seadusega (võeti vastu 14. septembril 2003 (RT I 2003, 64, 429), jõustus 6.01.2004). Mida põhiseaduse täiendamise seaduse kaks esimest paragrahvi sätestavad? Vastus: Põhiseaduse täiendamise seaduse kaks esimest paragrahvi sätestavad ühelt poolt nn kaitseklausli, millle kohaselt peetakse võimalikuks Eesti kuulumist vaid sellisesse Euroopa Liitu, mis austav Eesti põhiseaduse aluspõhimõtteid. Teiselt poolt sätestatakse seda, et Eesti põhiseadus tuleb korrigeerida sõltuvalt Euroopa Liiduga ühinemise lepinguga üle võetud Euroopa Liidu kehtivast õigustikust. See hõlmab sisuliselt ka Euroopa õiguse ülimlikkuse ja vahetu korraldatavuse põhimõtted. 2. EV põhiseaduse täiendamise seadus võeti vastu, kas a) Rahvahääletusel või b) Riigikogus? Vastus: Eesti Vabariigi põhiseaduse täiendamise seadus võeti vastu rahvahääletusel 3. Millistest kaalutlustest lähtuvalt otsustati Eesti liitumisel EL-iga põhiseaduse
Eesti ühinemine Euroopa Liiduga tuli vormistada juriidiliselt korrektselt. Selleks otsustas Riigikogu panna rahvahääletusele seaduseelnõu “Eesti Vabariigi põhiseaduse täiendamise seadus”. Sellisel viisil põhiseaduse muutmine oli vajalik, sest Eesti Vabariigi põhiseaduse paragrahv 3 sätestab põhimõtte, mille alusel riigivõimu teostatakse üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Eesti Vabariigi põhiseadus ei räägi Euroopa Liidu õigusaktidest mitte üheski paragrahvis. Samuti asub nimetatud paragrahv nn üldsätete hulgas ning seda saab sisuliselt muuta ainult rahvahääletusega. (http://www.riigikogu.ee/rito/index.php?id=14022) 2. Millistest kaalutlustest lähtuvalt otsustati Eesti liitumisel EL-iga põhiseaduse muutmisel eraldiseisva põhiseaduse täiendamise seaduse kasuks?
EUROOPA LIIDU ÕIGUS ( RIIGIKOHTU LAHENDID) 3-4-1-5-08 1) Kolleegium märgib kõigepealt, et üldjuhul ei ole kohtute pädevuses EL-i õiguse põhiseadusele vastavuse kontrollimine. Eesti Vabariigi Euroopa Liiduga ühinemise lepingule lisatud ühinemisakti (RT II 2004, 3, 8) artikli 2 alusel muutusid alates Euroopa Liiduga ühinemise kuupäevast Eesti Vabariigi suhtes siduvaks Euroopa Ühenduse asutamisleping ja Euroopa Liidu leping ning nende alusel vastuvõetud aktid. Need aktid moodustavad Euroopa Kohtu hinnangul omaenda õiguskorra, mis on liikmesriikide õigussüsteemide lahutamatu osa ja mida nende kohtud on kohustatud kohaldama (vt Euroopa Kohtu 15. juuli 1964. aasta otsus kohtuasjas 6/64: Costa vs. ENEL, EKL 1964, lk 1253). Liikmesriikide kohtute pädevuse kohta kontrollida EL-i õiguskorda kuuluvate õigusaktide vastavust liikmesriikide põhiseadustele on Euroopa Kohus leidnud, et ühenduse institutsioonide võetud meetmete kehtivuse üle saab otsustada ainult ühenduse õ
Raul Narits - Eesti Vabariigi põhiseaduse aluspõhimõtted: olemusest ja leidmise võimalustest Eesti omariikluses pole inimene olemas mitte riigi jaoks, vaid riik on loodud inimese jaoks. On ilmselge, et Euroopa Liidu liikmesus on Eestile ülimalt oluline, kuid selle tegelikkusega arvestamine ei tohi kahju tuua omariiklusele, mille ülim eesmärk on riigi rahva, keele ja kultuuri säilimise tagamine läbi aegade. Ilmselt pole kahtlust selles, et meie põhiseadus kannab endas neid euroopalikke väärtusi, millest lähtuvalt on üles ehitatud ja täiustatakse Euroopa Liidu õigust. Eesti põhiseadus on temas sisalduvate väärtuste kaudu omakorda kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. Vastupidine olukord ei oleks võimaldanud üldse liitumislepingut Euroopa Liiduga sõlmida. Eesti vastuvõtmisel Euroopa Liitu ei muudetud põhiseaduse enda teksti, kuid põhiseaduse
I OSA: Sissejuhatus.........................................................................................................................3 § 1 Üldist......................................................................................................................................3 § 2 Eesti Vabariik........................................................................................................................ 4 § 3 Eesti Vabariigi põhiseadus.....................................................................................................9 § 4 Põhiseaduse tõlgendamine...................................................................................................10 II OSA: Põhiseaduse aluspõhimõtted............................................................................................13 § 5 Ülevaade.................................................................................................................
I OSA: Sissejuhatus.........................................................................................................................3 § 1 Üldist......................................................................................................................................3 § 2 Eesti Vabariik........................................................................................................................ 4 § 3 Eesti Vabariigi põhiseadus.....................................................................................................9 § 4 Põhiseaduse tõlgendamine...................................................................................................10 II OSA: Põhiseaduse aluspõhimõtted............................................................................................13 § 5 Ülevaade.................................................................................................................
I OSA: Sissejuhatus 3 § 1 Üldist 3 § 2 Eesti Vabariik 4 § 3 Eesti Vabariigi põhiseadus 9 § 4 Põhiseaduse tõlgendamine 10 II OSA: Põhiseaduse aluspõhimõtted 13 § 5 Ülevaade 13 § 6 Inimväärikus 14 § 7 Vabadus 15 § 8 Võrdsus 15
isikutele. ÜLIMUSLIKKUSE PÕHIMÕTE- ELi õiguse ülimuslikkuse põhimõte tähendab, et: ELi õigusnormid on ülimuslikud liikmesriigi õigusnormide suhtes, sh liikmesriigi hiljem vastuvõetud õigusnormi suhtes (lex posterior derogat legi priori põhimõte ei kehti). NB! Ülimuslikkus ei ole absoluutne, on kolm tingimust, mille üheaegse täitmise korral võib öelda, et liidu õigus on ülimuslik liikmesriigi õiguse suhtes: Vastuolu EL-i õiguse ja liikmesriigi õiguse suhtes; EL-i õigus on vastu võetud õiguspäraselt; Liikmesriigil ei ole konkreetse õigusakti/sätte suhtes erikokkulepped ega üleminekuaega KUIDAS LUUAKSE EL ESMAST ÕIGUST- ELi esmast õigust loovad liikmesriigid. Uute aluslepingute sõlmimine ja olemasolevate lepingute muutmine saab toimuda vaid kõikide liikmesriikide nõusolekul. Seega, aluslepingute muutmise ettepaneku võib teha
I OSA: Sissejuhatus.........................................................................................................................3 § 1 Üldist......................................................................................................................................3 § 2 Eesti Vabariik.........................................................................................................................4 § 3 Eesti Vabariigi põhiseadus.....................................................................................................9 § 4 Põhiseaduse tõlgendamine...................................................................................................10 II OSA: Põhiseaduse aluspõhimõtted............................................................................................13 § 5 Ülevaade.................................................................................................................
Võibolla ainult kaudselt - "liikmemaksu" ümberjaotamisega. tolerantsus, vähemustega arvestamine, õiguste austamine liidu laiendamine viib suurema tolerantsuseni läbipaistvus, järjest rohkem demokraati defitsiiti leevendamine kontrolliorganid, tugev järelvalvesüsteem rahvuslikkus & suveräänsus kartus suveräänsuse kaotamist paljud riigid on vastupidi saanud palju juurde, muutunud kaalukamaks. 14. Õigusprintsiibid ülimuslikkus & vahetu kohaldatavus määrus - siduv täies määras direktiiv - eesmärk on paika pandud otsus - kindlale riigile täitmiseks subsidiaarsus, üritatakse olla kodanikele võimalikult lähedal otsusi võetakse vastu ja viiakse ellu võimalikult madalal tasemel valdkondades, mis ei kuulu ELi ainupädevusse, kaitseb see liikmesriikide suutlikust teha otsuseid ja võta meetmeid, õigustab liidu sekkumist juhul, kui liikmesriigid ei suuda piisavalt saavutada meetme eesmärgi
Euroopa Liidu kriminaalõigus Miks EL kriminaalõigus on tekkinud? Koos kaubandus- ja äritegevusega muutus ka kuritegevus piiriülesemaks (sh inimkaubandus). Eriti teravaks muutusid probleemid 70ndatel ja 80ndatel. Ühistururegulatsioon EL kohtupraktika seadis kriminaalõigusele piiranguid, keelustasid liigsed piirangud kodanikele. Schengeni ala loomine – tekkis koostöö tolli ja politsei ja muudes piiriküsimustes. Ida ja lääne suhete tihenemine eriti pärast Berliini müüri langemist. Koostöö ka poliitilisel tasandil. Kuni Maastrichti lepingu sõlmimiseni võtsid riigid vabatahtlikult kohustusi ja sõlmisid lepinguid. Selle lepinguga sai EL pädevuse ise lepinguid sõlmida ja seda korraldada. III sammas – erinevad meetmed ja õigusnormid, mis justiits- ja siseasju puudutasid. Kui I sambasse kuulusid EL traditsioonilised valdkonnad, siis III sambas oli mitmeid erisusi, kõik põhimõtted seal esialgu ei toiminud, see polnud EL traditsiooniline valdkond, vaid pigem riigi
ja Eestis. Õigusinstituut, 2001. Üht õiguskantsleri tegevuse võimalikku aspekti on puudutatud bakalaureusetöös: R. Slavinskaite. Soolise võrdõiguslikkuse Ombudsmani tegevus (Eesti ja Leedu näidetel). Tartu Ülikool, 2001. Protsessuaalset aspekti on puudutanud bakalaureuse- töö: L. Maran. Põhiseaduslikkuse järelevalvemenetluse algatamine Vabariigi Presidendi ja õiguskantsleri taotlusel. Tartu Ülikool, 2000. 4 Sellele viitas esimesena Rootsi ekspert Hans Ragnemalm teoses Põhiseadus ja Põhiseaduse Assamblee. Koguteos. Tallinn: Juura, 1997, lk 322. Vt ka J. Hirschfeldt. Eesti õiguskantsler. SIGMA ülevaade Eesti põhiseadusest. September 1997. Põhiseaduse juriidilise ekspertiisi komisjon (seni avaldamata); R. Narits (viide 3), lk 147. 5 Seaduse põhiseaduslikkuse järelevalve algatamise õigus on siiski veel näiteks Portugali (Provedor de Justiça) ja Hispaania ombudsmanil (Cortes Generales). Vt M. Mauerer
Ajalugu annab ka sellele ühe võimaliku vastuse: > Euroopa integratsiooni sisuline impulss luua uus ja hea elu EL olulisemad lepingud 1951 Pariisi leping (Euroopa Söe- ja Teraseühenduse loomine) 1957 Rooma lepingud (Euroopa Majandusühenduse ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamine) 1986 Ühtse Euroopa Akt 1992 Euroopa Liidu leping ehk Maastrichti leping 1997 Amsterdami leping 2001 Nizza leping 2004 Euroopa Liidu põhiseaduslik leping (ei jõustunud!) 2007 Lissaboni leping e. Reformileping 1. Euroopa Liidu (Euroopa Ühenduse) tekke eeltingimused, osapoolte huvid (Nugent) Nugent, Neill. 2006. The Government and Politics of the European Union. PART I Chapter 1 'The Transformation of Western Europe', pp. 5-35. Pingeid on läbi ajaloo tekitanud erinev kultuur (eriti erinev keel ning usk). Enne II MS valitsesid Euroopas pinged, konfliktid ja sõjad (erinevates riikides kehtis erinev diktaatorlik riigikord)
süüdistus või hagi peab olema õigus ennast selle vastu kaitsta kas ise või kaitsja (esindaja) abil. Ka see printsiip aitab kaasa vigade vältimisele, kuna võimaldab mõlemal poolel esitada omapoolseid tõendeid ja seisukohti. Samuti aitab selle printsiibi järgimine kaasa sellele, et ka kaotanud pool võtaks otsust kui õiglast ja et üldsus suhtuks süsteemi funktsioneerimisse positiivselt. Põhiseadus näeb ette ainult kuriteos kahtlustatava õiguse viivitamatult valida endale kaitsja ja kohtuda temaga (PS § 21). Seadustega on siiski seda õigust laiendatud ka süüdistatavale ja kohtualusele ning tsiviil- ja haldusmenetluse pooltele. Õigus kaitsele tähendab ka õigust kaitsta ennast ise. Üldreeglina on ise enda kaitsma asumine mittesoovitav, keegi ei ole iseenda jaoks hea kaitsja. Professionaalne kaitsja orienteerub menetluse
I loeng EUROOPA LIIDU AJALOOLINE KUJUNEMINE ehk EUROOPA INTEGRATSIOONI KRONOLOOGIA Sissejuhatus: · Mis asi on Euroopa Liit ühine raha; inimeste vaba liikumine, teenuste vaba liikumine, kaupade vaba liikumine, kapitali vaba liikumine; · Mingi hulk riike on kasvanud üksteisega kokku, see on suur protsess. · Euroopa nõukogu, parlament, kohus, erinevad komiteed jne. · Euroopa Liit on loodud teatud eesmärkide saavutamiseks. On palju plusse ja miinuseid. Väga raske on määratleda, kas on negatiivne või positiivne. · Millal sai alguse EL? Konksuga küsimus. Euroopa liidul pole ühtset sünnidaatumit. Areng on etapiviisile. Sõjajärgne periood. 1952 esimene oluline daatum loodi Söe ja Teraseühendus. Väga tähtis. 9 Mai on Eurooopa päev 1950 kuulutati see idee välja, Prantsuse välisminister ütles, et neil Saksamaaga on plaan luua midagi sellist. 1958 Rooma Leping loodi EL majandusühendus, mis
Eesti võib kuuluda Euroopa Liitu, lähtudes Eesti Vabariigi põhiseaduse aluspõhimõtetest. Eesti kuulumisel Euroopa Liitu kohaldatakse Eesti Vabariigi põhiseadust, arvestades liitumislepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi. 66. Kui EV põhiseaduse mõni säte on vastuolus ELi õigusega, siis a) tuleb põhiseadust muuta b) tuleb põhiseaduse säte konkreetses vaidluses jätta kohaldamata c) tuleb EL õiguse säte jätta kohaldamata, sest Eestis on põhiseadus EL õiguse suhtes ülimuslik 67. Miks nimetatakse 9. maid Euroopa päevaks? Euroopa päev on ühtsuse ja rahu päev. 9. mail 1950 pidas toonane Prantsuse välisminister Robert Schuman kuulsa kõne, milles tõi esile Euroopa lõimimise tee, mis tagab sõjajärgsele Euroopale rahu ja õitsengu. 68. Nimeta peale Paul-Henri Spaak´i veel tuntud isikuid, kes olid seotud Euroopa ühenduste loomisega Winston Churchill Suurbritannia; Jean Monnet Prantsusmaa; Robert Schuman
saavutamiseks. Eesmärk – EL institutsioonide omavoli vältimine seadusandluse kujundamisel. 2) Euroopa kohtu otsustest tulenevad põhimõtted. • Vahetu kohaldatavuse põhimõte – EL seadusandlus laieneb otseselt kõikidele liikmesriikide kodanikele ning on samaväärne liikmesriigi seadusandlusega. • Ülimuslikkuse põhimõte – riikide ülesed õigusaktid on ülimuslikud e prioriteetsed. Kõige olulisem põhimõte, mis Euroopa Liidu õiguskorda iseloomustab, on ühenduse õiguse ülimuslikkus siseriikliku õiguse suhtes. See tähendab, et liikmesriikide siseriiklik seadusandlus ei tohi olla vastuolus ühenduse õigussüsteemiga. 3) Liikmesriikide õigussüsteemidest tuletatud põhimõtted. • Põhiõigused ja vabadused – Inimõigused, poliitilised õigused ja majanduslikud vabadused (isikute, teenuste, kaupade ja kapitali vaba liikumine ja konkurentsivabadus). Määratletud riikide põhiseadustes, EÜ lepingus neid pole. Lähtutakse 1950 Euroopa Nõukogus vastu võetud
Mõningatel juhtudel võib üksikisik toetuda direktiivi normile isegi teise üksikisiku vastu, sest siseriiklikud kohtud on kohustatud tõlgendama siseriikliku õigust direktiivi järgi, aga sellest allpool. 11. Selgita, mida tähendab EL õiguse ülimuslikkuse põhimõte. Euroopa Liidu õiguse ülimuslikkuse põhimõte on Euroopa Liidu õiguse põhimõte, mille kohaselt vastuolu korral Euroopa õiguse ja liikmesriigi õiguse vahel kohaldatakse Euroopa õigust. Euroopa õigus on ülimuslik ka põhiseaduste suhtes. ELi õiguse ülimuslikkuse põhimõte tähendab, et: -ELi õigusnormid on ülimuslikud liikmesriigi õigusnormide suhtes, sh liikmesriigi hiljem vastuvõetud õigusnormi suhtes (lex posterior derogat legi priori põhimõte ei kehti) NB! Ülimuslikkus ei ole absoluutne, on kolm tingimust, mille üheaegse täitmise korral võib öelda, et liidu õigus on ülimuslik liikmesriigi õiguse suhtes: 1. Vastuolu EL-i õiguse ja liikmesriigi õiguse suhtes 2
Lühiülevaade põhiseaduse ajaloost Eesti iseseisvuse taastamisega sündis meie rahvuslikku õiguskorda uus põhiseadus. Kõikumatus usus ja vankumatus tahtes kindlustada ja arendada riiki võttis Eesti rahvas 1938. aastal jõustunud põhiseaduse § 1 alusel 28. juuni 1992. a rahvahääletusel vastu põhiseaduse. Põhiseaduse vastuvõtmisest on möödunud juba kakskümmend aastat. 2002. aastal ilmus esimene taasiseseisvumisjärgne põhiseaduse kommenteeritud väljaanne. 2008. aastal ilmus teine kommenteeritud väljaanne, sest põhiseadusest arusaamise tunnetusulatus vajab pidevat tänapäevastamist
Eksamiks õppimisel on soovitatav lähtuda T.Annuse Riigiõiguse õpikust ja PS kommenteeritud väljaannetest. Lisaks Juridica artiklitest, millele on viidatud aineprogrammis. 1. Milline on riigiõiguse mõiste (sh uurimisobjektid) ja koht õigussüsteemis? Riigiõigus on avaliku õiguse haru, mis reguleerib põhiseaduslike riigiorganite ülesehitust ja toimimist ning määratleb isikute põhiõigused, vabadused ja põhikohustused. Riigiõiguse olulisim allikas on riigi põhiseadus. Riigiõigusel on teiste õigusharude suhtes juhtiv koht, sest annab neile põhimõttelised lähtealused ja reguleerib ühiskonna ja riigi seisukohalt kõige tähtsamaid suhteid. 2. Millised on riigiõiguse allikad ning kuidas on ta puutumuses rahvusvahelise õigusega? N ormatiivsed allikad: 1. PS; 2. Välislepingud; 3. Seaduse ja määrused; 4. Halduse üld- ja üksikaktid.
Riigiõigus Lühendid: RÕ riigiõigus KN konstitutsiooninorm KÕ - konstitutsiooniõigus ÕK õiguskord PS põhiseadus IV isikuvabadused K- konstitutsioon ÕN- õigusnorm 10.02.2006 I loeng Riigiõiguse üldosa Riigiõiguse mõiste ja süsteem § 1 RÕ mõiste Tavapäraselt räägitakse RÕ-st kolmes tähenduses: 1) RÕ kui õigusharu (olulisim!) 2) teadusharu 3) õppedistsipliin I Õigusharuna kuulub avaliku õiguse hulka. Siin on aga kõrvuti mõisted RÕ Eestis ja ka mujal käibel olev konstitutsiooniõigus (KÕ)
seaduslikkust ja tagada liidu õiguse ühetaoline tõlgendamine ja kohaldamine. Euroopa Kohus on oma kohtupraktikaga pannud liikmesriikide asutustele ja kohtutele kohustuse nende pädevuse piires täielikult kohaldada liidu õigust ning kaitsta sellega kodanikele antud õigusi (liidu õiguse vahetu kohaldamine), jättes rakendamata kõik liidu õigusega vastuolus olevad liikmesriigi sätted, olenemata selles, kas need on liidu õigusnormist varasemad või hilisemad (liidu õiguse ülimuslikkus liikmesriigi õiguse ees). Euroopa Kohus järgib ka põhimõtet - mille alusel liikmesriigid vastutavad liidu õiguse rikkumise eest -, mis seisneb ühest küljest isikutele liidu õigusnormidega antud õiguste kaitse tugevdamises ning teisest küljest nende õigusnormide võimalikult kiires ellurakendamises liikmesriikide poolt. Liikmesriikide poolt toime pandud rikkumised võivad kaasa tuua kahju hüvitamise kohustuse, mis võib mõnel juhul oluliselt mõjutada nende riigieelarvet
Institutsioonide ja otsusetegemise reformiga pandi paika: · EL Ministrite Nõukogu häälte arv (jaotus liikmesriikide vahel) · Euroopa Komisjon volinike arv, presidendi pädevuse suurendamine · Euroopa Parlament kohtade jaotus liikmesriikide vahel · Euroopa Kohus kohtunike arv · Kontrollikoda (Audiitorkogu) liikmete arv · Majandus- ja sotsiaalkomitee, regioonide komitee esindajate arv · Euroopa Ülemkogu toimumise koht 1.7. Eurooopa Põhiseaduslik Leping Sõlmiti küll 2004, kuid on siiamaani jõustumata. Põhimõteliselt sooviti 3 aluslepingu asemele luua 1 lepingu. * Lihtsustamine ja läbipaistvus · Lepingute struktuuri lihtsustamine - Kolme samba asemel üks - EL saab juriidilise isiku staatuse · Õigusmeetmete ja -protseduuride lihtsustamine: Kvalifitseeritud häälteenamuse ja kaasotsustamise menetluse muutmine üldreegliks. Õigusaktide süsteemi korrastamine ja aktide ümbernimetamine.
......................5 1.2. Põhiseaduse struktuur .................................................................................6 1.2.1. Struktuur ......................................................................................6 1.2.2. Preambula ....................................................................................7 1.2.3. Printsiibid .....................................................................................8 1.3. Eesti Vabariigi põhiseadus arenguvisioon ........................................................11 2. Põhiseaduse ajalooline areng .........................................................................12 2.1. Riikluse loomine ..................................................................................12 2.2. Põhilised Eesti Vabariigi Põhiseadused ........................................................13 2.2.1. 1920 a. põhiseaduse väljatöötamine ...........................................
2001 Nizza leping Eesmärk: Eu tulevane laienemine itta:Kesk ja ida euroopasse , maltale ja küprosele. Seoses peatse laienemisega muudeti otsuste langetamise kaasatus EU nõukogus ja kohtade arvu EU parlamenis ning EU komisjonis. Lubati tihendatud koostööd EU liikmesriikide vahel Eu õigusraamistikus. 2007 püüti vastu võtta Konstitutsiooniline leping-vastu ei VÕETUD EU õiguste harta. Euroopa liidu hümn, lipp, motto. Eu õiguse ülimuslikkus oli konstitutsioonilise leppe sõnastuses. Teised institutsioonilised muudatused, mis võeti aga üle Lissaboni lepingusse. liidule pidi tulema president ja välisminister. KONSTITUTSIOONILINE-Kõik riigid ei tahtnud seda, referendumi tegid 3 riiki. Konstitutsioon, mida rahva käest ei küsitud. Tavaline rahvusvaheline leping 2009 Lissaboni leping Algselt volinikud oleks olnud 2/3 riikidel. 1/3 oleks ilma voliniketa olnud
2) formaalses : õigusloome, st viisid, kuidas riigivõim annab käitumisreeglile üldkohustusliku jõu ehk legislatiivtegevus (ld: legislatio - seadusandlus) Õiguse allikate põhiliikideks on: 1) tavaõiguse normid (tavad); 2) lepingud; 3) õigusteadlaste arvamused; 4) kanooniline õigus; 5) pretsedendiõiguse normid (pretsedendiõigus); 6) korporatiivsed normid; 7) normatiivaktid (fikseeritud positiivne õigus). RIIGIÕIGUSE ALLIKAD 1. Põhiseadus (riikliku korralduse ülesehituse ning riigi ja üksiskisiku vaheliste suhete põhiküsimused ongi reguleeritud põhiseadusega) 2. Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud normid (vastavalt PS §-le 3 on rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid Eesti õigussüsteemi lahutamatu osa) 3. Riigiõiguse allikaks on ka konstitutsioonilised seadused, mis on loetletud PS §-s 104 lg.2 1) kodakondsuse seadus; 2) Riigikogu valimise seadus;
2) formaalses : õigusloome, st viisid, kuidas riigivõim annab käitumisreeglile üldkohustusliku jõu ehk legislatiivtegevus (ld: legislatio - seadusandlus) Õiguse allikate põhiliikideks on: 1) tavaõiguse normid (tavad); 2) lepingud; 3) õigusteadlaste arvamused; 4) kanooniline õigus; 5) pretsedendiõiguse normid (pretsedendiõigus); 6) korporatiivsed normid; 7) normatiivaktid (fikseeritud positiivne õigus). RIIGIÕIGUSE ALLIKAD 1. Põhiseadus (riikliku korralduse ülesehituse ning riigi ja üksiskisiku vaheliste suhete põhiküsimused ongi reguleeritud põhiseadusega) 2. Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud normid (vastavalt PS §-le 3 on rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid Eesti õigussüsteemi lahutamatu osa) 3. Riigiõiguse allikaks on ka konstitutsioonilised seadused, mis on loetletud PS §-s 104 lg.2 1) kodakondsuse seadus; 2) Riigikogu valimise seadus;
RIIGÕIGUS 07.01.2011 Õigusselguse põhimõtte kohaselt peab isikul olema võimalik piisava selgusega ette näha, missuguse õigusliku tagajärje üks või teine tegevus kaasa toob. Hõljuvas olekus muudatus: eelnõud ei menetletud kiireloomulisena, RK ei kujunenud üks-meelt vastu võtmiseks, see otsustati muuta kahe järjestikuse RK koosseisu poolt, vastu-võtmine sõltub RK 12 koosseisu otsusest. Õigus algatada PS muutmist on RK 1/5 koosseisul ehk 21 liiget ja VP. Võimude lahusus on seadusandliku, täidesaatev- ja kohtuvõimu lahus hoidmise põhimõte. Täidesaatev võim rakendab seaduseid ja viib ellu poliitikat. Üldjuhul on täidesaatvaks võimuks valitsus. Eesti omavalitsuses, vallas on täidesaatvaks võimuks vallavalitsus Seadusandlik võim on riigi institutsiooni pädevus seadusi välja töötada ja vastu võtta. Põhiõiguste olemasolu oluliseks põhjuseks on üksikisiku autonoomia tagamine. ,,Eesti õiguse üldpõhimõtete kujundamisel tuleb põhiseaduse kõrval arvestad
toob kaasa suure poliitikas muudatuse mandaatide arvus ja poliitikas. Valitsuse programm Võitja programm Koalitsioonileping Eestis on valimised PS järgi vabad, üldised, ühetaolised, otsesed, salajane hääletamine; proportsionaalne valimissüsteem. KOV volikogu valimise süsteemi Põhiseadus ei määra. 8. Vabariigi Valitsus 8.1. Vabariigi Valitsuse funktsioonid ja nende sisu Vabariigi Valitsus teostab täidesaatvat võimu (PS § 86). Täidesaatva riigivõimu teostamine tähendab kahe funktsiooni täitmist: valitsemisfunktsioon ja haldusfunktsioon. Valitsemisfunktsioon poliitiline juhtimine PS § 87 p 1, 4, 5 1) Poliitika elluviimine, kujundamine 4) seadusalgatus riiklik poliitika 5) riigieelarve eelnõu koostamine
kannatanud kui direktiiv oleks üle võetud) Brasserie du pecheur kaasus- Saksamaal öllepuhtuse nõuded väga piiratud konkreetsetest materjalidest joogid. Prantsusmaa ölletootja väitel niisugused reeglid seadusevastased. Kohus ütleb: ka vahetu õigusmõju korral tuleb hüvitada kahju. EL ÕIGUSE ÜLIMUSLIKKUS EL õiguse ülimuslikkus- ei ole aluslepingutes otseselt kirjas, et EL õigus on ülimuslik. Kuigi Lissaboni lepinguga tehti teatud väike märkus deklaratsiooni näol. Euroopa Kohus tuletas ülimuslikkuse põhimõtte van Gend en Loosi (rv õiguse õiguskord) ja Costa vs ENEL lahendiga. Costa vs ENEL kaasus- Itaalia riiklik elektrienergiaettevõte, Itaalia riik natsionaliseeris elektriettevõtted, ühe taolise ettevõtte aktsionär Costa pöördus kohtusse. Lisaks õiglusele taheti saavutada Euroopa Kohtult eelotsusega ka selge signaal ülimuslikkuse kohta.
Brasserie du pecheur kaasus- Saksamaal öllepuhtuse nõuded väga piiratud konkreetsetest materjalidest joogid. Prantsusmaa ölletootja väitel niisugused reeglid seadusevastased. Kohus ütleb: ka vahetu õigusmõju korral tuleb hüvitada kahju. EL ÕIGUSE ÜLIMUSLIKKUS EL õiguse ülimuslikkus- ei ole aluslepingutes otseselt kirjas, et EL õigus on ülimuslik. Kuigi Lissaboni lepinguga tehti teatud väike märkus deklaratsiooni näol. Euroopa Kohus tuletas ülimuslikkuse põhimõtte van Gend en Loosi (rv õiguse õiguskord) ja Costa vs ENEL lahendiga. Costa vs ENEL kaasus- Itaalia riiklik elektrienergiaettevõte, Itaalia riik natsionaliseeris elektriettevõtted, ühe taolise ettevõtte aktsionär Costa pöördus kohtusse. Lisaks õiglusele
Õppeaine: Konstitutsiooniõigus/kohalik omavalitsus Kontrollküsimused ja lühivastused Eesti Vabariigi Põhiseaduse I-XV peatüki kohta 1.Eesti Vabariigi põhiseadus kui põhiseadusliku korra riigiõiguslik alus. Põhiseadus on õiguslik alusakt, käsitletav riigiõigusliku aluslepinguna, sõlmitud aastal 1991 Eesti kodanikkonna poolt Eesti Vabariigi toimimiseks. Põhiseaduse selline õiguslik iseloom tuleneb kinnitatusest rahvahääletusel. Õigusteooria käsitleb Põhiseadust riigiõiguse kui õigusharu allikana, konstitutsiooniõiguse kui teadusharu uurimisobjektina. Põhiseadusele tugineb ja sellest lähtub kogu Eesti õigussüsteem. Õigusaktide lahknemise
Kristel Voltenberg Eesti Advokatuur – kutseorganisatsioon ja avaliku halduse kandja Tunnustatud põhimõtted uute arengusuundade valguses Ladinakeelne advocatus, millest tuleb eestikeelne sõna „advokaat“, tähendab tõlkes abiks kutsutut, koh- tusse kaasa kutsutud sõpra, nõuandjat, protsessiva poole esindajat kohtus.*1 Rahvusvaheline advokatuure ühendav organisatsioon International Bar Association (ametlik lühend IBA) on advokaadikutset kirjelda- nud järgmiselt: advokaadi rolliks, sõltumata sellest, kas tema kliendiks on üksikisik, organisatsioon või riik, on olla klientide usaldusväärne nõustaja ja esindaja, kolmandate osapoolte poolt respekteeritud professio- naal ning asendamatu osaline ausas ja õiglases õigusemõistmises. Kehastades kõiki neid elemente, täidab advokaat, kes teenib ustavalt kliendi huve ja kaitseb tema õigusi, ühtlasi advokaadi e
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
