Kui 20 ftg Suu"ate erinevuste korral viiakse l?

Vastus leiad õppematerjalist: Ehitusmaterjalid praktikum 4 - killustiku katsetamine

Ehitusmaterjalid praktikum 4 - killustiku katsetamine (0)

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Kui 20 ftg Suu"ate erinevuste korral viiakse l?
Milliste nciitajate alusel valitalcse killustik betooniks?
Millised on betoonisegudes kasutatsvad killustikufrahsioonid?

-i 1
ig.ji,
f,,
i
,]
,i,
r:,:t:
i;iMliiraminetoimubfraktsioonidekaupa.Killustikfraktsioonidega4-B,g-16, l6-31 ja3l,5-64mm
,5
(antudkatses 4-8 ja 8-16 mm) katsetatakse vastavalt hulkadega mitte alla
0,25;1,0;5,0 ja 15 kg
(antud katses 0,25 ja 1,0 kg).
Katsetatavast proovist eraldatakse visuaalselt need terad, mille paksus ja laius
on tema pikkusest
kolm vdi enam kordi v[iksem. Kahtluse korral m66detakse terad nihikugu iit".
Plaatjadja ndeljad terad kaalutakseja arvutatakse nende sisaldus protsentides kogu proovist.
Ndide
m (proovi mass) = 1000 g
n\ .llu/o
= = #:. I 00= 26,6oh
Pptoot.naa
m1 (plaatjate ja ndeljate terade mass) :266 g m 1000
ualem g
Katsetulemused on viilja toodu d tabelis 2.5. t .
6.6. Killustiku tugevusmargi miiiiramine
Killustiku tugevusmark m?iiiratakse analoogselt GOST'i metoodikale. Kilustikku katsetatakse
fraktsioonidena: 4-8 mm, 8-16 mm ja 16-31,5 mm (antud juhul 4-16 mm). Killustikku
vdib
katsetada piisiva massini kuivatatult v6i vees immutatult.
Killustiku tugevusmargi miiiiramiseks kasutatakse silindrit diameetriga 150 mm. Jooksvaks
kontrolliks v6ib kasutada ka silindrit diameetriga 75 mm. Antud katses kasutati 75 mm diameetriga
silindrit.
Killustiku fraktsioon puistatakse 5 cm k6rguselt lahtik[iva pdhjaga metallist silindrisse nii, et peale
pindmise kihi tasandamist jii?iks see silindri servast 15 mm madalamale.
Killustiku peale asetatakse kolb, mida hiidraulilisel pressil koormatakse. Kasutades silindrit
liibim66dugaT5 mm, koormatakse teda iihtlaselt kuni 5 tonnini (50 kN). Koormamiskiirus on 100-
200 kgf/s (1-2 kN/s).
Silindris muljutud killustik sdelutakse (immutatud killustik pestakse) vastaval kontrolls6elal,
olenevalt killustiku fraktsioonist. Killustiku fraktsioonidega 4-16 mm puhul kasutatakse
kontrollsdela av aga 1,0 mm.
Piirast s6elumist kaalutakse kui palju sdela ja p6hja peale materjali jeeb.
Ki I lustiku mu lj um i skind lus D, f%ol arviataks e j iirgm i se lt :
D,=3lQQ' valem g'
M
kus m1 - kontrollsdela liibinud killustiku mass, [g]
M - silindrisse puistatud killustiku mass, [g]
Nriide
:35
m1 g
,, = ) Do = 100 tl,t5yo x t0,2yo
M = 344,8 g #-t\U/o #. ^v
Katsetulemused (killustiku tugevusmargi miliiramine ja muljumiskindluse niiitaja leidmine) on vtilja
toodud tabelis 7.6.1.
Arvutatud muljumiskindluse neitaja jiirgi leitakse killustiku mark peatiikist LISA tobelist 2.
:i
7. Katsetulemused
7.1. Killustiku puistetiheduse miiiramine
Killustiku fraktsioonidega4 - 16 mm puistetiheduse m?iiiramisel kasutati l0liitrist anumat.
Tahel 7
7.2. Killustiku terade tiheduse ehk nlivtiheduse mffiramine
7.3. Killustiku tiihiklikkuse arvutamine
Tabel7.3.1
7.4. Killustiku terastiku koostise miflramine
Killustiku terastiku koostise mliiramisel oli proovi mass 1016,5 g. Suuremate avadega sdeltele
(16;22,4 ja 31,5 mm) killustikku ei j[[nud.
$fiifr|t.fit +
ll,2 368,7 36,3 36,3 63,7
8,0 322,6 31,7 68,0 32,0
5,6 L82,3 17,9 85,90 l4,l
4,75
4 75,4 7,45 93,35 6,65
2 22,4 2,20 95,55 4,45
I 9,6 0,95 96,5 3,50
0 35,5 3,50 100,0 0,00
L[htudes katsemetoodikast saadakse killustiku terade tilemiseks mSSduks D : 16 mm ja
alumiseks m66duks d:5,6 mm.
Tabel 7.4.2 EVS-EN I 2620 : 2002,, Betooni triitematerjolid"
Alustabel asub peatiikis LISA, tabelis l.
0 0 0
2,9 0 5
5,6 0 20
t6 85 99
22,4 98 100
32 100
Graafik 7.4.3 Killustilat terastikuline laostis vastavalt EVS-EN 12620:2002 nduetele
at-;-il**mmw{
I /d
r ,,9
80 t$
x
td
I d.
850 ,,,,{,,
*i*
o
ro ,
s
Alumine m66t
ai
.s -* U;srn;ne m66t
fi40 -fuLiibinds6elali
7.5. Plaatjate ja ndeljate terade hulga mliiiramine killustikus
Tabel7.5.1
7.6. Killustiku tugevusmargi mfliiramine killustiku muljumiskindluse j]irgi
Kuna katsetati killustikku fraktsioonid ega 4-16 mm, siis kontrollsdelaks vdeti avaga 1 ,0 mm.
Tabel7.6.1
Muljumiskindluseks saadi l0,2Yo ning lisas tabelis 2 vdlla toodud andmete pdhjal, on katsetatud
killustiku tugevusmargiks 1200. Antud tulem tuleb sellest, et killustiku n?iol on tegemist
seffekivimiga ning muljumiskindlus jiilb vahemikku ,,kuni 11", millest j[reldubki killustiku
tugevusmark 1200.
8. Jiireldus
Katsetulemusena saadi keskmiseks killustiku, fraktsiooniga 4-16 mm, puistetiheduseks 1410 kg/m3
ning keskmiseks niiivtiheduseks 2600 kg/m'. Kirjandusest on leitav, et killustiku soovitatav
puistetihedus on 1250 1400 kg/m3. Antud tulemui ei jlia hill soovitatavasse piirkonda, kuid on
-
viiga ligiliihedane sellele ning seda v6ib lugeda sobilikuks. Kuna puistetihedus on suhteliselt suur,
siis betoon, milles kasutada antud killustikku jflmetiiitematerjalina, saaks tugev ja tihe.
Katsetatud killustiku ttihiklikkuseks saadi 45,tyo. Killustiku tiihiklikkus n2iitab protsentides
materjali vahele jii2ivate tiihikute ruumala. Tiihiklikkus suurte terade vahel tiiitub viiikeste teradega,
samas ei tohi neid olla iilearu palju, kuna selle arvel tsemendi kulu suureneb, sest vflikestel teradel
on pinda rohkem, mida tsement peab iimbritsema. Antud tulemus on piisavalt suur, mis pdhjustab
ka puistetiheduse ja niiivtiheduse erinevuse suure erinevuse.
Killustiku peensusmooduliks saadi 4,75. Kirjandusest vdib leida killustiku peensusmooduliks 6,5-
8,5, seega katsetatud killustik on suhteliselt peene, kuna leitud tulemus on viiiksem kirjandusest
leitavaga.
Killustiku terade iilemiseks mSSduks D tuli 16 mm ning alumiseks mS6duks d 5,6 mm. Kuna terade
suurima ja vfiima l[bim65du suhe peab olema suurem kui 1,4 ning katsete kiiigus saadud andmete
pdtrjal saadi selleks suhteks 2,86. Jiirelikult vastab terade suurim ja vflhim vii[rtus killustiku
n6uetele betooni valmistamiseks. Lisaks veel ,,Betooni tiiitematerjalid. Nduded" (LISA, tabel 1)
jiirgi sobivad peaaegu kdik s6ela avad ja nende llbindid, vfllja arvatud tingimus, kus s6ela ava on
vdrdne D-ga ning selle s6ela llbind peaks olema 85-99%. Katse k[igus saadi vastavaks liibindiks
aga l00o/o. Seega ei vasta killustik iiks-iihele normidele, kuigi viga ei ole mZirkimisvii2irselt suur -
k6igest I %o iilemisest mii2irast.
Killustiku plaatjate ja ndeljate terade sisalduseks kogu proovis tuli 26,60 . Vastav n6ue betooni
valmistamiseks on vahemikus 15 - 50 Yo. Seega selle niiitaja jiirgi on katsetatud killustik sobilik
kasutamaks betoonis jiimetiiitematerjalina. Samuti vdib seda kasutada lausa raskebetooni
valmistamisel, kuna selles peab ndeljate ja plaatjate terade sisaldus olema kuni 35%. N6eljate ja
plaatjate terade sisaldus ei tohi killustikus olla iilemiiiira suur, kuna vdikeste terade vahele liiheb
vesi, mis kuivades jatab betooni tiihikuid, mis omakorda pdhjustab betooni n6rgenemist.
Antud killustiku muljumiskindluseks saadi 10,2o/u Mida suurem on muljumiskindlus, seda tugevam
on betoon. Muljumiskindluse jlrgi miilratakse killustiku tugevusmark (LISA, tabel 2), mille jiirgi
tuli antud katse killustiku tugevusmargiks 1200. Killustiku mark on sdltuvuses temast valmistatava
betooni klassist - killustiku mark peab tiletama betooni klassi 1,5...2 korda.
Antud praktikumis sooritatud katsetetulemuste p6hjal ei ole vdimalik l6plikult hinnata antud
killustiku kasutamist betoonis, kuna iiht viiga olulist aspekti me ei miiiiranud. Nimelt tolmu- ja
savisisaldus on killustiku koostises normeeritud. Peenosiste (alla 0,063 mm) maksimaalne sisaldus
jiimetiiitematerjalis v6ib olla I - 4,5yo. Samas mdned nZiitajad ei olnud ka normidele tiiielikult
vastavad, mis on m?i?iravad betoonis kasutamiseks.
9. Kordamiskiisimused
l. Milliste nciitajate alusel valitalcse killustik betooniks?
. Tolmu ja savisisaldus peab jiiiima 1 - 3olo sisse
r Tiiitematerjali terade suurima ja v?iikseima l2ibim66du suhe D / d > 1,4
. Killustiku peensusmooduli viiiirtus on tavaliselt 6,5...8,5
I Mida suurem puistetihedus, seda suurem betooni tugevus (1250 - 1400 kg/m3)
! Ndeljate ja plaatjate terade hulk peab j[iima 15 - 50 %
I Mida suurem muljumiskindlus, seda vastupidavam on killustik
I Killustiku tugevus peab olema betooni tugevusest 1,5 - 2 korda suurem
I Merekarpide sisaldus peab jliima alla lUYo
a Uuritakse kiilmakindlust ning l6 2. Millised on betoonisegudes kasutatsvad killustikufrahsioonid?
Kirjandusest on vdimalik leida, et betoonisegudes kasutatakse killustikku fraktsioonidega 4-16,
16-32 ja 0-45 mm. K6ige enam kasutatakse killustikku fraktsioonidega 4 - 16 mm ja 16 - 32 mm.
10. Kasutatud kirj andus
- Loengukonspekt. Ehitusmaterjalid, L.-M. Raado
- Ehitusmaterjalid praktikum. fOO Nn 4 ,,Killustiku katsetamine" juhend
- http://www.ottson.eelestlavaleht/kataloos/alias-61 103 .fi .2A n1
11.LISA
Tabel 1. EVS-EN 12620:2002 ,,Betooni tciitemoterjalid" nduded
Tabel 2. Killustiku tugevusmargid
r400 kuni 12
1200 kuni ll iile 12-16
1000 tile l1-13 tile 16-20
800 iile l3-15 nle20-25
600 iile 15-19 nle 25-34
400 nle 19-24
300 nle24-28
200 tile 28-35

.PDF Laadi alla originaalfail 9 lk · .pdf · 300 allalaadimist

Ehitusmaterjalid praktikum 4-- killustiku katsetamine #1

Ehitusmaterjalid praktikum 4-- killustiku katsetamine #2

Ehitusmaterjalid praktikum 4-- killustiku katsetamine #3

Ehitusmaterjalid praktikum 4-- killustiku katsetamine #4

Ehitusmaterjalid praktikum 4-- killustiku katsetamine #5

Ehitusmaterjalid praktikum 4-- killustiku katsetamine #6

Ehitusmaterjalid praktikum 4-- killustiku katsetamine #7

Ehitusmaterjalid praktikum 4-- killustiku katsetamine #8

Ehitusmaterjalid praktikum 4-- killustiku katsetamine #9

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-02-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti

300 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Liiiiiiiiiis Õppematerjali autor

Ehitusmaterjalid - praktikum 4 - killustiku katsetamine. Vead on parandatud. Arvestatud, allkirjaga. Õppejõud Tanel Tuisk.

Ehitusmaterjalid praktikum 4 killustiku katsetamine tanel tuisk ehitusmaterjalid praktikum 4 ehitusmaterjalid killustiku katsetamine

Sarnased õppematerjalid

docx

Ehitusmaterjalid Killustiku uurimine

1. Töö eesmärk Killustiku puistetiheduse, terade tiheduse, veeimavuse, tühiklikkuse, terastikulise koostise, plaatjate ja nõeljate terade hulga ja tugevusmargi määramine. 2. Katsetatud ehitusmaterjalid Killustik on sõmer mehaaniline sete 2.1 Kasutatud töövahendid Erinevad silindrikujulised anumad puistetiheduse määramiseks, muljumiskindluse määramiseks Anum mahuga 10 liitrit puistetiheduse määramiseks Kaal täpsusega 0.1g Sõelad avadega 1.0, 2.0, 5.6, 8.0, 11.2, 16, 22.4 ja 31.5 mm terastikulise koostise määramiseks Nihik terade mõõtmiseks, kui silmaga pole võimalik täpselt määrata. Hüdrauliline press muljumiskindluse määramiseks 3

Ehitusmaterjalid

docx

Ehitusmaterjalid praktikum nr 4 - killustiku katsetamine

Killustiku katsetamine 1. Töö eesmärk Killustiku puistetiheduse määramine, terade tiheduse määramine, tühiklikkuse arvutamine, terastikulise koostise, plaatjate ja nõeljate terade hulga ning killustiku tugevusmargi määramine. 2. Katsetatud ehitusmaterjalid Katse sooritati killustikuga. 3. Killustiku lähtematerjalid ja saamine Killustikku saadakse purustamise teel paekivist. 4. Killustiku kasutusalad Killustikku kasutatakse teedeehituses, betoonis jämetäitematerjalina. 5. Töökäik 4.1 Puistetiheduse määramine Killustiku puistetiheduse määramiseks kasutati silindrikujulist anumat mahuga 10 liitrit. Kuivatatud killustik puistati anumasse kuhjaga, tasandati ja kaaluti. Killustiku puistetihedus arvutati valemiga (1). Katse sooritati kaks korda. 0pK=m/V (1) 0pK puistetihedus [kg/m3]

Ehitusmaterjalid

docx

Ehitusmaterjalid labor 4.

1. Töö eesmärk Katsetava killustiku puistetiheduse, näivtiheduse, veeimavuse, tühiklikkuse, terastikulise koostise, plaatjate ja nõeljate terade hulga määramine ning killustiku tugevusmargi määramine killustiku muljumiskindluse järgi. 2. Katsetatud ehitusmaterjalid Paekivi killustik fraktsiooniga 4-16 - Lähtematerjaliks on paekivi, pimss, perliit, keramsiit jne. Killustiku saadakse peamiselt kivi lõhkamise või purustamise teel, millest saadud produkt sõelutakse, et saada lahti tolmust ning vajaliku fraktsiooniga killustik. Killustiku fraktsiooniga 4-16 kasutatakse täitmistöödel, betoonisegudes, tee-ehitususes sidumata ja hüdrauliliselt seotud materjalide täiteaineks. (a) 3. Kasutatud töövahendid

Ehitusmaterjalid

docx

Ehitusmaterjalide praks 4

Killustiku katsetamine 1. Töö eesmärk Katsetava killustiku puistetiheduse, näivtiheduse, veeimavuse, tühiklikkuse, terastikulise koostise, plaatjate ja nõeljate terade hulga määramine ning killustiku tugevusmargi määramine killustiku muljumiskindluse järgi. 2. Katsetatud ehitusmaterjalid Paekivi killustik fraktsiooniga 4-16 - Lähtematerjaliks on paekivi, pimss, perliit, keramsiit jne. Killustiku saadakse peamiselt kivi lõhkamise või purustamise teel, millest saadud produkt sõelutakse, et saada lahti tolmust ning vajaliku fraktsiooniga killustik. Killustiku fraktsiooniga 4-16 kasutatakse täitmistöödel, betoonisegudes, tee-ehituses sidumata ja hüdrauliliselt seotud materjalide täiteaineks. (a) 3. Kasutatud töövahendid

Ehitusmaterjalid

docx

EHITUSMATERJALID PRAKTIKUM 4 TÄITEMATERJALID (LIIV JA KILLLUSTIK)

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr. 4 2021 Betooni täitematerjali katsetamine Rühm: Mattias Põldaru 1. 13. JANUARY 2022TÖÖ EESMÄRK Liiva puistetiheduse, näivtiheduse, tühiklikkuse ja terastikulise koostise määramine. Killustiku puistetiheduse, terade tiheduse, terastikulise koostise, tugevusmargi ja plaatjate ning nõeljate terade hulga määramine. 2. KATSETATUD MATERJALID Katses kasutati liiva ja killustiku. 3. KASUTATUD VAHENDID Kasutatud vahendite all nimetatakse ja iseloomustatakse kasutatud katseseadmeid, oluline on

Ehitusmaterjalid

pdf

Ehitusmaterjalide praks nr 4 - killustik

1.EESMÄRK Killustiku puistetiheduse, terade tiheduse, terastiku koostise, tugevusmargi ja plaatjate ning nõeljate terade hulga määramine. 2.KATSETATAVAD EHITUSMATERJALID Katsetavaks ehitusmaterjaliks oli killustik. 3.KASUTATAVAD TÖÖVAHENDID Töös kasutati järgnevaid vahendeid: Elektrooniline kaal KERN CB12K2, mõõtepiirkond 12 kg, täpsus 0,2 g; nihik, täpsus 0,1 mm; sõelad; anum mahuga 10 liitrit; hüdrauliline press. 4.KILLUSTIKU LÄHTEMATERJALID JA SAAMINE Killustik on sõmer mehaaniline sete. Killustiku lähtematerjalid on paekivi, graniit, pimss, perliit, keramsiit jne. Killustiku saadakse peamiselt kivi lõhkamise või purustamise teel,

Ehitusmaterjalid

docx

Betooni täitematerjali katsetamine - Laboratoorne töö 4

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö 2020/2021 nr.3 Betooni täitematerjali katsetamine. Rühm: EAEI31 Andres Tärn 192614 Tanel Tuisk 2. november 2020 1. TÖÖ EESMÄRK Käesoleva töö eesmärgiks on läbi viia mitmed katsed, mille tulemusena saada teada liiva ja killustiku puistetiheduse, õppida määrata nendel täitematerjalidel terade tihedust, arvutada tühiklikkuse, määrata liiva terastikuline koostis, killustikul määrata plaatjate ja nõeljate terade hulga ja tugevusmärgi GOST’i meetodi järgi. 2

Ehitus materjalid ja konstruktsioonid

docx

Ehitusmaterjalid labor 4

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr: 4 2016/2017 Killustiku katsetamine Rühm: EAEI31 Alina Olivson 143099 Eneli Liisma Tallinn 2016 Töö eesmärk  Killustiku puistetiheduse määramine  Killustiku terade tiheduse ja veeimavuse määramine  Tühiklikkuse arvutamine  Terastiku koostise määramine  Plaatjate ja nõeljate terade hulga määramine  Tugevusmargi määramine Kasutatud töövahendid  Kaal – täpsusega 0.1g – 1g, massi mõõtmiseks  Nihik – nooniuse täpsusega 0.05cm ja 0.1cm, terade sobivuse hindamiseks  Sõelakomplekt – avadega 1.0; 2.0; 4.0; 5.6; 8.0; 11.2; 16.0; 22.4; 31.5mm

Ehitusmaterjalid

Rohkem sarnaseid