Pakistani kaudu varustas USA Afganistani vastupanuvõitlejaid ehk modzaheede moodsate relvadega ning õpetas neid välja. Võitluseks Nõukogude soomuskopterite vastu saadeti afgaanidele tõhusaid õhutõrjerelvi Stingeri rakette. Stingerite kasutuselevõtt kallutas jõudude tasakaalu vastupanujõudude kasuks, sundides NSV Liitu alustama ettevalmistusi Afganistanist lahkumiseks. Teiseks oluliseks vastasseisu tandriks kujunes Kesk- ja Ida-Euroopa, eriti Poola. Reagan andis USA salateenistusele korralduse varustada põranda alla läinud Solidaarsus moodsa side- ja trükitehnikaga. Saadud abi aitas Solidaarsusel raskemad ajad üle elada ning taas aktiivselt tegevusse astuda. Oluliselt aitas Poola vastupanuliikumist ka Ühendriikide avalik välispoliitiline toetus Ühendriigid hakkasid senisest tõhusamalt toetama vastupanuliikumisi ka mujal Kesk- ja Ida-Euroopas ning NSV Liidus. Sellega andis USA tõuke suurtele muutustele, mis mõne aasta pärast
Pakistani kaudu varustas USA Afganistani vastupanuvõitlejaid ehk modzaheede moodsate relvadega ning õpetas neid välja. Võitluseks Nõukogude soomuskopterite vastu saadeti afgaanidele tõhusaid õhutõrjerelvi Stingeri rakette. Stingerite kasutuselevõtt kallutas jõudude tasakaalu vastupanujõudude kasuks, sundides NSV Liitu alustama ettevalmistusi Afganistanist lahkumiseks. Teiseks oluliseks vastasseisu tandriks kujunes Kesk- ja Ida-Euroopa, eriti Poola. Reagan andis USA salateenistusele korralduse varustada põranda alla läinud Solidaarsus moodsa side- ja trükitehnikaga. Saadud abi aitas Solidaarsusel raskemad ajad üle elada ning taas aktiivselt tegevusse astuda. Oluliselt aitas Poola vastupanuliikumist ka Ühendriikide avalik välispoliitiline toetus Ühendriigid hakkasid senisest tõhusamalt toetama vastupanuliikumisi ka mujal Kesk- ja Ida-Euroopas ning NSV Liidus. Sellega andis USA tõuke suurtele muutustele,
vaadata: 1980. aasta olümpiamänge boikoteeriti. Sõda kurnas NSVL-i nii poliitiliselt, majanduslikult kui ka moraalselt ning oli selge, et ka Nõukogude Liit on haavatav. Nõukogude Liidu nõrgenemist ei märgatud kõikjal, riiki peeti endiselt tugevaks ega aimatud, et supervõimu lõpp on lähedal. Nii Nõukogude Liit kui ka USA kartsid vastase võimalikku sõjalist rünnakut ning teineteist püüti hoida konstantselt hirmu all USA president Ronald Reagan oli kommunismi vastu võidelnud aastakümneid, olles veendunud, et Lääs ei pea mitte ainult kommunismi levikut piirama, vaid selle täielikult hävitama. Reagan uskus, et kui NSVL-ile peale suruda tõsine konkurents, siis variseb too kokku. USA ,,kuulutas" Nõukogude Liidule majandussõja, alustades seda NSV Liidu peamiste sissetulekuallikate sulgemisega. Ühendriigid veensid Saudi-Araabiat suurendama nafta hinda, mis langetas kõvasti selle väärtust
Sõjaseisukorra kehtestamine Poolas hävitas küll näiliselt Solidaarsuse, tegelikult surus aga selle ainult põranda alla. Nõukogude võimu autoriteedile oli sõltumatute ametiühingute lühike tegutsemine andnud saatusliku hoobi. Kerkis küsimus, kui see oli võimalik Poolas, kas see pole võimalik siis ka mujal? LÄÄS VÕIDAB KÜLMA SÕJA Uus strateegia külma sõja võitmiseks Nõukogude Liidu nõrgenemist ei märganud siiski kõik. Isegi paljud eksperdid pidasid riiki endiselt tugevaks ega aimanud, et supervõimu lõpp on lähedal. USA president Ronald Reagan oli teiselt arvamusel. Ta oli kommunismi vastu võidelnud aastakümneid, olles veendunud, et Lääs ei pea kommunismi levikut mitte ainult piirama, vaid kommunistliku süsteemi kui sellise hävitama. Reagan uskus, et kui NSV Liidule peale sundida tõsine konkurents, siis variseb too kokku. Reagani hoiakud NSV Liidu suhtes kajastusid kõnedes, kus ta kuulutas oma eesmärgiks
Perestroikat ehk ümberkujundamist pidas Gorbatsov 1985. aasta aprillis toimunud NLKP Keskkomitee pleenumil majandusliku arengu kiirendamise päästerõngaks. Muutused olid vajalikud, sest NSV Liit oli väljapääsmatult suurtes majandusraskustes. Millised põhjused olid need, mis tekitasid vajaduse perestroika järele? Nii Nõukogude Liit kui ka USA kartsid vastase võimalikku sõjalist rünnakut ning teineteist püüti hoida konstantselt hirmu all. Ühendriikide president Ronald Reagan uskus, et kui NSVL-ile peale suruda pidev konkurents, siis variseb too kokku. USA ,,kuulutas" Nõukogude Liidule majandussõja. Alustati NSVL-i põhiliste sissetulekuallikate sulgemist. Ühendriigid veensid Saudi-Araabiat suurendama nafta hinda, mis langetas kõvasti selle väärtust. See avaldas negatiivset mõju nii NSV Liidule kui ka mitmele tema marionettreziimile, kellel polnud enam raha relvade varumiseks, ning mille tõttu jäi NSVL ilma relvamüügist saadavast tulust
(Tegelikult oli tegemist santaaziga, et toob tangid kohale, aga Jaruzelski ei teadnud siis, et NSV Liit ei julgenud rünnata.) Seega 13. sept 1981 kehtestas kindral Jaruzelski Poolas sõjaseisukorra ja kuulutas Solidaarsuse tegevuse lõpetatuks. Väga paljud vahistati, sh Walesa, Solidaarsus läks põranda alla. Rahvas hakkas sellele vägivallale vastu: parteipiletid saadeti tagasi, streigid. U sada inimest sai surma, kui streike maha suruti. Lääs võidab külma sõja USA president Ronald Reagan uskus, et kui NSV Liidule peale sundide tõsine konkurents, siis variseb too kokku. Eesimest korda seisis NSVL vastamisi Lääne liidriga, kes oli sama järjekindel kui Kremli juhtkond ise. USA uus poliitika: 1) USA peab takistama NSV Liidu võimutsemist Kesk- ja Ida-Euroopas ja toetama võitlust kommunismi vastu kõikjal. 2) USA peab majanduslikult nurka suruma NSV Liidu, lõigates selleks ära tema sissetulekuallikad loodusvarade ning relvade müügist. 3) USA peab NSV Liidule
Teisitimõtlejate tagakiusamine ei peatanud NSVL allakäiku. Sissetung Afganistani 1979 aastal: Pingelõdvenduse ajal oli NSVL mõju III Maailma üle suurenenud. Neid ei rahuldanud enam marionettvalitsused, sooviti mõni riik täielikult enda kontrolli alla saada. 1979 tegi NLKP Keskkommitee poliitbüroo Afganistanis riigipöörde ja pani riigi etteotsa otse Moskvale alluva valitseja. 27. detsembril tungis NSVL väeüksused Afganistani, tapeti sealne president. Vaenujalal afgaani relvarühmad ühinesid NSVL vastu, algas sissisõda. USA ja teiste lääneriikide reageering oli järsk 1980 Moskva olümpiamängud boikoteeriti. Sõda kurnas NSVL-d nii poliitiliselt, majanduslikult, kui ka moraalselt. Johannes Paulus II saab Rooma paavstiks: 1978 sai paavstiks endine Karkovi peapiiskop Karol Wojtyla. Temast sai ikestatud ja unustatud Kesk- ja Ida-Euroopa rahvaste eeskõneleja.
1961. aastal üritasid Castro vastased, keda oli välja õpetanud ja varustanud USA, alustada võitlust Castro režiimiga, kuid katse ebaõnnestus. Ameerika oli häbistatud. Sellest tiivustatud Hruštšov läks välja ohtlikule avantüürile, asudes Kuubale paigaldama maa-maa-tüüpi rakette, mis võinuks tuumalöögiga hävitada suurema osa USA-st, kusjuures ise kinnitas valelikult, et tegemist pole ründerelvadega. Kuid rakettide paigaldamine sai ameeriklastele aerofotodelt teatavaks ja president Kennedy teavitas selles 22. oktoobril 1962 kogu maailma, kuulutades ühtlasi välja kontrolljoone merel, millest ta ühelgi laeval üle sõita ei lase. Lisaks nõudis Kennedy raketibaaside likvideerimist. Järgnes pingeline nädal, mille kestel maailm seisis tuumasõja lävel. Hruštšovile anti selgesti mõista, et kui ta nõudmisi ei täida, siis Ameerika tõesti ründab. Lõpuks andis Moskva järele. Kõigepealt tunnustas NSV Liit kontrolljoont, seejärel teatas Hruštšov, et
PIINGELÕDVENDUS Pingelõdvenduse algus: 1970. oli läänepoliitika ummikusse jõudnud; hakkas levima seisukoht, et kommunistliku süst hävitamiseks puudub Läänel jõud. 1966 külastas Pr president Moskvat, alguse sai pingelõdvendus. Hakkas arenema Pr-Vene majanduslik ja kultuuriline koostöö NSVL suhted paranesid ka L-Saksamaaga. 1970 sõlmis L-Saksa Poola ja NSVL-ga idalepingud, tunnustades Saksa idapiirina Oder-Neisse jõge. 1972 tunnustas L-Saksa Saksa DV-d, allkirjastati mitmeid koostöölepinguid maj ja kult vallas Brezneviga. USA-s 1969 presidendiks saanud Nixon seadis välispol nurgakiviks heade suhete loomise NSVL ja Hiinaga.
korrumpeeruvat parteiaparaati; nomenklatuuri lõplik väljakujunemine, st. kujunesid välja nomenklatuursed ametikohad, millel oldi kogu elu 5.Kas NSV Liidu nõrgenemine tulenes eelkõige riigi sisepoliitilisest kriisist või välisriikude poliitikast? Põhjendage oma seisukohta. Pigem mõlemast, kuna nii sisepoliitikas kui ka välispoliitikas oli sees vigu. Taheti saada endale võimu nii riigis sees, kui ka teistes (sekkuti sõjaliselt teiste riikide siseasjadesse). Lk 126 1.Iseloomustage Ronald Reaganit kui poliitilist liidrit. Toetas võotlust kommunismi vastu kogu maailmas. Surus NSV Liidu majanduslikult nurka lõigates ära tema sissetulekuallikad (nafta, gaas, relvad). Surus NSV Liidule peale kõrgtehnoloogiline võidurelvastumine, millega kaasa minna ei NSV Liit poleks suutnud. Haaras kõrgtehnoloogias võimu. Reagan kukutas läbi gaasijuhtme projekti, mis oleks ühendanud Siberit ja Euroopat. 4.Miks NSV Liit kaotas külma sõja?
1979 tekkis Afganistaanis vaenulike grupeeringute vahel konflikt, kuhu NSVL kohe appi tõttas. Afganistaanis tehti riigipööre ja uus valitseja saadeti otse Moskvast. 27dets sisenesid väeüksused. USA ja lääne reageering oli järsk, 1980 aasta Moskva olümpiamänge boikoteeriti ja NSVL käitumist ei mõistetud. Afganistanis algas sissisõda (organiseeritud vastuhakk), mis käis Nõukogude vägedele üle jõu. Lääs võidab külma sõja USA president Reagan oli kindel, et kommunism tuleb hävitada, NSVL majanduslikult nurka suruda ja samas talle peale suruma uue, kõrgtehnoloogilise võidurelvastumise laine, et NSVL lõplikult laostada. Asuti toetama ka Afganistaani ja Poolat. Järjest rikkus USA kõik NSVL katsed midagi majanduslikult korda saata, näiteks uue gaasijuhtme ehitamine Euroopasse, naftahindade allasurumine. Seega jäi NSVL rahata ja ei saanud enam relvi toota. Siis alustas USA võidurelvastumise uut etappi, tähtede sõda 1983
§44. LÄÄS VÕIDAB KÜLMA SÕJA I Uus strateegia külma sõja võitmiseks · USA president Ronald Reagan uskus, et kui NSV Liidule suruda peale tõsine konkurents, siis variseb too kokku. Ta seadis oma eesmärgiks võitluse ,,kurjuse impeeriumiga" · UUS STRATEEGIA 1) toetada võitlust kommunismi vastu kõikjal maailmas 2) suruda NSV Liit majanduslikult nurka, lõigates ära tema sissetulekuallikad ( nafta, gaas, relvad) 3) suruda NSV Liidule peale kõrgtehnoloogiline võidurelvastumine, millega NSV Liit poleks suutnud kaasa minna
Andrei Sahharov -vene füüsik ja ühiskonnategelane, dissident Johannes Paulus II - Ta on ainus paavst, kes on külastanud Eestit. Ainus slaavlasest paavst Wladyslaw Gomulka - poola kompartei juht Edward Gierek sai poola kompartei juhiks peale W. Gomulkat Lech Walesa aastast 1978 organiseeris ning juhtis Ida-Euroopa esimest sõltumatut ametiühinguliikumist "Solidaarsus" Wojciech Jaruzelski poola kompartei juht, sõjategelane Ronald Reagan - 1980. aastal sai Reaganist kõigi aegade vanim USA presidendikandidaat. Vaclav Havel -Ta oli Tsehhoslovakkia president aastail 19891992 Nicolae Ceausescu -oli Rumeenia kommunistlik diktaator 1965. aastast 1989. aasta detsembrini. Edgar Savisaar --1988 Rahvarinde üks asutajaid Boriss Jeltsin -oli Nõukogude Liidu ja Venemaa poliitik, Venemaa Föderatsiooni esimene president (1991 1999). Arnold Rüütel 1983 valiti Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimeheks Mõisted
See aga oleks olnud lääneriikidele pidev ähvardus (kujutage ette Euroopa kaarti) ning oleks sisuliselt tähendanud, et Euroopa oleks langenud NSV Liidu mõju alla. · Veebr 1947 teatas Suurbritannia USA riigidepartemangule, et ei suuda kauem osutada Kreekale ja Türgile sõjalist abi · Seoses Kreekat ja Türgit, laiemas plaanis aga kogu Euroopat ähvardava Nõukogude ekspansiooniga, tegi USA president Harry Truman 1947. a. märtsis Kongressile ettepaneku osutada neile riikidele majanduslikku ja sõjalist abi. Sel puhul tehtud avalduses rõhutas Truman, et kui maailmas rikutakse sõjalisel teel status quo'd, siis ei saa Ühendriigid sellega leppida. Truman lubas, et edaspidi antakse analoogilist abi kõikidele vabadele rahvastele ja riikidele, keda ähvardab samalaadne oht.
1. USA ja NSVL'i suhted halvenesid peale II maailmasõda sedavõrd,et puhkes uus ülemaailmne sõda,mis kestis üle neljkümne aasta. Tegemist ei olnud siiski sõjaga,kus kaks armeed võitlevad rindel. See oli kõikehaarav poliitiline,majanduslik,ideoloogiline võitlus kahe vastandliku maailmavaate,s.o Lääne demokraatia ja kommunistliku totalitarismi vahel. Seda vastasseisu hakati nimetama külmaks sõjaks. Vaenutsevad pooled ei olnud küll omavahel otseses sõjategevuses,kuid üritasid vastast üle trumbata kõikidel elualadel : relvade tootmises,majanduse arendamises,mõjuvõimu laiendamises Aasia,Aafrika ja Ladina-Ameerika maades,kultuuri-ja teaduselus,propagandas jne.
Thatcher. 2. USA toetus nõukogudevastastele liikumistele 2.1 NSVLi ja USA peamiseks võitlustandriks Afganistan. Pakistani kaudu varustas USA vastupanuvõitlejaid e modzaheede. NK soomuskopterite vastu saadeti afgaanidele Stingeri rakette, mille kasutuselevõtt oli eduks USAle. 2.2 Reagani korraldus USA salateenistusele varustada põrandaalune Solidaarsus side-ja trükitehnikaga, mis aitas sel aktiivselt tegevusse astuda. 2.3 Reagan kehtestas Poola suhtes maj.sanktsioonid, mis Jaruzelski reziimi nõrgestasid. 1983.a Walesal Nobeli rahupreemia. 2.4 USA aktiivsem vastupanuliikumiste toetus, mis andis tõuke suurtele muutustele, põhjustades kommunistide võimu kukutamise Euroopas. 3. USA majandussõda NSVLi vastu. 3.1 Reagan takistas gaasijuhtme ehitamist Siberist Euroopasse, mis tähendanuks sissetulekuallikas NSVLile. 3
1975 Kommunistid viisid lõpule Lõuna-Vietnami vallutamise. Euroopa julgeoleku- ja koostöönõupidamise Helsingi Külm sõda Lähiajalugu II Koostaja: P.Reimer 2 tippkohtumine. 1979 NSV Liidu vägede sissetung Afganistani. 1980 Rida lääneriike boikoteerisid Moskva olümpiamänge. 1981 USA presidendiks valitud Ronald Reagan algatas uue võidurelvastumislaine. Ametühingukoondise Solidaarsus mahasurumiseks kuulutati Poolas välja sõjaseisukord. 1983 Ronald Reagan kuulutas välja Tähesõdade programmi. 1984 Enamus sotsialistlikke riike boikoteerisid Los Angelese olümpiamänge. 1985 NSVL Kommunistliku Partei peasekretäriks valiti Mihhail Gorbatsov.
Samal ajal tagas USA ise oma toodetele laialdase ekspordituru. 1949.a. jaanuar - Vastastikuse Majandusabi Nõukogu asutamine - sotsialistlike riikide organisatsioon, mis korraldas liikmesriikide majanduslikku ja teaduslik-tehnilist koostööd. Organisatsioon asutati 1949, liikmeteks olid Bulgaaria, Kuuba, Mongoolia, NSV Liit, Poola, Rumeenia, Saksa DV, Tsehhoslovakkia, Ungari ja Vietnam. Ametlikuks poliitikaks muutus see sama nime all USA-s aastast 1947 president Harry Trumani valitsemisajal ja kestis vahelduvate tõusude ja pingelõdvendustega president Ronald Reagani teise valitsemisajani. Ameerika Ühendriikide poolseks alusdokumendiks oli 18. augustil 1948 Ameerika Ühendriikide Rahvusliku Julgeoleku Nõukogu (NSC) poolt vastu võetud direktiiv, mille põhiteesid olid: · viia Moskva mõju ja võimsus miinimumtasemeni, millal ta enam ei ohustaks maailma ja rahvusvaheliste suhete stabiilsust;
Afganistanis. USA takistas NSV Liidul gaasijuhtme ehitamist Euroopasse, mis oleks kujunenud oluliseks NSV Liidu sissetulekuallikaks. USA sundis veenda Saudi-Araabiat nafta tootmist suurendama, mille tulemusel nafta hinnad langesid. See mõjus haavatavalt nii NSVL kui mitmele tema marionettreziimile, viimastel polnud enam raha relvi osta ja NSVL jäi saamata tulu relvamüügist. USA piiras kõrgtehnoloogia eksporti NSVL. USA majandussõda viis NSVL 80ndate keskpaigaks pankrotti. USA alustas võidurelvastumist NSV Liiduga, millega viimane ei suutnud sammu pidada. Tähelepanu pöörati rohkem tehnoloogialeja ja tänu sellele jäi ka sõjavägi unarusse. 3.Muutused teaduses, kultuuris, olmes: teaduse- ja tehnikarevolutsioon, teadus ja tootmine kasvasid kokku. See muutis sotsiaalset struktuuri. Vähenes tööstus- ja põllumajandustööliste arv, suurenes spetsialistide ja teeninduses töötavate inimeste arv. Väikeettevõtluse areng. Majanduses 1970
1979. tekkis Afg-s konflikt, kutsuti NSVL appi NSVL juhtidel mõte Agf-s toimuvat ära kasutada ja täielikult oma kontrolli alla saada 1979. otsustas poliitbüroo Afg-s riigipöörde korraldada ja valitsejaks keegi otse Moskvale alluv 27. dets 1979 tungisid NSVL väed üle piiri, eriüksus Alfa ründas Nõukogude langevarjurite toetusel presidendi paleed Kabulis, tappis president Amini koos perega maailm ei kavatsenud NSVL tegevusele läbi sõrmede vaadata USA ja teiste lääneriikide reageering järsk: Moskva olümpiamänge boikoteeriti, tema tegevust ei mõistnud ka muidu sõbralikud riigid NSVL sissetung ühendas vaenujalal afgaani relvarühmad võitluseks okupantide vastu → sissisõda, mille võitmine NSVL-le üle jõu sõda kurnas NSVL poliitiliselt, majanduslikult, moraalselt Johannes Paulus II saab Rooma paavstiks:
Sissejuhatus 2 Teises maailmasõjas võitlesid Ameerika Ühendriigid, Inglismaa, Prantsusmaa ja NSV Liit üheskoos Saksamaa, Itaalia ja Jaapani vastu. Sõja lõppedes väljusid võitjatena USA, Inglismaa, Prantsusmaa ning NSV Liit, kuid võitjate ühisleer peagi lagunes. Ameerika Ühendriikidest ja NSV Liidust said rivaalid ning lõpuks ka vaenlased. Nende vastasseisu hakati nimetama Külmaks sõjaks, kus rivaalide vaheline võitlus ei kaasanud endaga armeed, vaid võideldi kõikide muude vahenditega peale relvade. Külm sõda oli kõikehaarav poliitiline, ideoloogiline ja majanduslik võitlus kahe ideoloogia - kommunismi ja demokraatia vahel. Võideldi kõikidel elualadel. Külm sõda jäi maailma poliitikas domineerivaks teguriks pikkadeks aastateks. Ühel pool oli USA, kellest sai lääneriike kommunistlike riikide vastu kaitsva sõjalise liidu NATO liider, teisel pool seisis aga
territooriumist, vähendama sõjaväge, maksma reparatsioone · 15 aastaks hõivati Reini piirkond ja demilitariseeriti see · Sarnased rahulepingud sõlmiti ka Austia, Ungari, Türgi ja Bulgaariaga · Sõlmitud lepinguis leidus hulgaliselt ebaõiglust, probleemide lahendamise asemel tekkisid uued pinged, mis viisid II MS-ini · 1922 sõlmivad Venemaa ja Saksamaa Rapallos Versailles`i süsteemi vastase koostöölepingu Saksamaa asub taas arendama sõjatööstust, armeed · 1925 toimub Locarno konverents, millest võtab osa ka Saksamaa (võrdse partnerina) konverentsil sõlmiti Reini tagatispakt, mis kindlustas Saksamaale Versaille`s paika pandud läänepiiri · Saksamaal hakkavad sõja tulemustega rahulolematud kogunema kogunetakse Adolf Hitleri juhitud Natsionaalsotsialistlikusse Saksa Töölisparteisse, üritatakse riigipööret kuid ebaõnnestunult ja Hitler saadetakse vangi
GULAG Autoritarismi üleminek Suur kriis viis kriisi ka demokraatia. 1926 kukutati Portugalis vabariik, tuntum Salazari diktatuur 1932. 1926 sõjaväeline riigipööre Poolas, kindral Pilsudski juhtimisel (kes lasi 1920 okupeerida Vilniuse) ja Leedus. 1924 muutus autoritaarseks Albaania, 1929 Jugoslaavia. 1932 Austria, 1934 Eesti, Läti, Bulgaaria, 1936 Kreeka ja 1938 Rumeenia. Ameerika Ühendriigid Ameeriklaste jõukus kasvas ja riik pidas end kõike saavutavaks. President Hoover seadis eesmärgiks vaesuse likvideerimise, mis näis täieliku majandusliku liberalismi tingimustes täiesti võimalik. Võeti vastu nn kuiv seadus, mis tõi kaasa organiseeritud kuritegevuse plahvatusliku kasvu. Siis tabas Ühendriike majanduskriis. 1932 valiti presidendiks Franklin Delano Roosevelt, kelle reformikava ,,New Deal" aitas riigi kriisist välja tuua. Roosevelt tõstis makse ja suurendas järsult Ühendriikide riigivõlga
tihedale koostööle Moskvaga. 1957 a. algas Lõuna-Vietnamis partisanisõda, mida toetas Põhja-Vietnami valitsus. 1960.a. dets.-s loodi Lõuna Vietnami Rahvuslik Vabastusrinne, mille etteotsa said kommunistid, kuulutades oma eesmärgiks valitsuse kukutamise ning Põhja-Vietnamiga ühinemise. Vabastusrinde pooldajaid e. punapartisane hakati nimetama vietkongideks. USA huvi selle regiooni vastu iseloomustas president Eisenhoweri doominoteooria, mille järgi ühe Indo-Hiina riigi kaotamine tooks kaasa ka teiste alade loovutamise Nõukogude Liidu mõjusfääri. USA sõjaline kohalolek kasvab, 1963 a.-l piirkonnas umbes 16 00 USA sõjaväelast. Sisside vastu saadeti lennukeid ning eriüksusi. Lõuna-Vietnamis käis partisanisõda. Ho Chi Minhi rada - see oli varustussüsteem, mille abil kommunistid toimetasid varustust ja inimesi Põhja-Vietnamist Lõuna-Vietnami
Moskvas mõisteti, et kui suhted Ameerika Ühendriikide ja Euroopa juhtriikidega ei parane, pole võimalik ka siseriiklikke ümberkorraldusi ellu viia. Pealegi ei kannatanud NSV Liidu majandus enam välja pikku aastaid kestnud võidurelvastumist. Seetõttu pakkuski Gorbatšov välja ulatusliku relvastuse vähendamise (desarmeerimise) kava, mida aga Lääs kohe heaks ei kiitnud. Nõukogude-Ameerika suhted hakkasid paranema pärast 1986. aastal Reykjavíkis toimunud Gorbatšovi ja president Reagani tippkohtumist. Nõukogude välispoliitika muutus paindlikumaks, see tõi kaasa olulisi muudatusi rahvusvahelistes suhetes. Senine Moskva terav vastasseis lääneriikidega kadus. 1987. aastal sõlmiti Washingtonis kokkulepe keskmise ja lühimaa tuumarakettide likvideerimiseks. Gorbatšov lõpetas sõja Afganistanis ja viis sealt 1989. aastal Nõukogude väed välja. Moskva vähendas kontrolli ka Ida-Euroopas ning hakkas sealt vägesid välja viima
· majanduslik võitlus/vastasseis · võidurelvastumine · piirkondlikud konfliktid · kriisid, pingekolded NB! Külm sõda algas peale Berliini blokaadi 1948. aastal ja püsis kuni NSV Liidu lagunemiseni 1991. (Nimetus "külm sõda" sündis 1947. Sellele eelnesid Stalini kõne veebruaris 1946 ja Churchilli kõne märtsis 1946, kus vastuoludest räägiti) USA poolt avaldus külma sõja poliitika nende välispoliitilises suunas, mida nimetati Trumani doktriin (Harry Truman oli USA president 1945-53) Doktriin kuulutati välja märtsis 1947. NB! Trumani doktriini sisu: USA aitab nii majanduslikult kui sõjaliselt riike, kus on kommunismi võimuletuleku oht. Teiste sõnadega see on kommunismi pidurdamise poliitika, kommunismi-vastane poliitika. Sellel hetkel peeti silmas Türgit ja Kreekat, kus oli reaalne kommunismi võimuletuleku oht. Trumani doktriini üheks elluviimise vahendiks, väljundiks, oli Marshalli plaan. See
veelgi enam kiirendas (näiteks Balti vabariigid said hea võimaluse NSVL-ist lahkumiseks ja läänelt diplomaatilise tunnustuse saamiseks). 1991.a.detsembris kuulutasid alles jäänud liiduvabariigid NSV Liidu laialiläinuks ja Gorbatsov pani presidendi ametikoha maha. NSV Liidu õigusjärglaseks kuulutas ennast B. Jeltsini juhitud Venemaa. Hiljem loodi NSV Liidu riismetest lõtv riikidevaheline ühendus- Sõltumatute Riikide Ühendus (SRÜ). USA poliitika mõju NSVL lagunemisele: 1981-88 USA president Ronald Reagab VP. 1. USA toetas vastupanuliikumisi Kesk-ja Ida-Euroopas (Poola), NSV Liidus ja Afganistanis. 2. USA takistas NSV Liidul gaasijuhtme ehitamist Euroopasse, mis oleks kujunenud oluliseks NSV Liidu sissetulekuallikaks. 3. USA sundis veenda Saudi-Araabiat nafta tootmist suurendama, mille tulemusel nafta hinnad langesid. See mõjus haavatavalt nii NSVL kui mitmele tema
Kellele mida lubati ja anti? Trumani doktriin Teise maailmasõja lõppedes alustas NSV Liit Ida-Euroopas nõukogustamist ning suurendas survet Kreekale ja Türgile, andes abi Kreeka kommunistidele sealses kodusõjas ning esitas territoriaalseid nõudmisi sõjas neutraalseks jäänud Türgile. Kuna USA nägi selles Teise maailmasõja lõpul kujunenud sõjalise ja poliitilise tasakaalu rikkumist, siis lubas president Harry Truman (1945-1953) anda majanduslikku ja sõjalist abi neile riikidele, keda ähvardab NSV Liidu poolne ekspansioonioht (nn Trumani doktriin, 1947). Marshalli plaan Üheks osaks Trumani doktriinist oli Marshalli plaan (1948-1952), millega USA jagas Euroopa riikidele laiaulatuslikku majanduslikku abi (16 riigile 13 miljardit $). Plaani eesmärgiks oli Euroopa majanduse kiire taastamine, sest
sõltlased oma sõjalise organisatsiooni Varssavi Lepingu Organisatsiooni. Korea sõda. (1950-1953) Pärast II maailmasõda oli Korea jagatud kaheks: põhjas kuulutati NSV liidu toetusel välja Korea Rahvademokraatlik Vabariik, lõunas USA toetusel Korea Vabariik. 1950 aastal tungis Põhja-Korea Lõuna-Koreale kallale. Algas Korea sõda. Sõda kestis kolm aastat, kuni 1953.aastani. Põhja-Koread toetasid NSVL ja Hiina, Lõuna-Koread USA. Sõjal õiget võitjat polnud, võitjaks pidasid end mõlemad pooled. Lähis-Ida pingekolle (1948 – tänapäev) Osalejad: Iisrael vs. Palestiina ja seda toetavad araabiamaad Suessi kriis (1956) 1952.aasta riigipöördega läks võim rahvuslastest ohvitseride kätte, keda juhtis G.A.Nasser. Egiptusest sai sotsialistlik islamiriik. Uus valitsus tahtis tööstuse arengu kiirendamiseks rajada Niiluse jõele Assuani elektrijaama. Kuna lääneriigid ei andnud laenu, siis riigistas Egiptus 1956a. juulis lääneriikidele kuulunud Suessi kanali
rinne oli mõlemalt poolt tugevasti kindlustatud. Sõdivad pooled olid rajanud kaevikute ja kindlustuste süsteemi, mida pidevalt täiustatakse ja uuesti mehitatakse. Kindlustused sügavuti- 2-3 kaitseliini, igas 3 kaevikuterida. 14* Positsioonisõja eeldused: 1* miljoniliste armeede olemasolu (sõja lõpus 67 miljonit meest sõdivate riikide armeedes) 2* industriaalühiskond (tööstusühiskond)- suudab varustada armeed laskemoona, relvade, toiduainete ja mundritega. 3* uute relvade massiline kasutuselevõtt - kuulipildujad, kauglaskekahurid jne. 4* uut tüüpi kaitseehitised - kaevikud, betoonist punkrid, okastraat (väikesed üksused võisid hoida pidevat kaitseliini). 5* sakslaste sõjalpaan varises kokku, sest välksõda ei õnnestunud. 6* Läänerinde kogupikkus 740 km. Positsioonisõda tõi kaasa tohutud inimkaotused. Näiteks: Verduni
liiga vähe eluruumi. 7. hävitada kommunistid 8. hävitada demokraatia kui kõigi hädade põhjus. 1932. aasta juulis toimunud parlamendivalimistel said natsid kõige ena hääli. Selgus, et parlamendi saadikute parteilise kuuluvuse suhe on seaduste vastu võtmiseks täiesti ebasoodne, mistõttu pidevalt tekkis pati seis ning ta saadeti laiali. Novembris toimunud erakorralistel valimistel oli natside populaarsus küll langemas, kuid president von Hindenburg nimetas kantsleriks siiski Hitleri (30. jaanuar 1933). Kuigi valitsusjuhi koht oli läinud natsidele ei suutnud nad parlamendis enamust saavutada. Seetõttu oli vaja kõrvaldada oma põhilised konkurendid. 2. Hitleri Saksamaa 1934. aastal president Hindenburg suri. Parlament võttis sel puhul vastu seaduse, mille järgi presidendi volitused läksid kantslerile. See tähendab, Hitlerist sai nii riigipea kui ka valitsuse juht
Esialgu saatis araablasi edu, kuid lõpuks suutis Iisrael end koguda ning vastupealetungile asuda. Sõjategevus peatati aga ÜRO nõudel, kehtima hakkas vaherahu. Jom Kippur'i sõda oleks araabia maailma ning lääneriikide suhted peaaegu katkestanud. Araabia naftamaad kehtestasid Iisraeli toetavate riikie vastu naftaembargo ning tõstsid nafta hinda, mis oli läänemaailma tõsiselt vapustanud energiakriis. Sõda oli kurnav ning väsitav, uus president Anvar Sadat ei soovinud enam olla NSVL sõltlane ning alustati demokraatlike reformidega. USA vahendusel asusid Egiptuse ja Iisrael korrastama omavahelisi suhteid. 1979. Aastal sõlmisid Iisrael ja Egiptus rahulepingu, teistele araabia maadele see ei meeldinud. * Ungari ja Tsehhoslovakkia kriiside võrdlus: põhjused/nõudmised, käik, tulemused/tagajärjed. Mõlemas riigis hakkasid juba kõrgemad tegelased rahvaste olukorda leevendama, reziim muudeti demokraatlikumaks
Gorbatsovi esialgne uuenduse kava nägi ette riigi majandusliku arengu kiirendamist, see pidi toimuma sotsialistliku ühiskonna täiustamise ja ümberkorraldamise ehk perestroika teel 1986 aastast tõusis päevakorrale uus märksõna glasnost avalikustamine Avalikustamisega kaasnes ka nõukogude poliitilise elu liberaliseerimine ja kontaktide tihenemine muu maailmaga. Nõukogude-ameerika suhted hakkasid paranema pärast 1986 aastal reykjavikis toimunud gorbatsovi ja president reagani tippkohtumist 1987 aastal sõlmiti washingtonis kokkulepe keskmise ja lühimaa tuumarakettide likvideerimiseks. Gorbatsov lõpetas sõja afganistanis ja viis sealt 1989 aastal nõukogude väed välja 1989-90 kommunistlike reziimide kokkuvarisemine idabloki maades, oma tegevuse lõpetas varssavi lepingu organisatsioon VLO 1980 aastate lõpuks paranesid ka nõukogude-hiina suhted 1988 valiti gorbatsov nõukogude liidu ülemnõukogu presiidiumi esimeheks riigipeaks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
