kõlbulike paikade puudus, sõjad loodusvarade pärast, epideemiad, tarbekaupade vajaduse kasv, energia tarbimise kasv. · Abinõud pereplaneerimine, sündivust vähendavad vahendid, naiste olukorra parandamine, laste suremuse vähendamine arengumaades, abiellumisea tõstmine, poliitiline sekkumine, ümberasustamine. 2. Loodusressursside kiire vähenemine loodusvarad keskkonna osad, mida inimkond vajab olekasoluks ja kasutab tootmises, inimese tootmistegevuse objekt. · Ammendamatud (õhk, vesi, päikeseenergia), taastuvad (muld, mets, veevarud, toit, biomassi energia), taastumatud (maagid, kaevandatavad kütused, geotermiline energia, tuumaenergia) · Probleemid igapäevane ressursside kasutamine tekitab suure nõudluse kõigi materjalide järgi.
Uute tarbekaupade vajaduse kiire kasv Energia tarbimise kiire kasv Eluks kõlblike paikade puuduse. Kuidas piirata rahvaarvu suurenemist: Pereplaneerimine Sündivust vähendavad vahendid Naiste olukorra parandamine - hariduse võimaldamine, siis neil on midagi teha. Laste suremuse vähendamine????? Abiellumisea tõstmine Poliitiline sekkumine (hiina) Maksude kehtestamine Ümber asustamine MAAKERA METSAD, MAAVARAD, NENDE AMMENDUMINE Mets - kooslus, mitemrindeline, kus puud moodustavad ülemise rinde. Ökosüsteem, mis koosneb metsamaast, sellel kasvavast taimestikust ja seal elunevast loomastikust. Metsade osatähtsus - maakera kliima puhverdaja. Kasvuhoonegaaside eemaldaja. Metsad ja vihmametsad on planeedi kopsud. Maakeral kasvanud 6 miljardist hektarist metsast on alles 5 miljardit. Miks metsi hävitatakse? Troopilised metsad - põletatud maa-alade kasutuselevõtt põllumaana,
või saaste adsorbeerimiseksvajaliku maa pindalaga Olukord maailmas paljudes (eriti arenenud) riikides ja ka maailmas tervikuna ületab ö.j. ühe inimese kohta ökoloogilise potentsiaali 1997. a-l maailmas tervikuna ca 35%linnade ö.j. ületab linnade enda pindala umbkaudu 200-kordselt Hollandi elanikkonna ö.j. on 14 korda suurem kui Hollandi territoorium Loodusvarade säästva kasutamise juhis Kõik loodusvarad on lõppkokkuvõttes piiratud Taastuvate loodusvarade kasutamise määr tuleb seada sõltuvusse nende uuenemise kiirusega Eelistatum on võimalikult erinevate varade üheaegne kasutamine: tarbimine ei tohiks tugineda ühele loodusvarale Otstarbekam on rajada tootmine kohalikule loodusvarale ja korraldada jäätmete hooldamine samuti kohapeal Loodusvara tuleb kasutada võimalikult säästvalt ja tõhusalt, rahuldades kõiki eluliselt tähtsaid vajadusi
Seega on energia vajalik kõikjal nii koduses majapidamises, tootmises kui ka transpordis. Energia hind sisaldub kõikide toodete ja teenuste hinnas, seepärast mõjutab energiamajandus kõiki teisi majandussektoreid.Puidunappus sundis 17. sajandil kasutusele võtma kivisütt, mida esialgu peeti puidust kehvemaks kütuseks.Kivisöe laialdane kasutamise 17. 18. sajandil ja aurumasina leiutamine panid aluse iseseisvale energiamajandusele.Energiavarad (energiaallikad) on loodusnähtused ja maavarad, mida on võimalik kasutada energia tootmiseks. Taastuvad energiaallikad on looduses pidevalt toimuvate protsesside tagajärjel kujunenud energiaallikad, mida on võimalik kasutada kogu aeg või pärast teatud aja möödumist uuesti (tuuleenergia, vee-energia, biomass jm). Taastumatud energiaallikad on loodusvarad, mis moodustuvad looduses ülimalt aeglaselt või ei moodustu praegusel ajal enam üldse (nafta, süsi, põlevkivi jm).
· Levimine- populatsiooni asula või liigi levila avardumine liigiomaste levimisviisidega · Levik- liigi territoriaalne paiknemus. · Taastuv loodusvara- ökosüsteemi komponent, mis selle ökosüsteemi aineringeis tsükliliselt nii moodustub kui ära kasutamist leiab.Taastuvate ressursside hulka kuuluvad näiteks taastuvad kütused (biokütused), taimsed ja loomsed ressursid, sademetevesi jne. Taastuvate ressursside hulka kuuluvad ka energiaallikad, mis inimkultuuri ajamastaabis ei saa otsa saada (päikeseenergia, tuuleenergia, maasoojus, loodete energia). · Taastumatu loodusvara- aine või energiaallikas, mis kasutamise läbi väheneb ning võib ka otsa saada, kuivõrd teda ökosüsteemi ringeprotsessides ei taaslooda.Taastumatute ressursside hulka kuuluvad maavarad, näiteks fossiilsed kütused, metallimaagid jne. Taastumatute energiaallikate hulka kuulub ka tuumaenergia, kuivõrd selle saamiseks kasutatav uraanimaak
Paleoendeemidel on levila ahenenud Relikt on liik või muu takson, mis on säilinud varasema levilaga võrreldes väiksemal alal Levimine populatsiooni asula või liigi levila avardumine liigiomaste levimisviisidega Levik liigi territoriaalne paiknemus. Taastuv loodusvara on bioloogiline varu, mis juurdekasvu piires toimuva säästva kasutamise korral on võimeline uuenema Taastumatu loodusvarad on bioloogilised varad, mis ei ole võimelised uuenema Maavara on maapõues leiduv orgaaniline või mineraalne loodusvara, mida käesoleval ajajärgul on võimalik tasuvalt kasutada. Saastumine on reostumine, mis tahes tahke vedela või gaasilise aine inimse põhjustatud sattumine keskkonda Saasteaine soovimatu tahke, vedel või gaasiline aine Saastekoormus heitmetega mingi ajavahemiku kestel looduskeskkonda sattuvate ja selle omadusi rikkuvate ainete hulk
45. Detridofaag surnud taimsetest ja loomsetest jäänustest toituvad organismid (vihmaussid, sajajalgsed, sipelgad jne). 46. Detriit surnud taimsed ja loomsed jäänused, nt mahakukkunud lehed, fekaalid.. 47. Karnivoor imetajate klassi lihatoiduline loom, loomtoiduline. 48. Herbivoor taimtoiduline loom 49. Omnivoor segatoidulised, kõigetoidulised loomad. 50. Kiskja röövloom, kes peab jahti saakloomadele. 51. Ohver saakloom 52. Toiduahel jada organisme, keda seostavad järjestikku toitumine ja toiduobjektiks olemine. 53. Toiduvõrk toitumissuhete võrk, omavahel põimunud toiduahelate kogum. 54. Ökoloogiline püramiid ökosüsteemi troofilise strukuuri kujuti: astmikpüramiid, mille astmed on troofilised astmed. Astme maht on võrdeline troofilise taseme organismide summaarse massi, arvu või energiasisaldusega. 55. Biomass laiemas tähenduses organismide mass, kitsamas tähenduses veekogu või
biootilised jm tegurid) kogum. Keskkonnakaitse- meetmete kompleks inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning loodusobjektide säilitamiseks. 10. Keskkonnakaitse ja looduskaitse põhjused eetilised- kõige elava austamine, seotud religiooniga esteetilised- ilus silmale teaduslikud- räägib palju minevikust, geneetika toit. majanduslikd- mida me hakkame sööma, kaubandus ressurssoloogilised- taastuvad ja taastumatud maavarad 11. Keskkonnakaitse seos baas- ja rakendusteadustega. Keskkonnakaitse hõlmab: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. 1 Keskkonnakaitse fundamentaalteadused: · Ökoloogia · Biogeograafia - on bioloogia ja geograafia piirteadus, mis käsitleb biosüsteemide (põhilised uurimisobjektid) levikut maakeral
Pinna ja pinnase ülemistes kihtides olev vesi, sealhulgas ka veekogude vesi, aurustub tänu päikese soojusenergiale ning veeaur tõuseb õhu ülemistesse kihtidesse, kus ta konsentreerub pilvedeks. Need pilved liiguvad tänu tuulele ringi ja kui saavutatakse piisav konsentratsioon ning õhus on ka tolmu osakesi, kuhu veeauru piisad saavad kinnituda, siis sajab veeaur vihmana maha. Seepärast ongi vihm kergelt happeline, sest õhus on CO2-te ja see seostub veega ning tekib kergelt lagunev nõrk hape süsihape. Maapinnale sadanud vihm liigub läbi mullakihtide, kus ta filteeritakse ja suur osa ka kasutatakse ära taimestiku poolt. Vihmavesi jõuab lõpuks põhjavette, kust ta jõuab nii meie veeklaasi kui ka veekogudesse. Pinnavesi suuremate sadude ajal moodustab kas ise või jõuab pinnaveekogudesse
vähendanud, kuid säilinud piiratud alal. Levimine- populatsiooni asula või liigi levila avardumine liigiomaste levimisviisidega Levik- liigi territoriaalne paiknemus. Taastuv loodusvara- ökosüsteemi komponent, mis selle ökosüsteemi aineringeis tsükliliselt nii moodustub kui ära kasutamist leiab.Taastuvate ressursside hulka kuuluvad näiteks taastuvad kütused (biokütused), taimsed ja loomsed ressursid, sademetevesi jne. Taastuvate ressursside hulka kuuluvad ka energiaallikad, mis inimkultuuri ajamastaabis ei saa otsa saada (päikeseenergia, tuuleenergia, maasoojus, loodete energia). Taastumatu loodusvara- aine või energiaallikas, mis kasutamise läbi väheneb ning võib ka otsa saada, kuivõrd teda ökosüsteemi ringeprotsessides ei taaslooda.Taastumatute ressursside hulka kuuluvad maavarad, näiteks fossiilsed kütused, metallimaagid jne. Taastumatute energiaallikate hulka kuulub ka tuumaenergia, kuivõrd selle saamiseks kasutatav uraanimaak on taastumatu maavara
Looduskaitse põhiseadused Loodus Üksikobjektid ja Ressursid e. loodusvarad maastik väärtused kaitstavad maa-alad Looduslikud Looduslikud varud tingimused Kaitse Konserveerimine ja Loodusressursside Soodsate Maastike meetodid ja ökosüsteemide ratsionaalne looduslike ökoloogia printsiibid seisundi säilitamine kasutus, kaitse, tingimuste optimeerimine ja
Looduskaitse põhiseadused Loodus Üksikobjektid ja Ressursid e. loodusvarad maastik väärtused kaitstavad maa-alad Looduslikud Looduslikud varud tingimused Kaitse Konserveerimine ja Loodusressursside Soodsate Maastike meetodid ja ökosüsteemide ratsionaalne looduslike ökoloogia printsiibid seisundi säilitamine kasutus, kaitse, tingimuste optimeerimine ja
Bioloogilise liigi moodustavad need, mille vahel kas toimub või võiks toimuda geenisiire, ehk mille isendid on vähemalt potentsiaalselt võimelised looduslikes oludes omavahel ristuma. 9. Biosfäär ehk elukond on Maad ümbritsev elusloodust sisaldav kiht. 10. Bioota ehk elustik on mingi ala organismide kogum. 11. Biotroofid on seened, kes suudavad hankida orgaanilisi ühendeid organismide elusatest rakkudest. 12. Detriitahel ehk laguahel on ökosüsteemis funktsioneeriv toiduahel, mis baseerub detriidi ehk pudeme olemasolul ja ühtlasi algab sellest. 13. Happesademed ehk happevihmad on mis tahes sademed (tavaliselt vihm), mille pH on võrreldes looduslike sademetega madalam. 14. Heterotroofne organism mis toitub valmis orgaanilistest ainetest. Siia kuuluvad kõik loomad ja inimene kui ka klorofüllivabad putuktoidulised taimed, seened, enamik baktereid. 15. Hüdrosfäär - biosfääri osa, mis hõlmab kogu maakera vee. 16
1. MÕISTED Demograafiline plahvatus rahvastikuplahvatus, rahvaarvu eksponentsiaalne kasv mingis piirkonnas või kogu maalimas. On arengumaade keskkonnakriisi põhitegureid. Urbanisatsioon linnade pidurdamatu kasv ja inimeste koondumine linnadesse. Tööstusrevolutsioon Manufaktuurne tööstus asendati vabrikulisega. Mõjutas inimeste arvu hüppelist suurenemist 19.sajandil. Sai toimuda tänu ostuvõimelise turu moodustumisele, kapitali kuhjumisele, tööjõu vabanemisele põllumajandusest ja mehaanika arengule. Algas 1760-1780.a Inglismaal ja alguses tekstiilitööstuses. Leiutati kudumismasin ja aurumasin, kuid need leiutised olid üksikud ning tehnika areng ei olnud seotud teadusega. Teadus-tehniline revolutsioon algas 20. saj. keskpaigas, mil teaduse areng sai aluseks ühiskonna heaolu kasvule ja tööstuse arengule. Selle käigus muutus nii tööstruktuur, tehnika, mõjutatud said nii kultuur kui olme. Sündis suurimate teaduslike ja tehniliste saavu
1910-Asutati Vaika Linnukaitseala- esimene looduskaitseala Eestis. 1935-võeti vastu esimene Eesti looduskaitseseadus, mis korraldas looduse kui terviku kaitset ka väljaspool kaitsealasid. Miks kaitsta loodust: a)esteetilised- kõige elava austamine, seotud religiooniga. b)esteetilised-ilus silmale. c)teaduslikud-teaduslikud- räägib palju minevikust, geneetika-toit. d)majanduslikud- mida me hakkame sööma, kaubandus. e)ressursilised- taastuvad ja taastumata maavarad. 2)Demograafiline plahvatus: 19saj alguses toimus inimkonna arengus läbimurre ja inimeste arv Maal suurenes 90 aastaga 2 korda. Järgmine rahvastiku kahekordistumine toimus veelgi kiiremini-72 aastaga. Sellist rahvaarvu kiiret plahvatuslikku kasvu lühikese aja jooksul nimetatakse demograafiliseks plahvatuseks. (2008 a. alguses elas Estis 1,34miljonit inimest). 3)Urbanisatsiooniks nimetatakse linnade pidurdamatut kasvu.
loomad tarbijad. Mikroobid lagundavad organismide elutegevuse jäägid ja surnud organismid lihtsamateks anorgaanilisteks ühenditeks, mida taimed saavad uuesti kasutada. 19. Toiduvõrgustikud ja looduslik tasakaal. Loodusliku tasakaalu rikkumine. Eelnevas toiduahelas kujutatud toitumissuhted on väga lihtsad. Tegelikkus on palju keerlulisem. Kui palju erinevaid loomi sööb rohtu? Ja kui palju sööb kiskja erinevaid loomi? Toiduahel näitab ainult üht võimalikku toidu ja energia liikumise teed. Suuremal osal loomadel on mitu toiduobjekti ja nad on sellega mitme toiduahela lüliks. Nii on toiduahelad looduses seotud. Omavahel seotud toiduahelad moodustavad toiduvõrgu. Toiduvõrk annab tõepärasema pildi sellest, kuidas organismid üksteisest ,,elatuvad". Toiduobjekt sõltub ka looma suurusest. 20. Koosluse, populatsiooni ja ökosüsteemi mõistete selgitus. Kooslus eri liikide populatsioonide kogum ühes elupaigas.
Keskkonnakaitse hõlmab: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Miks kaitsta loodust: a) eetilised kõige elava austamine, seotud religiooniga; b) esteetilised ilus silmale; c) teaduslikud räägib palju minevikust, geneetika toit; d) majanduslikud mida me hakkame sööma, kaubandus; e) ressursilised taastuvad ja taastumatud maavarad. See on ajalooline järjekord, kuid tänapäeval on järjekord täpselt vastupidine. Keskkonnakaitse fundamentaalteadusteks on : ökoloogia biogeograafia Biogeograafia ja biogeotsönoloogia Biogeograafia on bioloogia ja geograafia piirteadus, mis käsitleb biosüsteemide (põhilised uurimisobjektid) levikut maakeral. Biogeograafia jaotub objektide järgi füto-, müko- ja zoogeograafiaks. Biogeograafia keskne haru on arealoogia e. areaalide uurimine.
Mõistete seletav sõnastik Abiootilised (keskkonna)tegurid organisme ümbritsevast anorgaanilisest (eluta) maailmast tulenevad ökoloogilised tegurid. Adaptatsioon, adapteerumine organismide või nende osade ehituse või talitluse kujunemine selliseks, st see tagab paremini isendi või liigi säilimise ja populatsiooni arvukuse suurenemise. A. tagajärjel suureneb organismi ja keskkonna kooskõla, tekib võimalus uut tüüpi toidu, uute elupaikade, signaalide jms. kasutuselevõtuks, suureneb organismi elutegevuse tõhusus. A. võib toimuda nii organismi elu jooksul (kohanemine e. isendiline a.) kui ka paljude põlvkondade kestel (kohastumine e. evolutsiooniline a.). A-ks nimet. ka kohastumise tulemust kohastumust. Aerotank aeratsioonikamber, kus reovesi kontakteerub aktiivmudaga või täpsemalt mikroorganismide biomassiga. Mikroorganismid kasutavad reovee orgaanilist ainet oma elutegevuses ja uue rakumassi s�
Abiootiline elutu, eluta keskkonnaga seotud. Aerotank aeratsioonikamber, kus reovesi kontakteerub aktiivmudaga või täpsemalt mikroorganismide biomassiga. Mikroorganismid kasutavad reovee orgaanilist ainet oma elutegevuses ja uue rakumassi sünteesiks. Aineringe ainete pidevalt korduv ringlemine Maa pinnal või ühest Maa sfäärist teise. A. maht iseloomustab aineringes osalevat ainehulka, a. kiirus näitab, missugune osa aineringest uueneb meid huvitavas perioodis, a. aeg aineringe toimumise (uuenemise) aeg. Albeedo maapinna või vee võime päikesekiirgust tagasi peegeldada. Allelopaatia eri liikide taimede vastastikune mõjutamine keemiliste ühenditega. Allelopaatia võib mõjutada taimekoosluste liigilist koosseisu ning suktsessiooni kulgu. On oluline segakultuuride puhul taimekasvatuses. Allogeenne suktsessioon koosluste vahetus, mille korral põhjustavad muutusi välistegurid nii looduslikud kui inimtekkelised. Antibioos organismide
1 Sissejuhatus Keskkond - Kogum eluta ja elusa looduse tegureid, mis mõjutavad biosüsteemi ( ka organismi, sh.inimest). Loodus Loodus on ressurss; loodusvarad on piiratud. Loodus ei tooda jäätmeid, tootmisega kaasnevad jäätmed. Keskkonnamõju mingite tegurite põhjustatud muutuste toime keskkonnale (pos., neg.). Tegevusega kaasnev keskkonnaseisundi muutumine või selle kaudu avalduv vahetu või kaudne mõju inimese tervisele ja heaolule, keskkonnale, kultuuripärandile või varale. Keskkonnareostumine - Inimtegevusest põhjustatud keskkonnaseisundi halvenemine
sammuga toiduahelas ümbes 10 korda, vees 3-5 korda. Osad loomad ei sure kohe vaid tekidav närvisüsteemi kahjustused. Bioakumulatsioon nähtus, kus organismi kogunevad toksilised ained suurema kiirusega kui need metabolismi käigus organismist eritatakse. Toiduahel jada organisme, keda seovad järjestikku toitumine ja toiduobjektiks olemine. Toiduahela I tase autotroofid; II tase fütofaagid; III ja järgnevad tasemed zoofaagid Toiduahelad jaotatakse: 1) karjamaa toiduahel (selle lõpus kiskahel); 2) laguahel e. detriitahel; 3) nugiahel e. parasiittoiduahel. Laguahel toiduahel, mis algab eluta orgaanilise aine esmaseist tarbijaist ja lagundajaist ning lõpeb mikroobidega, kes lagundavad orgaanilise aine mineraliseerumiseni (anorgaaniliseks aineks) Toiduahelad ökosüsteemides põimuvad omavahel ja moodustavad nn. toiduvõrgu e. toitumissuhete võrgu e. konneksi Konsortsium katenaarium, kogum organisme (konsorte), keda toit (trofokonsordid) või
linnud ja liivavannid, suslikud söövad pujusid. Parasitismi liike on veel väga palju, kuid kõiki ei ole vajalik käsitleda, nähtuse olemus peaks selge olema. 1.2 Organismid Kisklus, röövlus, episitism, predatsioon. Kisklus on röövlooma ja saaklooma omavaheline toitumissuhe. Antagonismi iseloomulik juht üks loom (predaator, röövloom) sööb teisi (saakloomi). Kiskja võib ise olla ka mõne teise liigi saakloomaks. Sel viisil moodustub toiduahel, mille viimaseks lüliks on tippkiskja. Näiteks võivad taimtoidulisi loomi söövad väikesed kiskjad olla saakloomaks endast suuremale kiskjale. Kisklus ei ole iseloomulik ainult selgroogsetele. Kisklus on tavaline okasnahkseil, ämblikulaadseil, putukail. Kisklus reguleerib saakloomade arvukust. Haigete loomade ärasöömine parandab saakloomade populatsiooni tervislikku seisundit, nõrkade ja väikeste kohanemisvõimetega isendite hävimine tagab loodusliku valiku tõhususe.
PILET nr. 1 1. TEHNOÖKOLOOGIA KUI TEADUSALA MÕISTE TÄHENDUS 2. MIS ON SADAMA EESKIRI? 3. JÄÄTMEKÄITLUSE ARENGUD 1) Tehnoökoloogia on teadusala, mis uurib ja kavandab meetodeid ja meetmeid inimese elukeskkonna kaitseks ja parendamiseks ning inimühiskonna jätkusuutlikkuse tagamiseks. Tehnoökoloogia on õppeaine, mis tutvustab meetodeid ja meetmeid, mis on vajalikud inimese elukeskkonna kaitseks ja parendamiseks ning ühiskonna jätkusuutlikkuse tagamiseks. Tehnoökoloogia nimetus on tuletatud selle sisust: tehno (kr. techne tehis, kunst, meisterlikkus) + öko (oikos - kodu, kodukoht) + loogia (logos - õpetus). 2) Sadama eeskiiri on dokument,mis peab olema iga sadamal ja kus on peavad olema kirjeldatud vähemalt: 1) sadama üldandmed; 2) veesõidukite sadamasse sisenemise korraldus; 3) laevaliikluse korraldus sadama akvatooriumil; 4) veesõidukite sadamas seismise korraldus; 5) veesõidukite sadamast lahkumise korraldus; 6) osutatavad sadamateenused ja
--- 44 Peatükk: 27. Kuidas selgrootud toituvad? Peatükist saad teada * Mida selgrootud söövad? * Millised on selgrootute toitumisviisid? * Mil viisil selgrootud toitu seedivad? Olulised mõisted * rakusisene seedimine Mida selgrootud söövad? Loomad vajavad kasvamiseks ja elus püsimiseks toitu, millest loom saab energiat ja lähteaineid, et sünteesida organismile vajalikke aineid. Osa selgrootuid on taimtoidulised. Paljud putukad ja nende vastsed söövad mitmesuguseid taimeosi, ka teod ja meripurad toituvad peamiselt taimedest. Osa selgrootuid on aga loomtoidulised, näiteks ainuõõssed, ämblikud, vähid, mitmesugused putukad ja nende vastsed. Paljud ämblikud püüavad võrguga saaki ja surmavad selle mürgiga. Ainuõõssetel on saagi püüdmiseks mürki sisaldavate kõrverakkudega kombitsad, vähkidel aga ohvri haaramiseks ja kinnihoidmiseks sõrad. Mõnede selgrootute toiduks sobivad aga nii taimed kui ka loomad, segatoidulised on näiteks osa putuka
Dominantne tunnus - fenotüübiline tunnus, mida määrav alleel avaldub heterosügootses olekus. Downi sündroom - inimesele kaasasündinud puuetekogum, mis on tingitud kromosoomide arvu muutusest (genoommutatsioonist). Tuleneb 21. Kromosoomi kolmekordsusest ja seetõttu on indiviidi keharakkudes 47 kromosoomi. Eeltuumne rakk (prokarüootne) - rakutüüp, mida iseloomustab rakutuuma membraansete organellide puudumine. Eesti keskkonnastrateegia 2010 - Riigikogu poolt 2005. a. Heakskiidetud dokument, mille eesmärgiks on Eesti elanikkonda rahuldava tervisliku keskkonna ja majanduse arenguks vajalike ressursside tagamine, millega ei kahjustaks loodust ning säiliks maastike ja elustiku mitmekesisus. Eesti looduskaitseseadus - Riigikogu poolt 2004. a. vastu võetud seadus, mille põhieesmärgiks on Eesti looduslikul mitmekesisuse säilitamine. Eksperimentaalgrupp - uurimusobjektide rühm, mida uuritakse erinevates katsetingimustes.
ÜLDGEOGRAAFIA MAA SFÄÄRID Maa sfäärid on süsteemid (terviklikud objektide kogumid, mida iseloomustab * elementide omadused; * hulgad; * paigutus; * omavahelised seosed. Maa süsteemid on avatud süsteemid, toimub aine ja energia vahetus süsteemi ja teda ümbritseva keskkonna vahel. Vastand suletud Maa süsteemid on dünaamilised muutuvad ajas, eri kiirusega. Vastand- staatilised Maa sfäärid on kihilise ehitusega ja omavahel seotud ja mõjutavad üksteist. Koostis Ligikaudne Tihedus Muutused Sfäär paksus, ulatus Litosfäär (jäik Maakoor ja 50-200 km Aeglased,(igapäevaselt kivimiline kest) vahevöö ülaosa sügav, ulatub püsiv), kivimiringe, O, Si, Fe, Ca, kuni pinnal mulla teke
Bioloogia Riigieksam 24.05.2013 Eluslooduse ühised tunnused Elu iseloomustav organisatoorne keerukus väljendub ehituslikul, talituslikul ja regulatoorsel tasandil. 1. Biomolekulid on orgaanilise aine molekulid, mille moodustumine on seotud organismide elutegevusega. Süsivesikud, valgud ehk proteiinid, nukleiinhapped (DNA, RNA), rasvad ehk lipiidid, sahhariidid, vitamiinid. Süsivesikud Rasvad 1 Valgud ehk proteiinid DNA & RNA 2 Vitamiinid 2. Rakuline ehitus. Rakud jagunevad ainu- ja hulkrakseteks. Ainuraksed on näiteks bakterid, hulkraksed on näiteks koer. Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talituslik üksus, millel on v
Kaitseks- pinnase taimestamine, ülekarjatamise vältimine, taimestiku säilitamine · Muldade sooldumine- mullaviljakuse langemine soolade kogunemise tõttu Kaitseks- vähendada muldade niisutamist ja aeg ajalt mullad läbiuhtuda · Muldade keemiline reostumine- 1. Hapestumine- taimed seovad palju toiteelemente ja mullas tekivad organismide lagunemise käigus orgaanilised happed, põhjustavad ka happevihmad Kaitseks- muldade lupjamine 2. Üleväetamine- mulda kogunevad ühekülgsed mineraalained, mis ei soodusta taimede kasvu Kaitseks- väetada vähem 3. Raskemetallid mullas- mulda kogunenud raskemetalle, mida elusorganismid oma elutegevuseks ei vaja loetakse toksiliseks, kuna need mõjuvad kahjulikult mulla elustikule ja mullaprotsessidele
Kommete, tehnoloogiate, toodete jne üleilmne levik on viinud kultuuride erinevuse vähenemisele. Ohud. Globaliseerumisega seotud negatiivseks nähtuseks on ka paljude taime- ja loomaliikide levitamine võõrliikidena väljapoole nende pärismaist levilat. Selle tulemuseks on elukoosluste liigilise koosseisu ühtlustumine, invasiivsete liikide (sealhulgas umbrohtude) sissetung kohalikesse kooslustesse ja üldise elurikkuse vähenemine. Taastuvad ja taastumatud loodusvarad. Fossiilsed kütused (sh. Nafta), nende varud, paiknemine ja kasutamise tempo. Alternatiivsete energiaallikate, sh puiduenergia kasutamise võimalused meil ja maailmas. EL-i eesmärgid taastuvenergia kasutamisel. Taastuvad on loodusvarad, mis tekivad loodusliku ringe käigus uuesti, kui neid õigesti majandada. Taastumatud on loodusvarad, mis moodustuvad looduses väga aeglaselt võrreldes nende ärakasutamise kiirusega või ei teki neid enam üldse.
võrgustiku alade valikut 2004.a. 10. mail jõustus Looduskaitseseadus 2013 Moodustatakse Keskkonnaagentuur 2017 Eesti on Euroopa Liidu eesistuja (Olulisem teema „Looduspõhised lahendused keskkonnakaitses“) KESKONNAKAITSE ARENGU TÄHTSÜNDMUSED EESTIS 1988 Eesti NSV keskkonnakaitse programm 1991 Osalemine Euroopa riikide keskkonnaministrite nõupidamisel, Dobris 1992 Osalemine II ÜRO Keskkonna ja Arengu konverentsil Rio de Janeiros 1995 Säästva arenguseadus 1997 Eesti keskkonnastrateegia vastuvõtmine Riigikogus 1998 Eesti keskkonnakaitse tegevuskava heakskiit 2000 Väätsa prügila 2001 Eesti keskkonnakaitse II tegevuskava 2004 Liitumine Euroopa Liiduga, EL keskkonnaõiguse ülevõtmine ja rakendamine 2007 Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 2007. Eesti Keskkonnategevuskava aastateks 2007-2013 2009 Moodustati Keskkonnaamet 2013 Moodustatakse Keskkonnaagentuur Rahvusvahelised teetähised keskkonnakaitse arengus
2. keskmine looduskaitseväärtus 3. väike looduskaitseväärtus 0. looduskaitseväärtuseta 5. Keskkonnaprobleemid maailmas kliimamuutused, atmosfääri saaste üleilmne elurikkuse hävimine maailmamere seisundi halvenemine, veereostus muldade viljakuse vähenemine (degradatsioon), kõrbestumine rahvaarvu kiire kasv suur energiatarve, fossiilkütuste arvel happevihmad uued tehnoloogiad GMO elupaikade hävimine keemiareostus radioaktiivsed jäätmed osooniaukude teke 6. Keskkonnakoormuse allikad Happevihmad: Kivisöe, põlevkivi ja naftasaaduste põletamisel satuvad õhku väävli- ja lämmastikühendid. Vääveldioksiid, vääveltrioksiid ja lämmastikühendid reageerivad õhus vihmaveega ning moodustavad mitmeid happeid, mis langevad sademetena maapinnale.
GEOSCIENTIA GEOGRAAFIA RIIGIEKSAMIKS 2010 www.geograafia.ee 1 SISUKORD GEOGRAAFIA RIIGIEKSAM 2010 .............................................................................................................................. 8 EESMÄRGID ......................................................................................................................................................... 8 EKSAMI KORRALDUS: .......................................................................................................................................... 8 EKSAMI VORM JA TASE ....................................................................................................................................... 8 TEMAATIKA: ........................................................................................................................................................ 9 ÕPILASED PEAVAD EKSAMIL TEADMA JA OSKAMA JÄRGMIST: .................
EESTI ELUPAIGAD, KASVUKOHAD, TAIMEKOOSLUSED KASVUKOHT ehk ÖKOTOOP on abiootiliste tegurite kompleks koosluses: muld, veereziim, mikro- ja mesokliima KOOSLUS ehk BIOTSÖNOOS on ökotoobi elustik, see tähendab enam-vähem ühesuguste keskkonnatingimustega alal elavate organismide kogumit. ELUPAIK ehk HABITAAT on sarnaste keskkonnatingimustega ala, mida asustab stabiilne kooslus (biotsönoos) ÖKOSÜSTEEM kooslus ja abiootiliste tegurite kompleks moodustavad tervikliku isereguleeruva ja areneva terviku KASVUKOHATÜÜP erinevates paikades korduvad sarnased keskkonnategurite kompleksid. ELUPAIGATÜÜP ka kooslus on sarnane. Tüüp on klassifitseerimise, tüpologiseerimise alus. Pinnakate ehk kvaternaarisetted lasuvad aluspõhjal. Eesti pinnakate on kujunenud mandrijäätumise ja liustike tegevuse tulemusel. Ta koosneb põhilisest moreenist, lisaks liiv, savi, turvas, graniitsed rahnud. Moreen on materjal, mis on liustiku liikudes kaasa haaratud ja sulades maha jäetud. Pinnaka
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
