Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Keskaja teadus ja ülikoolid". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
skolastika, ülikoolid, hilis, anete, astunud, seisusesse, aritmeetika, retoorika, geomeetria, dialektika, muusika, cambridge, 1119, bologna, õppevormid, dispuut, trükikunst, 1440, astroloogia, ennustamine, alkeemia, tarkade, hiliskeskaeg, haridus, stevenson, palametsKoge-uuttüüpi laev, mis suutis kanda veelgi rohkem kaupa. Keskaja teaduse arengu põhijooned · Varakeskajal olid vaimulikud ainsad kirjaoskajad · Enamasti toetus teadmised ja teadus antiigile · Kloostrites hävitati paljud vanaaja tekstis. · 5. saj. süstematiseeriti antiikaja teadused seitsmeks ,,vabaks kunstiks" , mis jagunesid kahte suurde rühma: o Triivium (grammatika, retoorika, dialektika o Kvadriivium (artimeetika, geomeetria, muusika, astronoomia) Euroopa koolide rajamine · Euroopa üks vanim ülikool on Itaalia Salerno ülikool 10.saj., kus kõrgharidus anti vaid arstiteaduses. Protoülikool- kõrgharidus antakse vaid ühes kindlas valdkonnas. · Euroopa kõige vanem ülikool Bologna ülikool 1119. aastal. Algselt palkasid õpilased endale ise õpetajaid-doktoreid. Universiteetid-õpilasühingud, kes palkasid omale õpetajaid. 13.saj.moodustasid
• ÕPETUST JAGATI PEAMISELT KLOOSTRI- JA KIRIKUKOOLIDES • EESMÄRGIKS OLI ETTE VALMISTADA HARITUD PREESTREID JA MUNKI • KOGU ÕPETUS TOIMUS LADINA KEELES • SEDA OSKASID KÕIK HARITUD INIMESED EUROOPAS • TALUPOJAD OLID KIRJAOSKAMATUD • FEODAALIDE SEAS OLI HARITUD INIMESI VÄHE • HARITLASKONNA MOODUSTASIDKI VAIMULIKUD • KUI TEKKISID LINNAD, LOODI SEAL LINNAKOOLID. ÕPETUS JAGUNES SEITSMEKS VABAKS KUNSTIKS ALUMINE ASTE: • GRAMMATIKA • RETOORIKA • DIALEKTIKA ÜLEMINE ASTE: • GEOMEETRIA • ARITMEETIKA • ASTRONOOMIA • MUUSIKA ÜLIKOOLID • ESIMESEKS ÜLIKOOLIKS PEETAKSE 1119.a. BOLOGNA LINNAS PÕHJA-ITAALIAS RAJATUD KOOLI. * ÜLIKOOLI JUHTIS REKTOR * ÕPPEJÕUD OLI DOKTOR * VANEMAD ÜLIÕPILASED EHK BAKALAUREUSED (KES VÕISID KA JUBA ÕPETADA * NOOREMAD ÜLIÕPILASED KESKAEGSETES ÜLIKOOLIDES
idakaubandus läbi kahe liivimaa sadama Tallinn Riia Liit Lääne ühiskonnaga oli keskajal reaalsus ning selle mõjud on siinses elukorralduses ja kultuuris tuntavad tänini Hansa edukusele pani aluse idakaubanduse osav monopoliseerimine Olulist rolli mängis ka uut tüüpi laev, koge, mis suutis vedada kala, soola, teravilja, vaha, karusnahku, vaske ja rauda senisest suuremates kogustes Ptk 22 Keskaja ülikoolid ja teadus Oeale barbarite sissetungi toimus hariiduse ja kultuuri järsk langus Määravaks sai kiriku osa Varakeskajal olid ainsad kirjaoskajad vaimulikud Inimesed, keda huvitas haridus pidid astuma kloostrisse või muul viisil kiriku teenistusse Antiikfilosoofia asemele tuli katoliiklik teoloogia Enamasti toetusid teadmised ja teadus antiigile Kauaks ajaks unustati loodusteaduste põhisaavutused
Nimi on seotud nende kaitsepühaku mauritusega, kes legendi järgi oli aafrikast pärit mustanahaline. Hansa Liit etendas Liivimaa kaubanduses suurt osa, sest prast Novgorodi hansa kontori sulgemist 15.saj lõpul sõltus hansa idakaubandus liivimaa linnade vahendusest suureti, see tõi suure kaubandus õitsengu. Kogu idakaubandus kais läbi kahe Liivimaa sadama-tallinna ja riia, selle mõjud on senini elukorralduses ja kultuuris. 22.Keskaja ülikoolid ja teadus. Õpinguid tuli alustada filosoofiateduskonnas ,sest ülikoolide eeskujuks oli pariisi ülikool ja kuna sela oli nii ,siis kujunes see ka teistes ülikoolides nii. Ülikoolide juhtimissüsteem: õpetada võisid ainult need,kellel on teduskraad, õppejõud valisid ise endale juhi(dekaani) Skolastika-autoriteetidele toetuv,triviidium-Iastme e baasharidus(grammatika,retoorika,dialektika) Kvadriidium-aritmeetika,geomeetria,astronoomia,muusika.
oma tegevust Madalmaadesse ja Põhja-Euroopasse (tekstiil). Vahetuse ja krediidi korraldamiseks loodi pangakontorid (kuldmüntide käibeletulek) 22. KESKAJA ÜLIKOOLID JA TEADUS KESKAJA TEADUSE ARENGU PÕHIJOONI · Rooma riigi aladel toimus järsk kultuuri langus, vaimulikud olid ainsad kirjaoskajad. · Antiikfilosoofia asemele tuli katoliiklik teoloogia. Enamasti toetusid teadused aga antiigi alusele. Seitse vaba kuntsi triivium: grammatika, retoorika ja dialektika kvadriivium: aritmeetika, geomeetria, astronoomia ja Hilary Karu 4 2009 veebruar muusika.6.sajandil jagati 7 vaba kunsti kaheks: triivium(grammatika, retoorika, dialektika); kvadriidium(aritmeetika, geomeetria, astronoomia ja muusika)
Koge - on keskaegne ühe- või kahemastiline purjelaeva tüüp, kasutusel nii kauba- kui sõjalaevana. Universiteet – üliõpilasorganisatsioon 13.saj algul Rektor – ülikooli juhataja ametinimetus Dekaan – kõrgkooli teaduskonna juhi ametinimetus Skolastika - on keskaja filosoofiliste õpetuste kogum, milles usulist maailmavaadet põhjendati Aristotelese loogika abil. Skolastika olulisimaks saavutuseks oli formaalloogika arendamine. Romaani basiilika – keskaja kiriku planeering lähtus vana-rooma kohtu ja kaubakojast basiilikast, kus toimusid pärast ristiusu ametlikuks kuulutamist ka esimesed avalikud jumalateenistused. Rooma basiilika kujutas endast sammastega 3-ks jagatud ruumi, mille keskmine osa oli kõrgem ja akendega ülal. Kodakirik – kirik, millel asusid kõik löövid ühe katuse all ja aknad olid vaid külglöövidel.
sajandil tegutsenud Põhja - Saksamaa, Skandinaaviamaade, Madalmaade ja Liivimaa linnade kaubanduslik ja poliitiline liit. Koge - on keskaegne ühe- või kahemastiline purjelaeva tüüp, kasutusel nii kauba- kui sõjalaevana. Universiteet üliõpilasorganisatsioon 13.saj algul Rektor ülikooli juhataja ametinimetus Dekaan kõrgkooli teaduskonna juhi ametinimetus Skolastika - on keskaja filosoofiliste õpetuste kogum, milles usulist maailmavaadet põhjendati Aristotelese loogika abil. Skolastika olulisimaks saavutuseks oli formaalloogika arendamine. Romaani basiilika keskaja kiriku planeering lähtus vana-rooma kohtu ja kaubakojast basiilikast, kus toimusid pärast ristiusu ametlikuks kuulutamist ka esimesed avalikud jumalateenistused. Rooma basiilika kujutas endast sammastega 3-ks jagatud ruumi, mille keskmine osa oli kõrgem ja akendega ülal. Kodakirik kirik, millel asusid kõik löövid ühe katuse all ja aknad olid vaid külglöövidel.
Eurooplased tutvusid idamaade haridusega, Kasvas usuline sallimatus juutide ja mis oli kõrgem kui Euroopas. moslemite vastu. Hakati õppima ja austama võõraid keeli. Laienes eurooplaste silmaring, idamaadest võeti palju uut: peegel, diivan, samet, siid, paber, vann, türgisaun, kätepesu enne sööki, araabianumbrid. Täienes toidulaud:arbuus, aprikos, sidrun, tattel, suhkruroog, tatar, riis. Taaselustus antiikkultuur. 9. Keskaegne ülikool: esimesed ülikoolid, struktuur, õpitavad ained, õppetöö vormid, õppekeel, teaduskonnad. (lk 181-183) 11.-13.sajandil arenes mitmest Lääne-Euroopa linnakoolist ülikool, kuid kuna see protsess oli pikk, ei saa esimeste ülikoolide täpset asutamisaastat määrata. Kõige varem tekkisid õppeasutused Itaalias. Salernos oli juba 10.sajandil arstide kool, millest sai üks Euroopa tähtsamaid arstiteaduse keskuseid kogu keskajaks. Bolognas tekkis 11.-12.sajandi vahetusel
õitsenguperiood, mis teeb silmad ette Euroopale valitsemine: kaliif > vesiir (peaminister) > emiir (asevalitseja) | vallutatuil palju vabadusi, kuid kõrged maksud kunst: arhitektuur (moseed) teadus: Al-Horezmi entsüklopeedia "Teaduste võtmed" 1. Jumalasõna, õigusteadus, grammatika, poeesia/ajalugu, dok. koostamine 2. Mehaanika, meditsiin, muusika, alkeemia, loogika, aritmeetika, geomeetria, astronoomia, metafüüsika Ibn Mansur araabia keele entsüklopeedia Ibn Sina (Avicenna) meditsiini teadlane Al-Idrisi Eesti märkimine kaardil 1154 medresed araabia ülikoolid Islam ei soosinud draamat, ega ilukirjandust "Tuhat üks ööd" luuletaja Firdaus 940-1020 eepos "Sahname"
Läbi aegade on olnud erinevaid moehullustusi. Näiteks hakkasid mehed kandma hästi pikkade ninadega kingasid. Kinga nina pikkus sõltus kandja jõukusest. Mõnel mehel olid kinganinad nii pikad, et neid kinnitati nöörikesega riiete külge, sest muidu oli võimatu kõndida. Tänavatel käidi kas paljajalu või puukingades. Daamid riputasid vöö külge lõhnaõlipudeli, käsipeegli, väikese kammi ja käärid. Peamised kaubandusteed Hiliskeskaeg Keskaja ülikoolid Pärast barbarite sissetungi Rooma riigi aladele toimus teaduse, hariduse ja kogu kultuuri järsk langus. Kiriku osa hariduse ja kultuuri edendamisel kasvas. 5. sajandil süstematiseeriti antiikaja teadused 7 ,,vabaks kunstiks". 6. sajandil need rühmitati: 1. kvardiivium: aritmeetika, geomeetria, astronoomia, muusika 2. triivium: grammatika, retoorika, dialektika 11.-13. sajandil hakkasid Euroopas kujunema ülikoolid. Ülikooliks ei peeta ühe teadusharuga kõrgkooli
Aja KT kordamisküsimused Teemad: • Ilmalik ja vaimulik võim Euroopas lk 130-137 • Ristisõdade põhjused ja tulemused lk 138-145 • Ülikoolid ja skolastika lk 154-161 • Renessanss ja humanism lk 162-169 • Suured maadeavastused lk 170-177 • Reformatsioon ja vastureformatsioon lk 178-183 Küsimused: 1. Millist järjepidevust sümboliseeris keisrivõim keskaegses Euroopas? Kõik keisrid olid Otto I kehtestatud seaduse järgi Saksa kuningad. 2. Iseloomusta 1054.aasta kirikulõhe mõju tänapäeva Euroopa rahvastele? Kristlik kirik jagunes kaheks: 1) Roomakatoliku kirik (katoliiklus, nn läänekirik)
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond KESKAJA HARIDUS Referaat Hanna-Roosi Karro Juhendaja: Karmen Trasberg Tartu 2012 SISUKORD................................................................................................2 SISSEJUHATUS...........................................................................................3 1. KESAJA LAPS.......................................................................................4 2. KESKAJA KOOLID.................................................................................5 3. VAIMULIKE KASVATUS..........................................
Samas iga konflikt on kontakt. Ristisõdade käigus õppisid erinevad kultuurid üksteist lähemalt tundma. By Oll©®TM 2004 ÜLIKOOLID JA TEADUS o Pärast barbarite sissetunfi Rooma riigi aladele oli hariduse ja kogu kultuuri järsk langus o 7 "vaba kunsti"-grammatika, retoorika,dialektika(triivium),aritmeetika,geomeetria,astronoomia,muusika(kvadiirium) o Ilmaliku teaduste edasiarengus oli põhiosa täita ülikoolidel 2 o Koolide ja ülikoolide rajamise peamiseks tõukejõuks on haridust ja teadust hiindavate inimeste olemasolu o Euroopa vanim Bologna ülikool(1119) o Doktorid-õpetajad o Üliõpilasorganisatsioonid-universiteedid o Juht-rektor o Doktorid moodustasid kolleegiumi
) KESKAEGNE kultuuriparadigma TOETUB HIERARHIA IDEELE, MIS SAAB ALUSEKS VÄGA RANGETELE SEISUSLIKELE SUHETELE KESKAEGSES ÜHISKONNAS. Keskaegset kultuuriparadigmat iseloomustab: MAAILM Jumala poolt loodud INIMESE kõrgeim eesmärk jumaliku harmoonia tunnetamine HARIDUSE SISU teoloogiline kasvatus ja õpetus läbi "seitsme vaba kunsti" SEITSE VABA KUNSTI, ld.k. septem artes liberales TRIVIUM: Grammatika (ladina keeles lugemine, kirjutamine) QUADRIVIUM: Aritmeetika. Geomeetria. Retoorika (ilukõne õppimine). Dialektika (vaidluskunst). Arhitektuuri ja maateaduse alused. Astronoomia (ajaarvamine). Muusika. Seisuslik kasvatus keskajal: töötasid/võitlesid/palvetasid Rüütlikasvatus. 7-14 paazid. 14-21 relvakandjad. Ratsutamine, ujumine, oda, mõõga, kilbi käsitlemine, vehklemine, jahipidamine, kloostri- ja toomkoolides alates VI saj. Talurahva/linnakehvistu kasvatus. - Peamiselt kodune, esimesed koolid keskaja lõpul - Lihtrahva õpetus: ametiõpe gildides.
Seoses kultuuri allakäiguga varakeskajal, olid ainsateks kirjaoskajateks vaimulikud ja hariduskeskusteks kloostrid. Nende eesmärgiks oli vaimulike ettevalmistamine. Haridus oli vaimulik: tähelepanu Piiblil, kirikuisade teostel, ladina keelel. Kreeka keelt enam ei räägitud, vanakreeka autoreid tunti vähe. Rahvaarvu kasvuga hakati ka linnadesse koole rajama piiskopkondade keskustesse tekkisid katedraalikoolid e toomkoolid, kus õppis aina rohkem vaimuliku seisusesse mittekuuluvaid poisse. Järjest rohkem tekkis koole, kus anti mõne valdkonna alaseid teadmisi, tekkisid põhikoolid (algharidus) ja ametikoolid e. abakusekoolid (arvutamine ja raamatupidamine). (1) 11-13 saj. Arenes nii mõnestki linnakoolist ülikool ning kuna see võttis pikka aega, siis on raske määrata täpset asutamisaastat. Salerno, Itaalia (10.saj.) -arstide kool Bologna, Itaalia (11-12. saj. Vahetusel, a.a. Peetakse 1119) õigusteadus Pariis (12.saj) teoloogia u
usukombeid täita. "Mitte-raamaturahvastelt" oodati islamiusku pööramist. Osa kristlastest ja juutidest vahetasid aga usku, sest teiseusulised pidid makse maksma ja siis nad ei pidanud seda maksu maksma. Lisaks vahetati veel usku, et saaks riigivalitsemise juures karjääri teha. Haridus Õpetati Koraani lugema ja tundma. Kool, kus Koraani lugema ja tundma õpiti kandis nimetust mektebe. Algharidus oli Koraani tundmine, kirjutamine, aritmeetika ja luule (teoseid õpiti pähe). Õppimine seisnes selles, et toimus sõna-sõnaline pähetuupimine. Hiljem, kui algharidus oli kätte saadud, oli võimalik ennast täiendada moseede juures olevates õpiringides, kus jätkati Koraani tundmaõppimist, aga tehti tutvust ka sariaadiga. Õpiringidest kasvasid välja kõrgemad koolid, mis kandsid nimetust medrese. Nendes koolides õpiti lisaks Koraanile ka õigusteadust, araabia keelt ja kirjandust, loogikat ja matemaatikat
ka Cicerot (kohusetunne) ja Platonist (hüve idee). c. Linnakoolid: · Linnade ja majanduse kiire areng ja vajadused ilmalike teadmiste järele. · Toomkoolid õpetas vaimulik, kuid õpilasteks ka ilmalikke noori poisse. · Põhikoolid käsitööliste ja kaupmeeste poegadele alghariduse saamiseks. · Ametikoolid põhitähelepanu kaubanduses vajalikule arvutamisele ja raamatupidamisele. 2. Ülikoolid a. Vanimad ülikoolid: · Arenesid välja linnakoolidest XI XIII sajandil, esmalt Itaalias. · Bologna ülikool 1119, põhirõhk õigusteadusel. · Pariisi ülikool kui teoloogia keskus (XII sajandil). · Oxfordi ülikool (XII sajandil) matemaatika ja looduseaduse keskusena. · Cambridge ülikool (XIII sajandi algul) · Saksamaal XIV sajandil Viini ülikool (1363). · Skandinaavias Uppsala ülikool 1477. b. Ülikooli ülesehitus:
Valitseja kuulutas ennast ise kiriku peaks. Toimusid mitmed muudatused, nt kloostrite vägivaldne sulgemine, jumalateenistused olid inglisekeelsed, usulise tõe allikaks oli Piibel. Vastureformatsioon: Vallandumise põhjuseks oli katoliku kiriku võitlemine reformatsiooni vastu. Eesmärk oli võidelda inkvisitsiooni vastu ja taastada kiriku ühtsus. Pilet 10 *Teadus keskajal. Ülikoolid. Skolistika asendumine empirismiga: Skolastika oli ülikoolides õpitav teadus, mis põhines siis muistsetele autoriteetidele, kelle seisukohti püüti loogika abi selgitada. Empirismi aluseks olid kogemused, mis eitas kaasasündinud ideid. Esimesed ülikoolid: · Salernos oli juba 10. sajandil arstide kool · Bolongas oli esimene ülikool, õpetati põhiliselt õigusteadust · Pariisi ülikool, teoloogia uurimine ja õpetamine · Oxfordi ülikool- matemaatika ja loodusteadused · Cambridge ülikool
filosoofia); 2) teatud antiikkultuuri osi kasutati: ladina keel (teadus, haridus, suhtlus). Kreeka ja ladina keele suhe: 4. saj. lahknemine kreekakeelse Byzantioni ja ladinakeelse Lääne-Rooma keisririigi vahel. Kiriku lõhenemine 1054.a. Ladina keele alusel: kujunesid kaasaja keeled ja dialektid (romaani keeled + katalaani, provanssaali, korsika, sardiinia, ladiini jne. dialektid). kasutati katoliku kirikus. Kirjandusest: retoorika, autoritest Vergilius, Ovidius, stoitsismi ideed (Seneca, Cicero), tõe ja jumala otsimine (Apuleius) Kreeka-rooma ajaloo ja müüdi kasutamine kunstilistel eesmärkidel (keerub, Fortuna). Ovidiuse-teemad (Pyramus ja Thisbe). Ülikoolide asutamine, benediktiinlaste raamatukogud (Subiaco). Renessanss – Rinascimento: taasünd 1100-1400 – ideed ja nende väljendusvahendid võeti Rooma kultuurist. Algas: 1) tõlkimine; 2) jäljendamine; 3) üksikute elementide kasutamine, osaline matkimine.
Aja jooksul hakkas sõne universitas tähistama tervetr ülikooli. Õppetöö ja suhtlemine oli ld.k. see võimaldas eri maadest pärit üliõp ja õppejõududel hakkama saada. praktiliste asjade ajamiseks valis ük endale juhi, rektori, üppejõud määrasid aga dekaani. Üliõp ja õppejõudude õiguste ja kohustuste vahekord või eri ülikoolides olla erinev. Ülikooli stuudium sai alguse seitsme vaba kunsti õppimisega. Kolm alamastme: grammatika, retoorika, dialektika ja neli ülemastme: aritmeetika, geomeetria, astronoomina, muusika. Peale seda said minna õppima siis kas usu, õigus või arstiteaduskonda. Skolastika ülikooli viljeldav teadus, oluline tuginemine autoriteetidele(aristoteles). Piibli õpetust üritati ühildada aristotelesega. 21. Euroopa XIV sajandi II poolel ja XV sajandil (katk, pärisorjuse kaotamine, riigid, paavstivõimu vähenemine)
parlament. Prantsusmaal kutsuti kokku 1302 a. ja seal kandis nime generaalstaadid. Igal seisusel omad erinevad kohustused ja õigused. Kolm seisust: 1. Vaimulikud 2. Aadliseisus 3. Kolmas Seisus, need kes töötavad. Vaimulikud teenisid ühiskonda palvetamisega. Aadlikud teenisid ühiskonda kaitstes või sõdides. Kolmas seisus töötas. Kaks esimest seisust olid priviligeeritud, st. eesõigustatud(nt. maksuvabastus, kohtumõistmisõigus). Aadliseisusesse ja kolmandasse seisusesse sünniti. Vaimuliku ja aadliku seisuses oli olemas hierarhia. Konflikt ilmaliku ja vaimuliku võimu vahel. Kirikuriik loodi 756.a. Pärast Frangi riigi lagunemist nõrgenes ka paavstide positsioon. 9 - 10 saj. - Katoliku kiriku langusperiood. 9 - 10 saj. - Ilmalikud valitsejad sekkuvad üha rohkem kiriku ellu. Aastal 962 p.Kr tekkis Saksa-Rooma keisririik. Kirikuriik arvati ka olevat selle riigi koosseisus. Esimene keiser oli Otto I. Sellest ajast peale sattusid paavstid keisrivõimu alla
Platoni õpilane, meeltega tajutav maailm, idee on asja olemus, mis on määratletav antiikaja üldistamise teel. mitmekülgseim Riigi eesmärk on tagada kodanikele õnnelik elu, selleks hoiduda õpetlane. äärustest ja leida kuldne kesktee aristokraatia ja demokraatia vahel. Tegeles paljude ainevaldkondadega, andes paljudele teadustele nimed (loogika, füüsika, psühholoogia, retoorika, eetika). Teadusliku mõtteviisi sünd Pythagorase roll matemaatika kujunemisel teaduseks: Maailmakorraldus ja seaduspärasused põhinevad arvulistel suhetel. Püüdis sõnastada matemaatikas üldistavaid väiteid e. teoreeme. Hippokratese roll meditsiini arengus: Püüdis leida haiguse ja tervise loomulikke seletusi. Inimese loomulik seisund on tervis. Haigus tekib siis, kui loomulikkus on keha või hinge tasakaalutuse tõttu häiritud.
Platoni õpilane, meeltega tajutav maailm, idee on asja olemus, mis on määratletav antiikaja üldistamise teel. mitmekülgseim Riigi eesmärk on tagada kodanikele õnnelik elu, selleks hoiduda õpetlane. äärustest ja leida kuldne kesktee aristokraatia ja demokraatia vahel. Tegeles paljude ainevaldkondadega, andes paljudele teadustele nimed (loogika, füüsika, psühholoogia, retoorika, eetika). Teadusliku mõtteviisi sünd Pythagorase roll matemaatika kujunemisel teaduseks: Maailmakorraldus ja seaduspärasused põhinevad arvulistel suhetel. Püüdis sõnastada matemaatikas üldistavaid väiteid e. teoreeme. Hippokratese roll meditsiini arengus: Püüdis leida haiguse ja tervise loomulikke seletusi. Inimese loomulik seisund on tervis. Haigus tekib siis, kui loomulikkus on keha või hinge tasakaalutuse tõttu häiritud.
õpilane, antiikaja idee on asja olemus, mis on määratletav üldistamise teel. mitmekülgseim Riigi eesmärk on tagada kodanikele õnnelik elu, selleks hoiduda äärustest ja leida kuldne õpetlane. kesktee aristokraatia ja demokraatia vahel. Tegeles paljude ainevaldkondadega, andes paljudele teadustele nimed (loogika, füüsika, psühholoogia, retoorika, eetika). Teadusliku mõtteviisi sünd Pythagorase roll matemaatika kujunemisel teaduseks: Maailmakorraldus ja seaduspärasused põhinevad arvulistel suhetel. Püüdis sõnastada matemaatikas üldistavaid väiteid e. teoreeme. Hippokratese roll meditsiini arengus: Püüdis leida haiguse ja tervise loomulikke seletusi. Inimese loomulik seisund on tervis. Haigus tekib siis, kui loomulikkus on keha või hinge tasakaalutuse tõttu häiritud.
12- 15a: vastu-pidavus, range II: githaristide kool- laulmine, pillimäng reziim III: palestra- 13-16a, eelnevad 15- 18a: sõjakunst, julmus, kooliastmed pidid olema läbitud; kehaline halastamatus kasvatus Gümnaasium: 16-18a Filosoofia, retoorika, gümnastika Vana-Kreeka kehakultuur: gümnastika erinevate kehalisete harjutuste sooritamine/ harjutamine. Sõjalis- rakenduslikud harjutused, tantsud, mängud(liikumis- ja pallimängud) agonistika võistlemine erinevatel aladel Harjutamis- ja võistluspaigad Vanas-Kreekas: palestra algselt maadlusväljak, hiljem sportimise koht. Mitteavalik. Ta oli tihti mõeldud eelkõige maadluseks ning tal oli mitmeid lisaruume nagu gümnaasiumilgi. Palestrates anti
Kogu keskaegne teadus ja kirjaoskus oli preestrite ja munkade käes. Kirik andis haridusele ja kasvatusele usulise sisu. Kloostrites asusid selle aja suurimad raamatukogud. Esimesed koolid asutati peakirikute ja kloostrite juurde ning neid kutsuti vastavalt toom- või kloostrikoolideks. Kindlat õppeprogrammi ei tuntud ja õppekeeleks oli ladina keel. Järgmisel sajandil jagati teadused kahte tsüklisse: esimest nimetati triviumiks (grammatika, retoorika, dialektika), teist quadriviumiks (aritmeetika, geomeetria, astronoomia ja muusika). Toomkoolid andsid haridust tulevastele vaimulikele ja valmistasid ette neid, kes kavatsesid asuda Lääne-Euroopa ülikoolidesse. Omal maal selline õppeasutus puudus. Kooliõpetajateks olid vaimulikud. Tallinna toomkoolist kõige varasemad andmed on 1319. aastast. Toomkooli esimese astme kursuse moodustasid triviumi ained. Koolitöös kulus suurem
Lisaks etenduse vaatamisele tuli publik teatrisse ka oma riiklikku eneseteadvust kinnitama. Publik oli asjatundlik ja elas etendusele kaasa. Klassikaline ajajärk oli teatrikunsti õitseaeg Ateenas. Kirjandus oli olemas vaid näitekirjansusena. Kõige täiuslikumaks tragöödiaks peetakse Sophoklese ,,Kuningas Oidipust". Ajastu suurim lüüriline poeet oli Pindaros, kes lõi pidulikke võidulaule. Kirjakunst, kõnekunst: kirjaviis vasakult paremale. Kunstide kuningannaks retoorika ehk kõnekunst, mis arenes jõudsalt. Kõnekunst täiustus pidevalt, kuna kodaniku sõnal oli suur kaal. Rahvakoosolekutel tuli suurt kõneosavust üles näidata. Tegutsesid kõnekunsti õpetajad reetorid. Kuju hakkavad võtma retoorika põhiliigid pol. kõne rahva ees, 3 kohtukõne ja pidulik kõne
,,oratores" tähendab ,,need, kes palvetavad". Vaimulike ülesanne oligi ühiskonna eest palvetada ja jumalat teenida. Neil oli kohtumõistmisõigus. Ei pidanud makse maksma. II seisus ehk aadlikud tähendab ladina keeles ,,bellatores" ehk ,,need, kes sõdivad". Aadlike ülesanne oli sõdida ja ühiskonda kaitsta. Neil oli kohtumõistmisõigus. Nad ei pidanud makse maksma. III seisusel polnudki konkreetset nime. Neid kutsutigi kolmandaks seisuseks. Enne linnade teket kuulusid sellesse seisusesse ainult talupojad ehk ,,labratores" ehk ,,need, kes töötavad". Nende ülesanne oli oma tööga ühiskonda ülal hoida. Neil polnud eraldi õigusi. Nad pidid makse maksma. Linnade tekkega tekkisid kolmandasse seisusesse ka käsitöölised ja kaupmehed. Inimese positsiooni ühiskonnas määras tema sünni päritolu. Esimesse seisusesse polnud võimalik sündida, sest vaimulikel kehtis tsölibaat ehk ei igasugusele seksile. Igal seisusel oli teistest erinev haridus, kasvatus, elulaad
(,,Filosoofia lohutusest") Hilisantiigi kirjandus: kristlik Symmachus ja Boethius (lad.) (9. saj. käsikiri) Tertullianus (u 160220) Minucius Felix (2.3. saj.) ,,Seitse vaba kunsti" Cyprianus (srn 258) (septem artes liberales) Arnobius (srn u 330) grammatika, Lactantius (u 240320) dialektika Ambrosius (u 340397) retoorika Hieronymus (u 347420) aritmeetika Prudentius (348arv 413) geomeetria Augustinus (354430) astronoomia muusika Hilisantiigi kirjandus: paganlik (lad.) Antiigi kirjavara Ausonius (u 310395) säilimine/hävimine
Siis loodi 3 seisust. 1) oratores - vaimulikud 2) bellatores - aadlikud 3) laboratores talupojad · Kaks esimest seisust olid priviligeeritud ehk eesõigustatud ( ei pidanud makse maksma ja nende käes oli kohtumõistmisõigus ) · Inimeste positsiooni ühiskonnas määras ära tema sünnipäritolu, liikumine seisuste vahel oli väga väike. · Igal seisusel oli oma elulaad, oma haridus, oma kasvatus. · Ka väliselt oli võimalik kindlaks teha, millisesse seisusesse inimene kuulub ( riietus ) · Vaimuliku seisusesse ei olnud võimalik sündida, vaimulike seisus täiendas end ainukesena teiste seisuste arvelt. · Kui tekkisid linnad, siis linnaelanikud loeti ka kolmandasse seisusesse kuuluvateks. · Rüütellikus kehtis ainult teises seisuses. Alamate vastu ei pidanud rüütellik olema ÜLIKOOL · Esmased koolid olid kloostrikoolid
Nii tuli ristiusu vastuvõtmine frankidele suureks kasuks. 2) Koolikorraldus keskajal ( 23 ) Tõeliseks tarkuseks peeti seda, kui inimene järgis Jumala tahte. Kõik oluline oli kirja pandud piiblisse ja antiik autorite teostesse. Kooliharidust saadi kirikutest, vaimulikelt. Olid kloostrikoolid ja kirikukoolid. Haridus oli ladina keelne ning koolis õpetati 7 vabakunsti. Oli ka alam aste ja kõrgemaste. Alamastme moodustasid grammatika, retoorika, dialektika. Kõrgemastme moodustasid geomeetria, aritmeetika, muusika, astronoomia. Ülikoolis oli 4 erinevat teaduskonda. Esimene oli kunstiteaduskond, mis oli kohustuslik. Siis oli võimalik valida 3 teaduskonna vahel : teoloogia, juura, meditsiin. Ülikooli juhtis rektor. Ülikoolis oli 3 astet bakalaureus ( sell ), üliõpilane (õpipoiss) ja doktor. ( doktor ) Dispuut- õppimine läbi vaidluse. Sarnaselt sellidele rändasid ka üliõpilased erinevates ülikoolides.
filosoofiat), vaid eetika ja pidas seda kõrgemaks metafüüsikast. Seda seostatud ka jumaliku kom kujundlikkusega sealgi on nähtud kaht kõrgemat sihti teavas e paradiis ühena, aga ka puhastustulemäe tipp, millele võivad jõuda ka tavalised inimesed, kes ei ole teoloogid, vaimulikud. Sinna püüdlemine on tähtis. D annab suurema võimaluse eesmärgini jõuda. Keskaja kloostri ja kirikukoolides õpetati kaht tasandit grammatika, retoorika, ja dialektika olid trivium ja kvatrivium olid geomeetria, aritmeetika, astronoomia ja muusika. Seitse vaba kunsti. D ilmutab iseseisvust ja asendab vastupidiselt ülslevinule eetika kõrgemale metafüüsikast. Veel traktaat ,,Rahvakeelest" selles näitab end ka keeleteadlasena. Mitmekülgsed huvid. Kuidas emakeelt täiuslikumaks teha. Maailmast annab põhja ja lõunapoolsed keeled. Loetleb it dialekte tol ajal. Seal ütleb selgest, et ükski neist
Keskaja periodiseerimine Keskajaks on hakatud kutsuma ajajärku Euroopa ajaloos, mis järgnes Rooma riigi langusele. Nimetus võeti kasutusele XV sajandil, mil Euroopas hakati senisest rohkem hindama vanaaega ja vaimustuti selle saavutustest. Muistne Rooma riigi langusele järgnenud aastatuhat tundus toonastele inimestele sünge ja sellest tuligi nimetus keskaeg periood, mis jäi vana ja uue aja vahele. Keskaeg on eriti tähtis kultuuri, teaduse ja tehnika arengus. Keskaja alguseks loetakse viimase Lääne-Rooma keisri kukutamist 476. aastal. Keskaja lõpuks loetakse põhiliselt aastat 1492, mis Kolumbus avastas Ameerika. Varakeskajaks loetakse Euroopa ajaloos ajajärku, Lääne-Rooma keisrivõimu langusest kuni XI sajandini. Lääne-Euroopas tekkisid germaanlaste riigid ja käsitöö ning kaubandus käisid alla. Samal ajal tõusus paavstide autoriteet ja ristiusk levis endistelt Rooma aladelt väljaspoole. Euroopas kujunes ka feodaalkard, kuid palju arenenumad kui Lääne-Euroopa o
annaabi.ee 
