Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Keskkonnaõiguse kordamisküsimused ". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kommentaarid, keskkonnaõigus, piirväärtus, inimkeskne, kesksed, keskkonnahäiring, keskkonnarisk, keskkonnaoht, käitis, heide, heite, saastamine, saastus, saastaja, keskkonnaalane, materiaalõiguslik, põhiõigus, relve, rhusi, juridica, vahekord, säteteKeskkonnaõigus - eksamiküsimused sügis 2012 Sisukord 1 Keskkonnaõiguse üldiseloomustus 3 2 Keskkonna väärtustamine 4 3 Keskkonnaõiguse ajalooline areng 5 4 Keskkonnaõiguse kesksed mõisted 6 5 Keskkonnaõiguse kodi tseerimine 7 6 Õiguspõhimõtete roll keskkonnaõiguses 8 7 Saastaja-maksab-põhimõte 9 8 Ettevaatuspõhimõte 10
42 – 46 , Loeng Keskkonnaalastele õigustele on keskkonnaõiguses viimaste kümnendite jooksul üha enam tähelepanu pööratud. Erinevalt teistest haldusõiguse valdkondadest, käsitletakse keskkonnaõiguses menetluse osapoolena ka avalikkust. Avalikkuse kaasamise suurem roll tuleneb nii keskkonnaotsuste laiemast mõjust isikutele kui ka rohkem tasakaalustatud otsuste tegemise soovist. 3. Keskkonnaõiguse kesksed mõisted: Keskkonnahäiring, keskkonnarisk, keskkonnaoht, käitaja ja käitis, heide, heite piirväärtus, keskkonna kvaliteedi piirväärtus, saastamine ja saastus. Loeng. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse seletuskiri (Riigikogu kodulehel – paremal ülal „otsing“ kirjutada - keskkonnaseadustiku – ja sealt ilmub ka seletuskiri.
- keskkonna kerge haavatavuse arvessevõtt - keskkonnakahju (tihti) pöördumatu iseloomu arvessevõtt Keskkonnariskid: - kindlakstehtud ohud. Teaduslikult tõestatud, rakendatakse vältimisprintsiipi. - hüpoteetilsed ohud (võimalikud, potentsiaalsed) ohud (riskid). Lõplik teaduslik tõestus puudub, kuid on olemas empiiriline kogemus või teooria. Rakendatakse ettevaatusprintsiipi. - spekulatiivsed ohud põhinevad üksnes oletustel. Nendega keskkonnaõigus ei tegele. Normatiivne ettevaatusprintsiip otsene ettevaatuskohustus (Rootsi, Saksa) Strukturaalne ettevaatusprintsiip rakendub teiste normide kaudu (kk-mõju hindamine, kk-load jne). 1992 Rio de Janeiro ,,Agenda 21" 1985 osoonikihi kaitsmise Viini konventsioon ja 1987 selle Montreali protokoll- esimense sihikindlalt ettevaatusprintsiipi kajastav. Loob mehhanismis osoonikihti kahjustavate ainete tootmise ja kasutustest kõrvaldamiseks. 1997 Kyoto protokoll kasvuhoonegaasid
2. Avalikkuse kaasamise ja KMH nõue 3. Suur rahvusvahelise õiguse roll 4. Tihe seos EL keskkonnaõigusega 5. Teemavaldkonnad ja valdkonnaülesed teemad 6. Terviklikkus Printsiibid: Jätkusuutlik (säästev) areng Integreerimine Kahju vältimine Ettevaatus Saastaja maksab Keskkonna kaitstuse kõrge tase Avalikkus – üldsus. Kaasamine – teavitamine, võimaluse andmine mõjutada kavandatava tegevusega kaasnevaid otsuseid. Rahvusvaheline roll – konverentsid. EL keskkonnaõigus (sh keskkonnaprogramm), teemavaldkonnad ja valdkonnaülesed teemad, terviklikkus - Mõiste keskkond, Omavaheline seotus, Nö looduses peab valitsema tasakaal. Keskkonnaõigus Eestis Igaüks on kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ja hüvitama keskkonnale tekitatud kahju. Üldseadused: SäAS, PlanS, KeHAS(Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnaauditeerimise seadus) Valdkondlikud: JäätS, LKS, VeeS, VõKS, JahiS jt
ainelisest või mitteainelisest kasust inimese jaoks. Keskkonda ei vaadelda siin kui vahendit, vaid kui eesmärki. Seejuures ollakse arvamusel, et arusaamatuste korral peaksid inimese huvid loodushoiu ees tagaplaanile jääma. Selline mõtteviis ei pea õigeks looduse arengule vahele segada ning rõhutab seda, et inimtegevuse ulatus peab olema piiratud nii meie puudulike teadmiste tõttu kui ka eetilistel põhjustel. 3. Keskkonnaõiguse kesksed mõisted Keskkond- Keskkonna mõiste on suures osas kokkuleppe küsimus. Keskkonna määratlused saab jagada kaheks: reaal- ja legaaldefinitsioonideks. Reaaldef.-keskkond on füüsikaliste, keemiliste ja biootiliste faktorite (kliima, pinnas, elusorganismid) kogumit, mis mõjutab organismi või ökoloogilist kooslust ning määrab kokkuvõttes ära nende vormi ja ellujäämise. Legaaldefinitsioone on mitmeid: näiteks a) keskkond on nii õhk, vesi kui ka pinnas (Ühendkuningriigi 1990 a. keskk
a erandjuhtudel; ettevaatuspõhimõte – keskkonnariske tuleb võimalikult suurel määral vähendada; keskkonna kasutamisega seotud kulude kandmine – nn saastaja maksab põhimõte, mille kohaselt keskkonna kasutaja (ja mitte ühiskond) peab kandma ka kasutamisega seotud kulud; loodusvarade säästliku kasutamise põhimõte- Täiesti uus on Eesti õiguskorras igaühe õigus tema tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale ehk nn õigus puhtale keskkonnale. Keskkonnahäiring – mis tahes inimtekkeline negatiivne keskkonnamõju. Inimtegevusega kaasnev vahetu või kaudne ebasoodne mõju keskkonnale, sealhulgas keskkonna kaudu toimiv mõju inimese tervisele, heaolule või varale või kultuuripärandile. Keskkonnahäiring on ka selline ebasoodne mõju keskkonnale, mis ei ületa arvulist normi või mis on arvulise normiga reguleerimata. Keskkonnarisk – on vähendamist vajava keskkonnahäiringu tekkimise võimalikkus.
2002 ÜRO kolmas Keskkonna- ja Arengukonverents (Johannesburgis, Rio +10) 2012 ÜRO IV Keskkonna- ja Arengukonverents (Rio de Janeiros) 2015 Säästva arengu 17 eesmärki (Pariis) Loodus- ja keskkonnakaitse korraldamise vahendid: 4 Keskkonnaõigus: Keskkond: Eluta või elusa looduse tegurite kogum, milles organism asub ja mis teda mõjustab. Keskkonnaõigus: Normide kogum, mille eesmärgiks on kaitsta meid ümbritsevat keskkonda. KK tunnusjooned: Keskkonnaõiguse printsiibid; Avalikkuse kaasamine; Seos EL keskkonnaõigusega; Terviklikkus. KK põhiprintsiibid: Jätkusuutlik areng; Kahju vältimine; Ettevaatus; Saastaja maksab. Keskkonnaõigus Eestis: PS § 53: Igaüks on kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ja hüvitama keskkonnale tekitatud kahju. /Õigus puhtale keskkonnale/.
Loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused. Looduskaitse on rahvusvahelised, riiklikud, poliitilisadministratiivsed ja ühiskondlikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks. Keskkonnakaitse on tegevus, mille abil püütakse hoida ja kaitsta keskkonda inimtegevuse negatiivsete mõjude eest. Hõlmab ühiskonna, organisatsioonide ja üksikisikute tegevust, mille eesmärk on inimese vahetu elukeskkonna ja ka looduse kui terviku kaitse elujõulise ning meeldiva keskkonna säilitamiseks. Looduskaitseväärtus- objektiivne või subjektiivne hinnang, mis on vastava ala (objekti) kaitse põhjenduseks. Summaarne looduskaitseväärtus- liikide (floristiline, faunistiline, mükoloogiline), koosluse, maastiku looduskaitselised väärtused ja nende hindamine. Looduskaitselised väärtuskriteeriumid. 1.Metsakooslused: haruldaste liikide olemasolu, kahaneva alaga jäänukid, huvipakkuva arengustaadiumiga, omapärane struktuur, kasvavad ebaharilikul kasvukohal, etalona
2001 Eesti keskkonnakaitse II tegevuskava Maailmas: 1972 ÜRO I Keskkonna ja Arengu konverents Stockholmis 1972 Meadows, Forrester "Kasvupiirid" 1973-1976 EL esimene Keskkonnaprogramm 1992 ÜRO II Keskkonna- ja Arengukonverents Rio de Janeiros Kliimamuutuste konventsioon Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon Agenda 21, Säästev areng 2002 ÜRO III Keskkonna- ja Arengukonverents, Johannesburgis 3.) Loodus- ja keskkonnakaitse korraldamise vahendid. Keskkonnaõigus, liigitus, põhiprintsiibid. Keskkonnaõiguse tunnusjooned: Terviklikkus Keskkonnaõiguse printsiibid- ettevaatusprintsiip Avalikkuse kaasamise (inimesed saavad kaasa rääkida) ja KMH (keskkonnamõju hindamine- hinnatakse kavandatava tegevuse mõju keskkonnale(asula, maapind, inimesed jne)) nõue Vertikaalsed teemad (vesi, jahindus, kalandus, looduskaitse GMO, kiirgus,
2001 Eesti keskkonnakaitse II tegevuskava Maailmas: 1972 ÜRO I Keskkonna ja Arengu konverents Stockholmis 1972 Meadows, Forrester "Kasvupiirid" 1973-1976 EL esimene Keskkonnaprogramm 1992 ÜRO II Keskkonna- ja Arengukonverents Rio de Janeiros Kliimamuutuste konventsioon Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon Agenda 21, Säästev areng 2002 ÜRO III Keskkonna- ja Arengukonverents, Johannesburgis 3.) Loodus- ja keskkonnakaitse korraldamise vahendid. Keskkonnaõigus, liigitus, põhiprintsiibid. Keskkonnaõiguse tunnusjooned: Terviklikkus Keskkonnaõiguse printsiibid- ettevaatusprintsiip Avalikkuse kaasamise (inimesed saavad kaasa rääkida) ja KMH (keskkonnamõju hindamine- hinnatakse kavandatava tegevuse mõju keskkonnale(asula, maapind, inimesed jne)) nõue Vertikaalsed teemad (vesi, jahindus, kalandus, looduskaitse GMO, kiirgus,
õigus vabadusele ja isikupuutumatusele. Õigus vabadusele ja isikupuutumatusele ei ole absoluutne põhiõigus, vaid suhteline. Sellest on võimalikud erandid ning erandid ehk riive õigustatud alused on loetletud ammendavalt PS § 20 lõike 2 punktides 16, vabadust on lubatud võtta ainult seaduses sätestatud juhtudel ja korras: süüdimõistva kohtuotsuse või 4 Inimõiguste ülddeklaratsioon. 10.12.1948. ÜRO Peaassamblee otsus 217 A (III). 5 Kolk, T., Maruste, R. Kommentaarid §-le 20. Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura, 2012. § 20 komm 1. 6 RKÜKo 10.04.2012, nr 3-1-2-2-11 p 48. 7 Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon. 04.11.1950. RT II 1996, 11, 34; RT II 2010, 14, 54. 9 kohtu poolt määratud aresti täitmiseks; kohtu korralduse täitmata jätmise korral või seadusega
Eriauditid: Jäätmekäitlusaudit, veekasutusaudit, tootmisriskide audit, toote elutsükli audit, keskkonnariski audit, tööohutuse audit jm. Auditis osalejad: Auditiklient, audiitorirühm, auditeeritav, tehniline ekspert. Auditeerimise sagedus: KJS auditid üldjuhul regulaarsed, sagedus võib olla määratletud seadusega. Tavalised auditid reeglina vabatahtlikud, kuid mõnel juhul Eestis tehtud ka kohustuslikuks. Kohustuslik audit: Kui organisatsiooni tegevusest lähtub kõrgendatud keskkonnarisk, peab ta laskma auditeerida oma keskkonnajuhtimissüsteemi vähemalt üks kord kolme aasta jooksul. KESKKONNAJUHTIMISSÜSTEEMID Keskkonnajuhtimissüsteem: osa organisatsiooni üldisest juhtimissüsteemist, osa keskkonnakorraldusest ja keskkonnakaitsest ning koosneb organisatsiooni struktuurist, tegevuskavadest, määratletud vastutustest, toimingutest, protseduuridest, protsessidest ning ressurssidest, mis on vajalikud süsteemi rakendamiseks ja alalhoidmiseks.
Euroopa Liit KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS 2014 Arutlusküsimused: Kas föderatsioon USA moodi on võimalik? Mis on selle eeldused? Kas EL saab olla vaid majandusekeskne? Kas Eesti kodanikul on Euroopa kodaniku identiteet? Kas viimane suudab asendada esimest? Kas föderatsioon on realistlik perspektiiv? Kas klassik föderatsioonile on alternatiive? Kas igasugune lõimumine tähendab suveräänsuse kadu? Kuidas komisjon ametisse saab? Kas alati olnud igal riigil 1 volinikukoht? Mis saab siis kui liikmesriikide arv suureneb? Komisjoni miinused/plussid? Kui suur aga üldse on EL'i roll globaalselt? kas Euroopa Liidu näol on tegemist rahvusvahelise organisatsiooniga või on siin hoopis tegemist föderatsiooniga, millegi riigilaadsega? kas EL on midagi täiesti unikaalset? kas EL tähistab rahvusriikide kadu või hoopi
Loeng 09.02.2017 VALIMISÕIGUS Vabariigi Valimiskomisjon: Valla või linna valimiskomisjon: Valimiste korraldajad: * riigi valimisteenistus (seadusandlik võim) * maakonna valimisjuhid – korraldamine, häälte lugemine * jaoskonnakomisjonid – koht, kus saab sedeliga hääletada HÄÄLEÕIGUS VALIMISÕIGUS AKTIIVNE PASSIIVNE RAHVAHÄÄLETAMISÕIGUs RAHVAALGATAMISÕIGUS HÄÄLETAMISÕIGUS KANDIDEERIMISÕIGUS VALIMISÕIGUSE ALLIKAD Allikas: läte, alguskoht info saamiseks Õiguse allikas: õiguse allikas on koht kus me leiame õigust Valimisõiguse allikas: koht kus leiame infot valimiõiguse kohta (realiseerimine) *õigusaktid: põhiseadus, valimisseadus * välilepingud: 1) EL lepingu art 14 lg3
Õppeaine: õiguse alused Esialgsed harjutusküsimused loengute kohta (teemade edasisel käsitlemisel täiendatavad) Loeng 1: Õiguse mõiste. Õiglus. Õiguse allikad. Sotsiaalne norm. Õigusnorm. Normihierarhia. 1. Õigusnormi ja sotsiaalse normi vahetegu. Õigusnorm on sotsiaalne norm. Kõiki õigusnorme nimetatakse õiguseks objektiivses mõttes. Õigusnormid käivad tavaliselt kahe isiku kohta (kahe eraisiku kohta; riigi ja eraisiku kohta jne): ühele pannakse mingi õigus see on subjektiivne õigus - ja teisele kohustus, enamasti on neid ühe asja ajamisel mitmeid. Õigus normid on need sotsiaalsed normid, mis on kirjutatud seaduses. Õigusnorm ei tegele mitte üksnes sellega, mis on, vaid ka asjadega, mida veel ei ole, aga peaks olema ja mis iseenesest ei juhtu. Seadus, mida keegi ei riku, on mõttetu. Sotsiaalsed normid normid, mis määravad, kuidas ühiskonna, mõne selles oleva grupi või organisatsiooni
TALLINNA ÜLIKOOL ÜHISKONNATEADUSTE INSTITUUT ÕIGUSE ALUSED Loengukonspekti alus Lektor Aare Kruuser Tallinn, 2015 SISUKORD PROGRAMMI KORDAMISKÜSIMUSED ÕIGUSE ALUSED. ÕIGUSTEADUSE PÕHIMÕISTED SISSEJUHATUS ÕIGUSTEADUSESSE 01 SISSEJUHATUS 02 ÕIGUSE ROLL ÜHISKONNAS. Miks peab õigust tundma 03 ÕIGUSLIK REGULEERIMINE 03.1. RIIK JA ÕIGUS. PÕHIMÕISTED REFERAADID JA ESSEED TEEMADE KAUPA VASTUSED KORDAMISKÜSIMUSTELE Õigusvõime, sest Igal füüsilisel isikul on ühetaoline ja piiramatu õigusvõime............................5 PROGRAMMI KORDAMISKÜSIMUSED TEEMADE KAUPA..............................................5 MIS ON ÕIGUS. MIKS PEAB ÕIGUST TUNDMA..........................................................148 SOTSIAALNE REGULEERIMINE....................................................................................148 Sotsiaalsete normide mõiste ja põhitunnused.....................................
sh.inimest). Loodus Loodus on ressurss; loodusvarad on piiratud. Loodus ei tooda jäätmeid, tootmisega kaasnevad jäätmed. Keskkonnamõju mingite tegurite põhjustatud muutuste toime keskkonnale (pos., neg.). Tegevusega kaasnev keskkonnaseisundi muutumine või selle kaudu avalduv vahetu või kaudne mõju inimese tervisele ja heaolule, keskkonnale, kultuuripärandile või varale. Keskkonnareostumine - Inimtegevusest põhjustatud keskkonnaseisundi halvenemine Keskkonnahäiring - arvulise normiga reguleerimata negatiivne keskkonnamõju või negatiivne keskkonnamõju, mis ei ületa arvulist normi, nagu jäätmetest põhjustatud hais, tolm, müra; lindude, närilistevõi putukate kogunemine; jäätmete tuulega laialikandumine. Keskkonnamõju hindamine kavandatava tegevuse eeldatava keskkonnamõju selgitamine, hindamine ja kirjeldamine, selle mõju vältimis- või leevendamisvõimaluste analüüsimine ning sobivaima lahendusvariandi valik.
põllumaj ja turism. Esitatud kkprobleemid: kliimamuutused, hapestumine ja õhureostus, loodusvarade ammendumine ja lood mitmekesisuse vähenemine, puhta vee varude vähenemine, linnakk halvenemine, rannikualade reost, jäätmed, tööstusega seotud riskid. 6. keskkonnaprogramm (20012010): kkpol koos oma eesmärkidega peab olema osa üldisest arengustrateegiast; kliimamuutustega arvest (stabil kasvuhoonegaaside heide atmosfääriõhku tasemel, mis ei põhjusta lood taustast erinevaid kliimamuutusi, pikaajaline eesmärk vähend heitmeid 70%); loodus ja lood mitmekesisus unikaalsete ressursside kaitse (kaitsta ja taastada toimivad lood süsteemid ning vähend poole võrra bioloogilise mitmekesisuse kadu EL LRde piires üksikult ning globaalselt; kaitsta muldi erosiooni ja saastamise eest); keskkond ja tervis (saavut
I OSA: Sissejuhatus.........................................................................................................................3 § 1 Üldist......................................................................................................................................3 § 2 Eesti Vabariik........................................................................................................................ 4 § 3 Eesti Vabariigi põhiseadus.....................................................................................................9 § 4 Põhiseaduse tõlgendamine...................................................................................................10 II OSA: Põhiseaduse aluspõhimõtted............................................................................................13 § 5 Ülevaade.............................................................................................................................. 13 § 6 I
I OSA: Sissejuhatus.........................................................................................................................3 § 1 Üldist......................................................................................................................................3 § 2 Eesti Vabariik........................................................................................................................ 4 § 3 Eesti Vabariigi põhiseadus.....................................................................................................9 § 4 Põhiseaduse tõlgendamine...................................................................................................10 II OSA: Põhiseaduse aluspõhimõtted............................................................................................13 § 5 Ülevaade.............................................................................................................................. 13 § 6 I
I OSA: Sissejuhatus 3 § 1 Üldist 3 § 2 Eesti Vabariik 4 § 3 Eesti Vabariigi põhiseadus 9 § 4 Põhiseaduse tõlgendamine 10 II OSA: Põhiseaduse aluspõhimõtted 13 § 5 Ülevaade 13 § 6 Inimväärikus 14 § 7 Vabadus 15 § 8 Võrdsus 15 § 9 Demokraatia põhimõte 15 § 10 Õigusriik 19 § 11 Sotsiaalriik 21 § 12 Rahvusriik 21 III OSA:
JÜRI LIVENTAAL SISSEJUHATUS ÕIGUSTEOORIASSE RIIK JA ÕIGUS II OSA. ÕIGUS LOENGUMAPP ÕIGUSINSTITUUDI ÜLIÕPILASTELE TALLINN 1998 2 RETSENSEERIS: prof. EERIK - JUHAN TRUUVÄLI 3 SISUKORD Õppeainest 7 Skeem nr 1 8 TEEMA I. SOTSIAALSED NORMID, ÕIGUS JA ÕIGUSNORM 9 § 1. Sotsiaalsed normid 9 P.1. Sotsiaalsete normide mõiste ja põhitunnused 9 P.2. Sotsiaalsete normide funktsioonid 10 P.3. Sotsiaalsete normide liigid 11 3.1. Tavanormid 11 3.2. Moraalinormid
I OSA: Sissejuhatus.........................................................................................................................3 § 1 Üldist......................................................................................................................................3 § 2 Eesti Vabariik.........................................................................................................................4 § 3 Eesti Vabariigi põhiseadus.....................................................................................................9 § 4 Põhiseaduse tõlgendamine...................................................................................................10 II OSA: Põhiseaduse aluspõhimõtted............................................................................................13 § 5 Ülevaade..............................................................................................................................13 § 6 In
Juhtimine ja õigus I. osa Sissejuhatus õigusesse Urmas Arumäe Äriõiguse loengukonspekt Juhtimine ja õigus I. osa Sissejuhatus õigusesse Loengukonspekt Toimetaja Urmas Arumäe Autor Urmas Arumäe © Urmas Arumäe, 2012 ISBN 978-9949-30-611-4 (I. osa) Trükk EBS Print OÜ Kõik õigused käesolevale väljaandele on kaitstud. Ilma autoriõiguse omaniku eelneva kirjaliku loata pole lubatud ühtki selle väljaande osa paljundada ei mehhaanilisel, elektroonilisel ega muul viisil. 2 Sissejuhatus Omades märkimisväärset ettevõtja ja ärijuhi kogemust ning olles juba aastaid tegelenud peamiselt ettevõtluse ja juhtimise eriala üliõpilastele õigusainete õpetamisega ning pea sama kaua ka vandeadvokaadina äriklientide nõustamisega, on autoril olnud piisavalt aega kogeda Eesti ettevõtluskeskkonda ja saada aimu probleemidest organisatsioonide valitsemisel ja juhtimisel. Teisiti öeldes on autori praktiline tegevus ning akadeemilised h
ASJAÕIGUS I Loeng Asjaõigus- tsiviilõiguse üks instituut, õigusnormide kogum, mis reguleerib asjaga seotud õigussuhteid, seda nii palgaseisus kui ka nende muutmises. Objektiivne- reguleerib asjadega seotud õigussuhteid (nt omaniku ja hüpoteegipidaja õigused, võõrandamine) st õigusnormide kogum Subjektiivne- mõistetakse õiguslikku seisundit, mis konkreetsel isikul on konkreetse asjaga seoses. Õigus kas ise teatud viisil käituda või nõuda teistel isikutel vastavat käitumist. Eristatakse ajalooliselt kahte süsteemi: 1.Institutsiooniline süsteem, kus normid jaotatakse kolme ossa: a) Isikud-suhete subjektid b) Asjad-suhete objektid c) Hagid- omandamise viisid, suhted isikute vahel asjade pinnal 2.Pandektiline süsteem, kus tsiviilõigus jaotatakse viieks osaks:Üldosa, Asjaõigus, Perekonnaõigus, Pärimisõigus ja Võlaõigus. (EESTI) Asjaõigusele on iseloomulikud
Nende õiguslik staatus on reguleeritud põhiseaduses ja seadustes. KOV korralduse, sh välise ja sisemise korralduse kohta vt PS kommenteeritud väljaanne § 160 lk 664-665 Munitsipaalõigus ja haldusõigus munitsipaalõigus kuulub sisu poolest haldusõiguse eriossa, sest ta normib üksnes ühte haldustegevuse valdkonda, s.o KOV ja KOV liitude haldust. Samas on tal tihe seos teiste haldusõiguse eriosa alajaotustega, näiteks, politsei- ja korraõigus, keskkonnaõigus, ehitusõigusega jt, sest nendes eriõiguslikult reguleeritud õigusvaldkondades teostavad KOV üksused ja KOV liidud arvukaid materiaalseid funktsioone. Kuna munitsipaalõigus on oma olemuselt organisatsiooniõigus, on omavalitsuskorraldusõigusel, munitsipaalõigusel ja munitsipaalfinantsiõigusel palju kokkupuutepunkte haldusõiguse üldosaga, eriti haldusorganisatsiooniõigusega ja haldusmenetlusõigusega. · omavalitsuskorraldusõigus · munitsipaalõigus · riigiõigus
Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused? avalik võim; territoorium, millel see avalik võim kehtib; rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud: Seega on riik erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset võimu. Millised on riigivalitsemise vormid? Mis eristab parlamentaarset ja presidentaalset vabariiki? Riigivalitsemise vormid on: monarhia; vabariik. Parlamentaarses vabariigis on kõrgeim võim parlamendi käes, presidentaalses vabariigis on võim koondunud parlamendist sõltumatu presidendi kätte. Millised on riikliku korralduse vormid? Traditsiooniliselt eristatakse riikliku korralduse kahte erivormi: unitaarriik ehk lihtriik; föderatsioon ehk liitriik; konföderatsioon ehk riikide liit; autonoomia ehk riik riigis ( Korsika Prantsusmaal). Mida mõistetakse poliitilise režiimi all? Poliitiline režiim kujutab endast poliitilise võimu teostamise mee
kogemusi ning andes üldistuste pinnalt praktikale tagasi teaduslikult põhjendatud lahendeid. Ühtne on ta selles mõttes, et esineb sotsiaalteaduste süsteemis tunnetuse objekti alusel ühtsena (terviklikuna), kuid seesmiselt on ta ise omakorda diferentseeritud erinevateks harudeks ning allharudeks. Õigusteadus on teadus õigusnormide sisust, mis aitab teisi ühiskonnateadusi nende teaduste eesmärkide saavutamisel. Kesksed nähtused, mida õigusteadus uurib on inimene, sotsiaalne keskkond (ühiskond), riik kui organisatsioon sotsiaalses keskkonnas, õigus(-normid) kui sotsiaalsete protsesside regulaator, inimese tegu (tegevus ja tegevusetus) aegruumis, teo tagajärg, kausaalne seos teo ja tagajärje vahel. Õiguse tõlgendamise teooria. Aarnio, lk 45 jj. Aarnio räägib aga õigusteadusest järgmist. Teadust iseloomustatakse sageli tema objekti järgi
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND HALDUSÕIGUS Sisukord 1. Avalik haldus ................................................................. 3 2. Haldusõigus ................................................................. 8 3. Haldusõigussuhe ja subjektiivne avalik õigus ........................ 20 4. Haldusõiguse allikad ..................................................... 24 5. Haldusorganisatsioon ..................................................... 28 6. Haldustoimingud ................................................................. 35 7. Haldusmenetlus ................................................................. 42 8. Haldussund ja haldustäide ..................................................... 47 9. Halduse kontroll ................................................................. 52 10. Riigivastutus ................................................................. 55 11. H
KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond. Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l
EESTI-AMEERIKA ÄRIAKADEEMIA JUHTIMISE ALUSED Konspekt Koostaja: Ain Karjus 2012/2013. õa. SISUKORD Jrk. nr. Nimetus Lk. nr. Sissejuhatus 6 1. Juhtimine ja juht 7 1.1 Juhtimine ja juht: üldmõisted ja funktsioonid 7 1.1.1 Juhtimise (mänedzmendi) üldmõisted 7 1.1.2 Juhtimise koht ja roll 8 1.1.3 Põhilised juhtimisfunktsioonid 8 1.1.
TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA 1. SISSEJUHATUS ERAÕIGUSESSE. TSIVIILÕIGUSE MÕISTE 1.1 Eraõigus ja avalik õigus Õigusest saab rääkida peamiselt kahes tähenduses: 1) objektiivse õiguse tähenduses 2) subjektiivse õiguse tähenduses Objektiivne õigus õigusnormide kogu; õigusnorm riiklikult tagatud üldise iseloomuga kirjutatud käitumisreegel (3 olulist tunnust!); üks liik sotsiaalsetest normidest Subjektiivne õigus riiklikult tagatud käitumisvõimalus kas ise teatud viisil käituda või nõuda vastavat käitumist teistelt isikutelt Edasi läheme objektiivse õigusega. Objektiivne õigus jaguneb kaheks suureks osaks: 1) AVALIK ÕIGUS 2) ERAÕIGUS; seda õigusnormide mõttes (õigusnormid jagunevad era- ja avaliku õiguse normideks). Eraõiguse ja avaliku õiguse eristamise 3 olulisemat kriteeriumi: 1) Huviteooria see eristamine tuleneb Rooma õigusest; avalik õigus on see, mis lähtub Rooma riigi
<** TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA 1. SISSEJUHATUS ERAÕIGUSESSE. TSIVIILÕIGUSE MÕISTE 1.1 Eraõigus ja avalik õigus Õigusest saab rääkida peamiselt kahes tähenduses: 1) objektiivse õiguse tähenduses 2) subjektiivse õiguse tähenduses Objektiivne õigus – õigusnormide kogu; õigusnorm – riiklikult tagatud üldise iseloomuga kirjutatud käitumisreegel (3 olulist tunnust!); üks liik sotsiaalsetest normidest Subjektiivne õigus – riiklikult tagatud käitumisvõimalus kas ise teatud viisil käituda või nõuda vastavat käitumist teistelt isikutelt Edasi läheme objektiivse õigusega. Objektiivne õigus jaguneb kaheks suureks osaks: 1) AVALIK ÕIGUS 2) ERAÕIGUS; seda õigusnormide mõttes (õigusnormid jagunevad era- ja avaliku õiguse normideks). Eraõiguse ja avaliku õiguse eristamise 3 olulisemat kriteeriumi: 1) Huviteooria – see eristamine tuleneb Rooma õigusest; avalik õigus on s
annaabi.ee 
