MOODUSTAMINE ABITEGUSÕNAD AJAMÄÄRUSED AEGADE Et moodustada eitavat, küsilauset NIHE KAUDSES KÕNES AJAVORM Present Simple Tegusõna I põhivorm Always, often, usually, Lihtolevik (algvorm) do sometimes, seldom, does every .... , once a year, he / she / it +s twice a month ...... Past Simple Tegusõna II põhivorm did Yesterday, ..... ago, Lihtminevik (+ ed) last night / week / ..... Present am am Now, at the moment, Continuous is + - ing is Listen! Look! Kestev ole...
English Grammar - The most common tenses in English Tense Signal words Use Estonian Form Examples · something happens repeatedly *korduv tegevus every day · how often something happens *püsiv olukord sometimes, *tulevikus · one action follows another I work Present twice a week toimuv, seotud · things in general infinitive he works Simple always, often sõiduplaanidega · after the following verbs (to love, ...
docstxt/1319115192148303.txt
TEGUSÕNA AKTIIVI AJAD Lihtolevik Kestev olevik Perfekti olevik Perfekti kestev O [ ma töötan (igal suvel) ] [ ma töötan (praegu) ] [ ma olen (siin) töötanud (alates [ (täna) olen ma (jub 1987. a.) ] töötanud ] O L I, you, we, they I am E work working I, you, we, they have worked I, you, we they have bee V He, she, it He, she, it is He, she, it has He, she, it has b I works working worked ...
Olevik: PS He/she/it + -s /Does I/you/we sama /Do PC am/is/are + -ing PP ... + Have/has + III PPC ... + Have/has been + -ing Minevik: PS -ed/III PC Was/were + -ing PP I/she/it/you/they + Had + -ed/III PPC - ... + had + been + -ing PPS - ... + have/has + III Olevik: Present Simple Lihtolevik: Tegijale harjumuspärane, tihti korduv tegevus, loodusseadused, sõiduplaanid, püsiv olukord. Eevery day/month/ year/once twice a week /often/ usually/ always/seldom/never. Tulevikku väljendades pärast: when, after, as soon as, until. Olekut väljendavate tegusõnadega: Like, love, hate, enjoy, prefer, adore; See, hear, smell, taste, feel, look, sound; Know, believe, understand, realise, remember, forget, notice, recognise, think, seem; Be, contain, include, belong, need, cost, mean, want, have, wish, own. He/she/it + -s /Does I/you/we sama /Do Present Continuous Kestev olevik: Tegevus toimub praegu. Tegevus toimub lähiajal....
TEGUSÕNA PASSIIVI AJAD Present Present Simple Continuous Present Perfect AM + BEING + III HAVE/HAS + BEEN + OLEVIK AM/IS/ARE + III pv pv III pv nt. I am often invited to nt.She is being nt. They have been parties. manipulated. silenced by her sharp tongue. Passiivi Past Simple Past Continuous Past Perfect kasutatakse WAS + BEING + III samadel asjaoludel, MINEVIK WAS/WERE + III pv pv HAD + BEEN + III pv mil akti...
Past Continuous ( Progressive ) -ing vorm Kestev minevik PR talk talking play playing Kestev minevik väljendab tegevust, · Kui sõna lõpeb e- ga mis oli toimumas mingil kindlal ajal Come coming minevikus. Take taking Moodustamine : · Kui sõna lõpeb t- ga "be" minevikus + põhitehusõna / was; were / -ing vorm Sit sitting Put putting JAATAV · Kui sõna lõpeb ie- ga (ma olin töötamas) Lie lying I was working - ma töötasin Die dying You were working - sa töötasid She/he/it was working - ta/ see töötas We were working - me töötasime Present Continuous (Progressive) You were workin...
PRESENT PAST TENSES FUTURE TENSES TENSES minevik tulevik olevik Present Simple Past Simple Future Simple lihtolevik Lihtminevik Lihttulevik I You + I põhivorm + II pv We ? , - Do + I pv. ?, - Did + I pv Will + I põhivorm They He + I põhivorm + S Tegevus tulevikus, mis ei She ?,- Does + I pv Lõpetatud tegevus ole ettekavatsetud It (yesterday, last week) (tomorrow, next week, next year) Korduv tegevus, faktid (always, often, usually, every day, normally) Present Continuous Past Continuous GOING-TO Future Kestev olevik Kestev minevik ...
Get/ Have something TENSE ACTIVE PASSIVE WHEN? done Present Simple Am/is/are + Every day, year, often, I pv + do/does Have/ get + sth+ III pv Lihtolevik III pv usually, always Past Simple Yesterday, last year, II pv(-ed)+ did Was/ were + III pv Had/got + sth + III pv Lihtminevik ...
Past Simple (lihtminevik) -ed / II pv. Kasutus: Ago, yesterday, last. ?/- Did Tegevus: 1. Toimus minevikus ja on lõppenud. ,,I met him yesterday" 2. Used To, mineviku harjumused. ,,I used to play tennis." Past Continius (kestev minevik) was/were + ing Kasutus: When, while, as Tegevus: 1. ajutised sündmused. 2. 2 või enam tegevust ,,While i was reading, he was garding." 3. minevikus katkestatud tegevus ,,I was having a shower, when the phone rang." 4. konktreetne kellaaeg minevikus ,, I was watching TV yesterday at 5!" Present Perfect (täisminevik,olevikuaeg) have/has + III pv. Kasutus: Never, ever, already, yet, before, since, for. Tegevus: 1. tegevused alg. Minevik -> now ,,I have been a teacher for 5 years." 2. mineviku situatsiooni resultaat olevikus ,,I...
PAST NOW FUTURE PRESENT SIMPLE (üldolevik) He handles the export side of our He, she -s business. PRESENT CONTINUOUS You are dancing well tonight. (kestev olevik) Am, is, are + ing PAST SIMPLE (üldminevik) He went there by car. -ed, II PAST CONTINUOUS I was reading when the phone rang. (kestev minevik) Was, were + -ing PRESENT PERFECT I have lived here since 1983. (täisminevik) I have lived here for 10 years. Have, has + -ed, III PAST PERFECT She had left when i arrived. (enneminevik) Had + -ed, III FUTURE (tulevik) I will give up smoking. Will I am goi...
PAST TENSES Ats A.Tamm Tsirguliina Secondary School 10.Class Past Simple - Lihtminevik Did + II pv ed We liked went to shop I didn't like to go shop Did we like to go shop? Kasutamine: yesterday, then, when, in 1999 etc, last night, last week, last year Past Continuous Kestev minevik Was/were (=olema minevikus + põhitegusõna + ing I was reading a book I wasn't reading a book Was I reading a book? Kasutamine: While, when, as, all morning, all day, all week Past Perfect - Enneminevik Had+ tegusõna III põhivorm (lõpuga ed või ebareeglipäraste sõnade puhul muu) I had asked I had not asked Had I asked? Kasutamine: before, after, already, just, for, since, when Past Perfect Continuous Kestev e...
TEGUSÕNADE PÖÖRAMISE TABELID REEGLIPÄRASED VERBID INDICATIVO kinde kõneviis l INFINITIVO PRESENTE PRETÉRITO PRETÉRITO FUTURO algvorm olevik INDEFINID IMPERFECT tulevik O O kestev lihtminevik minevik BAILAR bailo bailé bailaba bailaré tantsima bailas bailaste bailabas bailarás baila bailó bailaba bailará bailamos bailamos bailábamos bailaremos bailáis bailasteis bailabais bailaréis bailan bailaron bailaban bailarán COMER como comí comía comeré sööma ...
AJAVORMI NIMETUS MOODUSTAMINE KASUTAMINE ; SAGEDAMINI ESINEVAD AJAMÄÄRUSED THE PRESENT I pv ( +s ); do/does Tegevus toimub korduvalt, on harjumuspärane. ev SMPLE live, goes every day, usually, often, somtimes, always,never Lihtolevik THE PAST SIMPLE II pv; did ,lived, Tegevus toimus minevikus. Lihtminevik went yesterday, last week, two years ago, in 1998 THE FUTURE SMPLE ( shall ) / will +I pv. Tegevus toimub tulevikus. Lihttulevik will go tomorrow, next week, soon, later, In 2050 THE FUTURE IN THE ( should ) / would +I Kaudses kõnes tuleviku asemel, kui pealause on PAST pv minevikus. Kaudne tulevik ...
THE TENSES AJAVORMID JA NENDE KASUTAMINE AJAVORMI NIMETUS MOODUSTAMINE KASUTAMINE; SAGEDAMINI ESINEVAD AJAMÄÄRUSED THE PRESENT SIMPLE I pv. (+ s); do/does + I pv. Tegevus toimub korduvalt, on harjumuspärane. püsiv olukord, ajagraafikutega seotud tulevik Lihtolevik live, goes every day, usually, often, sometimes, always THE PAST SIMPLE II pv.; did + I pv. Tegevus toimub minevikus. Lihtminevik lived, went yesterday, last week two years ago, in 1998 THE FUTURE SIMPLE be going to/ will + I pv. Tegevus toimub tulevikus. Lihttulevik will go/ won´t tomorrow, next week, soon, later, in 2012 TH...
Past tenses /mineviku ajad/ 1. Past Simple /lihtminevik/ Formation/moodustamine: -- Kõikides pööretes/isikutes tegusõna II põhivorm, mis reeglina lõpeb mineviku tunnusega ed (like liked (hääldub [laikt]); hate hated [heitid]). Ebareeglipäraste sõnade puhul tuleb kasutada II põhivormi (vt. irregular verbs; ebareeglipäraste verbide tabel; näit. write wrote; run ran; buy bought jne.) - Küsimuste ja eitava vormi moodustamisel tuleb tegusõna panna algvormi; aga lisatakse mineviku abisõna did (Did you like the film? She did not (didn't) read the newspaper. When did you come home?) Jaatav Eitav Küsiv (kas-küsimus) I liked (went) I did not (didn't) like/go Did I go? (Läksin ma?) You liked (wento) You did not (didn't) like/go Did you like/go? He/she/it liked (went) He/she/it did not like/go ...
Present Simple (lihtolevik) Infinitive + He/she/it+-s Signal words: Every day, sometimes, always, often, usually, never + I work. He works. I go. He goes. - I don't work. He doesn't work. I don't go. He doesn't go. ? Do I work? Does he work? Do I go? Does he go? Present Continuous (kestev olevik) To be (am/are/is) + infinitive + -ing Signal words: now, at the moment, look!, listen! + I'm working. He's working. I'm going. He's going. - I'm not working. He isn't working. I'm not going. He isn't going. ? Am I working? Is he working? Am I going? Is he going? Present Perfect (täisolevik) Have/has+ infinitive + -ed / 3rd IRW Signal words: yet, never, ever, already, so far, since, for, recently + I have worked. He has worked. I have gone. He has gone. - I haven't worked. He hasn't worked. I haven't gone. He hasn't gone. ? Have I worked? Has he worked? Have I gone? Has he gone? Past Simple (lihtminevik) Infinitive+ -ed (/ 2nd IRW) Signal ...
Inglise keeles Eesti keeles + -/? Usage Näited 1. Present Simple Lihtolevik I ajavorm Do, don't, does, doesn't A permanent state, a generally Every day, always, often, (He, she, it + -s) known fact, usual or repeated usually, sometimes, rarely, actions, timetables, sport never, on Monday, in the commentaries, other events morning. Facts. ...
Present Simple (lihtolevik) Abitegusõnu do, does kasutatakse ainult + 1.põhivorm + (e)s he, she, it eitavates ja küsilausetes. - do (does) + not + 1.põhivorm ? do (does) + 1.põhivorm Väljendab: Korduvat tegevust, püsivat olukorda, sõiduplaanide jms. Seotud tulevikku Spikkrisõnad: always, sometimes, seldom, often, usually, once a week, twice a day, every day, on Mondays Present Continuous (kestev olevik) Be(am, is, are), kasutatakse jaatavates, + be (am, is, are) + 1.põhivorm ing eitavates ja küsilausetes. - be (am, is, are) + not+ 1.põhivorm -ing ? be (am, is, are) + 1.põhivorm ing Väljendab: Praegu toimuvat tegevust, praeguse momendi vältel toimuvat tegevust, ettekavatsetud tegevus tulevikus Spikkrisõnad: now, at the moment, at 6'clock, today Present perfect (täisminevik...
Past Tenses • Lihtminevik (Past Simple / Past Indefinite) – ära toimunud, lõpetatud tegevus • Kestev minevik (Past Progressive / Past Continuous) – minevikus pooleli olnud tegevus • Enneminevik !!! (Past Perfect) – minevik enne minevikku OLI -NUD • Kestev enneminevik (Past Perfect Progressive) – enne minevikku äsja lõppenud või toimumas olnud tegevus Created by Aari Juhanson, MA 2009 Past Simple • Ära toimunud (regulaarne) tegevus: I WORKED yesterday. S/he didn’t WORK last Monday. • Lõpetatud tegevus: I already CALLED them today. (I’m not going to call again!) Which countries did you VISIT? (You’re back …) BUT: Which countries have you VISITED so far? (You’re not back yet or you travel regularly …) • Jutustused, mineviku sündmuste kirjeldus: Once upon a time there LIVED a Garfield who HAD many friends. The first one WAS Odie, … • 2pv; ?/-...
PRESENT PRESENT PRESENT PRESENT PAST SIMPLE PAST PAST PERFECT PAST PERFECT SIMPLE CONTINIOUS PERFECT PERFECT CONTINUOUS SIMPLE CONTINUOUS SIMPLE CONTINUOUS Lihtolevik Kestev olevik Täisminevik Kestev Lihtminevik Kestev minevik Enneminevik Kestev täisminevik enneminevik I pv Am/is/are, I pv, Has/have, III Has/have, II pv, -ed Was/were, -ing Had, III pv Had, been, -ing -ing pv/-ed been, -ing *Recurring *Action *(Giving new *Acti...
Eesti keel Inglise keel Tähestik Aa, Bb, Cc, Dd, Ee, Ff, Gg, Aa, Bb, Cc, Dd, Ee, Ff, Gg, Hh, Ii, Jj, Kk, Ll, Mm, Nn, Hh, Ii, Jj, Kk, Ll, Mm, Nn, Oo, Pp, Qq, Rr, Ss, Ss, Zz, Oo, Pp, Qq, Rr, Ss, Tt, Uu, Zz, Tt, Uu, Vv, Ww, Õõ, Ää, Vv, Ww, Xx, Yy, Zz. Öö, Üü, Xx, Yy. Vokaalid a, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü.(9) a, e, i, o, u (mõnikord ka y). (6) Konsonandid b, d, f, g, h, j, k, l, m, n, p, r, b, c, d, f, g, h, j, k, l, m, n, p, s, s, z, z, t, v.(18) q, r, s, t, v, w, x, y, z.(21) Liitsõnad Eesti keeles kirjutatakse Inglise keeles võib liitsõnu liitsõna osad alati kokku, ...
Present Simple I Make Do not make Do I make? (lihtolevik) He/she/it Speaks Does not speak Does they go? We/you/they Do not go Do not go Present Continuous I am speaking Am not speaking Am I speaking? (kestev olevik) He/she/it is going Is not going Is he going? We/you/they are making Are not making Are you making? Present Perfect I Have asked Have not asked Have I asked? (täisminevik) He/she/it Has gone Has not gone Has she gone? We/you/they Have made Have not made Have they made? Present Perfect I have been asking Have not been asking Have I been asking? Continuous (kestev He/she/it has been going Has not been going Has he been go...
Ing Present Simple Present Progressive/Continuous (lihtolevik) (kestev olevik) I vorm (play) am JAATAV he is I vorm+ing (playing) she I vorm+s (plays) are it do not I vorm (don't play) am EITAV he is not I vorm+ing she does not I vorm are (not playing) it (doesn't play) Do I vorm (Do ... play ... ?) KÜSILAUSE ...
Ing Present Simple Present Progressive/Continuous (lihtolevik) (kestev olevik) I vorm (play) am JAATAV he is I vorm+ing (playing) she I vorm+s (plays) are it do not I vorm (don't play) am EITAV he is not I vorm+ing she does not I vorm are (not playing) it (doesn't play) Do I vorm (Do ... play ... ?) KÜSILAUSE ...
Ing Present Simple Present Progressive/Continuous (lihtolevik) (kestev olevik) I vorm (play) am JAATAV he is I vorm+ing (playing) she I vorm+s (plays) are it do not I vorm (don't play) am EITAV he is not I vorm+ing she does not I vorm are (not playing) it (doesn't play) Do I vorm (Do ... play ... ?) KÜSILAUSE ...
Ajavorm Mille puhul Tegusõna vorm: Näide kasutatakse? Peresent Simple - Tihti korduva Tegusõna algvorm You speak English. Lihtminevik tavalise teo puhul. (+es/s ainult HE, (Sa räägid inglise Selleks võib olla SHE, IT puhul) keelt.) hobi; igapäevane She speaks English. plaanitud tegevus; (Ta räägib inglise tegevus, mis juhtub keelt.) tihti. Võib ka olla tegevus, mida unustatakse tihti või enamasti ei tehta. Past Simple - Lühiajaline tegevus, Tegusõna+ed või I called Debbie. Lihtolevik mis algas ja lõppes ebareeglipärane...
SIMPLE CONTINUOUS PERFECT I (-s) DO/DOES AM/IS/ARE + ING HAVE/HAS + III pv. I learn English I am learning English I have learned English. I get up at 7 every day. I'm reading a good book at the I've learned 10 words today. He doesn't get up at 7. moment. He hasn't learned any new What time do you get up? He isn't reading anything at the words today. moment. How many words have you What are you reading at the learned today? moment? 1 Korduv tegevus. 1 Praegu toimuv. 1 Äsja lõppenud 2 Püsiv olukord. 2 Praeguse perioodi vältel 2 Täna/sel nädalal toimunud 3 Tulevikus toimuv, seotud toimuv. ...
ENGLISH GRAMMAR KAS SA TEADSID? Inglise keele grammatika peegeldab seda keelt kõnelevate rahvaste ajalugu ja olemust! Kuningriigis on olulisel kohal olnud viisakus ja kombed. Ülikud ei saa hakkama teenijateta (abitegusõnad)! Ülikud on kõikjal tuntud oma kitsiduse poolest (mitte midagi ei ole topelt, e.g. ei mingit topelt eitust)! Pikk ajalugu on lihvinud keelt ja tulemuseks on lihtne loogika ja käändelõppude puudumine! Mitmekesine ajalugu on aidanud kaasa eri päritolu sõnavarale ning ka hääldusmuredele. Väidetavalt on üle poole inglise keele sõnavarast mitte anglo- saksi päritolu, ehk siis laenatud – kontrolli hoolega, kas ‘sympathy’ ikka tähendab ‘sümpaatiat! kaastunne Aari Juhanson, MA 2009 Tenses – Tegusõna ajad • Olevik (Present) • Minevik (Past) • Tulevik (Future) • Kaudne tulevik (Future-in-the-Past) ...
Affirmative tense Use Signal Words /Negative/Question · always · action in the present taking place Simple Present A: He speaks. · every ... once, never or several times N: He does not speak. tegevus, mis toimub ühe korra, mitte · never Lihtolevik Q: Does he speak? · normally kunagi või mitu korda · ...
PRESENT SIMPLE [s] lihtolevik · kestvad tegevused. Tom works in the market. · rutiinid. He works every day. · loodusseadused. The sun sets in the west. · ajatabelid ja programmid. The buss leaves at 7 am. · (spordi) kommentaarid. Ben passes ball to Tom. väljendid, mida kasutatakse: usually, often, always, every day/week etc, in the morning/afternoon/evening, at night/the weekend, on Friday etc. He works He don't work Does he work PRESENT CONTINUOUS [ is + ing] kestev olevik · tegevused, mis praegu leiavad aset. Karl is doing his homework at the moment. · plaanitud tegevus lähitulevikus. I am going to school tomorrow. · kui midagi toimub/muutub praegu. The number of burglaries is increasing. · alati sama korduv tegevus. You are always eating, when i wake up. väljendid, mida kasutatakse: now, at the moment, at present, these days, nowdays, still, today, tonight etc. He is working He isn't ...
PRESENT SIMPLE (lihtolevik) Form: 1st form (+s) Use: 1. Things in general. Nurses look after patients in hospitals. 2. Things that happen all the time or repeatedly. She usually goes away at weekends. 3. Laws of nature (things that are true in general). The sun rises in the east. 4. Timetable events. The train leaves at 6.50 p.m. Negative form: I don't (do not) normally eat my lunch here. He doesn't (does not) like this film at all. Question form: Do you live here? How often does it rain around here? Signal words: always, every day/month, never, normally, often, seldom, sometimes, usually etc. PRESENT CONTINUOUS/PROGRESSIVE (kestev olevik) Form: am/is/are + ing Use: 1. Unfinished actions happening at or around the time of speaking. Listen! Somebody is crying. They are building a new bridge in our town....
UNIT 4 4.1 Like and as Kasutame like, et öelda, et asjad on sarnased. He looks like his father. Ametlikumas vormis kasutame as, et öelda, et asjad on sarnased (esineb enne alust) The exam starts at 9.30 as I have already said. Kasutame as, et rääkida ametitest ja töödest, mida inimesed teevad She works as a teacher in a primary school. Kasutame as, kui me viitame informatsioonile, mida nii rääkija kui kuulaja juba teavad As you know, I'm starting a new job next month. 4.2 Narrative tenses 4.2a Lihtminevik Kasutame: et rääkida sündmustest minevikus, mis on nüüdseks lõppenud I went to the zoo last weekend. et rääkida mineviku situatsioonidest I lived next door to my best friend. kaudses kõnes 4.2b Kestev minevik Kasutame: et rääkida asjades, mis on minevikus kestvad. They were walking along the bank of a river. et rääkida sündm...
58 KUUL UULAA & KORD KORDA ORDA GRAMMATIKA SISUKORD Lk. ARTIKKEL Umbmäärane artikkel A/AN 60 Määrav artikkel THE 60 ASESÕNA Isikulised asesõnad 62 Omastavad asesõnad 62 SOME, ANY ja NO ning nende liitvormid 62 MANY ja MUCH; FEW ja LITTLE 64 NIMISÕNA Nimisõnade mitmus 65 Nimisõnade omastav kääne 66 OMADUSSÕNA kesk- ja ülivõrre 67 TEGUSÕNA Tegusõna BE pööramine (olevik) 69 Tegusõna BE pööramine (m...
Balti meri ehk Läänemeri on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest. Balti meri on sisemeri, mille pindala on 412 tuh km² ja suurim sügavus on 470 m. Balti mere nimi tuleb sellest, et ta on kõikide balti riikide äärne meri. Teda kutsutakse erinevates keeltes erinevalt : eesti keeles Läänemeri ; kasuubi keeles Bôlt; ka Wiôldé Mòrzé ; leedu keeles Baltijos jra ; liivi keeles Vlda mer ; läti keeles Baltijas jra; ka Dizjra ; poola keeles Baltyckie Morze, Baltyk ; rootsi keeles Östersjön ; saami keeles Nuortamearra ; saksa keeles Ostsee ; soome keeles Itämeri ; taani keeles Østersøen ; valgevene keeles ; vene keeles . Balti meres on nõrgem lainetus, suuremad veetemperatuuri ja -taseme kõikumised, väiksem soolsus ja läbipaistvus ning paksem ja püsivam jääkate kui avameres. Balti mere hoovustest olenevad tuulte suunast ja tugevusest. Looded on Balti meres alla 10 cm. Balti mere veereziimi kujundavad läbi Taani väina...
Inglise keel. Ebareeglipärased tegusõnad + tavalised tegusõnad + muud asjad. 1. Be was/were been - olema 2. Break broke broken katki tegema 3. Bring brought brought- tooma 4. Built built built - ehitama 5. Buy bought bought ostma 6. Catch caught caught kinni püüdma 7. Come came come - tulema 8. Dig dug dug - kaevama 9. Do did done - tegema 10.Draw drew drawn - joonistama 11.Drink drank drunk - jooma 12.Drive drove driven autot juhtima 13.Eat ate eaten - sööma 14.Feed fed fed - söötma 15.Find found found - leidma 16.Fly flew flown - lendama 17.Get got - got - saama 18.Go went gone - minema 19.Have had had - omama 20.Hear heard heard - kuulma 21.Hold held held - hoidma 22.Leave left left lahkuma, jätma 23.Lose lost lost kaotama 24.Make made made - tegema 25.Meet met met...
INGLISE KEEL Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Ajavormid Tense vorms.......................................................................................................3 Lihtolevik The present simple..................................................................................... 3 Lihtminevik The past simple....................................................................................... 3 Lihttulevik The future simple...................................................................................... 3 Kestev olevik The present continuous......................................................................... 3 Kestev minevik The past continuous...................................................................
INGLISE KEEL Sisukord Sisukord 2 Ajavormid Tense vorms 3 Lihtolevik The present simple 3 Lihtminevik The past simple 3 Lihttulevik The future simple 3 Kestev olevik The present continuous 3 Kestev minevik The past continuous 4 Kestev tulevik The future conrinuous 4 Täisminevik The present perfect 4 Enneminevik The past perfect 4 Ennetulevik Future perfect 5 Üldminevik Past tense 5 Üldtulevik Future indefinite 5 Artiklid ja eessõnad 7 Eessõnad 7 Kesksõnad 8 Prefiksid ehk eesliited ...
TENSES. ACTIVE VOICE. 1. Present Simple (üldolevik) I (he, she, it s) he works Eitav,küsiv do (I, you, we, they) he does not work does (he, she, it) does he work? Verbidele, mis lõpevad infinitiivis ss, -sh, -ch, -x või o, lisatakse ainsuse 3. pöördes es he touches, she goes Verbidel, mis lõpevad y-ga, mille ees on konsonant, muutub y->ies carry - he carries Vrdl: play he plays 1. Harjumuspärane, korduv tegevus või seisund olevikus. Tom drinks tea every day. He lives in Brussels. 2. Üldtuntud tõed, loodusseadused The earth goes round the sun. 3. Tulevikus toimuv tegevus a) Sõiduplaanid, planeeritud programmid. The train for Tallinn leaves at 10. The course begins on Monday. ...
Lihtlause (The simple sentence) Lauseliikmed on alus (t/ie subject),iildis (the predicale), sihitis lthe objecr) ja mddrus (.the adver- blal1. Lau.eliikmek. rdih olla iiLl.,siksona r0i terve:dnade riihm ehl< lraas. faraline sdnajiirg on: Alus Oeldis Sihitis MAarus Tbm played sot:f yesteral0!-. My elder brother will play tahle tennis next week Lausete liigid (Klrds ol sentence.s) Viiitlaused (Statements'l teata...
Kommertskunst ja sõltumatu kunst Kunst on olemuselt olematu, asi mida ei eksisteeri reaalselt kuskil, aga siiski me elame , tunneme ning omame seda. See on vorm, läbi mille inimesed väljendavad, püüavad öelda oma sõnumi ühiskonnale või iseendale. See on puhas egotsentriline tegevus, kus igaüks püüab hiilata ja olla parem kui teine, luues uusi vorme ja suundi. Samas tekib küsimus, et kust algab ja kust lõppeb kunst, mis on kunst ja mis mitte? Inimkond on liikunud aegade algusest saati ühiskondliku progressi suunas, leiutades vahendeid, mis hõlbustaks elu. Tehnika arengu ja ühiskondlike tavade põhjuseks võiks pidada ehk ka foto ja fotograafia sündi. Inimesed tahavad alati olla kõige jumalad. Tänu fotole õnnestub jäädvustada ennast ja hetke. Murdosa sekundist teha aastaid kestev mälestus, mis meenutab häid aegu, emotsioone ja mälestusi, sest inimese mälu pole püsiv. Me kardame, et me võime unustada millised me väiks...
Suhtlemispsühholoogia Suhtlemine suhe kestev interktsioon ajategur, intiimsuse kui läheduse tegur, suhtlemise dünaamika viide sellele, et tegemist on protsessiga, millele on iseloomulik muutumine suhtlemisvahendid verbaalsed ja mitteverbaalsed (ka paralingvistilised), mille abil toimub interaktsioon. suhtlemine toimub abimehhanismide vahendusel (esmamulje, kategoriseerimine jne.) suhtlemise funktsioonid vajaduste rahuldamine (kuulmis, mõju, emotsionaalsete suhete omamise vajadus) suhted annavad isikule: · suhted kui toimetulekuressurss (sotsiaalne, matriaalne, emotsionaalne, informatiivne) · kuulumise ja kontrollimise vajadus (vastutuse võtmise määr) · minapildi kujunemine suhtlemise komponendid: kommunikatsioon (sõnumite edastamine; müra) tunnetus/taju (tajuvead, sstereotüübid, hoiakute ja seisundite mõju tõlgendamisele) mõjutamine (manipulatsioonid, mängud, käitumisstiil) sotsi...
Keeleteaduse alused 1. Osa EKSAM 04.12.12 Moodles 2 kohustuslikku tööd: kodutöö ühest keelest ja morfoloogia test. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab suhtlemiseks ja mõtlemiseks. Märgil on vorm ja tähendus, mis on omavahel süsteemis. Keelel on kommunikatiivne ehk suhtlemis situatsioon. On signaali saatja ja selle vastuvõtja. Signaalil on kood(märgisüsteem) ja see liigub mööda kanalit. Märkide klassikaline liigitus: - Sümbolid(puudub seos vormi ja tähenduse vahel) - Ikoonid(seos vormi ja tähenduse vahel põhineb sarnasusel, metafoorika) - Indeksid(seos vormi ja tähenduse vahel põhineb mingit tüüpi järledusel) Inimkeele olemuslikud omadused 1. Keelemärgi arbitraarsus ehk motiveeritus kehtib ainult sümbolite puhul. 2. Keelemärid diskreetsus ehks eristatavus igal sõnal on oma terviklikkus, kindel tähendus. Ei kehti paralingvistiliste(hääletämberiga sujuv üleminek, ...
Armastuse kunst Erich Fromm Kas armastus on kunst ? Põhjused, mis viivad suhtumiseni, et armastuses ei ole midagi õppida: 1) Armastuse nägemine probleeme esmajoones olla armastatud valgusel, allles siis tuleb armastamine, inimese enese võime armastada. 2) Armatus sõltub eelkõige objektist, mitte aga armastamise võimest. 3) Segadus, mis valtiseb armumise ja püsiva armastuse vahel / siis armastuse püsimise vahel. Uudne vabaduse kontseptsioon armastuses on küllap suuresti tõstnud objekti tähtsust vastupidiselt tegevuse tähtsusega. Mida kõrvalejäetum, eralikum ja armastusest ilmejäetum inimene, seda ilusam ja imelisem on talle see kogemus. Kunsti õppimine: 1) Teooria tundmaõppimine. 2) Meisterlikkuse saavutamine praktikas. Kunstis meisterlikkuse saavutamiseks on vaja sellele jäägitut püh...
Religioonipsühholoogia kordamisküsimused küsimustele leitud vastused Tõnu Lehtsaare õpikust ,,Sissejuhatus religioonipsühholoogiasse" 2013 1. Religioonipsühholoogia mõiste, uurimisobjekt, meetodid - Religioonipsühholoogia uurib ja seletab religiooni kui fenomeni, kasutades psühholoogiliste teooriate mõisteid - Religioonipsühholoogia uurib, kuidas religioon on seotud inimese hingeelu ja käitumisega - Uurimisobjektiks on inimese psüühilised protsessid ja väline käitumine seoses religiooniga - Meetodid (3): filosoofilis-teoloogilised arutlused ja tõlgendused kuni ranged ekperimentaalsed uuringud (kvalitatiivsed ankeedid, süvaintervjuu) 2. Usulise kogemuse psühholoogilised käsitlused. - usulise kogemuse psühholoogilised komponendid (kognitsioonid, emotsioonid, kehaasendid ja füsioloogilised seisundid) - ...
1. Keel kui märgisüsteem. Märgi mõiste ja kommunikatiivne situatsioon. Inimkeele olemuslikud omadused. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab suhtlemiseks ja mõtete väljendamiseks. Keel on mõtlemise tööriist. Keel koosneb üksustest ja üksused märkidest. Märk = vorm + tähendus Märgid on: * sümbol – keeleline sümbol koosneb vormist ja tähendusest. Vormi suhe tähendusse on meelevaldne, nende vahel puudub seos (tav sõna, nt „hobune“) * ikoon – märk, mille tähendus järeldub vormist. Nt liiklusmärgid. * indeks – vorm on suhtes oma referendiga. Põhjusliku seosega märk. Nt mitteverbaalsel suhtlemisel kahvatamine = halb tervis. Kitsamas tähenduses selgub alles kontekstis (see, too, ma, ta jne) Kommunikatiivne situatsioon - Keelel on kommunikatiivne ehk suhtlemise situatsioon. On signaali saatja ja selle vastuvõtja. Signaalil on kood(märgisüsteem), mis liigub mööda kanalit. Inimkeele olemuslikud omadused: * Keelemärgi arbitraarsus e motiveeri...
Kordamisküsimused religioonipsühholoogia eksamiks. Sügissemester 2017/18 1. Religioonipsühholoogia mõiste, uurimisobjekt, põhiküsimus, meetod ja rahvusvahelised organisatsioonid. - Religioonipsühholoogia uurib ja seletab religiooni kui fenomeni, kasutades psühholoogiliste teooriate mõisteid - Religioonipsühholoogia uurib, kuidas religioon on seotud inimese hingeelu ja käitumisega - Uurimisobjektiks on inimese psüühilised protsessid ja väline käitumine seoses religiooniga - Meetodid (3): filosoofilis-teoloogilised arutlused ja tõlgendused kuni ranged ekperimentaalsed uuringud (kvalitatiivsed ankeedid, süvaintervjuu) 2. Usulise kogemuse psühholoogilised käsitlused. Komponendid, tüpoloogiad ja seos usuliste liikumistega. - usulise kogemuse psühholoogilised komponendid (kognitsioonid, emotsioonid, kehaasendid ja füsioloogil...
Sissejuhatus üldkeeleteadusesse vana-kreeka ladina – romaani keeled gooti, ülemsaksa, alamsaksa – germaani keeled sanskrit – indoiraani (indoaaria) Sissejuhatus üldkeeleteadusesse/Keeleteaduse alused 1. Kordamisküsimused sügisel 2015. 1. Keel kui märgisüsteem. Kommunikatiivne situatsioon. Inimkeele omadused. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab suhtlemiseks ja mõtlemiseks Kommunikatiivne situatsioon: On 2 osalist – saatja (kõneleja) ja vastuvõtja (kuulaja). Kõneleja saadab signaali kuulajale. Signaal levib mööda mingit kanalit (visuaalne, kuulmise teel). Peab olema mingi vahend, millesse paned oma sõnumi (kood, märgisüsteem) ning tavaliselt on ka mingi müra, mis segab. Inimkeele omadused: •keelemärgi arbitraarsus ehk motiveerimatus –aga: ikoonid ja indeksid; •keelemärgi diskreetsus ehk eristatavus –aga: paralingvistilised ja ekstralingvistilised vahendid; •keelesüsteemi duaalsus •keelelise suhtluse...
INGLISE KEELE GRAMMATIKA Present Simple Lihtoleviku moodustamine Jaatav vorm Eitav vorm Küsiv vorm I make I do not make Do I make? He/she/it speaks He/she/it does not speak Does he/she/it speak? We/you/they go We/you/they do not go Do we/you/they go? NB! ERANDID! · Verbidele, mis lõpevad ss, h, ch, tch, x või oga, lisatakse ainsuse kolmdandas pöördes es. he does he goes he misses he watches he mixes · Verbid, mis lõpevad yga, mille ees on konsonant, muudavad y iks enne es lisamist. fly he flies carry he carries Võrdle: say he says Lihtolevik väljendab: · Antud momendil toimuvat tegevust, mis ei väljenda kest...
1. Tüpoloogia keelte või keeleelementide liigitamine lähtuvalt nende struktuurist. Eesmärk on leida keeltes esinevate nähtuste varieerumise piirid ühel nähtusel on eri keeltes eri ilmnemisvormid. Tüpoloogias tegeletakse konkreetse nähtusega (nt isikukategooria maailmakeeltes). Põhiliselt kirjeldatakse üksiknähtusi. Tüpoloogia pole grammatikateooria, vaid on meetod, mistõttu võib ta olla teooria-neutraalne. Ta on tausta ja raamistikuta. Peaks vähem rääkima moodsatest grammatilistest suundadest. Tüpoloogia sai alguse Saksamaalt, 19.saj I poolel. Keeletüpoloogia otsib funktsionaalseid seletusi. 2. Keelte liigitamise põhimõtted: · Genealoogiline ehk päritolu järgi (nt eesti k kuulub soome-ugri k hulka) · Tüpoloogiline (keelte sugulus on tähtsusetu) · Areaalne ehk piirkondlik. Geograafiliselt lähestikku kõneldavad keeled muutuvad sarnasteks. Keelekontaktid (vaja 2keelset inimest). · Sotsioloogiline (nt kõnelejate ar...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
