aastal Alfred Neuland tõstmises, Antwerpeni suveolümpiamängud olid VII kaasaegsed olümpiamängud. Viimase kulla tõi Gerd Kanter 2008. aastal Pekingi suveolümpiamängudelt. Ala oli kergejõustik, võistlusala kettaheide. Kehalise treeningu alused 1. Optimaalse aeroobse treeningu pulsisageduse määramine Tervisesportlase optimaalne pulsisagedus vastupidavuse suurendamiseks on vahemikus 60 85 % maksimaalsest pulsisagedusest. Karvoneni valem Puhkepulss + (220 vanus puhkepulss) x K K algajad - 0,6 K keskmine treenitus 0,65 K edasijõudnud - 0,7 http://sport.delfi.ee/news/spordimeditsiin/treening/arvuta-oma-optimaalne- treeningpulss.d?id=65401018 http://web.ametikool.ee/~heli.kakko/liikumine/? %C3%95ppematerjal:Treening_ja_tervis:Pulsisagedus_ja_koormus 2. Jõuvastupidavuse harjutused sooritatakse lisaraskusega 2050%, korduste arv seerias on 1020, harjutuste arv 810, seeriate arv 3, puhkepausid 2045 sek, korduste
(jalgratas, suusad, uisud jm) mõjutavad erinevalt südame vereringet, lihassüsteemi, koormuse intensiivsust. spetsiaalsete valemitega arvutatud pulsinäit ei ole rangelt määratletud, soovitav on kasutada pulsivahemikku ± 5 lööki. Viimasel ajal on laialt kasutusel aga nn. Karvoneni valem, mis võitnud tervisespordis suure populaarsuse. Valem annab meile optimaalse pulsisageduse õigesti harjutamiseks. Puhkepulss + (220 vanus puhkepulss) x K K algajad - 0,6 K keskmine treenitus 0,65 K edasijõudnud - 0,7 Pulssi mõõdetakse kas randmel või kaelal, surudes veresoonele 2 3 sõrmega. Kui varahommikuse pulsisageduse võib mõõta 15 sek jooksul, korrutades seejärel saadud arvu 4 ga, siis koormusel tuleb mõõta 10 sek jooksul, korrutades siis 6 ga. Oluline on käsitsi mõõtmisel veel see, et pulssi tuleks koormusjärgselt määrata kiiresti, sest südame löögisagedus langeb juba esimese kümne
organismi hapniku tarbimise võime, mis omakorda suurendab südame ja veresoonkonna ning kopsude tööjõudlust, olles aluseks aeroobse töövõime suurenemisele. • südamelihas tugevneb ning selle vereringe paraneb; • südame löögi- ja minutimaht suurenevad; • väikeste veresoonte (kapillaaride) hulk suureneb; • intensiivistub lihaste varustamine hapniku ja toitainetega; • alaneb südame löögisagedus ning puhkepulss (sama intensiivsusega lihastöö nõuab väiksemaid pingutusi); • südame töö muutub efektiivsemaks ning vererõhunäitajad normaliseeruvad; • hapniku tarbimise võime paranemisega täiustuvad oksüdatsiooniprotsessid; • hemoglobiini tase veres tõuseb – paraneb hapniku transportimine, koed on paremini hapnikuga varustatud; • väheneb sklerootiliste muutuste risk (muutub vere lipoproteiidide koostis, kahaneb kolesterooli tase). MÕJU TUGI- JA LIIKUMISAPARAADILE
Spordisõltuvus: ● kompulsiivne häire - füüsilise koormuse sundimine vaatamata negatiivsetele tagajärgedele ● Anorexia athletica - tehakse trenni vaatamata vigastusele, haigusele või valule ● Exercise bulimia - “binge”-eating ning sellele järgneb süütundest tingitud intensiivne treening ● sümptomid: vajadus eufooria järele, trenn segab igapäevaelu, eluohtlikult madal kaal, magamatus, peavalu, korduvad vigastused, ületreenimine, kõrge puhkepulss ● ravi: biheivioristlik teraapia Söömissõltuvus/söömishäired: ● käitumuslik sõltuvus - aktiveerib tasusüsteemi ● soodustab maitsvate, energiarikaste ja odavate toitude laialdane kättesaadavus ● õgimishood ehk “binge”-eating ● riskitegurid: viis kuidas kaalust rääkida, kuidas ema enda kehast räägib ● sümptomid: suure hulga toidu tarbimine lühikese aja vältel ● ravi: teraapia
· Mõne vähitüübi risk · Depressioon Kuidas mõjutab kehaline aktiivsus organismi? Mõju südamele ja veresoonkonnale Suur toime on südamele ja veresoonkonnale. Kehalise aktiivsusega paraneb südamelihase varustatus hapnikuga, seeläbi ka südamelihase funktsioon. Südamelihas teeb vähem tööd, saavutades varasemaga võrreldes sama efekti - südamelihase töö muutub efektiivsemaks. Kogu organismi vereringe paraneb ning ka hapnikuvarustus. Puhkepulss ja mõõdukalt tõusnud vererõhk langevad, väheneb südame rütmihäirete tekke võimalus ning risk haigestuda südame ja veresoonte kroonilistesse haigustesse. Tekib suurem vastupidavus kehalisele koormusele, koormustajumus väheneb. Südame ning veresoonkonna mõjutamiseks peaks treening haarama suuri lihasegruppe, südame löögisagedus peaks olema 130-150 lööki minutis, treenimissagedus ~3 x nädalas 20-30 minutit. Mõju kopsudele
kehakaal, rasvumine Mõne vähitüübi risk Depressioon Kuidas mõjutab kehaline aktiivsus organismi? Mõju südamele ja veresoonkonnal e Suur toime on südamele ja veresoonkonnal e. Kehalise aktiivsusega paraneb südamelihase varustatus hapnikuga, seeläbi ka südamelihase funktsioon. Südamelihas teeb vähem tööd, saavutades varasemaga võrreldes sama efekti - südamelihase töö muutub efektiivsemaks . Kogu organismi vereringe paraneb ning ka hapnikuvarustu s. Puhkepulss ja mõõdukalt tõusnud vererõhk langevad, väheneb südame rütmihäirete tekke võimalus ning risk haigestuda südame ja veresoonte kroonilistesse haigustesse. Tekib suurem vastupidavus kehalisele koormusele, koormustajumus väheneb. Südame ning veresoonkonna mõjutamiseks peaks treening haarama suuri lihasegruppe, südame löögisagedus peaks olema 130-150 lööki minutis, treenimissaged us ~3 x nädalas 20-30 minutit.
kodus. Jooksutreeninguga alustage aeglaselt, nii kohaneb organism koormusega. Alustades võiks treeningu kestvus olla 15...30 min, hiljem võite juba jooksumaad pikendada. Alustada võib ka nii - 2 - 3 min kõndides, siis kiirkõnd, edasi sörkjooks, organism vajab ju eelsoojenduseks 10 -15 minutit. Eriti oluline on korralik soojendusfaas külma ilmaga joostes. Optimaalse treeningpulsi saate arvutada järgmise valemi alusel Puhkepulss + (220 - 3/4vanus - puhkepulss) x K K - algajad - 0,6 K - keskmine treenitus - 0,65 K - edasijõudnud - 0,7 Jooksmisel peab kindlasti tugevasti välja hingama. Joostes ilma pulsitestrita peaks saama kaaslasega vabalt rääkida
ja kodus. Jooksutreeninguga alustage aeglaselt, nii kohaneb organism koormusega. Alustades võiks treeningu kestvus olla 15...30 min, hiljem võite juba jooksumaad pikendada. Alustada võib ka nii - 2 - 3 min kõndides, siis kiirkõnd, edasi sörkjooks, organism vajab ju eelsoojenduseks 10 -15 minutit. Eriti oluline on korralik soojendusfaas külma ilmaga joostes. Optimaalse treeningpulsi saate arvutada järgmise valemi alusel: Puhkepulss + (220 - 3/4vanus - puhkepulss) x K K - algajad - 0,6 K - keskmine treenitus - 0,65 K - edasijõudnud - 0,7 5 Jooksmisel peab kindlasti tugevasti välja hingama. Joostes ilma pulsitestrita peaks saama kaaslasega vabalt rääkida. Kehtib selline lihtne reegel - kui suudate 4 - 5 sõna ilma hingeldamata lausuda, jooksete õiges reziimis. Alustage aeglaselt:
Ületreeningu mehhanism. Palju teooriaid ületreeningu kohta-kuid ühtset seisukohta ei ole. Peamiseks loetakse sügavaid häireid ketis-hüpotalamus-hüpofüüs-neerupealised. Ületreening tekib siis, kui rikutakse organismi koormustaluvuse seaduspärasusi. Psühholoogilised muutused ületreeningu korral. Depressiivne seisund, üldine apaatia, ebameeldiv südame pekslemise tunne, kontsentratsioonivõime langus, reaktsioon valgusele ja häälele on muutunud. Sümpaatiline NS ja ületreening. Puhkepulss suureneb, kiire väsimus, söögiisu langus, südame pekslemine, sportliku tulemuse langus, unehäired, närvilisus, suurenenud erutuvus, kontsentratsioonihäired, kiire higistamine, treeninghuvi langus. Ületreeningule viitavad biokeemilised näitajad. Uurea tõus veres, kreatiinkinaasi tõus, noradrenaliini tõus, testosterooni langus, kortisooli tõus, vere rauasisalduse langus, vereplasma glutamiini langus. Kreatiinkinaasi tõusu põhjused.
kopsutüvega südame paremast vatsakeset, läbib kopsud, lõpeb nelja kopsuveeniga vasakus kojas. Hapniku vaese vere transp kopsuarterite kaudu. Kopsukapillaarides rikastatakse veri O2, arteriaalne veri voolab mööda kopsuveene vasakusse kotta. VVR on veresoonte süsteem, mida mööda veri liigub paremast vatsakest kopsudesse ja sealt vasakusse kotta. Ainete vahetus vere ja kudede vahel toimub difusiooni teel. Pulss on veresoonte rütmiline laienemine, kui süda surub verd veresoontesse. Puhkepulss on minimaalne südamelöökide arv, mis rahuldab organismi verevajaduse.Kehamassiindeks näitab kehakaalu ja pikkuse suhet.Hapnikutarbimisevõime näitab hapnikku hulka, mida organism on võimeline omastama.Vererõhk on rõhk, mis tekib veresoontes südame töö tulemusena. 14
annaabi.ee 
