Keskkonnaalastele õigustele on keskkonnaõiguses viimaste kümnendite jooksul üha enam tähelepanu pööratud. Erinevalt teistest haldusõiguse valdkondadest, käsitletakse keskkonnaõiguses menetluse osapoolena ka avalikkust. Avalikkuse kaasamise suurem roll tuleneb nii keskkonnaotsuste laiemast mõjust isikutele kui ka rohkem tasakaalustatud otsuste tegemise soovist. 3. Keskkonnaõiguse kesksed mõisted: Keskkonnahäiring, keskkonnarisk, keskkonnaoht, käitaja ja käitis, heide, heite piirväärtus, keskkonna kvaliteedi piirväärtus, saastamine ja saastus. Loeng. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse seletuskiri (Riigikogu kodulehel – paremal ülal „otsing“ kirjutada - keskkonnaseadustiku – ja sealt ilmub ka seletuskiri. Saastamine - ehk saastus ehk reostamine ehk reostus on ainete, vibratsiooni,
13 EL keskkonnaõiguse eesmärgid ja poliitika kujundamise kriteeriumid 15 14 Subsidiaarsusprintsiip ja integreerimisprintsiip ja keskkonna kõrgel tasemel kaitsmise printsiip EÜ keskkonnaõiguses 16 15 EÜ keskkonnadirektiivide elluviimine, jõustamine ja otsekohalduvus 17 16 Rahvusvaheline keskkonnaõigus 18 17 Eesti keskkonnaõiguse üldiseloomustus 20 18 Keskkonnanormatiivid 21 19 Keskkonnaload 22 20 Keskkonnamõju hindamine 23
teenuste ostmiseks, sest nende hinnad kajastavad tootmisega seotud keskkonnakulutusi 16) Keskkonnaõiguse kesksed mõisted- 17) Keskkonnaoht-kui ulatusliku keskkonna reostamise, mis võib põhjustada soovimatuid ja ohtlikke keskkonna muutusi(nt :kliimamuutus, liigirikkuse muutused, keskkonnakemikaalid, invasiivsed võõrliigid, tolmlejate vähenemine ka inimese kavandatud ja korraldatud tegevuse tagajärjel kahjustuse , vigastuse ja surma puhul) 18) Keskkonnarisk (tavalise riski ja keskkonnariski erinevus?) tavaline risk-peamiselt ebastabiilsus ja rahvusvahelised kriisid, mis võivad tekitada segadust, paanikat ja ebakindlust, ka terviseriskid, mis, seotud tööülesannetest 19) Keskkonnaoht 20) Keskkonnahäiring ja keskkonnakahju 21) Saastus ja heide- Saastus: (reostus) on inimtegevusest põhjustatud ainete, vibratsiooni, soojuse, kiirguse või müra otsene või kaudne kandumine õhku, vette või pinnasesse, nii et
keskkonda, inimese tervist, heaolu ja vara; säästva arengu edendamine, et kindlustada tervise- ja heaoluvajadustele vastav keskkond praegusele põlvele ja tulevastele põlvedele; loodusliku mitmekesisuse säilimine ja kaitse; keskkonna hea seisund; keskkonnale kahju tekitamise vältimine ja keskkonnale tekitatud kahju heastamine. 2. Keskkonnaõiguse kesksed mõisted – a. Keskkonnahäiring Keskkonnahäiring on ebasoodne, vahetu või kaudne mõju keskkonnale, inimese elule, tervisele, varale ja kultuuripärandile, sh ebasoodus keskkonnamõju, mis ei ületa arvulist normi või on arvulise normiga reguleerimata. b. keskkonnarisk Keskkonnarisk on vähendamist vajava keskkonnahäiringu tekkimise võimalikkus c. keskkonnaoht Keskkonnaoht on olulise keskkonnahäiringu tekkimise piisav tõenäosus
Keskkonnaõiguse arvestus I RIDA 1. Mis on vältimispõhimõtte juriidiline sisu? Keskkonnaohtu tuleb vältida. Keskkonnaohtu või olulist keskkonnahäiringut tuleb taluda, kui tegevus on vajalik ülekaaluka huvi tõttu, puudub mõistlik alternatiiv ja keskkonnaohu või olulise keskkonnahäiringu vähendamiseks on võetud kasutusele vajalikud meetmed. 2. Mis on keskkonnaohu juriidiline sisu? Keskkonnaoht on olulise keskkonnahäiringu tekkimise piisav tõenäosus. Eelkõige tuleks olulise keskkonnahäiringu tekkimist eeldada siis, kui ületatakse keskkonnakvaliteedi piirväärtusi, põhjustatakse saastus, põhjustatakse keskkonnakahju, põhjustatakse oluline keskkonnamõju või oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku alale. Rakendub vältimispõhimõte. 3. Keskkonnamõju hindamise juriidilise menetluse sisu? Keskkonnamõju hinnatakse erinevate arendusprojektide puhul
2. Avalikkuse kaasamise ja KMH nõue 3. Suur rahvusvahelise õiguse roll 4. Tihe seos EL keskkonnaõigusega 5. Teemavaldkonnad ja valdkonnaülesed teemad 6. Terviklikkus Printsiibid: Jätkusuutlik (säästev) areng Integreerimine Kahju vältimine Ettevaatus Saastaja maksab Keskkonna kaitstuse kõrge tase Avalikkus – üldsus. Kaasamine – teavitamine, võimaluse andmine mõjutada kavandatava tegevusega kaasnevaid otsuseid. Rahvusvaheline roll – konverentsid. EL keskkonnaõigus (sh keskkonnaprogramm), teemavaldkonnad ja valdkonnaülesed teemad, terviklikkus - Mõiste keskkond, Omavaheline seotus, Nö looduses peab valitsema tasakaal. Keskkonnaõigus Eestis Igaüks on kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ja hüvitama keskkonnale tekitatud kahju. Üldseadused: SäAS, PlanS, KeHAS(Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnaauditeerimise seadus) Valdkondlikud: JäätS, LKS, VeeS, VõKS, JahiS jt
keskkonnale ei sisaldu, kuigi keskkonnakvaliteeti on seostatud paljude klassikaliste inimõigustega. Euroopa inimõiguste konventsioon: selle alusel tegutseb Euroopa Inimõiguste kohus. See seadus on kõigi inimõiguste seaduse aluseks. · Õigus era- ja perekonnaelu puutumatusele o Lopez Ostra v. Spain (1995): mõõtu andev kaasus. Hispaania kohtud tema kaebusi ei rahuldanud, kuna kohtunikud leidsid, et nahatööstus annab tööd ja et saastus pole oluline. Võitis aga Euroopa Inimõiguste Kohtus, mille tagajärjel pidi Hispaania riik talle maksma kahjutasu. o Guerra and others v. Italy (1998): kaasus, kus Itaalia linnas oli tehas, mis teenis ühiskonda ja andis töökohti, firma tootis kaprolaktaani (väetis), õhku oli sattunud mitmeid saasteaineid ning sellest ei olnud teatatud inimestele (KOV teadis). Kuid siis toimus üks suur õnnetus, mida ei
ebavõrdsest arengust _ Tootmissüsteem, mis tunnistab kohustust säilitada inimarengu ökoloogilist baasi _ Tehnoloogiline süsteem, mis jätkuvalt otsib ja leiab uusi keskkonnasäästlikumaid tehnilisi lahendusi _ Rahvusvaheliste suhete süsteem, mis tunnistab vajadust keskonna säästva rahvusvahelise kaubanduse ja rahanduse järele _ Haldussüsteem, mis on küllaldaselt paindlik ja võimeline sisemisteks muutusteks Mõisted loengust: Keskkonnahäiring on negatiivne keskkonnamõju, eelkõige tegevusega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju inimese tervisele, heaolule või keskkonnale, sh negatiivne keskkonnamõju, mis ei ületa arvulist normi või on arvulise normiga reguleerimata. Keskkonnaoht on piisav tõenäosus, et tekib oluline keskkonnahäiring – sellele vastab vältimispõhimõte. Keskkonnarisk on vähendamist vajava keskkonnahäiringu tekkimise võimalikkus- sellele vastab ettevaatuspõhimõte. 4. Keskkond ja inimõigused
TÖÖSTUSHEITE SEADUS Tallinna Tehnikaülikool SEADUSE EESMÄRGID o Saavutada keskkonna kui terviku kaitse kõrge tase, minimeerides saasteainete heite õhku, vette ja pinnasesse ning jäätmetekke, et vältida ebasoodsat mõju keskkonnale. o Määrab suure keskkonnaohuga tööstuslikud tegevusvaldkonnad, sätestab nõuded nendes tegutsemiseks ja vastutuse nõuete täitmata jätmise eest ning riikliku järelevalve korralduse. MÕISTED o Käitis on paikne tehniline üksus, mille tegevus toimub ühes või mitmes keskkonnakompleksloa kohustusega tegevusvaldkonnas ja ulatuses või kus kasutatakse orgaanilisi lahusteid keskkonnakompleksloa kohustuseta tegevusala ulatuses. o Käitaja on isik, kes valdab või käitab käitist, põletusseadet, jäätmepõletus- või koospõletustehast või selle osa või kellele on antud otsustusõigus käitise, tehase või seadme tehnilise toimimise suhtes. MÕISTED
kohaselt keskkonna kasutaja (ja mitte ühiskond) peab kandma ka kasutamisega seotud kulud; 6.loodusvarade säästliku kasutamise põhimõte. Keskkonnahäiring mis tahes inimtekkeline negatiivne keskkonnamõju (sh keskkonna kaudu toimiv mõju inimese tervisele, heaolule või varale või kultuuripärandile), ka selline ebasoodne mõju keskkonnale, mis ei ületa arvulist normi või mis on arvulise normiga reguleerimata. Keskkonnarisk on vähendamist vajava keskkonnahäiringu tekkimise võimalikkus. Keskkonnaoht on olulise keskkonnahäiringu tekkimise piisav tõenäosus. Institutsioonid. Keskkonnakaitse institutsioonid on keskkonnakorraldusega tegelevad riigi- ja omavalitsusasutused ning valitsusvälised organisatsioonid. Keskkonnakorralduse süsteem Eestis: Riigikogu kui kõrgeim seadusandlik organ, keskkonnakomisjon Vabariigi Valitsus kui täidesaatva riigivõimu teostaja, Säästva arengu komisjon
2002 ÜRO kolmas Keskkonna- ja Arengukonverents (Johannesburgis, Rio +10) 2012 ÜRO IV Keskkonna- ja Arengukonverents (Rio de Janeiros) 2015 Säästva arengu 17 eesmärki (Pariis) Loodus- ja keskkonnakaitse korraldamise vahendid: 4 Keskkonnaõigus: Keskkond: Eluta või elusa looduse tegurite kogum, milles organism asub ja mis teda mõjustab. Keskkonnaõigus: Normide kogum, mille eesmärgiks on kaitsta meid ümbritsevat keskkonda. KK tunnusjooned: Keskkonnaõiguse printsiibid; Avalikkuse kaasamine; Seos EL keskkonnaõigusega; Terviklikkus. KK põhiprintsiibid: Jätkusuutlik areng; Kahju vältimine; Ettevaatus; Saastaja maksab. Keskkonnaõigus Eestis: PS § 53: Igaüks on kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ja hüvitama keskkonnale tekitatud kahju. /Õigus puhtale keskkonnale/.
a erandjuhtudel; ettevaatuspõhimõte – keskkonnariske tuleb võimalikult suurel määral vähendada; keskkonna kasutamisega seotud kulude kandmine – nn saastaja maksab põhimõte, mille kohaselt keskkonna kasutaja (ja mitte ühiskond) peab kandma ka kasutamisega seotud kulud; loodusvarade säästliku kasutamise põhimõte- Täiesti uus on Eesti õiguskorras igaühe õigus tema tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale ehk nn õigus puhtale keskkonnale. Keskkonnahäiring – mis tahes inimtekkeline negatiivne keskkonnamõju. Inimtegevusega kaasnev vahetu või kaudne ebasoodne mõju keskkonnale, sealhulgas keskkonna kaudu toimiv mõju inimese tervisele, heaolule või varale või kultuuripärandile. Keskkonnahäiring on ka selline ebasoodne mõju keskkonnale, mis ei ületa arvulist normi või mis on arvulise normiga reguleerimata. Keskkonnarisk – on vähendamist vajava keskkonnahäiringu tekkimise võimalikkus.
hindamisest tegeleb keskkonnaaudit tegelike ja potentsiaalsete keskkonnamõjudega, mille põhjus eksisteerib või on varem eksisteerinud. KMH tegeleb prognoosimisega, kui mõjuallikat veel ei ole. Audititüübid: Vastavusaudit, vastutusaudit, asukohaaudit, omaniku vahetusega kaasnev audit, eriauditid, keskkonnajuhtimissüsteemi audit(id). Eriauditid: Jäätmekäitlusaudit, veekasutusaudit, tootmisriskide audit, toote elutsükli audit, keskkonnariski audit, tööohutuse audit jm. Auditis osalejad: Auditiklient, audiitorirühm, auditeeritav, tehniline ekspert. Auditeerimise sagedus: KJS auditid üldjuhul regulaarsed, sagedus võib olla määratletud seadusega. Tavalised auditid reeglina vabatahtlikud, kuid mõnel juhul Eestis tehtud ka kohustuslikuks. Kohustuslik audit: Kui organisatsiooni tegevusest lähtub kõrgendatud keskkonnarisk, peab ta laskma auditeerida oma keskkonnajuhtimissüsteemi vähemalt üks kord kolme aasta jooksul.
sh.inimest). Loodus Loodus on ressurss; loodusvarad on piiratud. Loodus ei tooda jäätmeid, tootmisega kaasnevad jäätmed. Keskkonnamõju mingite tegurite põhjustatud muutuste toime keskkonnale (pos., neg.). Tegevusega kaasnev keskkonnaseisundi muutumine või selle kaudu avalduv vahetu või kaudne mõju inimese tervisele ja heaolule, keskkonnale, kultuuripärandile või varale. Keskkonnareostumine - Inimtegevusest põhjustatud keskkonnaseisundi halvenemine Keskkonnahäiring - arvulise normiga reguleerimata negatiivne keskkonnamõju või negatiivne keskkonnamõju, mis ei ületa arvulist normi, nagu jäätmetest põhjustatud hais, tolm, müra; lindude, närilistevõi putukate kogunemine; jäätmete tuulega laialikandumine. Keskkonnamõju hindamine kavandatava tegevuse eeldatava keskkonnamõju selgitamine, hindamine ja kirjeldamine, selle mõju vältimis- või leevendamisvõimaluste analüüsimine ning sobivaima lahendusvariandi valik.
- keskkonna kerge haavatavuse arvessevõtt - keskkonnakahju (tihti) pöördumatu iseloomu arvessevõtt Keskkonnariskid: - kindlakstehtud ohud. Teaduslikult tõestatud, rakendatakse vältimisprintsiipi. - hüpoteetilsed ohud (võimalikud, potentsiaalsed) ohud (riskid). Lõplik teaduslik tõestus puudub, kuid on olemas empiiriline kogemus või teooria. Rakendatakse ettevaatusprintsiipi. - spekulatiivsed ohud põhinevad üksnes oletustel. Nendega keskkonnaõigus ei tegele. Normatiivne ettevaatusprintsiip otsene ettevaatuskohustus (Rootsi, Saksa) Strukturaalne ettevaatusprintsiip rakendub teiste normide kaudu (kk-mõju hindamine, kk-load jne). 1992 Rio de Janeiro ,,Agenda 21" 1985 osoonikihi kaitsmise Viini konventsioon ja 1987 selle Montreali protokoll- esimense sihikindlalt ettevaatusprintsiipi kajastav. Loob mehhanismis osoonikihti kahjustavate ainete tootmise ja kasutustest kõrvaldamiseks. 1997 Kyoto protokoll kasvuhoonegaasid
Esiteks on suur osa neist pöördumatud. Teiseks on paljude keskkonnaprobleemide ulatus suur nii ajas kui territoriaalselt. Kolmandaks on nende hindamine traditsioonilise mõõdupuuga tihti võimatu. Lisaks eelnevatele tunnustele on keskkonnaprobleemidel veel üks sageli esinev tunnus ja selleks on ebakindlus. Ebakindlus nii kahju pöördumatuse, ajalise ja ruumilise mõju kui ka hindamise adekvaatsete mõõdupuude osas. Keskkonnakaitset ja keskkonnaprobleemidega seotud küsimusi reguleerib keskkonnaõigus. ................................................................................. 3 Keskkonnaõigusena mõistetakse üldjuhul normide kogumit, mille eesmärgiks on kaitsta meid ümbritsevat keskkonda. Vaidlusküsimuseks on, kas regulatsiooni eesmärgiks on ainult inimese tervise, vara, heaolu ja muude hüvede kaitse või on loodusel ka kaitsmist vääriv iseväärtus. Õigusvaldkonnana on keskkonnaõigus suhteliselt noor......................... 3 1
,,Limits to growth" 1972 ja selle mõjud: MIT tulevikunägemus Rooma klubi jaoks Majanduskasvu takistavad faktorid Peamised järeldused: Tööstustoodangu jaoks vajalikud ressursid lõppevad ja majandus variseb kokku Vajalik piirata rahvastiku juurdekasvu ning majanduslikku arengut Stockholmi konverents 1972: Peamised järeldused: Majandusarenguga peab kaasnema hoolitsus looduse eest Saastus ei tohi ületada isepuhastus võimet Teaduse kasutamine keskkonnakaitse arendamiseks Peamised tulemused: Rahvusvahelise mõõtme kinnistumine Rikaste vs vaeste riikide vastuolud ja kompromisside leidmine NGOde (Mitte poliitiline organisatsioon) rolli suurenemine. UNEP (United Nations Environment Programme) loomine. Roheline ideoloogia: Uudsus: uus mõõde lisaks vasak-parem skaala majanduslikule dimensioonile: Suhe keskkonnaga poliitiliseks küsimuseks.
EUROOPA LIIDU ARENG Essee Euroopa Liit on juriidilise isiku staatusega institutsioon. Tema poliitiline süsteem on ajalooliselt ainulaadne ja see on enam kui 50 aasta jooksul pidevalt edasi arenenud. Aluslepingud (esmased õigusaktid) on aluseks suurele kogumile teisestele õigusaktidele, mis mõjutavad otseselt Euroopa Liidu kodanike igapäevaelu. Euroopa Liit on Euroopa riike hõlmav majanduslik ja poliitiline ühendus, millel on 28 liikmesriiki. Euroopa Liidul on nii valitsustevahelise kui ka rahvusülese organisatsiooni elemente. Euroopa Liidu riikide ühtlustatud seadusandlus peab tagama kodanike, kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumise Euroopa Liidu piires. Kaheksateist liikmesriiki on võtnud tarvitusele ühisvaluuta euro. Euroopa integratsiooni alguseks peetakse Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamist 1951. aastal ning Rooma Lepingute sõlmimist 1957. aastal Belgia, Hollandi, Itaalia, Luk
saastuse kompleksne vältimine ja kontroll, keskkonnavastutus, keskkonnajärelevalve, keskkonnaseire o terviklikkus mõiste keskkond, omavaheline seotus, looduses peab valitsema tasakaal printsiibid: o jätkusuutlik (säästev) areng o integreerimine o kahju vältimine o ettevaatus o saastaja maksab o (keskkonna kaitstuse kõrge tase) keskkonnaõigus Eestis ja õigusruumi ümberkorraldus: o põhiseadus, üldseadused (säästva arengu seadus (SäAS), planeerimisseadus (PlanS), keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS)), valdkondlikud seadused (jäätmeseadus (JäätS), looduskaitseseadus (LKS), veeseadus (VeeS), välisõhu kaitse seadus (VÕKS), jahiseadus (JahiS))
F ja C ühendid). Loodusvarade üleekspluateerimine oluline kksaastamise allikas, taastumatute loodusvarade osatähtsus jätkuvalt tõusnud, ressursside kadu on hinnatav ka rahaliselt sellest aspektist, kui palju see tulevastele põlvedele maksma läheb. KKprobleemide omapära 1) pöördumatud 2) ulatus on suur nii ajas kui territoriaalselt 3) nende hindamine trad mõõdupuudega võimatu 4) ebakindel olek. KKrisk neg kkmuutuse (kkkahju) võimalikkus. Potentsiaalsete, ebakindlate ja latentsete riskide puhul on seadusandjal & täitevvõimul kolm tegevusstrateegiat: kahju hüvitamine ex post (ei ole alati realiseeritav); kahju ennetamine ex ante (ettevaatusprintsiip), mõlema kombineerimine. Kkriske saab jagada kolme gruppi: kindlakstehtud ohud (teaduslik kindlus piisavalt suur, seos tegevuse ja kkmõju vahel on tõest, räägime vältimisest, mitte evpst);
2001 Eesti keskkonnakaitse II tegevuskava Maailmas: 1972 ÜRO I Keskkonna ja Arengu konverents Stockholmis 1972 Meadows, Forrester "Kasvupiirid" 1973-1976 EL esimene Keskkonnaprogramm 1992 ÜRO II Keskkonna- ja Arengukonverents Rio de Janeiros Kliimamuutuste konventsioon Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon Agenda 21, Säästev areng 2002 ÜRO III Keskkonna- ja Arengukonverents, Johannesburgis 3.) Loodus- ja keskkonnakaitse korraldamise vahendid. Keskkonnaõigus, liigitus, põhiprintsiibid. Keskkonnaõiguse tunnusjooned: Terviklikkus Keskkonnaõiguse printsiibid- ettevaatusprintsiip Avalikkuse kaasamise (inimesed saavad kaasa rääkida) ja KMH (keskkonnamõju hindamine- hinnatakse kavandatava tegevuse mõju keskkonnale(asula, maapind, inimesed jne)) nõue Vertikaalsed teemad (vesi, jahindus, kalandus, looduskaitse GMO, kiirgus,
2001 Eesti keskkonnakaitse II tegevuskava Maailmas: 1972 ÜRO I Keskkonna ja Arengu konverents Stockholmis 1972 Meadows, Forrester "Kasvupiirid" 1973-1976 EL esimene Keskkonnaprogramm 1992 ÜRO II Keskkonna- ja Arengukonverents Rio de Janeiros Kliimamuutuste konventsioon Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon Agenda 21, Säästev areng 2002 ÜRO III Keskkonna- ja Arengukonverents, Johannesburgis 3.) Loodus- ja keskkonnakaitse korraldamise vahendid. Keskkonnaõigus, liigitus, põhiprintsiibid. Keskkonnaõiguse tunnusjooned: Terviklikkus Keskkonnaõiguse printsiibid- ettevaatusprintsiip Avalikkuse kaasamise (inimesed saavad kaasa rääkida) ja KMH (keskkonnamõju hindamine- hinnatakse kavandatava tegevuse mõju keskkonnale(asula, maapind, inimesed jne)) nõue Vertikaalsed teemad (vesi, jahindus, kalandus, looduskaitse GMO, kiirgus,
hulgas. Aastal 1971 hakkas Lovelockiga seda teooriat arendama ka tuntud ja tunnustatud mikrobioloog Lynn Margulis.Gaia teooriat on ümber lükatud korduvalt, kuid mitte kunagi põhjapanevalt. Peamiselt on väidetud, et kuna looduslik valik vaatab iga organismi eraldi, siis ei saa olla Maad, kui organismi, mõjutavat tervikut olemas. Kuid kuna Maa uurimine on alles lapsekingades, ei saa praegusel ajal neid teooriaid ei kinnitada ega välja arvata. 7.Keskkonnarisk. Keskkonnariski haldamise peamised etapid. Keskkonnariski ehk keskkonnaohtu laiemas tähenduses hinnatakse kui tõenäosust põhjustada soovimatuid ja ohtlikke keskkonnamuutusi (nt kliimamuutus, liigirikkuse muutused, keskkonnakemikaalid, invasiivsed võõrliigid, tolmeldajate vähenemine) . Kitsamas tähenduses nimetatakse keskkonnariskiks kahjustuse, vigastuse, haiguse või surma tõenäosust inimese kavandatud ja korraldatava tegevuse tagajärjel
Vastutus KKÕ-s : KK-riskide kontrollimise õiguslikud vahendid. Ennetamine: kk -normatiivid, kvaliteedinõuded, standardid; kk -load, kk -mõjude hindamine. Rakenduslikud: seire, järelevalve, audit, Vastutus, Vastutuse omapära . Traditsiooniliselt kahju hüvitamisele keskendumine, Praegu ennetamine, st ideaalis kk -vastutuse süsteemi ei peaks üldse kasutama. Probleemkohad: Kahju tekitaja määratlemine, Põhjusliku seose tuvastamine, Ajafaktor, Riigipiiride ületamine. EL keskkonnaõigus : Keskkonnaõiguse kolm generatsiooni: I: tagajärgede leevendamine, sektoriviisiline regulatsioon, käsu-ja-kontrolli meetmed II: Ettevaatusprintsiip, kompleksne kaitse, majandusmeetmed III: lisaks II-le ka õigus puhtale keskkonnale, s.h. Ligipääs infole Üldised suundumused- Tuletatud pädevuselt otsesele, Ühehäälsus > häälteenamus, EN > EN+EP, Direktiivid > raamdirektiivid, Emissioonide kontroll > kvaliteedinõuded.
01.04.2007.a. jõustub Looduskaitseseaduse muutmise seadus, millega täpsustatakse tööjaotust kaitsealade Keskkonnakaitse arengu tähtsündmused Eestis ja maailmas. Loodus- ja keskkonnakaitse korraldamise vahendid. Keskkonnaõigus, liigitus, põhiprintsiibid. Klassikaline positivistlik õigus: · Naabrite vaheliste probleemide lahendamine · Keskkond osa õigusest kui tekib kahju inimesele · Loodusvarade jagamine riikide vahel Moodne keskkonnaõigus · Keskkonna kui väärtuse kaitse · Suhted regionaalsel ja globaalsel tasandil · (konventsioonid) · Keskkond kui ühine pärand ja mure Mõisted: Keskkond - sjade, tingimuste ja suhete süsteem. ja ökoloogias on keskkond organismi mõjutavate biootiliste ja abiootiliste tegurite kogum Saastus - nimtegevuse tagajärjel saasteainete jõudmine keskkonda, kus see ületab selle aine loodusliku sisalduse Loodus- ja keskkonnakaitse seadusandlus Eestis EESTI KESKKONNAÕIGUS Põhiseadus
keskkonna järele. Empiirilised näited: · Inglismaal, USAs, Madalmaades, Rootsis ja Saksamaal vähenes SO2, NOX saaste. · Rootsis ja Saksamaal vähenes CO2. · Teised probleemid suurenevad, kui SKP kasvab: looduse mitmekesisus väheneb, jäätmete hulk suureneb ja mitmel pool kasvavad ka CO2 heitmed. · Üldistamiseks tõendid puuduvad me ei saa väita, et majanduskasvuga on keskkonnaprobleeme võimalik lahendada. 29. Põhimõte, millele tugineb Euroopa keskkonnaõigus. Euroopa Liidu keskkonnaõiguse direktiivid lähtuvad ettevaatusprintsiibist. Ettevaatusprintsiip kujutab endast põhimõtet, et ettevaatusmeetmed tuleb võtta tarvitusele enne tegeliku kahju tekkimist ja koguni enne kahju ohu tekkimist, kusjuures neid abinõusid tuleb rakendada ka juhul, kui teave kahju tekkimise kohta on ebapiisav, sh puuduvad kindlad tõendid, et tegevuse tulemusena võib üldse kahju tekkida.
_ vahemaa; _ materjali tihedus; _ vahelaadimine; _ materjali puhtus; _ prügi- ja toorme koosvedu; _ orgaaniliste jäätmete biokäitlus; Jäätmete ladestamine *Prügila on jäätmekäitluskoht, kus jäätmed ladestatakse maa peale või maa alla. *Sõltuvalt ladestatavate jäätmete omadusest jagunevad prügilad alljärgnevalt: _ ohtlike jäätmete prügila; _ tavajäätmeteprügila; _ püsijäätmeteprügila. Prügila asukoht *Prügila kavandatakse kohta, kus prügilast lähtuv keskkonnarisk ja negatiivsed keskkonnamõjud on võimalikult väikesed ning kus prügila käitamine enim sobib planeeringute, arengukavade ja muuda strateegiliste kavade ja plaanidega. Prügila eluiga *Prügila kavandatakse võimalikult pikka kasutusajaga. *Prügila kavandatav kasutusiga on vähemalt 25 aastat. Prügila kaugus ehitistest *Prügila rajatakse teistest ehitistest kaugusele, mis tagab, et prügilast lähtuvate keskkonnahäiringute mõju neile ehitistele ja ehitiste kasutamisel on tühine.
Keskkonnapoliitika Poliitika - ajalooliselt nimetatakse poliitikaks avalike asjade või kõiki kodanikke puudutavate linnriigi elu küsimustega tegelemist, sai alguse Vanas Kreekas. Alates IV sajandist tähistab poliitika riigivalitsemise kunsti riigielu korraldamisele ja juhtimisele suunatud tegevust. Poliitika tähistab tänapäeva ühiskonnas levinud väärtushinnangute kujunemise, analüüsimise ja otsuste langetamise protsessi või üldise ja avaliku iseloomuga küsimuste ja nähtuste kohta seisukoha võtmine ja nendega tegelemine. Keskkonnapoliitika seob omavahel poliitikat ja keskkonnaalast administreerimist, on valikute tegemine, mis algab eksisteeriva olukorra kirjeldamise ja määratlemisega ning lõpeb elluviidava keskkonnapoliitika hindamisega. Keskkonnapoliitika kavandamisel on heaks abimeheks rahvusvaheliselt kokku lepitud keskkonna ja jätkusuutliku arengu indikaatorid. Jätkusuutliku arengu indikaatorite alusel saab jälgida ühiskonnas toimuvaid trende ning soovi korra
KESKKONNAKAITSE LK seaduse eesmärk – loodusvarade säästlik kasutamine, loomastiku ja taimestiku kaitse, looduslike elupaikade ja kultuuriväärtuste säilitamine. LK põhimõtted – looduslike alade säilitamine, piirates nende kasutamist. Loomastiku, taimestiku, seenestiku, mineraalide ja kivimitega tehtavate toimingute reguleerimine. Loodushariduse ja teadustöö soodustamine. Alternatiivsete lahenduste kasutamine. Kaitse alla võtmise eeldused - ohustatus, haruldus, tüüpilisus, teaduslik, ajalooline, kultuuriline, esteetiline väärtus või rahvusvahelistest lepingutest tulenev kohustus. 1) Aastaarvud: *1297- keelas taani kuningas Erik Menved metsaraie Tallinna lähedastel saartel: aegna, naissaare, paljassaare. 1642-toimus sõmerpalus talupoegade ülestõus, protestiti pühajärve voolu tõkestamise vastu. *1664-laienes eesti alale Rootsi metsaseadus, esimene teadaolev jahieeskiri. *1853-asutati eesti
kättesaadav interneti kaudu. KMH programmi ja aruande vajalikule rakendusmahule; 2.Ohustatud ja ainulaadsete looduslike tutvustamine kõigile soovijaile ja avalikud arutelud on elupaigatüüpide ja liikide kaitse meetmete kohustuslikud. Nende korraldamine on seadusega 72) lähtudes kavandatava tegevuse ja selle reaalsete rakendamine. pandud Arendajale. Aarhusi konventsioon: alternatiivsete võimaluste keskkonnamõju hindamise Majandamine: Ei ole tegevuse lõpetamine ,vaid 1. Säästev areng: eesmärk, olemus
1. Säästev areng: eesmärk, olemus Kompromisslahendus: Tuleb tagada inimesi rahuldav tervislik keskkond ja majanduse arendamiseks vajalikud ressursid loodust oluliselt kahjustamata, maastike ja elustiku mitmekesisust säilitades ning majanduse arenguvajadust arvestades. Säästev areng on jätkuvalt maailma, Euroopa Liidu, Läänemere piirkonna ning Eesti poliitikate üks prioriteete. Säästev areng (kasutatakse ka mõistet jätkusuutlik areng) on sotsiaal, majandus ja keskkonnavaldkonna pikaajaline sidus ja kooskõlaline arendamine, mille eesmärgiks on inimestele kõrge elukvaliteedi ning turvalise ja puhta elukeskkonna tagamine täna ja tulevikus. 2. Keskkonnamõju hindamine: definitsioon, ajalugu KMH definitsioon: kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivlahenduste poolt keskkonnale avaldatava mõju süstemaatiline ning interdistsiplinaarne hindamine. KMH Ajalugu.Rahvusliku keskkonnapoliitika seadus (National Environmental Policy Act), mil
Seadused kordamiseks: Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon- on 1992. aastal Rio de Janeiros allkirjastatud rahvusvaheline kokkulepe looduse mitmekesisuse säilitamiseks, selle komponentide jätkusuutlikuks kasutamiseks ning geneetiliste ressursside kasutamisest saadava kasu õiglaseks jagamiseks Looduskaitseseadus-on Eesti Vabariigis kehtiv seadus, mille peamisteks eesmärkideks on bioloogilise mitmekesisuse säilitamine ja kaitse, taime- seene- ja loomaliikide ja nende elupaikade kaitse, samuti kultuuriloolise ja esteetilise väärtusega looduskeskkonna kaitsmine. Loomakaitseseadus-Käesolev seadus reguleerib loomade kaitset inimese sellise tegevuse või tegevusetuse eest, mis ohustab või võib ohustada loomade tervist või heaolu.Vabalt looduses elavate loomade kaitset Piiriveekogude ja rahvusvaheliste järvede kaitse ja kasutamise konventsioon- Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsioon- olles teadlikud Läänemere merekeskkonna asendamatutest väärtustest, selle e
Keskkonnakaitse kordamisküsimused 1. Keskkonnakaitse olemus ja ülesanded: Mõiste – meetmete kogum elusorganismide ja nende elueskkonna säilitamiseks, kaitseks ja talitluse tagamiseks. Olemus – teaduslike, praktiliste, tehniliste tegevuste kompleks, mille ülesanne on tõhusamalt ja säästlkumalt kasutada loodusressursse ning vältida reostust. Eesmärk – kasutada selliseid tehnoloogiaid, mis on suunatud loodusressursside taaskasutamisele ja korduvkasutamisele. Ülesanded: 1. Reostuse ennetamine ja vältimine, 2. Tehnoloogiliste ja majanduslike tegevuste kasutamine, mis minimaliseerib tootmise jääkprodukte ja kasutab säästlikult olemasolevaid ressursse, 3. Keskkonnapoliitika teostamine, 4. Ökosüsteemide lagunemise vältimine ja erinevate ökkosüsteemide säilitamine. Looduskaitse- tegevus, millega üritatakse soodustada ühelt poolt ürglooduse ja teiselt poolt inimese ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
