puudub edasine ülalpidamis ja toetamis kohustus, v.a poolte teistsugusel kokkuleppel Kooselulepingu sõlmimiseks esitatakse notari juures: isikut tõendavad dokumendid sündi tõendav dokument varem abielus olnud inimese abielulahutuse tunnistus või -tõend, abielulahutuse kohtuotsus, abikaasa surmatunnistus (või -tõend) või abielu kehtetuks tunnistamise kohtuotsus varem kooselulepingu sõlminud isiku puhul kooselulepingu kehtetust või lõppemist tõendav dokument, muu takistuse kõrvaldamist kinnitav dokument välismaalane esitab oma elukohariigi pädeva asutuse antud tunnistuse, mis kinnitab tema võimet kooseluleping sõlmida (muudatus rakendusaktides) Lapsed või lapsendamine Registreerunud elukaaslased ei saa lepingut sõlmides elukaaslase lapse või laste hooldusõigusi. Küll aga registreeritud ellukaaslane saab teha kohtule lapsendamistaotluse. Varalised õigused
6mil. Need, kes jäid tööle, pidid leppima väiksema palgaga. Inimesed ei suutnud enam endistviisi osata sellepärast levis ületootmine kõikidesse majandusharudesse. Miljonid inmesed olid näljas, samas hävitati rongide kaupa vilja ja muid toiduaineid. kuidas kriisist väljuti USA presidendi Roosevelti kriisist väljumise kava New Deal tähendas ulatuslikke reforme kogu riigis. Riik sekkus majandusse, asi mida ta varem polnud teinud. Rooseveldi kava nägi ette kontrolli kehtetust pankade üle. Lahti jäid vaid elujõulised pangad. Riik hakkas reguleerima ka põllumajandust. Väiksemat tootmist premeeriti, sellega tõsteti põllumajanduses hindu. Loodi uusi töökohti, reguleeriti tööjaotust, sissetulekuid jms. Tänu nendele meetmetele leidsid miljonid ameerklased endale rakenduse. Riik hakkas hoolitsema ka abivajajate eest, töötutele ja pensionääridele maksti ka palka. Sarnaselt Ameerikale hakati ka Euroopas majandust riigi poolt reguleerima
2.Kas Justiitsministeerium saaks Maire Kuusikuga sõlmitud lepingust taganeda? Kuidas taganemine toimub? Jah, kuna lepingust taganemine ja lepingu ülesütlemine on Võlaõigusseadus § 101 kohaselt õiguskaitsevahendid, mida saab lepingu kahjustatud pool kasutada lepingut rikkunud poole suhtes. Lepingust taganemist kasutatakse selliste lepingute lõpetamisel, mis on suunatud ühekordsele sooritusele. Taganeda saab vaid kehtivast lepingust. Lepingust taganemine ei too kaasa lepingu kehtetust. 3.Kas Justiitsministeerium saaks Maire Kuusikult tagasi nõuda ettemaksuna tasutud 1000 eurot? Jah, saab nõuda raha tagasi, sest nemad ei saa tellitud tööd õigeks ajaks, lui lepingule on alla kirjutatud, siis on mõlemal poolel kohus lepingut täita. VÕS § 196 alusel lepingust taganemisel võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud kasu väljaandmist, kui tagastatakse kõik muu. 2. 5.A ostis B käest kasutatud sõiduauto Suzuki Baleno
endist viisi vaid konföderatsioonipõhist eristaatust. 8.mai ENSV Ülemnõukogu kuulutab kehtetuks nime ENSV ja taaskehtestab Eesti Vabariigi nimetuse. Samuti tehakse igasuguse nõukogude sümboolikaga. 12.mai Tallinnas kohtuvad balti riikide juhid ja kirjutavad alla deklaratsiooniga üksmeele ja koostöö kohta. Taastatakse Balti Nõukogu. 14.mai Gorbatsovi dekreet EV Ülemnõukogu otsuse riiklikust iseseisvusest kui kehtetust. 15.mai IL üritab ebaõnnestunult Toompea lossi vallutada. 12.juuni Vene NFSV Ülemnõukogu võtab vastu Venemaa suveräänsusdeklaratsiooni. 29.juuni-1.juuli XXI üldlaulupidu ja XIV üldtantsupidu, mis on üleni rahvapärane nii repertuaarilt kui väliselt ilmelt. Seda juhivad G.Ernesaks ja R.Toi. Juuli Majanduslikud repressioonikatsed, et takistada Eesti iseseisvust. Ei õnnestu. 1
rikkumisest. Ülesütlemine vabastab lepinguosalised edasiste lepinguliste kohustuste täitmisest ning ülesütlemisele eelnevalt üleantut tagastama enam ei pea. Lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima. Lepingust taganemist kasutatakse selliste lepingute lõpetamisel, mis on suunatud ühekordsele sooritusele, näiteks müügileping. Taganeda saab vaid kehtivast lepingust. Lepingust taganemine ei too kaasa lepingu kehtetust. Taganemise eelduseks on VÕS § 116 lg 1 järgi oluline lepingurikkumine. Taganemise aluseks on VÕS § 116 lg 2 p 5 järgi kohustuse täitmata jätmine VÕS § 114 järgi täitmiseks antud täiendava tähtaja jooksul. Lepingupool taganeb lepingust taganemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Lepingust taganemisega muutub lepingu täitmise võlasuhe VÕS § 189 lg 1 alusel lepingu tagasitäitmise võlasuhteks. VÕS § 189 lg 1 näeb ette õiguse nõuda lepingu
lepingu järgi saadu peavad pooled tagastama, või siis hüvitama selle rahas.) Kehtetu tehing: a: vaieldav on tehing, mille võib huvitatud isiku nõudel seaduses sätestatud alustel kehtetuks tunnistada. b: Kui kohus on tunnistanud vaieldava tehingu kehtetuks, loetakse see kehtetuks algusest peale. Kehtetuks tunnistatud tehingu järgi saadu peavad pooled tagastama, või siis hüvitama. - Tehingu ühe osa kehtetus ei too kaasa teiste osade kehtetust, kui võib eeldada, et tehing oleks tehtud ka kehtetu osata. 30. Tehingu vorm Pooled võivad tehingut teha mistahes vormis või kokku leppida, mis vormis tuleb tehingut teha. suuline vorm(liht või notariaalselt tõestatud) tehingut saab muuta samas vormis, milles tehing on tehtud. Suuliselt tehtud tehingut võib muuta ka kirjalikus vormis, lihtkirjalikus vormis tehtud tehingut võib muuta ka notariaalselt tõestatud vormis.
teostamiseks ja kohustuste täitmiseks. Kui nad rikuksid seda nõuet siis kohus võib hagimenetluses abielu kehtetuks tunnistada PKS § 9 lg 1 p 1- kui on rikutud nõuet abiellumisea või teovõime kohta. Antud juhul rikuksid nad nõuet abiellumisea kohta- sest Siiri on 17.aastane. Variant a: Kui Siiri ja Mart abiellumisel rikuvad abielu sõlmimise nõudeid, siis kuidas oleks neil võimalik vältida abielu kehtetust (st. kuidas nad saavad muuta abielu kehtivaks)? Vastavalt PKS § 11 p 1, kui on rikutud abiellumisea kohta esitatud nõuet, kuid abielu kehtetuks tunnistamise ajaks on kohus laiendanud alaealise teovõimet või kui Siiri kinnitab täisealiseks saades, et ta soovib abielu jätkata, siis abielu ei tunnistata kehtetuks. Variant b: Kas olukord muutuks kui Mart oleks piiratud teovõimega täisealine isik? PKS § 1 lg 4 – kui Mart saab tagajärgedest aru, siis olukord ei muutuks, kuid kui Mart ei
Materiaalsed eeldused: - kehtiv kohustus - kohustuse rikkumine - rikkumine on oluline - täiendava tähtaja andmine § 116 lg 4 Formaalsed eeldused: - taganemisavaldus - tehtud mõistliku aja jooksul Lõpetab võlasuhte tagasiulatuvalt (ex tunc) Lepingust taganemisega muutub lepingu täitmise võlasuhe VÕS § 189 lg 1 alusel lepingu tagasitäitmise võlasuhteks (vt 3-2-1-29-06, p 27; 3-2-1-57-11, p 31, 3-2-1-104-11). Lepingust taganemine ei too kaasa lepingu kehtetust. Taganemise eeldused: 1) Oluline rikkumine Eelkõige VÕS § 116, kuid ka erinormid (nt § 223) VÕS § 116 lg 2 p 1 I Lepingus ette nähtud II. Seadusest tulenevalt - jääb olulisel määral ilma sellest, mida lootis va kui ei näinud ette ega pidanud ette nägema (VÕS § 116 lg 2 p 1) - pool rikkus kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise poole huvi püsimise eelduseks kohustuse täitmise vastu (VÕS § 116 lg 2 p 2 )
b. Tühine tehing - Vorminõude rikkumise õiguslikud tagajärjed. Reeglina on tehing tühine kui seaduses ei tulene teisiti. Sõltub sellest, kas vorminõude eesmärk oli kindlasti mingi õigussuhte kaitsmine või pelgalt muude asjaoludega. Kinnisasja omandamisel kui puudub notariaalne tõestus, on tehing alati tühine. NT tööleping, vaatamata vorminõude rikkumisele, loetakse teda täidetuks. Ettenähtud vormi rikkumine ei too alati kaasa lepingu kehtetust. Kui sõlmite kirjaliku lepingu, peate näitama, et lepinguga seotud kokkulepped peavad Tühise tehingu puhul on tegemist sellega, et tehing on küll tehtud, s.t asjakohased tahteavaldused on väljendatud, kuid tehing on siiski sellise puudusega, mis tingib tehingu kehtetuse selle tegemisest alates. Tehing võib olla tühine mitme puuduse tõttu, kusjuures tegemist on nii kaalukate põhjustega, mille olemasolul seadus ei
on kogu maksmisele kuuluvat tasu arvestades ebaolulised. VÕS § 111 lg 3 õigustab sellisel juhul tasu maksmisest keelduma üksnes ulatuses, mis tõenäoliselt võiks kuluda puuduste kõrvaldamiseks ja sellega seotud kulutuste ja muu kahju hüvitamiseks. 05.11.20 3-2-1- TsÜS § 87 järgi ei too seadusega vastuolus olev tehing kaasa selle 08 79-08 kehtetust, kui keelu mõtteks ei ole keelu rikkumise korral tuua kaasa tehingu tühisus. Käibemaksuseaduses puudub otsene keeld teha käibemaksuseaduse sätteid rikkuvat tehingut. Seega juhul, kui tuvastatakse poolte kokkulepe tööde tegemise hinnas ilma käibemaksuta, ei ole see kokkulepe tühine. Käibemaksu tasumata jätmise eest vastutab KMS § 3 lg-st 1 tulenevalt teenuse osutaja, s.o
vastuväidete esitamisest. Seega ei looda sellega uut kohustust ja võlatunnistusega tunnistatakse alustehingust tulevat kohustust. Lepingu alus ning selle kehtivus võib mõjutada võlatunnistuse kehtivust. 3. Milliseid vastuväiteid võib võlatunnistusele esitada? Konstitutiivne võlatunnistus: a) Võlatunnistuse kehtivust ja nõude maksmapanekut vaidlustavad väited Võlatunnistuse kehtivusega seonduvad vastuväited – kõik tehingu kehtetust kaasatoovad vastuväited, võib olla tühine ja tühistatav (va arvatud tühistamine pettumuse ja eksimuse tõttu, ei saa esitada vastuväited; mis põhinevad võlatunnistuse aluseks olevale suhtele - abstraktsus) Nõude maksmapanekuga seonduvad vastuväited: nõude aegumine, tähtajalisus, tingimuslikkus jms b) Aegumise vastuväide ja tunnustatud nõude aegumise katkemine Võlatunnistusele laienevad üldised tehingute aegumist reguleerivad sätted – reeglina kolm
Vedajatel on õigus sõlmida omavahel kokkuleppeid, mille tingimused erinevad artiklite 37 ja 38 sätetest. VII peatükk KONVENTSIOONILE VASTURÄÄKIVATE KOKKULEPETE KEHTETUS Artikkel 41 1. Artikli 40 sätteid järgides on kehtetu igasugune kokkulepe, milles otse või kaudselt lubatakse kõrvale kalduda käesoleva konventsiooni sätetest. Niisuguse kokkuleppe kehtetus ei too endaga kaasa lepingu teiste tingimuste kehtetust. 2. Iseäranis tunnistatakse kehtetuks mis tahes artikkel, mille põhjal vedajal tekivad soodustused kindlustuslepingu järgi või mis tahes analoogiline artikkel, samuti mis tahes artikkel, mis kannab tõendamiskoormuse üle teisele poolele. VIII peatükk LÕPPSÄTTED Artikkel 42 1.Käesolev konventsioon on avatud allakirjutamiseks või temaga ühinemiseks Euroopa
Eelkõige puudutab see täitmisnõude esitamist võlaõigusliku lepingu alusel. Kehtiva kohustustehingu olemasolul on võimalik nõuda kohustatud poolelt täitmist ehk käsutustehingu tegemist, mida saab asendada kohtuotsus. 2) Puuded, mis ei too kaasa tehingu kehtetust * Tahteavalduse kättesaamise riisiko. Tühine tehing. Üldjuhul kannab tahteavalduse teisele poolele teatavaks tegemisega (kätteandmisega) seotud riske tahteavalduse tegija. Tegijal ka Abinõud, millega on võimalik tagada tühise tehingu kehtivus ja poolte tahte realiseerumine tühisuse aluste esinemisel: tõendamiskohustus
töötaja töölepingu erakorralisel ülesütlemisel seoses tööandja lepingu rikkumisega-kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Seadus näeb ette, et kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huvisid. Töölepingu ülesütlemise kehtivus: kui pooled ei jõua selles kokkuleppele, peab pool, kes soovib tühisuse tuvastamist pöörduma töövaidlusorganisse ja tõendama seal ülesütlemise kehtetust. Raseda või alla kolmeaastast last kasvatava töötajaga töölepingu üles ütlemisel peab tööandja tõestama, et ta ei öelnud töölepingut üles põhjusel, et töötaja oli rase või täitis perekondlike kohustusi. Individuaalseid töövaidlusi lahendavad organid on töövaidluskomisjon ja kohus. Töövaidluskomisjon ei lahenda vaidlusi rahaliste nõuete üle, mis ületavad 10 000 eurot. Hagi kohtule või avaldus
isik seda mõistma pidi. Mõistlik inimene hindab, mis tahteavalduse sisu on. § 76. Käsutusõiguse piiramine ja välistamine (1) Tehinguga ei saa välistada ega piirata isiku õigust temale kuuluvat eset käsutada. Omandiõigust ei saa tehinguga piirata. (2) Kui isiku õigus temale kuuluvat eset käsutada on tehinguga välistatud või piiratud ja isik käsutab eset, rikkudes seeläbi tehingust tulenevat kohustust, ei too see kaasa käsutustehingu kehtetust ja isiku vastu saab esitada üksnes kohustuse rikkumisest tuleneva nõude. TEHINGU VORM Tehingu vormivabadus - Tehingu võib teha mis tahes vormis, kui seaduses ei ole sätestatud tehingu kohustuslikku vormi. Kinnisasja tehing tuleb teostada notariaalselt. Kui pooled on teinud tehingu teatud vormis või on tehingu vormis kokku leppinud, siis eeldatakse, et kehtivad selle vormi kohta seaduses sätestatud nõuded. Vorminõue võib tulla seadusest. Kirjaliku lepingut suuliselt täiendada
tähendusega teo tõlgendamisel. V LOENG § 76. Käsutusõiguse piiramine ja välistamine (1) Tehinguga ei saa välistada ega piirata isiku õigust temale kuuluvat eset käsutada. Omandiõigust ei saa tehinguga piirata. (2) Kui isiku õigus temale kuuluvat eset käsutada on tehinguga välistatud või piiratud ja isik käsutab eset, rikkudes seeläbi tehingust tulenevat kohustust, ei too see kaasa käsutustehingu kehtetust ja isiku vastu saab esitada üksnes kohustuse rikkumisest tuleneva nõude. KAASUS:Viktor ostab Stocmanni kaubamajast toiduaineid. Ta asetab neet kassa letile, müüja registreerib ostud kassas ja teeb kauba kättesaadavaks teistpool kassat.Viktor tasub ostu eest kaardiga. Pärast maksmist selgub, et kauaba hulgas olnud kanamunad on katki läinud. Viktor nõuab kauba ümbervahetamist.Müüja sellest keeldub kuna kanamunad läksid katki teistpool
Mõistlik inimene hindab, mis tahteavalduse sisu on. 268. Seleta § 76. Käsutusõiguse piiramine ja välistamine (1) Tehinguga ei saa välistada ega piirata isiku õigust temale kuuluvat eset käsutada. Omandiõigust ei saa tehinguga piirata. 269. NB! Kui isiku õigus temale kuuluvat eset käsutada on tehinguga välistatud või piiratud ja isik käsutab eset, rikkudes seeläbi tehingust tulenevat kohustust, ei too see kaasa käsutustehingu kehtetust ja isiku vastu saab esitada üksnes kohustuse rikkumisest tuleneva nõude. 270. LAHENDA KAASUS:Viktor ostab Stocmanni kaubamajast toiduaineid. Ta asetab neet kassa letile, müüja registreerib ostud kassas ja teeb kauba kättesaadavaks teistpool kassat. Viktor tasub ostu eest kaardiga. Pärast maksmist selgub, et kauba hulgas olnud kanamunad on katki läinud. Viktor nõuab kauba ümbervahetamist. Müüja sellest keeldub kuna kanamunad läksid
Par. 75 Tahteavalduse tõlgendamine Nt garantiikiri Par. 76 Käsutusõiguse piiramine ja välistamine Ese- õigussuhte objekt. Käsutustehing- § 76. Käsutusõiguse piiramine ja välistamine (1) Tehinguga ei saa välistada ega piirata isiku õigust temale kuuluvat eset käsutada. (2) Kui isiku õigus temale kuuluvat eset käsutada on tehinguga välistatud või piiratud ja isik käsutab eset, rikkudes seeläbi tehingust tulenevat kohustust, ei too see kaasa käsutustehingu kehtetust ja isiku vastu saab esitada üksnes kohustuse rikkumisest tuleneva nõude. Tehingu vorm : Par.77 § 77. Tehingu vormivabadus (1) Tehingu võib teha mis tahes vormis, kui seaduses ei ole sätestatud tehingu kohustuslikku vormi. (2) Kui pooled on teinud tehingu teatud vormis või on tehingu vormis kokku leppinud, siis eeldatakse, et kehtivad selle vormi kohta seaduses sätestatud nõuded. (3) Seadusega ettenähtud vormis tehtud tehingut saab muuta üksnes samas vormis, milles
organi otsusega; avalik-õigusliku JI lõpetamine pädeva isiku, organi või asutuse otsusega; JI lõppemine eesmärgi saavutamisel; JI lõppemine tähtaja möödumisel 2) sundlõpetamine seaduse või kohtumääruse alusel (TsÜS §40 lg1 p1-6) – eesmärk või tegevus vastuolus seadusega või avaliku korra või heade kommetega, asutamisel seaduse rikkumine või asutamislepingu sõlmimise kehtetust kaasatoov alus, põhikiri seadusega vastuolus, JI ei vasta seadusest tulenevatele nõuetele; juhatuse volitused on lõppenud ja selle asendaba organi volitused on lõppenud rohkem kui 2a tagasi, muu seaduslik vastuolu JURIIDILISE ISIKU ÜHINEMINE, JAGUNEMINE JA ÜMBERKUJUNDAMINE. Ühine ja jagunemine seonduvad õigusjärglusega (lõpetamine ilma likvideerimiseta) , ümberkujundamine aga mitte. Ühinemine: a) uue asutamise teel; b) ühe liitumisel teisega
Par. 75 Tahteavalduse tõlgendamine Nt garantiikiri Par. 76 Käsutusõiguse piiramine ja välistamine Ese- õigussuhte objekt. Käsutustehing- § 76. Käsutusõiguse piiramine ja välistamine (1) Tehinguga ei saa välistada ega piirata isiku õigust temale kuuluvat eset käsutada. (2) Kui isiku õigus temale kuuluvat eset käsutada on tehinguga välistatud või piiratud ja isik käsutab eset, rikkudes seeläbi tehingust tulenevat kohustust, ei too see kaasa käsutustehingu kehtetust ja isiku vastu saab esitada üksnes kohustuse rikkumisest tuleneva nõude. Tehingu vorm : Par.77 § 77. Tehingu vormivabadus (1) Tehingu võib teha mis tahes vormis, kui seaduses ei ole sätestatud tehingu kohustuslikku vormi. (2) Kui pooled on teinud tehingu teatud vormis või on tehingu vormis kokku leppinud, siis eeldatakse, et kehtivad selle vormi kohta seaduses sätestatud nõuded. (3) Seadusega ettenähtud vormis tehtud tehingut saab muuta üksnes samas vormis, milles
isikutele üle anda. Vara on isikule kuuluvate rahaliselt hinnatavate õiguste ja kohustuste kogum. Asjaõiguse põhiküsimused: · kuidas tekib omand? · missugused õigused on isikutel asjade suhtes? · kuidas saab isik talle kuuluvaid õigusi kaitsta? Eraldamisprintsiip eristab õiguslikult erinevateks tehinguteks Abstraktsiooniprintsiip ühe tehingu kehtetus ei too automaatselt endaga kaasa teise kehtetust Valdus on isiku tegelik võim asja üle ega sõltu sellest, kas valdaja on asja omanik või mitte ka varas on valdaja. 37 Omand on isiku võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada. Siiski ei tohi omandit kasutada üldiste huvide vastaselt ega teiste isikute huve pahatahtlikult kahjustades. Kinnisasjade omaniku vahetudes tehakse kanne uue omaniku kohta kinnistusraamatusse.
müügileping) · Käsutustehing lepitakse kokku asja üleandmise korras (N:vallasasi antakse füüsiliselt üle) Need kaks asja on erandlikud, selleks et asi saaks üle antud, tuleb kõigepealt võtta kohustus ning siis asi üle anda. Sellist eraldamisprintsiipi täiustab abstraktsiooni printsiib kohustustehing ja käutustehing ei ole omavahel sõltuvad. Ühe tehingu kehtetus ei too automaatselt kaasa teise tehingu kehtetust. Käsutada saab igat asja ainult eraldi spetsiaalsuse printsiip. Eraõiglusjärgsuse korral tuleb anda üle ainult eraldi asjad (raamatukogu ei saa müüa terve koguna vaid tuleb müüa ainult ükshaaval). Tahteavaldust võib teha otseselt, aga see võib olla tehtud ka kaudselt (mingisuguse teo või tegevusega, millest on selgelt arusaada, et see kehtib tahteavaldusena). Vaikimine või tegevusetus ei ole tahteavaldus, kui eelnevalt ei ole teisiti kokku lepitud.
isikutele üle anda. 52 Vara on isikule kuuluvate rahaliselt hinnatavate õiguste ja kohustuste kogum. Asjaõiguse põhiküsimused: · kuidas tekib omand? · missugused õigused on isikutel asjade suhtes? · kuidas saab isik talle kuuluvaid õigusi kaitsta? Eraldamisprintsiip eristab õiguslikult erinevateks tehinguteks Abstraktsiooniprintsiip ühe tehingu kehtetus ei too automaatselt endaga kaasa teise kehtetust ASJAÕIGUS OMAND PIIRATUD ASJAÕIGUS Valdus on isiku tegelik võim asja üle ega sõltu sellest, kas valdaja on asja omanik või mitte ka varas on valdaja. Omand on isiku võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada. Siiski ei tohi omandit kasutada üldiste huvide vastaselt ega teiste isikute huve pahatahtlikult kahjustades.
territooriumiga P.Stone), s.o välismaiste füüsiliste isikute õiguslikku seisundit reguleerivatest normidest. Nendeks on üldnormide tasemel õigusvõime, teovõime, kodakondsuse ja surnuks tunnistamise määratlemist reguleerivad normid. Kindlasti reguleerivad füüsiliste isikute staatust ka perekonnaõigust ja pärimisõigust puudutavad erinormid legitiimsust, isaduse tuvastamist, lapsendamist, abielu, abielu kehtetust ja lahutust, vallasasjade pärimist reguleerivad normid. Võrreldes oma riigi elanikega võib välisriigi füüsiliste isikute suhtes kohaldatav rez`iim (regulatsioon) olla kas: (i) rahvuslik (vanas TsÜS-s § 131 lg 2; nüüdsest taoline staatuse eeldus REÕS-s kaotatud); (ii) enamsoodustusrez`iim (EV ja Sveitsi Konföderatsiooni vahelise investeeringute vastastikuse soodustamise ja kaitse lepingu Art. 44; Euroopa lepingu Art. 43 lg 1(ii));
Kõik, mis pole käsutustehingud on kohustustehingud. Varalised tehingud enamus tsiviiltehinguid on varalised Isiklikud tehingud- näiteks: abiellumine Eraldamispõhimõte tehingutel tule teha vahet. Eraldamispõhimõte tähendab, et eraldatakse käsutustehingud ja kohustustehingud. Abstraktsioonipõhimõte mille kohaselt käsutustehingu kehtivus ei sõltu kohustustehingu kehtivusest ehk teisipidi kohustustehingu kehtetus ei too endaga kaasa käsutustehingu kehtetust. Tahteavaldus- tehing ongi tahteavaldus, mis on suunatud õiguslike tagajärgede saavutamiseks. Tehing on kas üks tahteavaldus või mitme tahteavalduse kogum. Oluline on jälgida tahteavalduse ja tahte seost. Tahteavalduse ja tahte seose vahel on kaks põhireeglit: 1) tahe peab olema kujunenud vabalt tegelikke asjaolusid teades; 2) tahteavaldus peab vastama tahtele. Tahteavalduse liigid tahteavalduse võib teha mistahes viisil, kui seadusest ei tulene teisiti.
Esimesed kolm alust seonduvad tehingu tühisusega ning viimane tehingu tühistamise võimalusega. Tehingute kehtetuse liigid: 1) Tühised tehingud ehk kehtetud tegemisest alates; 2) tühistatavad tehingud ehk tühiseks muudetavad Puuded tehingus jagunevad: 1) Puuded, mis toovad või võivad kaasa tuua tehingu kehtetuse (seaduses fikseeritud tühisuse alused ja tühistamise alused); 2) Puuded, mis ei too kaasa tehingu kehtetust (nt eksimus, mille riski kannab eksimusse sattunud isik, vt TsÜS § 92 lg 5). Abinõud, millega on võimalik tagada poolte tahte osaline või täielik realiseerumine tühisuse aluste esinemisel: a) Ümberhindamine (TsÜS § 84 lg 2) (konversioon), nt vormile mittevastava pärimislepingu lugemine kinkelepinguks b) Tehingu kinnitamine (TsÜS § 84 lg 4), mis on käsitletav iseseisva tehinguna tühise tehingu poolte vahel
kahju, mis tekkis seetõttu, et teine lepingupool uskus, et leping on kehtiv. Kui lepingupool lepingu sõlmimisel teadis või pidi teadma asjaolu, mis ei ole vorminõude rikkumine, kuid toob kaasa lepingu tühisuse, või kui lepingupool selle asjaolu ise põhjustas, peab ta hüvitama teisele lepingupoolele eelnimetatud kahju. Kahju hüvitamist ei saa nõuda, kui ka teine lepingupool teadis või pidi teadma lepingu tühisust kaasatoovast asjaolust, samuti juhul, kui lepingu kehtetust kaasatoovaks asjaoluks on lepingupoole piiratud teovõime või lepingu vastuolu heade kommetega. Kui isik ei teadnud õiguslikku tähendust omavat asjaolu raske hooletuse tõttu, siis loetakse, et ta pidi seda asjaolu teadma. 24 Lepingueelsed läbirääkimised. Lepingueelsed+läbirääkimised+ lepingueelsetel+läbirääkimistel+ Poolte+esindajate+kohustused+
õiguskäibest välistamist kokkulepete kaudu. Lg 1. Tehinguga ei saa välistada ega piirata isiku õigust temale kuuluvat eset käsutada. On absoluutselt keelav norm, st. isegi eraõiguses ei saa teistmoodi lepingu osapooled kokku leppida. Lg 2. Kui isiku õigus temale kuuluvat eset käsutada on tehinguga välistatud või piiratud ja isik käsutab eset, rikkudes seeläbi tehingust tulenevat kohustust, ei too see kaasa käsutustehingu kehtetust ja isiku vastu saab esitada üksnes kohustuse rikkumisest tuleneva nõude. Räägib pmst abstraktsiooni printsiibist. KAASUS: OÜ X müüs kinnistu AS-le Y. AS Y tasus raha ja ta kanti kinnistusraamatusse omanikuna. Ainuosanik Z keeldub kinnistu valdust üle andmast, kuna müügileping on kehtetu. Nimelt oli ainuosanik keelanud OÜ juhatusel kinnistut müüa. Kas müügileping kehtib ja kes on kinnistu omanik? Subjektid: OÜ X, AS Y, ainuosanik Z Objektid: kinnistu ja raha
Kui seaduse/määrusega pole sätestatud teisiti, siis hakkab haldusakt kehtima avalikult teatavaks tegemisest alates 10 päeva pärast, eelkõige üldkorraldusakt. Haldusakt kehtib sõltumata akti õigusvastasusest kuni kehtetukstunnistamiseni, kehtivusaja lõppemise või haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerimise või kohustuse täitmiseni kui seadus ei sätesta teisiti. Kuigi õigusvastasus ei too automaatselt kaasa haldusakti kehtetust, siis teatud õigusvastasus toob kaasa haldusakti tühisuse. Tegemist lihtsalt sellise olukorraga, et haldusakt muutub olematuks. Õigustühisuse alused on: 1. Haldusaktist ei selgu haldusakti andnud haldusorgan 2. Haldusaktist ei selgu selle adressaat 3. Haldusakt pole antud pädeva organi poolt, tuleb mõista nii sisulist kui vormilist pädevust 4. Haldusakt kohustab toime panna õigusrikkumist 5. Haldusaktist ei selgu õigused ja kohustused või kohustused on vastukäivad või seda pole
teovõime, tahtepuuduste, tehingu vormi, lepingu koostisosade (pakkumus ja nõustumus) ja tõlgendamise ning esinduse kohta. Eesti õiguses sisalduvad vastavad sätted valdavalt tsiviilõiguse üldosas kuid ka võlaõiguses. Asjaõiguskokkuleppes ei sa välistada või piirata isiku õigust temale kuuluvat asja käsutada. Kui nii on siiski kokku lepitud, ei too kokkuleppe rikkumine kaasa käsutustehingu kehtetust. Kuna käsutusõigust ei saa kokkuleppeliselt välistada ega piirata, ei saa seda välistavat kokkulepet kanda ka kinnistusraamatusse, sest sellel kokkuleppel puudub asjaõiguslik mõju. Lepingute kohta käivad sätted ei ole rakendatavad neil juhtudel, mil see selgesõnaliselt või asjaõigusliku sätte erilise iseloomu tõttu on välistatud. Näiteks loetakse kinnisomandi ülekandmise tingimuslik asjaõiguskokkulepe tühiseks.
Paragrahv 103 on aga täielikult võrreldes 1997.a kehtinud redaktsiooniga ümber sõnastatud - § 103 reguleerib nüüd pärimislepingust taganemist, vana seadus aga Hetkel kehtiva PärS-i alusel (jõustunud 1.01.2009.a.): pärimislepingu kehtetust. Nüüd aga lähemalt vanas PärS-s sätestatust: Pärimislepingu tühistamine Kuivõrd pärimislepingu näol on tegemist siduva kokkuleppega Pärimislepingu ühepoolne muutmine või lõpetamine (§ 102) pärimislepingut võis muuta või lepingupoolte vahel, siis ei saa pärandaja pärimislepingus tehtud korraldusi ühepoolselt muuta ega
kas nende eeldusena esineb tingiv väide või materiaalne implikatsioon, Seega võib öelda, et tingiv-kategoorilistes süllogismides tingiva väite asendamine materiaalse implikatsiooniga ei muuda kehtivaid arutlusi kehtetuks ning kehtetuid arutlusi kehtivateks. Tingivate väidete kasutamine põhjustab raskesti hoomatavaid keeruakusi, materiaalsete implikatsioonide ja lausearvutuse kasutamisega on võimalik süllogismide kehtivust ja kehtetust näidata mitmel ja suhteliselt lihtsal viisil: tõesustabelid, tõesuspuud jt. Kuna süllogismide kehtivuse hindamisel pole vahet, kas kasutati tingivat väidet või materiaalset implikatsiooni, siis eelistatakse tänapäeval materiaalseid implikatsioone tingivatele väidetele. Siiski ei tohiks materiaalseid implikatsioone ja tingivaid väiteid samastada sel määral, et kaduma lähevad need erinevused, mis ilmnevad väidete tõlgendamisel. Ent tõlgendamise
kas nende eeldusena esineb tingiv väide või materiaalne implikatsioon, Seega võib öelda, et tingiv-kategoorilistes süllogismides tingiva väite asendamine materiaalse implikatsiooniga ei muuda kehtivaid arutlusi kehtetuks ning kehtetuid arutlusi kehtivateks. Tingivate väidete kasutamine põhjustab raskesti hoomatavaid keeruakusi, materiaalsete implikatsioonide ja lausearvutuse kasutamisega on võimalik süllogismide kehtivust ja kehtetust näidata mitmel ja suhteliselt lihtsal viisil: tõesustabelid, tõesuspuud jt. Kuna süllogismide kehtivuse hindamisel pole vahet, kas kasutati tingivat väidet või materiaalset implikatsiooni, siis eelistatakse tänapäeval materiaalseid implikatsioone tingivatele väidetele. Siiski ei tohiks materiaalseid implikatsioone ja tingivaid väiteid samastada sel määral, et kaduma lähevad need erinevused, mis ilmnevad väidete tõlgendamisel. Ent tõlgendamise
annaabi.ee 
