Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

Kehaline aktiivsus - sarnased materjalid

ujumine, kehakaal, jooksmine, lekaal, damel, stress, esti, treening, imlemine, liigeste, paraneb, eespool, veresoonkonna, ltida, imalus, vereringe, mainitud, irete, depressioon, damelihase, ilitada, dant, rulluisutamine, kopsud, rasvumine, vabaneda, iesti, luukoe, vanemaealiste, ired, ikus, hingata, imalik, verevarustustastaringselt, kolmandaks, joosta
thumbnail
10
doc

Kehaline aktiivsus

Seda on põhjustanud tehnika areng ja uute mugavuste tekkimine. Näiteks kõndimise asemel sõidetakse autoga ja vaba aega sisustatakse teleka vaatamisega. Kehaline passiivsus on neljas suremuse riskifaktor maailmas. Paljud terviseprobleemid on tingitud vähesest kehalisest aktiivsusest ja oluliselt langenud kehalisest võimekusest. Põhilised probleemid on: · Ülekaalulisus · Südame- ja veresoonkonna haigused · Kõrge vererõhk · Valud liigestes ja alaseljas · Stress · Depressioon ja ärevus · II tüübi diabeet · Luude hõrenemine · Mõned vähiliigid Kahjuks ei tunnistata kehalist passiivsust piisavalt suureks probleemiks. Seda rõhutav poliitika on puudulik ja selle parandamine ei ole kaasatud ÜRO Milleeniumi Aregu Eesmärkide hulka (tähtaeg 2015). Kehalist aktiivsust tuleks propageerida rohkem nii rahvusvaheliselt ja riiklikult kui ka maakondades ja valdades eraldi.

Kehaline kasvatus
56 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Tervis ja kehaline aktiivsus

liigub, see kasvab, kõik, mis püsib kasutamatult, see degradeerub. Liikumisvaeguse mõjul tekivad taandarenduslikud muutused kasutamata jäänud lihaskoes. Kuna lihaskond hõlmab keskelt võetuna 40% keha massist, siis avalduvad muutused lihaskoes ainevahetuse üldises tasemes ja kulgemises. Peamised terviseprobleemid, mis tulenevad kehalisest inaktiivsusest on: · ülekaalulisus · südamehaigused · kõrge vererõhk · valud liigestes · stress · depressioon ja ärevus. Kehaline inaktiivsus loob eelsoodumuse vereringehaiguste tekkeks, seostub osteoporoosi ja valusündroomidega alaselja piirkonnas, soodustab süsivesikute ja rasvade ainevahetushäirete ja mitmete psühhosotsiaalsete probleemide teket. Kehalised harjutused aitavad inimestel vabaneda stressist. Inimene on looduse poolt ehitatud nii, et ohu ilmnemisel vabaneb adrenaliin vereringesse, mis võimaldab teravdada ja kiirendada kehalisi reaktsioone

Kehaline kasvatus
78 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Kehaline aktiivsus koolis

harva. · Teadmised kehalise aktiivsuse soodsast toimest. Eelkoolieas omandatakse baasteadmised liikumise kasulikust mõjust tervisele. · Suhtumine kehalisse aktiivsusesse ja rollimudelite olemasolu. Väärtushinnangute kujundajateks lapsel on perekond, lasteaia personal. Olulist rolli mängib ka eakaaslaste suhtumine. · Enesetõhusus. Eneseusk on üks olulisemaid käitumist mõjutavaid tegureid. Enesetõhusust aitab suurendada kehaline treening. · Käitumisharjumuste kujunemine. Liikudes ja liikumismängude kaudu õpivad lapsed oma keha valitsema, kogevad erinevaid olukordi ja peavad olema suutelised toime tulema muutustega. · Motoorsed oskused. Kehalise aktiivsuse käigus kinnistuvad varem omandatud ning 6 kujunevad uued liigutusoskused (Kaldmäe&Piisang: 2003). 1.3. Tervislik toitumine Kehalisel tegevusel kulutatakse energiat. Üks energia taastamise võimalusi on tervislik toitumine.

Kehalise kasvatuse didaktika
102 allalaadimist
thumbnail
3
rtf

Kehaline aktiivsus raseduse ajal

hoida. Üheks parimaks vahendiks tervise säilitamisel, parandamisel ja ka psüühilise pinge maandamisel on kehaline harjutamine. Kõigi nende positiivsete muutuste saavutamiseks vajab kehalist treeningut ka rase naine. Üha rohkem teadustöid tõendavad, et rasedusaegne kehaline harjutamine mõjutab positiivselt nii naise kui ka lapse tervist, soodsamalt kulgeb sünnitus ning naine taastab oma kehalise vormi pärast sünnitust kiiremini. Millist kasu toob kehaline treening? Naised, kes ei tegele kehaliste harjutustega raseduse ajal, tunnevad ennast tavaliselt halvemini, eriti seetõttu, et kaal kasvab ning oma keha muutub "koormaks". Raseduse ajal vajab naine suuremat kogust hapnikku. Kui naine väga vähe liigub, kannatab eelkõige loode hapnikupuuduse käes. Kehaliselt väheaktiivsetel ja karastamata naistel on vähenenud vastupanuvõime haigustele. Hea on see, et kehalisel harjutamisel tugevnevad lihased, südameveresoonkond,

Kehaline kasvatus
10 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Laste kehaline aktiivsus

1. Mõisted Kehaline aktiivsus on igasugune skeletilihaste abil sooritatud liigutus, mis kutsub esile energia kulu üle rahuolekutaseme. Kehalist aktiivsust iseloomustavad:  ühekordse tegevuse intensiivsus ja sealjuures kulutatud energia hulk,  sagedus (päevas, nädalas),  kestus (korraga, päevas, nädalas; minutites või tundides),  sooritatud tegevuse tüüp (kas töös on suured lihasgrupid või vaid mõne jäseme lihased),  eesmärk (sportlik treening, igapäevane kehalist pingutust nõudev töö jne)  pikem ajaperiood (näiteks aasta), mille vältel eelnevalt kirjeldatud ühekordseid tegevusi harrastatakse. Kehaliseks treeninguks nimetatakse korduvaid planeeritud ja struktureeritud kehalisi harjutusi, mille eesmärgiks on suurendada või säilitada üht või mitut kehalise võimekuse liiki. Tervisele soodne kehaline aktiivsus on sellise kestuse, intensiivsuse ja sagedusega liikumine, mida

Pedagoogika
39 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Kehaline aktiivsus täiskasvanutel

Organismis valitseb seadus: kõik, mis liigub, see kasvab, kõik, mis püsib kasutamatult, see degradeerub. Liikumisvaeguse mõjul tekivad taandarenduslikud muutused kasutamata jäänud lihaskoes. Kuna lihaskond hõlmab keskelt võetuna 40% keha massist, siis avalduvad muutused lihaskoes ainevahetuse üldises tasemes ja kulgemises. Peamised terviseprobleemid, mis tulenevad kehalisest inaktiivsusest on: * ülekaalulisus * südamehaigused * kõrge vererõhk * valud liigestes * stress * depressioon ja ärevus. Kehaline inaktiivsus loob eelsoodumuse vereringehaiguste tekkeks, seostub osteoporoosi ja valusündroomidega alaselja piirkonnas, soodustab süsivesikute ja rasvade ainevahetushäirete ja mitmete psühhosotsiaalsete probleemide teket. Kehalised harjutused aitavad inimestel vabaneda stressist. Inimene on looduse poolt ehitatud nii, et ohu ilmnemisel vabaneb adrenaliin vereringesse, mis võimaldab teravdada ja kiirendada kehalisi reaktsioone

Tervisesport noorsootöö...
36 allalaadimist
thumbnail
16
doc

EAKATE AKTIIVSUS

1. LIHASJÕUD JA VAIMNE TERVIS 1.1. Lihasjõud Lihasvastupidavusel ja lihasjõul on väga suur tähtsus meie igapäevaste toimingutega hakkamasaamisel. Lihaskonna hea töövõime on meile vajalik liikumiseks, töötamiseks, kukkumise vältimiseks ja tasakaalu säilitamiseks. (Fogelholm jt 1995: 101). Ka koormus aitab säilitada lihaskonna töövõimet ja struktuuri. Koormuse võib tagada kas mingi kehaline tegevus millel on treeniv toime või siis mingi teadlik treening. Inimestel, kes on vähe trenni teinud, on vananemisega kaasnev lihasjõu vähenemine palju suurem, kui neil, kes on kehaliselt aktiivsed. (Fogelholm jt 1995: 101). 1.2. Vaimne tervis Inimese psüühiline tervis koosneb kahest komponendist: negatiivsest ja positiivsest. Negatiivse komponendi osad on ängistus, masendus ja kindlasti ka muud stressiga kaasnevad emotsionaalsed seisundid. Positiivsed pooled on usk oma võimetesse, enesehinnang ning positiivsed tunded. (Fogelholm jt 1995: 101).

Meditsiin
25 allalaadimist
thumbnail
24
docx

Laste füüsiline aktiivsus

Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool Õ14-1 Kristianna-Maria Haponen LASTE FÜÜSILINE AKTIIVSUS Referaat õppeaines uurimis- ja arendustöö metoodika Juhendaja: Irma Nool Tallinn 2016 Sisukord SISSEJUHATUS............................................................................................ 3 1.LASTE FÜÜSILINE AKTIIVSUS JA SELLE TÄHTSUS........................................4 1.1.Füüsilise aktiivsuse mõiste...............................................................................4 1.2.FÜÜSILISE AKTIIVSUSE VÄLJANÄGEMINE LAPSEEAS.................................5 ELU ÜKS ESIMESTEST EL

Uurimistöö metoodika
60 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Liikumine ja tervis

on rasva ja suhkrurohked. Lisaks ehk pudel kerget veinigi. Pärast "vaimselt ja füüsiliselt väsitavat " poeskäiku võime kodus rahumeelselt diivanile pikali visata ja nautida kokkuostetud delikatesse, valides televiisorist meelepäraseid telesaateid. Loomulikult ei saa me väita, et meie tänane elu poleks oluliselt parem ja mugavam kui meie kaugetel eelkäijatel. Selge on ka see, et vähene kehaline aktiivsus, pidevalt süvenev stress ja sellest põhjustatud väljakujunenud valed toitumisharjumused avaldavad laastavat mõju meie tervisele. Kroonilised haigused ja traumad, mis on põhjustatud vähesest kehalisest aktiivsusest, on tänaseks saanud arenenud turumajandusliku maailma tõsisemaks probleemiks. Järgnevalt uurime liikumise ja kehalise aktiivuse tähtsust inimese tervisele lähemalt. Liikumise kasu tervisele Kehaline liikumine ergutab ainevahetust ja südametegevust. Liikumine on vajalik igas

Kehaline kasvatus
150 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Liikumise tähtsus tervisele

tavatoimingutes kui ka tööd tehes. Kui defineerida liikumist üldse, siis võiks see kõlada nõnda: liikumine on plaanitud ja regulaarne füüsiline aktiivsus, mille eesmärk on säilitada või parandada tervist. Miks mitte alustada seda kohe. Kui me koormust valima hakkame, peame silmas pidama,millisel treenituse tasemel me oleme, kui vanad me oleme, milline on meie terviseseisund jms. Meeles peaks pidama sedagi, et pärast treeningut oleks meil hea enesetunne, et treening ei oleks väga väsitav. Tähtis on ikkagi see, et meie organism, liigesed, lihased, sidemed jm oleksid tugevad ning tagaksid meile täisväärtusliku elu. Treeningu ajal peaks jälgima, et me ei pingutaks üle. Kõige paremini saame seda kindlaks teha pulsivahemikku analüüsides. Teades oma maksimaalset pulsisagedust, saame arvutada endale treeningutsoonid, mille põhjal saame enda treeningul n- ö silma peal hoida, et me üle ei pingutaks. Kõige täpsema tulemuse saame

Kehaline kasvatus
96 allalaadimist
thumbnail
34
doc

Sportlase lihashooldus konspekt

Massaaziteraapia eesmärgid: · Sobitada massaaz patsiendi probleemidega · Leevendada lihaspingeid · Stimuleerida lihastoonust · Leevendada valu · Parandada aine- ja verevarustust · Taastada või säilitada patsiendi tegevusvõime · Pakkuda tõhusat ning meeldivat teenust Massaazist tulenev kasu: · Suurendab vere- ja lümfiringlust · Lõõgastab närvisüsteemi ja vähendab ülepingeid · Leevendab lihasspasme ja lihaspingeid · Suurendab liigeste elastsust ja liigeste liikuvusulatust · Soodustab sügavamat ja kergemat hingamist · Alandab/tõstab vererõhku · Suurendab vedelike ja jääkproduktide eritust (parandab seedimisprotsesse) 1 · Kiirendab kehaliste harjutuste järgset taastumist koormusest ja laktaadi eemaldamist lihastest Massaazi toime:

Sport/kehaline kasvatus
43 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Laste kehaline aktiivsus ja nende kehaline kasvatus

AP- 1 KÕ Juhendaja: M. Piisang Rakvere 2012 Sisukord 1. Sissejuhatus Lapsepõlv on liikumise seisukohalt aktiivseim aeg elus. Lapse igapäevane elu koosneb söögi- ja uneaegu arvestamata peaaegu pidevast liikumisest. Hiljem on päevaplaanis esikohal kool ja õppimine ning spontaanse liikumise hulk väheneb. 2 Kehaline treening on kehalise aktiivsuse üks osa, mis hõlmab planeeritud, süstemaatilist, korduvat ja eesmärgistatud liikumist. Planeeritud liikumise abil püütakse toetada lapse arengut ja mõjutada positiivselt tema tervist. Meelte arenemine algab juba varases beebieas ja selle põhjal areneb järk- järgult ka tähelepanuvõime ning eesmärgistatud motoorika, seejärel aga kindla suunitlusega õppimine. Väikelastel tuleks korraldada intervallitüüpi, lapse enda poolt reguleeritavat liikumist. Sellega

Kehalise kasvatuse didaktika
93 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Kehalise töövõime hindamine konspekt eksamiks

· Fantoomtoolil istumine · Kämbla dünamomeetria · Ülekeha tõstmine kõhulilamangus Liikumiskiiruse ja liigutuste kiiruse mõõtmise meetodid Lõikude (süstik) jooksud, Lühimaa (sprint) jooksud, Plaatide puudutamise test MuscleLab võimaldab mõõta Liigutuste pikkust ja kiirust, Staatilist ja dünaamilist jõudu, Kiirendust, Lihasvõimsust, Hüppevõimet, Liikumiskiirust, Lihaste bioelektrilist aktiivsust (EMG), Liigeste nurki ja nurkkiirusi, KRK ja kehaosade liikumistrajektoore Testide rakendamine annab võimaluse (V.Kalam, A.Viru) : Üldise ja erialase treenituse selgitamiseks. Sportliku saavutusvõime arengu dünaamika selgitamiseks mitmeaastases treeningprotsessis. Pidepunktide leidmiseks treeningu planeerimise ja treeninguplaanide korrigeerimiseks. Andekate noorsportlaste väljaselgitamiseks. Treeningu ratsionaliseerimiseks. Sportlase iseseisvuse, teadlikkuse ja enesekontrolli arendamiseks

Sport/kehaline kasvatus
55 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Tervisekasvatuse alused konspekt eksamiks

Pakutava toidu energiasisaldus eri päevadel ei tohi olla tabelis 17 toodud soovitusest väiksem. Samuti ei tohi see ületada soovitust rohkem kui 20%. Toiduportsjonite määramisel arvesta laste vanust.7. Toidu valikut mõjutavad tegurid:Harjumused, teadmised tervislikust toitumisest, toidu hind, maitse eelistused, valmistamiseaeg-mugavus, kättesaadavus, majanduslik olukord, figuur - dieedid, nälg, lõhn, elukoht, närvipinge, stress, rahvus, igavus, teised söövad.9. Koolilapse tervisliku toitumise põhimõtted. Laste tervise ja toitumise puhul on oluline pidada silmas asjaolu, et laste toitainevajadused kehamassi (kg) kohta on täiskasvanutest märkimisväärselt suuremad. Olulised laste tervisliku toitumise indikaatorid on kiudainete tarbimine, rasva osakaal toidus, suhkrute tarbimine ja kaltsiumi vajaliku päevakoguse saamine. Käesolevates toidusoovitustes on rõhk sellel, et toiduvalikul eelistataks puu- ja

Sport/kehaline kasvatus
28 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Kehaline kasvatus kui stressi maandaja

Toronto ülikooli professor R. J. Shepard rõhutas konsensuse vastuvõtmisel, et parim lahendus on igapäevased kehalised harjutused. Konkreetsed uurimistulemused tõendavad (meil professor R. Silla uuringud juba 1960. aastatel), et igapäevaste kehaliste harjutuste võtmine kooli tunniplaani ei mõju halvasti akadeemilisele edukusele. Igapäevase kehalise aktiivsuse ühe võimalusena on mõnedes USA ja Kanada koolides appi võetud 15-20minutine jooksmine, ujumine, aeroobvõimlemine või aktiivsed mängud kohe pärast tunde kehalisest kasvatusest vabadel päevadel. Muidugi on meil palju mõelda, kuidas muuta kehalise kasvatuse programmid kvaliteetseiks rahvusvahelist kogemust ja teadusmaterjali mõõdupuuks võttes. On selge, et loobuda tuleb spordialadele ja normide täitmisele orienteeritud programmidest. Esiplaanile peavad tõusma 1) tervise aluseks oleva kehalise võimekuse (health related fitness) loomine igale arenguastmele

Kehaline kasvatus
82 allalaadimist
thumbnail
17
doc

Tervist tagavad spordialad

..........................................4 1.2 Kuidas valida õiget ratast.........................................................................4 1.3 Missugune ratas mille jaoks...................................................................5- 6 1.4 Ohutus ja riietus.........................................................................................6 1.5 Kuidas harjutada........................................................................................6 2. Jooksmine 2.1. Koormus ülesehitus...................................................................................7 2.2. Sobilik harjutuspaik, jooksujalats..............................................................8 2.3. Jooksutehnika.............................................................................................8 3. Kepikõnd 3.1. Keppide pikkus vastavalt kasvule..............................................................9 3.2. Kuidas kasutada..........

Kehaline kasvatus
85 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Kas kehaline kasvatus on vajalik

tegevuse võimalused. Toronto ülikooli professor R. J. Shepard rõhutas konsensuse vastuvõtmisel, et parim lahendus on igapäevased kehalised harjutused. Konkreetsed uurimistulemused tõendavad (meil professor R. Silla uuringud juba 1960. aastatel), et igapäevaste kehaliste harjutuste võtmine kooli tunniplaani ei mõju halvasti akadeemilisele edukusele. Igapäevase kehalise aktiivsuse ühe võimalusena on mõnedes USA ja Kanada koolides appi võetud 15-20minutine jooksmine, ujumine, aeroobvõimlemine või aktiivsed mängud kohe pärast tunde kehalisest kasvatusest vabadel päevadel. Muidugi on meil palju mõelda, kuidas muuta kehalise kasvatuse programmid kvaliteetseiks rahvusvahelist kogemust ja teadusmaterjali mõõdupuuks võttes. On selge, et loobuda tuleb spordialadele ja normide täitmisele orienteeritud programmidest. Esiplaanile peavad tõusma 1) tervise aluseks oleva kehalise võimekuse (health related fitness) loomine igale arenguastmele sobivate harjutuste

Kehaline kasvatus
100 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Südame töö ja trenni mõju sellele

Vasaku koja ülesandeks on pumbata hapnikurikast vasakusse vatsakesse, mis pumpab selle edasi arteritesse. Südame tööd kiirendab pingutus. Inimese süda asetseb rindkere keskjoonest veidi vasakul pool ning teda kaitseb luustunud rinnakorv. Südant kahjustavad südame-veresoonkonna haigused, millest kõige ohtlikum on südamelihase infarkt. Nende haiguste riskiteguriteks on suitsetamine, väär toitumine, ülekaalulisus, vähene kehaline aktiivsus ja pidev stress. Veresoonkond koosneb arteriaalsetest veresoontest (südamest kudedesse), venoossetest veresoontest (kudedest südamesse) ning kapillaaridest (ühendavad artereid ja veene, hästi peened, seinad koosnevad vaid ühest rakukihist). Aort ja arterid on paksude seintega, elastsed, taluvad survet ning nendes liigub veri kiiresti. Pulss on arterite rütmiline kokkutõmbumine ja lõtvumine. Veenide seinad on õhemad, mitte nii elastsed, vere

Kehaline kasvatus
24 allalaadimist
thumbnail
937
pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

........... 142 7. Suhtlus ja interaktsioon patsientide ja nende lähedastega .......................................................... 152 8. Psühhosotsiaalsed probleemid patsientidel ................................................................................ 159 10. Vägivald kiirabitöös ................................................................................................................. 171 11. Stress ja läbipõlemine............................................................................................................... 180 12. Surm ja suremine...................................................................................................................... 195 13. Ergonoomika kiirabis ............................................................................................................... 204 14. Sündmuskoha ülevaatus, esmane hinnang ja patsiendi uurimine ..............

Esmaabi
311 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Kehaliste harjutuste mõju inimorganismile

* Esiteks, tervis nõuab hoolt. Ka siis kui kõik on kõige paremas korras, ei saa sugugi kindel olla, kui suur on tegelik tervisevaru. Pealegi ka hea tervise tunne tähendab midagi. * Teiseks, üldinimlik on tahtmine meeldiv välja näha. Ka siin on kehalistelt harjutustelt saada tõhus panus. * Kolmandaks, kehaline aktiivsus maandab psüühilise pinge. Kehaliselt treenitul on põhjust vähem karta emotsionaalse pinge kahjustavat mõju. Kehaline treening annab soodustuse ajutegevusele. Kõigist neist põhjustest kumab läbi tõde - inimene on evolutsioonilisest minevikust kaasa saanud keha, mis on vormitud elu-olu vajaduste realiseerimiseks kehalise tegevuse kaudu. Kui lihaskonna funktsioon jääb unarusse, hakkab see degenereeruma. Ainevahetus muutub ebaökonoomseks, süda, veresooned, hingamisaparaat, endokriinnäärmed kaotavad järk-järgult oma loomupäraseid võimeid. Milliseid harjutusi valida?

Kehaline kasvatus ja sport
22 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Liikumine ja tervis

seadus: kõik, mis liigub, see kasvab, kõik, mis püsib kasutamatult, see degradeerub. Liikumisvaeguse mõjul tekivad taandarenduslikud muutused kasutamata jäänud lihaskoes. Kuna lihaskond hõlmab keskelt võetuna 40% keha massist, siis avalduvad muutused lihaskoes ainevahetuse üldises tasemes ja kulgemises. Peamised terviseprobleemid, mis tulenevad kehalisest inaktiivsusest on: · ülekaalulisus · südamehaigused · kõrge vererõhk · valud liigestes · stress · depressioon ja ärevus. Liikumine ja tervis Tänapäeval me just nagu ei vajagi ellujäämiseks kehalist aktiivsust. Tänane inimene sõidab punktist A punkti B autoga, olgugi et vahemaa võib olla vaid mõnisada meetrit. Poode külastades valime trepist liikumise asemel mugavama vahendi ­ eskalaatori. Poes riiulite vahel liikudes valime mõnusaks äraolemiseks ning tööstressi maandamiseks toite, mis sageli on rasva ja suhkrurohked. Lisaks ehk pudel kerget veinigi

Kehaline kasvatus
84 allalaadimist
thumbnail
139
pdf

Spordi üldained 1.tase

tekkimist kohanemise füsioloogilisi mehhanisme. Organismi regulaarsete kehaliste koormustega kohanemine väljendub treenitusseisundi tekkimises ja arenemises treeningu tulemusena. Kehaliste koormuste mõju inimesele võib sõltuvalt nende kestusest, intensiiv- Treening muudab susest ja sagedusest olla väga mitmepalgeline ja tugev. Treening (kehaliste inimese organismi, koormuste plaanipärane pikaajaline rakendamine) muudab inimese organismi. muutused võivad Esilekutsutavad muutused võivad seejuures olla väga ulatuslikud ning ilmneda

Inimeseõpetus
58 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Liikumine ja tervis

kokkutõmbumine aitab parandada vereringet ja tugevdada südamelihaseid. Lisaks paraneb ka kopsude tegevus. Kui mitte liikuda, siis peaaju verevarustus nõrgeneb, vaimsed võimed alanevad, tähelepanu nõrgeneb, mälu muutub viletsamaks, nõrgeneb lihaste jõud (tekivad rühihäired, peamiselt lülisamba-kõverdused), väheneb südame varujõud, väheliikuvad isikud on kehaliselt nõrgad ja põevad rohkem haigusi (külmetushaigusi) kui treenitud isikud, tekib stress, võib tekkida rasvumine. Kõige soodsam aeg on liikumise pisiku saamiseks noorukiiga, kus hakkame arenema täiskasvanuks, võttes täisikka kaasa kõik oma noorukiea harjumused. Liikumine on hädavajalik südame korrashoidmiseks ja hea vormi säilitamiseks, kuna täiskasvanueas on juba palju raskem hakata end kiire elutempo kõrvalt vormi viima. Ületreenimisega kaasnevad suured ohud. Võib tekkida südamelihase põletik, kui

Kehaline Kasvatus
31 allalaadimist
thumbnail
24
doc

Tervislik toitumine

Minimaalselt kõlbab isegi selline toiduvalgu kogus, mis kindlustab organismile vajaliku lämmastiku saamise ja eritumise tasakaalu. Tegelik valguvajadus on minimaalsest tunduvalt suurem, arvestades seda, et toiduvalke on vaja väga erinevate biofunktsioonide täitmiseks. Tarbitava valgu kogus sõltub otseselt ka konkreetse toiduvalgu aminohappelisest koostisest. Konkreetse indiviidi toiduvalkude vajadus sõltub mitmest faktorist, millest tähtsamad on: organismi kehakaal, sugu, vanus, füsioloogiline seisund, kehaline aktiivsus, lihasmass jne. Organismi vanuse kasvades tarbitava toiduvalgu absoluutne hulk ja vajadus hoopiski suurenevad, sest ka organismi kehamass suureneb. Enamasti arvatakse, et vananenud organismi valguvajadus väheneb. Kuid on ka risti vastupidiseid seisukohti, mis väidavad, et vanemas eas (alates 60-ndast eluaastast) on lämmastiku tasakaalu säilitamiseks vaja rohkem

Kehaline kasvatus
317 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Õpilaste kooliväline sporditegevus

Sport jaguneb amatöör- ehk harrastusspordiks ja elukutseliseks (professionaalseks) ehk profispordiks. Eesmärgi järgi eristatakse tervisesporti (kehakultuuri), kus võistluslik aspekt ei ole oluline, ja 2 võistlussporti. Viimase äärmuslik aste on tippsport. Spordi meelelahutuslik külg hõlmab spordihuviliste tähelepanu ja kaasaelamise võistluste ja spordiuudiste jälgimisel. Maailmas enim harrastatavate spordialade seas on kergejõustik, jalgpall, korvpall, poks, võrkpall ja ujumine. Eestis on populaarseimad kergejõustik, suusatamine, orienteerumine, võrk-, korv- ja jalgpall. Suurimad ülemaailmsed võistlused on kaasaegsed olumpiamängud ja maailmameistrivõistlused.(http://et.wikipedia.org/wiki/Sport) 1.1 Kehaline aktiivsus Eesti elanike kehaline aktiivsus on vähene: vaid ligikaudu 10% naistest ja 15% meestest tegelevad regulaarselt aktiivse liikumisega. On teada, et kehaliselt passiivsete inimeste hulk üha suureneb

Kehaline kasvatus
25 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Rasedus ja Liikumine

12.rasedusnädalal on emakas mehe rusika suurune ja täidab väikese vaagna. Edaspidi väljub emakas väikesest vaagnast ja sa võid ise tunda emakapõhja häbemeluust ülevalpool. Treeningu kasulikkus HAPNIK ­ Raseduse ajal vajab naine suuremat kogust hapnikku. Kui naine väga vähe liigub, kannatab eelkõige loode hapnikupuuduse käes. IMMUNITEET ­ kehaliselt väheaktiivsetel ja karastamata naistel on vähenenud vastupanuvõime haigustele. Seega võib väike külmetus, stress või kroonilised haiguskolded organismis saada tõsiseks ohuks raseda naise ja loote tervisele. FITNESS ­ kehalisel harjutamisel tugevnevad lihased, südame-veresoonkond, hingamissüsteem ja paraneb kehaline vorm EMOTSIOONID ­ kehaline harjutamine maandab psüühilised pinged, parandab meeleolu, enesetunnet ja und. KAEBUSED ­ mitmeid raseduse ajal tekkivaid kaebusi (veenilaiendid, tursed, kõrgenenud

Kehaline kasvatus
35 allalaadimist
thumbnail
50
doc

Toitumise põhialused spordis

o Tour de France pikimad etapid ­ 12000kcal. o Jalgrattasõit 540km (19,4t) ­ 13850kcal) o Ujuja (5 ­15km päevas) ­ 3055 ­5525kcal o Tõstja (päevas 90 tonni) ­ 9000kcal o Korvpallur 5500kcal o Võimlejad, baleriinid 1200 ­ 2000kcal Spordialade jaotus vastavalt energiakulule · Madala intensiivsusega alad (alla 7cal/min) o Sulgpall, piljard, jõusaal, kõnd 3-6km/t, golf, ratsutamine, tants, ujumine · Keskmise intensiivsusega alad (8 ­12cal/min) o Sulgpall (võistlussport), korvpall, hoki, kõnd 7-9km/t, käsipall, jõutreening, jooks 8-10km/t, ujumine 35-50m/min, suusatamine 6- 10km/t, tennis, võrkpall · Maksimaalse intensiivsusega alad (üle 13cal/min) o Jooks 11-15km/t, jalgrattasõit 30-50km/t, ujumine 50-70m/min, suusatamine 11-15km/t jne. Energiakulu tunnis (70kg) · Käsipall 880 · Kaljuronimine 810

Kehaline kasvatus
293 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Tervislik eluviis ja selle mõju organismile

Oluline on ka joomise tempo: sama annus lühikese ajavahemiku vältel jooduna põhjustab kõrgema kontsentratsiooni veres kui pikema aja jooksul vähehaaval juues, sest viimasel juhul alkoholi lagunemine ja eritumine piirab tema sisalduse tõusu. Teatud osa etendab ka tarvitatava alkohoolse joogi iseloom : kanged joogid (viin, konjak, dzinn, viski) põhjustavad kiirema imendumise tõttu mõnevõrra kõrgema kontsentratsiooni kui lahjad joogid (õlu, vein). Oluline on ka inimese kehakaal: sama annus alkoholi annab väiksema kehakaaluga inimesel kõrgema sisalduse veres ja kudedes kui suurema kehakaaluga inimestel. Laste, noorukite ja naiste kesknärvisüsteem on alkoholi suhtes tundlikum. Tolerantsust vähendavad ka aju traumaatilised või aju veresoonte kahjustused, maksahaigused, enamik psüühilisi haigusi ning kaugele arenenud alkoholism. Alkoholitaluvuse ajutist alanemist põhjustavad väsimus, magamatus, ägedad nakkushaigused, emotsionaalne erutusseisund

Kehaline kasvatus
223 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Meditsiinilinekontroll spordis

haigused, neerupealise patoloogia, rasked elektrolüütide häired, kõrge vererõhu raskem staadium, südameinfarkt. Kehaline aktiivsus (KA) ja tervis: KA langetab südame-, veresoonkonna haiguste esinemissagedust ja suremust (suitsetamine, toitumisharjumused), kehalise aktiivsuse ja südame veresoonkonna haiguste vahel sõltuvuslik seos- soodne toime alates 500 kcal nädalas kuni 3500 kcal nädalas. Oluline KA juures on aeroobne treening, mille sagedus 3-5 korda nädalas. Äkksurmad spordis: Äkksurm on mittetraumaatiline surm, mille korral ohver kaotab teadvuse lühikese aja jooksul pärast ootamatute haigusjuhtude tekkimist. Äkksurma sagedus 0,1%-0,2 % aastas. Spordiga tegelemise ajal äkksurma oht mitmekordne, eriti 35-64 aastaste vähe liikuvate meeste puhul. Regulaarselt treenivate inimeste äkksurma oht oluliselt väiksem, kuni 60%. Äkksurma risk tõuseb vanusega, meestel sagedasem kui naistel

Spordimeditsiin
36 allalaadimist
thumbnail
28
doc

Sport ja tervislikud eluviisid

Näiteks USAs tehakse 60 protsenti traumadest mittepõhjustatud alajäsemete amputatsioonidest diabeetikutele. Ülekaalulisus soodustab Diabeedi avaldumist võib põhjustada inimese eluviis: napp kehaline koormus, rikkalik toidulaud ja rasvumine soodustavad haiguse arengut. Samal ajal võimaldavad tervislik toitumine, tervisesport ja ülekaalulisuse vältimine diabeeti ära hoida. Eelkõige soodustabki diabeeti haigestumist suurenenud kehakaal. Seetõttu on vajalik veresuhkru regulaarne kontroll, eriti oluline on see üle 35 aastastel inimestel. Tihti avastatakse diabeedi sümptomid juhusliku kontrolli käigus või seoses teiste haigustega. Veresuhkru taset saab kontrollida perearsti juures, haiglas või apteegis. Kes vajalikuks peab, võib endale ka koju glükomeetri 10

Kehaline kasvatus
239 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Skolioosi harjutuskava

MIS ON SKOLIOOS? Skolioos on selja kõverdumine küljele, mida näeb selga tagantpoolt vaadaates. Kõverus võib asetseda kõikjal selgroos, aga saab tavaliselt alguse selgroo alumisest osast. Tihti kõverdub selg kahes suunas moodustades S-tähe kuju. Selgroolülid asetsevad üksteise suhtes mitte täpselt kohakuti, vaid nihkes. Kui kõverus ilmneb enne täiskasvanuiga, võib selgroog luustuda valesti. Muutuda võib ka rinnakorvi kuju, seda juhul kui nihkesolevad selgroolülid asuvad kohas, kuhu ribid kinnituvad. Muutunud rinnakorv võib lükata ribid nii kaugele ühele poole, et need ulatuvad küüruna ühelt seljapoolelt välja. Kui selg juba kõverduma hakkab, siis juhtub see kiiresti, eriti lapse või noorukieas. Iseloomulik on, et skolioos süveneb, kuigi lihasjõud oluliselt ei nõrgene. Üheks skolioosi arenemise põhjuseks võib pidada harjumust toetada end ühele jalale. Seistes on põhiraskus tugevamal jalal, mille tagajärjel vaagen asetseb viltu ja see aitab skolioosi

Kehaline kasvatus
33 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Liigesepõletik

..........7 LIIKUVUSTREENING.......................................................................................................8 JÕUTREENING.................................................................................................................. 8 VASTUPANUTREENING................................................................................................. 8 MILLAL JA KUIDAS VÕIMELDA...................................................................................9 NÕUANDEID LIIGESTE KAITSEKS.............................................................................10 KASUTATUD KIRJANDUS............................................................................................10 SISSEJUHATUS 2 Et reumaatilised haigused vaevavad vaid vanainimesi, on müüt. Järjest rohkem noori kannatab liigesehädade käes

Kehaline kasvatus
37 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Suusatamine

Tavalisele suusatajale piisab 3-4 harjutuskorrast. Nädalase tegevuse kavandamisel tuleb jälgida, et suurema ja väiksema koormusega treeningud vahelduksid. Nii suudetakse eelmisest treeningust taastuda Nädala treeningkava esmaspäev teisipäev kolmapäev neljapäev reede laupäev pühapäev Puhkepäev Pikem Mäng või Keskmiselt Puhkus Jõutreening, Ülipikk kergem muu tugev või üldkehaline treening treening taastav treening muu ettevalmistus (matk, tegevus taastav võistlus) tegevus Nädalate planeerimisel peaks iga kolmas või neljas nädal olema taastava iseloomuga, s.t. kergema koormusega. Aastaringne harjutamine · Kevad-suvine periood (aprill-juuni): Üldkehalise ettevalmistuse

Kehaline kasvatus
185 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun