookeanide kohalt mandrite kohale, tekitades sademeid. Täna atmosfäärile ei jõua maale kogu päiksekiirgus, mis oleks elavatele organismidele kahjuli või isegi surmav. ( ultraviolettkiirgus ning gammakiirgus) Atmosfäär kaitseb Maad väiksemate meteoriitide eest, mis põlevad atmosfääris ära ja ei jõua maapinnale, kus tekitaksid suuri purustusi.

    Geograafia
    thumbnail
    3
    doc

    Geograafia - Atmosfäär

    teistest gaasidest. Atmosfääri tänapäevane koostis on kujunenud maakera pika arengu käigus. Õhus oleva veeauru hulk varieerub väga suurtes piirides (0,5-4%). Kõige rohkem on veeauru maapinna lähedal ekvatoriaalses kliimavöötmes. Kõrguse kasvades veeauru hulk kahaneb kiiresti. Veeaur neelab nii päikesekiirgust kui ka maapinna soojuskiirgust, mille tagajärjel õhutemperatuuri kõikumised vähenevad. 4) Õhutemperatuuri vertikaalsuunalise muutumise alusel on atmosfäär jagatud neljaks sfääriks. Igat sfääri iseloomustab temperatuuri kindlasuunaline muutumine. · Troposfäär - kõige alumine atmosfääri kiht, kus paikneb valdav osa (ligi 80%) õhkkonna massist. Troposfääris toimub temperatuuri järkjärguline langemine keskmiselt 6oC kilomeetri kohta. Troposfäär on 10-15 km paksune kiht ning seal leiavad aset kõik peamised ilmastikunähtused. Tropopaus - troposfääri kohal paiknev õhukiht, kus temperatuur kõrguse kasvades ei muutu.

    Geograafia
    thumbnail
    6
    doc

    Atmosfäär

    ATMOSFÄÄR 5.1. Atmosfääri koostis ja ehitus Õhk on gaaside segu, mis koosneb lämmastikust, hapnikus, argoonist, süsihappegaasist ja mitmesugustest teistest gaasidest. Õhutemperatuuri vertikaalsuunalise muutumise alusel on atmosfäär jagatud neljaks sfääriks. Troposfäär on kõige alumine atmosfääri kiht, kus paikneb valdav osa õhkkonna massist. Troposfääri toimub temperatuuri järkjärguline langemine. Troposfääri kohal on tropopaus- õhukiht, millest kõrgemal temperatuur enam ei lange. Troposfääris leiavad aset kõik peamised ilmastikunähtused: tekivad pilved ja sademed, õhk liigub ja seguneb pidevalt, kujuneb ilm ja kliima.

    Geograafia
    thumbnail
    9
    docx

    ATMOSFÄÄR

    ATMOSFÄÄR 1. Millisteks sfäärideks jaguneb atmosfäär? 4 sfääri, erinevad temp ja õhu järgi: Troposfäär:  alumine atmosfääri kiht  tekivad pilved, sademed  õhk liigub ja seguneb  kujuneb ilm ja kliima  temp langemine  troposfääri kohal on tropopaus, temp enam ei lange  tõusvad õhuvoolud ehk konvektsioonivoolud Stratosfäär:  ulatub u 50 km  O3 põhjustab temp tõusu  O3 - osoonikiht, kaitseb Maad UV - kiirguse eest Mesosfäär:

    Geograafia
    thumbnail
    11
    pdf

    Geograafia töö: ATMOSFÄÄR

    4. Mis on ILM? õhkkonna seisund 5. Mis on ILMA ELEMENDID? sademed pilvisus tuule kiirus ja suund õhutemperatuur õhurõhk 6. Mis on KLIIMA? pikaajaline ilmastikuolude kordumine teatud piirkonnas. 7. Millega tegeleb meteoroloogia? ilma vaatluse ja ennustamisega. 8. Millega tegeleb klimatoloogia? kliima seaduspärasuste uurimisega. 9. Kuidas ja mille alusel on atmosfäär jaotatud? See on jaotatud õhtutemperatuuri vertikaalsuunalise muutumise alusel neljaks sfääriks. Igat sfääri iseoomustab temperatuuri kindlasuunaline muutumine. * 1) TROPOSFÄÄR kõige alumine atmosfääri kiht, kus paikneb valdav osa õhkkonna massist. Temperatuuri langemine järjjärgult 6 kraadi km kohta. Troposfääri kohal on tropopaus õhukiht, millest kõrgemal temperatuur enam ei lange. (Troposfääri paksuse

    Ühiskonnageograafia




    Kommentaarid (4)

    päikenepaistab profiilipilt
    päikenepaistab: väga lühike.
    17:01 10-03-2009
    celine profiilipilt
    celine: abiks ikka
    13:01 15-01-2009
    sitaauk profiilipilt
    sitaauk: kasulik
    00:19 11-12-2008



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun