10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2011-12-01
Kuupäev, millal dokument üles laeti
36 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
rainis1996
Õppematerjali autor
1. Iseloomusta suurt ja väikest veeringet. - Merest aurustunud vesi kantakse pilvedena maismaa kohale, kus ta maha sajab, seda nimetatakse suureks veeringeks. Sellest võtavad osa atmosfäär, maailmameri ja maismaa. - Väike veeringe esineb maailmamere ja selle kohal asuva õhkkonna vahel.Sellest võtavad osa atmosfäär ja maailmameri. 2. Seleta, kuidas jaotub vesi maakeral. - Suurim osa (97%) on ookeanide soolvesi, magevesi moodustab umbes 3% hüdrosfäärist; 99% mageveest asub jäämütsides, liustikes ja põhjavetes, ning ainult 0,3% pinnaveekogudes. 3. Millised on maailmamere kõige suuremad osad? Nimeta need. - Maailmameri on katkematu kihina 70,8% Maa pinda kattev hüdrosfääri osa. Maailmameri jaotatakse neljaks ookeaniks: Atlandi, India, Vaikne ookean ja Põhja-Jäämeri 4. Mille poolest mered erinevad?
alustas oma 3,5 aastast ümbermaailma uurimisreisi kapten G.Naresi juhtimisel. Teaduslik juht oli C.W.Thompson. ekspeditsioonil uuriti süstemaatiliselt laialdasi alasid mitmes ookeanis, koguti põhjaproove, bioloogilisi proove, mõõdeti merevee temperatuuri. Tulemused avaldati 1880-1895. kirjeldati üle 3000 uue mereorganismi. Ookeani uurimise tänapäev: hästi sisustatud uurimislaevad ja laboratooriumid, kõrgel tasemel allveevarustus, automaatpoid ja proovivõtjad. Maailmameri Maa hüdrosfääri osa. 70,8% maakoore pindalast kattev katkematu veekht. Põhjapoolkerast katab vesi 61% ja lõunapoolkerast 81%. Maailmameri jaguneb 3-5 ookeaniks: Vaikne, India, Atlandi, Põhja-Jäämeri ehk Arktiline ja Lõunaookean. Maailmamere keskmine sügavus on 3711m, keskmine soolsus 25 promilli, keskmine temperatuur pinnakihis 17,5 kraadi (27-29kraadi ekvaatori piirkonas, kuni 1,9 kraadi polaaraladel, 2-4kraadi süvavees).
HÜDROSFÄÄR notes Hüdrosfäär on Maad ümbritsev veekiht, mis asub atmosfääri ja maakoore vahe ning osaliselt nende sees. Vee jaotus maakeral Veeringe ^ Maailmameri -----U 71% maakera pinnast on kaetud veega -----Maailmameri on tähtis, sest: -----Seal elab palju liike, kes mujal ei ela -- - Vetikad toodavad hapnikku -- - Mõjutab kliimat -- Toit inimestele Maailmamere osad : ookeanid – mered ja lahed – väinad Ookeanid (piiratud mandrite ja saartega, erandiks Lõuna- Jäämeri(Lõunaookean)) ---- Vaikne-, India-, Atlandi- ookean, Põhja- ja Lõuna-Jäämeri
sinna tagasi. Suure veeringega on tegemist juhul, kui merest aurunud vesi kantakse pilvedena maismaa kohale, kus ta maha sajab. * Maakeral võib magevee tarbimise jagada põhiliselt kolmeks: 1) põllumajandus, u 90% kogu tarbitavast veest läheb niisutamiseks 2) tööstus kasutab u 7% veevarudest 3) igapäevaelus kasutab inimene u 3% mageveest Ligi 60% maismaast asub veevaesel alal ja 25% inimkonnast kannatab veepuuduse käes. 2. Maailmameri jaotatakse viieks ookeaniks: Atlandi ookean, Vaikne ookean, India ookean, Põhja-Jäämeri ja Lõuna ookean. Eesti asub Vaikse ookeani juures. * Soolad, mida merede ja ookeanide vesi sisaldab, pärinevad mandritelt murenenud kivimitest, mille jõed on väga pika aja jooksul sinna kandnud. Soolsust mõõdetakse promillides, mis näitab, mitu grammi mineraalainet on lahustunud ühes liitris vees. Maailmamere keskmine soolsus on ligikaudu 35promilli
Hüdrosfäär on planeedi veekest. 1. Hüdrosfääri koostisosad . Maailmameri Siseveed Vaikne Ookean Pinnaveed: Maasisesed veed: India Ookean Jõed Põhjavesi Põhja-Läänemeri Järved Mullavesi Lõuna-Jäämeri Liustikud Sood 2. Maailmamere tähtsus ja roll Maa kliima kujunemisel. Maailmameri katab 71% maakera pinnast ning saab peamise osa Maale tulevast päikesekiirgusest. Kuidas jaotuvad soolsus ja temperatuur maailmameres? Temperatuur: Kõige soojem piirkond on termiline ekvaator.Niisuguse erinevuse tingib maismaa ja mere ebaühtlane jaotus põhja- ja lõuna poolkera vahel. Temperatuur langeb ekvaatorilt pooluste poole liikudes. Keskmisest madalam on soolsus ekvatoriaalvööndis, kus on palju sademeid ning sellest on on õhuniiskus suur ja auramine tunduvalt väiksem
1 liitris merevees on 35 g soola. Ehk maailmamere soolasus on 35 promilli. Mereveest on leitud üle 80 keemilise elemendi. Millest sõltub merevee soolsus? Sademete-aurumise vahekorrast (soolsus on väiksem kui sademed ületavad aurumise ja jõed toovad magedat vett lisaks ; mida suurem on Päikese kõrgusnurk, seda rohkem on aurumist) (kõrgrõhualas on sademeid vähe nii et seal on mere soolsus suurem - sest aurumine on suurem kui sademete hulk) Miks vahemeri on soolasem kui maailmameri? Ühendus ookeaniga on takistatud Aurumine on suurem kui sademeid on Jõed toovad magedat vett vähe juurde Miks on Läänemere vee soolsus keskmisest madalam? Soolsus on 17 promilli - tunduvalt väiksem kui maailmamere keskmine (selle keskel u 8-10 promilli ja lahtedes 2-3 promilli ning Taani väinade juures 17 promilli - Läänemeri on riivveeline veekogu) Sademeid on rohkem kui aurumist Jõed toovad juurde palju magedat vett
ik Suurem Väiksem Pindala Paksus Suurem Väikse m Liikumise kiirus Aeglasem Kiire m Lõhed Vähem Rohke m 27.Missugune on liustike tähtsus? *Mageda vee varu * Mäejõustiku jõgede allikas *Kuhjunud moreen 28.Osata selgitada järgmisi mõisteid: * Maailmameri - Katkematu kihina Maa pinda kattev hüdrosfääri osa. * Tõus - Maailmamere loodete põhjustatud keskmisest kõrgem veeseis. * Mõõn - Maailmamere loodete põhjustatud keskmisest madalam veeseis. * Self - Maailmamere poolt üle ujutautud mandrilise maakoore osa. * Mandriliustik - Liustik, mille kuju aluspinna reljeef ei mõjuta ja mille jäämass liigub liustiku keskmest radiaalselt igas suunas. * Mäeliustik - Liustik, mis tekib mäestikes lumepiirist kõrgemal ja mille määmass liigub
Passaadid- troopikast ekvaatorile aasta ringi puhuvad püsivad tuuled Läänetuuled- läänest itta puhuvad püsivad tuuled Mandriline kliima- kliima, mille õhutemp. kõikumine on suur ja sademete hulk väike Mereline kliima- temp. kõikumine on väike ja sademete hulk suur Kliimadiagramm- diagramm, millel kujutatakse mingi koha keskmist sademete hulka ja õhutemp. kuude lõikes Kliimakaart- kaart, mis on koostatud kliimanäitajate alusel Veeringe- vee ringkäik maakeral; väike veeringe: maailmameri, atmosfäär; suur veeringe: maailmameri, atmosfäär, maismaa, organismide vesi Maailmameri- katkematu kihina maa pinda kattev hüdrosfääri osa: atlandi, india, vaike ookean, põhja-jäämeri Vee soolsus- näitab kui soolane vesi on, ühik promill Riimvesi- soolane vesi Soe hoovus- ümbritsevast veest soojem veevool meres või ookeanis Külm hoovus- ümbritsevast veest külmem veevool Rannajoon- merede ja suurte järvede veepinna ning maismaa vaheline piir
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid