Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Ortopeedilised abivahendid (0)

1 Hindamata
Punktid

Koostas: Birgit Kallas
50e 
Jalavaevusi saab 
leevendada
60% juhtudest jalavalu raskendab käimist
Vaevusi vähendavad erijalatsid või spetsiaalne ortopeediline 
abivahend
Olenevalt probleemist jalal saab seda ennetada, kui kasutada 
õigeid jalanõusid ja selleks ettenähtud ortopeedilisi 
abivahendeid
Lampjalgsus ehk 
lamppöidsus
Kõige  sagedasem  jalakujumuutus, mille areng algab lapseeas, esineb lapseeas 
20% täiskasvanutest
Pöia piki – ja ristivõlv moodustavad  jalale  vastupidava elastse toese
Võlvi säilitavate sidemete ja lihaste nõrgenemisel kui ka ülekoormamisel ( nt 
ülekal, kaasasündinud sidekoe nõrkus ) võlvid lamenevad ( langevad alla )
 pärast kestvad kõndimist, seismist põhjustab lampjalg valusid
Lamenenud pöiavõlvi hoidmiseks norm kõrgusel kasutatakse tallatugesid 
jalatsis pidevalt
Tallatugi vabastab valudest ja väldib jala edasist deformeerimist
    Piki ja ristivõlvi toetus
¾ mõõduga mahuvad  erinevatesse jalanõidesse
materjal plastmass, nahk
ristivõlvi toetus
õhuke ja  painduv sobib kontsakingadesse
materjal nahk
kergelt vormitud sisetallad sobivad tundlikele
  jalgadele . Vahtkumm/ lateks  kooslus võimaldab jalal 
hingata  ja õhul  liikuda , sisetallad imavad niiskuse,
jalg püsib kuivana
lastele mõeldud sesetald.
Mahuvad erinevatesse jalanõudesse
materjal: looduslik kork , siidikate
sobivad ka spordijalanõudesse
Kannatugi pikivõlvitoega aitab
     summutada käimisel tekkivatpõrutust
     leevendab jalakanna valusid
     kiirendab taastumist
     kannatoed sobivad kõikidesse
     jalanõudesse
Haamervarbad
Kõrge  kontsaga  jalatsite  kandmisel  langeb keharaskus  jala 
esiosale, kus seda peab kandma pöia ristivõlv
Nõrgenenud sidemete ja lihaste võib aja jooksuul ristivõlv 
lameneda
Tekib harkpõid, millele kaasnevad haamervarbad, varbad  
tõmbuvad ülesse
Tallal ja varvastel tekivad valulikud konnasilmad 
( nahapaksendid )
Varvaste  asendid korrigeeritakse eripolstri või tugeva lahase 
abil
Hallux valgus lahas 
liigendiga
Elastsest materjalist, sisaldab plastist
     liigendiga ortoosi jala sisemisel küljel
Korrigeerib suurvarba asendit, nii 
     kõndides, püstiseistes kui ka 
     puhkeasendis
Sobib kasutamiseks jalanõides
Toetab jalga igal  sammul
Kasutamiseks profülaktilisel eesmärgil
     kui ka peale operatsiooni
Esimese ja teise  varba  
eraldaja
Vähendab survet  ja hõõrdumist esimese
     ja teise varba vahel, korrigeerib asendit
lihtne paigaldada, aseta varvaste vahele päevasel ajal
Erinevad suurused
   
Haamervarba tugi
Haamervarba tugi gehwol on nahasõbralikust  polümeer – 
geelist elastne ja hästi paigalpüsiv polster  varvaste hõõrumise 
ja konnasilmade tekke vastu varba otsas
Kinnitub teise varba külge
Asetada haamervarvaste alla, kinnitus ümber teise varba
Kasutamiseks päevasel ajal
Leevendab survet, hõõrdumist
     hoiab ära villide tekke
Erinevad suurused
Vähendab valulikku survet ja 
      hõõrdumist villi , sarvnaha või
      soolatüüka piirkonnas 
Kuivale, õhukesele ja hellale nahale. Sobib diabeetikule, 
psoriaasi all kannatavatele 
Pehmendab paksu, kõva ja karedat nahka
Sisaldab lanoliini, pantenooli, tsinkoksiidi,bisabololi, 
eukalüpti, lavendlit, rosmariini, mentooli , kamprit, citronellat, 
lavandiini, tüümiani
                 
Õhukesed ja  mugavad tugipõlvikud. Ideaalne tugi 
veenilaiendite või seisva töö korral. Vereringet toetava 
survega . Surve väheneb suunaga üless. Mugavad kandmiseks 
kogu päeva ning reisimisel.

Document Outline

  • Ortopeedilised abivahendid
  • Jalavaevusi saab leevendada
  • Lampjalgsus ehk lamppöidsus
  •     Piki ja ristivõlvi toetus ¾ mõõduga mahuvad  erinevatesse jalanõidesse materjal plastmass, nahk           ristivõlvi toetus õhuke ja painduv sobib kontsakingadesse materjal nahk   
  • kergelt vormitud sisetallad sobivad tundlikele  jalgadele. Vahtkumm/lateks kooslus võimaldab jalal  hingata ja õhul liikuda, sisetallad imavad niiskuse, jalg püsib kuivana     lastele mõeldud sesetald. Mahuvad erinevatesse jalanõudesse materjal: looduslik kork , siidikate sobivad ka spordijalanõudesse 
  • Slide 6
  • Haamervarbad 
  • Hallux valgus lahas liigendiga
  • Esimese ja teise varba eraldaja
  • Haamervarba tugi
  • Slide 11
  • Slide 12
  • Slide 13
Vasakule Paremale
Ortopeedilised abivahendid #1 Ortopeedilised abivahendid #2 Ortopeedilised abivahendid #3 Ortopeedilised abivahendid #4 Ortopeedilised abivahendid #5 Ortopeedilised abivahendid #6 Ortopeedilised abivahendid #7 Ortopeedilised abivahendid #8 Ortopeedilised abivahendid #9 Ortopeedilised abivahendid #10 Ortopeedilised abivahendid #11 Ortopeedilised abivahendid #12 Ortopeedilised abivahendid #13
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-01-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 9 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor biq88 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Koed-elundid-elundkonnad
10
docx

Koed, elundid, elundkonnad

Koed, elundid, elundkonnad 1. Koe mõiste Koeks nimetatakse ühesuguse päritolu, ehituse ja talitlusega rakkude ning nende poolt produtseeritud rakuvaheaine kogumit. 2. Nimetage kudede põhirühmad, nende lühiiseloomustus Koed jaotatakse nelja põhirühma: Epiteelkude ­ Katab keha või elundi välispinda, vooderdab kehaõõsi seestpoolt või moodustab näärmeid. Oluline osa haavade paranemisel Sidekoed e. tugi- ja toitekude ­ Sidekoele on iseloomulik suhteliselt suur amorfsest põhiainest ja kiududest koosneva rakuvaheaine sisaldus. Seob, toetab ja toidab Lihaskoed ­ Ühisteks ehituslikeks elementideks on kontraktiilsed müofibrillid Närvikude ­ Koosneb närvirakkudest ehk neuronitest ja neurogliiarakkudest 3. Nimetage kudede liigid, nende esinemine inimorganismis Epiteelkoe liigid: Katteepiteel ­ Nt: Sooleepiteel, hingamiselundite epiteel Näärmeepiteel ­ Nt: Endokriinsed näärmed Sensoorne epiteel e. tundeepiteel ­

Anatoomia
Anatoomia I KT- ilma lihaste osata-
11
docx

Anatoomia I KT ( ilma lihaste osata )

1. Koe mõiste Koeks nimetatakse ühesuguse päritolu, ehituse ja talitlusega rakkude ning nende poolt produtseeritud rakuvaheaine kogumit. 2. Nimeta kudede põhirühmad, nende lühiiseloomustus. Epiteelkude Lihaskudede katab keha või elundi välispinda, ühisteks ehituslikeks elementideks on vooderdab kehaõõsi seestpoolt või kontraktiilsed müofibrillid (st neil moodustab näärmeid. Epiteelkude on kokkutõmbevõime). koosneb peaaegu ainult rakkudest, Eristatakse kolme liiki lihaskudet: rakkudevahelist ainet on minimaalselt. Epiteelrakkude kiht on silelihas-, ühendatud selle all oleva sidekoega vöötlihas- ja basaalmembraani abil. Epiteelkoele on iseloomulik kiire südamelihaskude. regeenratsioonivõime, mistõttu ta etendab olulist osa haavade paranemisel. Sidekoele Närvikude on iseloomulik suhteliselt suur koosneb

Bioloogia
I KT
6
docx

I KT

KT I ÜLDMÕISTED 1. Kude ­ Ühesuguse päritolu ja talitslusega rakkude ning nende poolt produtseeritud rakuvaheaine kogum 2. Kudede põhirühmad: 1. epiteel ehk kattekoed ­ katavad keha välis- ja sisepindu. Kiire regeneratsiooni võime. Rakkudevahelist ainet min., põhiliselt vaid rakud. 2. tugi-toitekude ehk sidekude ­ tal on palju rakkudevahelist ainet ning ta seob teisi kudesi. 3. lihaskoed ­ neile omane kontraktsiooni- ehk kokkutõmbevõime. Elastsus. 4. närvikude ­ võimeline erutuma ja erutust edasi andma. Moodustab närvisüsteemi. 3. Kudede liigid: Epiteelkude Katteepiteel ­ katavad keha välispinda, moodustavad naha ja siseelundite pindmise kihi Näärmeepiteel ­ sekreedi valmistamine Sensoorne epiteel ­ ärrituste vastuvõtm

Anatoomia
Jalanõud
7
odt

Jalanõud

JALANÕUD JALTSITE MATERJALID ·Nahk ·Nahaasendajad ehk kunstnahk ·Tekstiil ·Jalatsikumm, mis valmistatakse naturaalsest või sünteetilisest kautsukist (kumm) KAUTSUKIST (KUMMIST) JALANÕUD KAUTSUK ·Kautsuk on pärit LõunaAmeerikast, kust eurooplased selle 15. sajandil kaasa tõid ·17. sajandil leiti, et selle veniva materjaliga saab vooderdada vihmamantleid ning valmistada vettpidavaid jalanõusid Algul ei osatud seda piimjat puutüvest välja imbuvat materjali kuidagi kasutada ·Kautsukipuude kasvatamine oli kulukas ning kautsuki kogumiseks kulus palju aega ·See tekitas vajaduse toota kautsukit ka sünteetiliselt, mille tootmine laboratooriumites sai alguse aga alles 1940. aastatel ·Enne seda oli raskusi isegi autokummide tootmisega Pildil PVCst tööjalanõud

Müügiõpetus ja kaubandusõigus
Anatoomia küsimused 1-69
24
docx

Anatoomia küsimused 1-69

ANATOOMIA 1-69 1. Koe mõiste: Kude on ühesuguse päritolu, ehituse ja talitlusega rakkude ning nende poolt produtseeritud rakuvaheaine kogum. 2. Kudede põhirühmad: a) Epiteelkude - katab keha või elundi välispinda, vooderdab kehaõõsi seestpoolt või moodustab näärmeid. Koosneb peaaegu ainult rakkudest. Rakuvaheainet on minimaalselt. Iseloomulik on kiire regeneratsioonivõime. b) Sidekude - Sellele on iseloomulik suhteliselt suur amorfsest põhiainest ja kiududest koosneva rakuvaheaine sisaldus. Sidekoed jaotatakse: toitefunktsiooniga sidekoed (veri, lümf, rasvkude, kohev sidekude, retikulaarne sidekude), tugifunktsiooniga sidekoed (tihe sidekude, kõhrkude, luukude). c) Lihaskude - lihaskudede ühiseks ehituslikeks elementideks on kontraktiilsed müofibrillid. Lihaskudet on kolme liiki: silelihas-, vöötlihas- ja südamelihaskude. d) Närvikude - koosneb nä

Bioloogia
Jooksmine
9
docx

Jooksmine

- intensiivsust ja mahtu korraga suurendada ei tohi. Kui jooksutempo on liialt suur, langeb lisaks väsimusele ka hea enesetunne ja meeleolu. Kui olete peale treeningut väga väsinud ja tüdinud, olete suure tõenäosusega liiga kiiresti jooksnud. Parimat abi õige jooksutempo hoidmiseks saate sporditestrit kasutades. Treeningmahtu tuleb suurendada väga aeglaselt, sest ka liigesed, kõõlused, sidemed ja lihased peavad koormustega vajalikul määral kohanema. Sagedasemad ortopeedilised vaevused jooksmisel Jooksmisel võib sageli esineda lihaskrampe, jalavõlvi lamenemist, valu sääre piirkonnas, Ahhilleuse kõõluse põletikku, valu selja alaosas, hõõrdumisville. Vigastuste ja ülekoormusvaevuste põhjused on enamasti - liialt järsult suurenenud treeningmaht - liialt suur treeningmaht (ületreening)

Sport



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun