1. Mis on keevitamine: b) kinnisliidete saamise meetodid, kus liidetavad pinnad aktiveeri... aatomitevaheline side 2. Keevituse metallurgia protsesside juhtimine seisneb: c) kahjulike lisandite sidumises ja viimises räbusse, keevismetalli desoksüdeerimises ja rafineerimises, keevismetalli legeerimises 3. Keevituse termotsüklit iseloomustavad: a) erinev temperatuur ja jahtumiskiirused keevisliite erinevates tsoonides 4. Keevituse vooluallika ja keevituskaare tunnusjooned avaldatakse koordinaatides e. teljestikus: b) kaare pinge keevitusvool 5. Karastusstruktuurid võivad tekkida keevisliite termomõju tsoonis: a)süsinikteraste osa madallegeerteraste keevitamisel suurtel lehepaksustel ja keevitamisel madalatel temperatuuridel 6. Keevitamisel tekkivad sisepinged põhjustavad: c) Detailide mõõtmete vähenemist (kahanemist) ja kuju moondumist ehk nurkdeformatsioone 7. Keevisliite termomõju tsooni (vööndi) all mõeldakse:
1.1. MIG/MAG-keevituse tööpõhimõte MIG/MAG-keevituse tööpõhimõtet ja masina ehitust selgitavad skeemid joonistel 1.1 ja 1.2. Keevitamise ülesandeks on moodustada kahe liidetava detaili vahele püsiliide, mille mehaanilised omadused (tõmbetugevus, katkevenivus, purustustöö löökpaindel) ei jääks alla detailide materjali omale. Keevitamisel sulatatakse traadist elektroodi ots ja liidetavate detailide servad kaarleegiga, mida kutsutakse keevituskaareks. Keevituskaare temperatuur võib ulatuda kuni 50007000 °C elektroodil ja kuni 26003900 °C kaares. Elektroodi keevitustraadi kujul antakse kaarevahemikku ette ühtlase kiirusega ja mehhaniseeritult traadietteandemehhanismi rullide abil. Kasutatakse poolile keritud keevitustraati (joonisel näitamata). Keevitusvooluna kasutatakse vastupolaarset (DC+) alalisvoolu, kus elektrood ühendatakse vooluallika +klemmiga. Keevitusvool antakse energiakadude vähenda-
detaili paksuse tõttu. Kuigi roostevaba terase keevitamine pole otseselt MIG- keevituse eriala, eeldame, et toodet keevitab suur firma (toode peab olema masstootmiseks) ja eeldame, et sellel firmal on korralik MIG-keevitusmasin, millega on võimalik roostevaba terast keevitada. Keevitusviis: MIG Keevitamisel sulatatakse traadist elektroodi ots ja liidetavate detailide servad kaarleegiga, mida kutsutakse keevituskaareks. Keevituskaare temperatuur võib ulatuda kuni 5000–7000 °C elektroodil ja kuni 2600–3900 °C kaares. Elektroodi keevitustraadi kujul antakse kaarevahemikku ette ühtlase kiirusega ja mehhaniseeritult traadietteandemehhanismi rullide abil. Kasutatakse poolile keritud keevitustraati. Keevitusvooluna kasutatakse vastupolaarset (DC+) alalisvoolu, kus elektrood ühendatakse vooluallika + klemmiga. Keevituskaare piirkonda kaitstakse sinna juhitava kaitsegaasi joaga.
a) keevituse soojusallika(elektroodi) ja sulametalli kõrgke temperatuur b) väiksemahuline sula keevisvann, mis on ümbritsetud külma metalliga c) sula keevisvanni lühike kestus 440s d) sulanud elektroodivarda metallisiirdega keevisvanni kaasnevad nähtused Sulametalli vanni kõrge temperatuuri tõttu aktiviseeruvad paljud füüsikaliskeemilised protsessid. Näiteks gaaside ja metallide vahelised reaktsioonid, mis reeglina halvendavad keevismetalli omadusi. Keevituskaare piirkonnas aurustatakse, oksüdeeritakse ja desoksüdeeritakse märgatavaid metallikoguseid. Keevisvanni ümbritsev põhimetall põhjustab sula metalli kiiret jahtumist, mistõttu ei kulge paljud keemilised reaktsioonid lõpuni. Sula keevisvanni lühikese kestuse tõttu ei jõua lahustunud gaasid ja räbu tõusta alati õmbluse pinnale enne metalli tardumist, põhjustades poorsust ning räbupesasid.
d. joodetava pinna hea märgamine joodisega Question 7 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Ultrahelikeevitust kasutatakse Select one: a. raudteerööbaste liitmiseks b. raudbetooni armatuuri e. sarruste jätkamises c. paksude (100 mm) terasplaatide liitmiseks d. plastsete metallide (Al, Cu), plastide liitmises Question 8 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Keevituse vooluallika ja keevituskaare tunnusjooned avaldatakse koordinaatides e. teljestikus: Select one: a. keevituse sisepinged - keevituskiirus b. süsinikekvivalent - ettekuumutustemperatuur c. kaare pikkus - keevitusvool d. kaare pinge - keevitusvool Question 9 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Millest ei lähtu keevitaja keevituselektroodi diameetri valikul käsitsi kaarkeevitamisel kaetud elektroodidega? Select one: a
e. kõik ülalpool nimetatud Question 3 Incorrect Mark 0.0 out of 1.0 Flag question Question text Kuidas kaitstakse sula keevispunkti ümbritseva õhu kahjulike mõju eest? Select one: a. elektroodi katte abil b. kaitsegaasi abil c. keevispunkt kaitset ei vaja d. plastse deformatsiooni vöö abil Question 4 Correct Mark 1.0 out of 1.0 Flag question Question text Punktkontaktkeevituse keevitustsükli etappideks on Select one: a. eelsurve, keevituskaare süütamine, keevitamine b. keevituskaare süütamine, keevitamine, keevituse lõpetamine c. eelsurve, keevitusaeg, järelsurve Question 5 Correct Mark 1.0 out of 1.0 Flag question Question text Punktkontaktkeevituse tsüklogrammiks on: Select one: a. keevitusvoolu ja elektrikaare pinge ajagraafik b. keevitusvoolu ja keevitusaja vaheline sõltuvus c. keevitusvoolu ja kaare pinge vaheline sõltuvus d. keevitusvoolu ja survejõu ajagraafik Question 6 Correct
Austeniitsed terased leiavad kasutamist soojusvahetite, mahutite, tourstike, energeetika- ja külmatehnika seadmetes. Vähem kasutatakse ferriitseid (11-18%Cr), martensiitseid (12-17% Cr) roostevabu teraseid. Kasvab järk järgult austeniit-ferriitstruktuuriga teraste kasutamine. Austeniitsete roostevabade teraste omadused ja keevitamine erinevad madalsüsinikteraste omast järgmiste punktide poolest: · Madalam sulamistemperatuur mistõttu on vajalik väiksem keevituskaare võimsus. · Soojusjuhtivus on madalam (kuni 3 korda), mille tulemusel suureneb läbikeevitus ja termomõjutsooni temperatuur on kõrgem. On vaja piirata keevitusenergiat ja keevitusvoolu. · Joonpaisumistegur on suurem. Kaasnevad suuremad keevitusdeformatsioonid, mille vähendamiseks tuleb detailid kinnitada tihedamalt traagelõmblustega vahekaugusega 30- 120 mm. Samuti on õhupilu detailide vahel suurem. Detailid tuleb kinnitada jäigalt
8mm traat kuid turul on ka 0,6 mm traate mis on õhukesele plekile minuarvates sobivam. Keevitamisel tuleks kasutada ka kaitsegaasi, eelistatavalt 80% Ar +20% CO2, sellise kaitsegaasi valikul pritsmed praktiliselt puuduvad. Tooriku ettevalmistamine Kuna toorik on õhuke plekk siis pole vajadust servi faasida, küll aga tuleks servad puhastada õlist ning roostest. Keevitusparameetrite valik Materjal paksusega 1mm pole toodud tabelis. 2mm pleki korral on keevituskaare pinge 18,5V, keevitus vool 90A ning kaitsegaasi kuluks -10 l/min. Kuna materjal on 1mm siis tuleks võtta kõik andmed mõni protsent väiksemad. Keevitus voolu antud juhul on alalisvool mis saadakse keevitusalaldit kasutades. MAG keevituse vooluallika ja keevituskaare tunnusjoon. Keevitusdeformatsioonid Deformatsioonide vältimiseks kinnitatakse detail rakisega. Detailide kvaliteedi kontroll Esmalt tuleks detail kontrollida visuaalselt kasutades mikroskoopi, et avastada võimalikud
tingitud katkestused ja siledapinnaline keevisõmblus. keevitamisel ei teki räbu. Õmbluste ruumiline On võimalik keevitada kõigis On võimalik keevitada kõigis ligipääsetavus ruumiasendites. ruumiasendites. Parameetrite Keevitusparameetrite ja Suur parameetrite reguleerimis reguleeritavus keevituskaare laiaulatsulik võimalus. reguleerimisvõimalus. Keevitaja kvalifikatsioon Lühike väljaõpe. Lühike väljaõpe. Kuna on vaja keevitada Al-Mg sulamist I-tala paksusega 5 mm, siis valituks osutus TIG- keevitus(141). Keevitusviisi määramisel sai otsustavaks see, et on vaja toota ainult üks detail Al-Mg sulamist. 3. TIG-keevituse tehnoloogia Keevituskaar põleb W-elektroodi otsa ja detaili vahel ning on ümbritsetud keevituspõleti
Tallinna Tehnikaülikool trolloolllooooo Tallinn 2012 Kaarkeevituse vooluallikad Keevituskaare toiteks kasutatakse reeglina madalapingelist ja suurt voolu andvat erikonstruktsiooniga vooluallikat. Põhimõtteliselt saab kõiki keevituse vooluallikaid jagada kahte rühma: 1) püsivpingega, jäiga tunnusjoonega vooluallikad 2) püsivvooluga, ehk langeva tunnusjoonega vooluallikad. Täielikult jäiga tunnusjoonega vooluallikaid praktikas ei kasutata, aga kergelt langev tunnusjoon leiab kasutamist MIG/MAG keevitusel. Kergelt
d. saab keevitada kahte plaati omavahel kokku Küsimus 26 Vale Hinne 0,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Suuregabariidiliste Al sulamitest mahutite valmistamiseks kasutaksite Vali üks: a. gaaskeevitust b. elektroodkeevitust e. käsikaarkeevitust c. TIG - keevitust d. MIG keevitust Küsimus 27 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Vahelduvvooluga keevitamisel kasutatakse keevituskaare stabiliseerimiseks Vali üks: a. keevituskaare pikkuse vähendamist üheaegse keevitusvoolu suurendamisega b. vastupolaarset keevitusvoolu c. eriliste lisanditega elektroodikatteid ja kõrgemat tühijooksupinget (kaare süütepinget) d. keevituskaare pikkuse vähendamist Küsimus 28 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Atsetüleeniballooni rõhk täidetult on MPa (atm) Vali üks: a. 1,5-1,6 (15-16) b. 4,0 (40) c. 1,0 (10)
lähteolekus. Hapnikkusisalduse tõustes halvenevad õmblusmetalli mehaanilised omadused: lõõgisitkus, korrosioonikindlus, lõike ja survetöödeldavus. Lahustunud hapnik vähendab pindpidevust ja suurendab metalli voolavust, seega halvendab keevitamist ruumiasendis. Õmblusmetalli põhiliseks oksüdeerijaks on keevitatava metalli pinnal asuv tagi, roostekiht, niiskus, mustus ja kaitsegaasidest ning räbustist eralduv hapnik. Keevismetalli oksüdeerimine toimub keevituskaare piirkonnas, elektroodimetalli tilkade pinnal ninde siirdel keevisvanni ja keevitamise ajal keevisvanni pinnal. Oksüdeerimist mõjutavad järgmised tegurid: Keevituskaare pikenedes suureneb keevismetalli oksüdeerimine Lisametalli C, Mn, Si sisalduse suurenedes väheneb õmblusmetalli hapnikusisaldus, kuid halveneb protsessi kulgemine. Keevitusvoolu suurus, kui sellega kaasneb elektroodimetalli peentilksiire nt happeliste elektroodide kasutamisel.
2) Keevituse metallurgiaprotsesside juhtimine seisneb: V: Kahjulike lisandite sidumises ja viimises räbusse, keevitusmetalli desoksüdeerimises ja rafineerimises, keevismetalli legeerimises. 3)Keevituse termotsüklit iseloomustavad: V: Erinev temperatuur ja jahtumiskiirused keevisliite erinevates tsoonides. 4) Keevituse vooluallika ja keevituskaare tunnusjooned avaldatakse koordinaatides e teljestikus: V: Kaare pinge-keevitusvool 7) Keevisliite termomõju tsooni (vööndi) all mõeldakse: V: Keevisõmbluse kõrvalala, kus esinesid mikrostruktuuri muutused põhimetalli sulmata osas. 9) Vesinik e. Külmpragude vältimiseks teraste keevitamisel: V:kasutada detailide ettekuumutamist. 11) Elekterkaarkeevitusel valitakse elektrood või keevitustraadi läbimõõt sõltuvalt: V: materjali paksusest.
Keevitajate ja õmbluste kontrolli ja klassifikatsioon peab olema kõrge Kirjelda gaasikeevitust. Energiaallikana kasutatakse hapniku ja põlevgaasi segu põlemissoojust Gaaskeevitamisel juhitakse hapnik ja põlevgaas balloonidest läbi gaasireduktorite ja keevitusvoolikute põletisse, kus nad segunevad ja tekitavad gaasileegi. MMA keevitus ehk elektroodkeevitus. Kaarkeevitusel kasutatakse energiaallikana elektrikaare e. kaarleegi poolt eralduvat soojusenergiat. Keevituskaare abil sulatatakse liidetavate detailide servad. Enamasti kasutatakse lisametalli sulava elektroodi näol. MIG Keevitus - Traatkeevitus inertgaasi keskkonnas MAG keevitus - Traatkeevitus aktiivgaasi keskkonnas TIG keevitus - Keevitus sulamatu elektroodiga inertgaasi keskkonnas Gaasikeevituse gaasid ja nende otstarve. Põlevgaasiks võib olla atsetüleen, propaan või butaan. Kõige laialdasemalt kasutatakse hapniku (O2) ja atsetüleeni (C2H2) segu, mis annab sulatustemperatuuriks kuni 3200°C
Detaile, mis antud harjutustöö variandis on torud, on küll keeruline kokku keevitada, aga õnneks TIGkeevituse puhul saab keevitada igas asendis. Võib oletada, et keevitatava materjali paksus jääb pigem 6 mm kanti, nii et keevitustraadi kasutamine on vajalik. Lisamaterjalid Kuna kasutame alumiiniumsulamit, siis võib kasutada keevitustraate SAlMg5 CvAMr5 või DIN1732 järgi, ESAB OK Autrod 18x15, Elga Alumig Mg5 jt. Keevitusgaasiks tasub kasutada He, kuna siis saab tõsta keevituskaare pinget kuni 10V võrra. Vooluallikas peaks andma vahelduvvoolu. Toorikute ettevalmistus Toorikud oleks kõige mõistlikum välja lõigata kasutades giljotiinkääre. Seejärel tuleks nad puhastada võimalikust metallipurust ja õlist. Silindrilise kuju saab neile anda anda valtsirullide abil. Toorikud tuleb iga 300 mm tagant kinnitada lühikeste traagelõmblustega. Keevitusparameetrite valik Kui võtame materjali paksuseks 56 mm, siis Welektroodi diameeter tuleb tabeli järgi
Keevitamisel ei teki räbu, mis tõttu suureneb õmbluse kvaliteet. Puudusteks on kaitsegaasidest tingitud keskkonna piirangud (välistingimused). Samuti on keevitustraatide valik väliksem. MAG-keevitus on tänapäeval levinuim keevitusviis, näiteks laevaehituses ja remondis kõikdest keevitustöödest hõlmab antud viis ligi 95%. Keevitusparameetrid antud ülesande jaoks: Liite tüüp, lehe Traadi paksus või Keevituskaare Keevitusvool, Kaitsegaasi läbimõõt, nurkõmbluse pinge, V A kulu, l/min mm kõrgus, mm T-liide, a=4 1,0 22,5 215 10-12 mm Alternatiivsed keevitusmeetodid Jootmine Laserkeevitus Plasmakeevitus Eelised *Kõike metalle saab joota *Üsna mitmekülgne, *Suur energia
paksukattelise elektroodiga Räbustis 0,8....1,2 0,8....1,7 0,7....0,8 2,5....3,7 MAG-keevitus 0,7....1,0 0,6...1,5 0,5....0,7 1,8....3,2 Gaaskeevitus 21 4 2 27 Elekter-räbukeevitus 4,0....5,0 3,0....4,0 4,0....5,0 11,0....14,0 · Keevitusvoolu kasvul 100 A on lubatud kaare pingelangus kuni 7 V. · Elektroodkeevituse keevituskaare temp. On 5000...6000 oC, keevituselektrood sulab liiteks. · Paksukattelise elektroodiga keevitades on süvistus piirides 3...4mm. · Elektroodkeevitust iseloomustab madal voolutihedus elektroodivardas 10...20 A/mm2. · Protsessi tootlikkus kasvab elektroodi läbimõõdu suurenedes. · Elektroodkeevitust kasutatakse tööstuses, surveanumate ja katelde remondil. · Elektroodkeevitust kasutatakse terase, malmi, Ni ja Cu sulamite keevituseks.
Koostas: Reppy 21.11.2012 3. Tähtsamate keevitusprotsesside kirjeldus: Kaarkeevitus kattega elektroodiga: Elektroodkeevitamine kuulub rahvusvahelise liigituse järgi ilma kaitsegaasita kaarkeevitusmeetodite rühma. Elektroodkeevitamisel kinnitatakse keevituselektrood elektroodihoidikusse. Keevituskaare, mille temperatuur on 5000...6000 °C, toimel elektroodivarras ja selle kate ning põhimetall sulavad. Tekib keevisvann, kuhu siirduvad elektroodimetalli tilgad ja katte sulamisel tekkinud räbu tilgad, mis moodustavad keevisvanni pinnal sularäbu kihi. Elektroodivarda ots sulab kattest kiiremini, tekitades süvendi, mis suunab sulametalli tilgad ja katte lagunemisel
keevisliite tüüpi ja õmbluse asendit. Kuni 4 mm paksuse lehtmaterjali keevitamisel võetakse elektroodi läbimõõt võrdseks materjali paksusega. Paksemat materjali keevitatakse 4-6 mm jämeduste elektroodidega. Üle 10 mm paksuse materjali puhul keevitatakse õmblus mitmekihilisena. Vertikaal-ja laeõmbluste keevitamisel ei kasutata tavaliselt jämedamat elektroodi kui 4 mm. 9 Keevituskaare süütamine. Keevituskaare süütamiseks on kaks moodust: · hetkelise püstpuutega (Joon. 18a). Elektroodi hoitakse keevitatava detailiga risti ja puudutatakse temaga kergelt keevitatavat detaili ning eemaldatakse 2-5 mm kaugusele. Tegevust korratakse senikaua kuni süttib stabiilne kaarleek. · liugpuutega (Joon.18b). Tegevus sarnaneb tiku süütamisega: elektroodiotsa tuleb keevitatava detaili a b
2,4mm), lisatraadi läbimõõt 3,2 mm ning keevitusvool 170(150-190), kaitsegaasi kulub 9 l/min. Keevituskiirus on 0,2 m/min. Alumiiniumsulamite puhul kasutatakse vahelduvvoolu. Oksiidikelme purustamiseks detailide pinnal on vaja suurendada pluss polaarse voolu osatähtsust, seetõttu on vahelduvvool ebasümmeetriline. Vooluallika tunnusjoon on järsult langev, püsivooluga vooluallikas, mille põhielemendiks on reguleeritav trafo. Keevituskaare pinge on 12-14 V. Lisamaterjali varda valik on sarnane MIG/MAG keevitusel traadi koostise valikule, alumiiniumsulamite keevitamiseks sobivad lisamaterjalid koostisega: S-AlMg5, Elga Alumig Mg5 jt. Keevitusgaasina võiks kasutada nt AGA MISON gaasi, mis on soovituslik just TIG keevitamisel AlMg sulamitele. See koosneb argoonist + 0,03% lämmastikoksiidist. Elektroodi ots alumiinium-sulamite keevitamisel
Generaator, Inverter Keevitusmaterjalide Elektrood Traat vajadus: Kaitsegaaside -- Aktiivgaas (CO2) vajadus: Keevitaja Kõrge Madalam kvalifikatsioon: Eelised Keevitamine ka Parem õmbluse kvaliteet, ei teki räbu, välistingimustes ning vähem keevitussuitsu, keevituskaare kohtades, kus ei ole isereguleerivus, kõik ruumilised asendid, elektrivõrku (kasutades suurem läbikeevitavus, kitsam termomõju generaatorit) tsoon Puudused Halb mehhaniseeritavus, Ei saa kasutada välistingimustes ja palju kahjulikke gaase, kohtades, kus ei ole elektrivõrku, väike
omadustega. Lisamaterjalide põhimõtteline valik: TIG-keevitus on sulamatu elektrodiga kaarkeevitus, Kus elektroodiks võetakse kas puhtast Volframist või metalliksiididega legeeritud(ThO2, Y2O3,La2O3,ZrO2) volframvarrast. Kaitsegaasina võib kasutada MISON gaasi või teisi valdaval osal Argoonist koosnevaid segugaase vastavalt hinnale. Voolu liik: Ideaalseks vooluliigiks antud keevitusel on päripoolne alalisvool, sest ta tagab stabiilsema keevituskaare, kuid elektroodil eraldub suurem soojushulk.. TIG keevitus vajab püsivvooliallikat milleks sobib Keevitusalalditest trafot ja alalduselemente türistoride, dioodide või seleenalaldite näol. Keevitusalaldeid iseloomustab suur mass ja keskkonnatundlikkus. Toorikute ettevalmistamine: Antud toru keevitamisel kasutan I-õmblust, see tähendab, et toote servi ei pea faasima ning keevitusparameetrid valin vastavalt materjali paksusele ehk b= t/2 ehk õhupilu b peab olema 3mm.
(Ti) Juure Formiirgaas (N2/H2) 97%N2 +3%H2 kaitse- Kõigile ülejäänud Formiirgaas (N2/H2) 90%N2 +10%H2 gaasid. metallidele. N2 100% N2 Kui formiirgaasis on vesinikku 10% ulatuses, siis tuleb see kõrvale juhtida ja 11 panna põlema nii, et ei tekitaks tulekahju. Keevituskaare süütamine metalli puutega. Selleks, et volframelektroodi otsa ja detaili vahel süttiks keevituskaar, peab nendevaheline ala muutuma elektrijuhiks. Kõrge temperatuuri abil muutub kaitsegaas elektroodi süütamisel elektrijuhiks. TIG keevitamisel on elektrikaare süütamiseks kaitsegaasi keskkonnas kaks moodust: eleltroodi puutega vastu detaili ja kontaktivaba süütamine. Puutega süüde. Detailil puutega süütamisel võib
Kaare paremaks süütamiseks toidetakse kaart keevitusvoolust tugevama algvooluga (Hot-Start). Elektrood sulab ja sadestub tilkadena keevitatavale esemele ja elektroodi väliskate hakkab kuluma ning eraldama keevituseks vajalikku kaitsegaasi. Eralduvad tilgad võivad tekitada elektroodi ja keevisvanni vahele lühise. Elektrikaare voolavuse soodustamiseks toidetakse kaart momentaanselt kasvava keevitusvooluga (Arc-Force), mis takistab keevituskaare kustumist. Elektroodi kinnikeevitumisel detaili külge on võimalik rakendada funktsiooni, mis peale teatud lühistamisaega katkestab seadme toite. See võimaldab eemaldada elektrood ilma seda kahjustamata. Kattega elektroodide kasutamisel peab keevisõmbluselt räbu eemaldama pärast iga keevitusläbimit. 1. Elektroodkeevitus e. käsikaark IONISATSIOONI parandavad ained K Na Ba Li Al Ca Cr Mn C H O N
Kasutus MIG/MAG-keevitus on tänapäeval maailmas enimlevinud keevitusmeetod, näiteks laevaehituses ja –remondis tehakse 95% töid MIG/MAG-keevitust kasutades. Lehtmaterjali saab MIG-MAG keevitusprotsessiga keevitada väga suures paksusvahemikus. Minimaalseks loetakse umbes 0,6 mm paksust terast ja ülrmist piiri praktiliselt e ole. Selline suur materjalide paksusevahemik on võimalik keevitusparameetrite ja keevituskaare laiaulatusliku reguleerimisvõimaluse tõttu [2:93] Keevitusprotsessi iseloomustab kõrge tootlikkus ja hea kvaliteet kuna puuduvad elektroodi vahetamisest tingitud katkestused ja keevitamisel ei teki räbu. MIG-MAG keevituse põhiparameetrid on keevitustraadi etteandekiirus, keevitustraadi läbimõõt, keevitusvoolu tugevus amprites, kaare pinge voltides, keevituskiirus, kaitsegaasi kogus liitrites minutis ja keevituspõleti asend [4:231]
keevitusõmblus tekib lülitusnupu pideval vajutamisel.2)Katkendliku õmbluse saab reguleerida keevitustraadi etteande automaatse tsükkliga.Selliselt keevitatakse väga õhukest materjali.3)Punktkeevituse korral tekib iga nupu vajutusega üks punkt.4)Kui asendada põleti hoidikuga,millesse asetatakse süsielektroot,siis saab metalli kuumutada.Võrreldes gaaskeevitusega on poolautomaatgeevituse kaitsegaasis olulised eelised.Elektrikeevitusel on ohtlik elektrivool,keevituskaare kiirgus,kuumad metallid ja rägupritsmed ning suitsugaasid ja aurud,eriti tsingitud pleki keevitamisel-siin peab kasutama kohtäratõmmet.Eluohtliku elektrilöögi vältimiseks tuleb keevitusseadmed maandada.Keevitaja jalgeall peaks olema kummivaip või puitrest.Valguskiired pimestavad silmi,nähtamatu kiirgus tekitab põletust ja mõjutab tugevasti nägemist.Seetõttu kasutatakse valgusfiltritega kaitsekilppe.Valgusfiltrid valitakse sõltuvalt keevitusvoolust.Metalli pritsmete eest
12. Elektroodi läbimõõt valitakse materjali paksuse, õmbluse servakuju ja õmbluse ruumilise asendi järgi. Keevitusvoolu tugevus sõltub elektroodi läbimõõdust, põhimetalli paksusest ja servavahemiku kujust, keevitusläbimitest, elektroodi tüübist, keevitusasendist põhimetalli sobivusest jm. 13. Millised nõuded esitatakse käsitsi kaakeevitamisel kasutatavatele vooluallikatele? 14. Minimaalne tühijooksupinge on käsikaarkeevitusel piiratud keevituskaare süütamise tingimustega. 15. Elekterkontaktkeevitusel toimub metallide ühendamine detaile läbiva elektrivoolu ja survejõu rakendamise toimel. Reegline on liitekoht kõrgema elektritakistusega ja kuumeneb kuni sulamiseni, kuid võib jääda ka plastsesse olekusse. Ei kasutata lisametalli, räbusteid, kaitsegaase, kuid rkaendatakse survejõudu. Lk 179-180 16. Gaaslõikamine- termolõikamisprotsess, mis põhineb lõigatava metalli põlemisel
Elektroodkeevituse eeliseks on see, et selle meetodiga saab keevitada mitmesugustes ilmastikuoludes ja väga mitmesuguseid materjale. Puuduseks on see, et elektroodi peab iga vähese aja tagant vahetama ning keevisõmblus tuleb alati puhastada šlakikoorikust – seega on Inertgaasid ei osale keevitusprotsessis vaid loovad keevituseks vajaliku kaitsekeskkonna, et õhus leiduvad gaasid ei pääseks keevituskaare juurde. Inertgaase kasutatakse näiteks kõvajoodise tegemiseks kaarjootmisel ja alumiiniumi keevitamisel. Võrra Aktiivgaasid loovad keevitusprotsessi toimumiseks sobiva kaitsekeskkonna ja osalevad ka ise keevitusprotsessis. Kui nüüd küsida, mille poolest on CO2 aktiivne gaas - joome seda ju igapäevaselt koos gaseeritud jookidega sisse - ja kuidas ta osaleb keevitusprotsessis, siis vastus oleks, et CO2 ise keevitusprotsessis ei osalegi
tasasus Elektroodikate sisaldab: - räbutekitajad - desoksüdeerijad - gaasitekitajad - legeerelemendid - kaare ioniseerijad - sideained Kattetüübid: aktiivgaasis 1)happeline kate A 2)tsellulooskate C 3)rutiilkate R 4)aluseline kate B 5)paks rutiilkate RR 6)tselluloosrutiilkate 7)happeline rutiilkate 8)aluseline rutiilkate 9)happeline tsellulooskate 1)Happelise kattega elektroodid võimaldavad kasutada suurt keevituskaare võimsust, saavutades sellega suure läbisulatuse ja keevituskiiruse. Happelise kattega elektroode kasutatakse põhiliselt horisontaalõmbluste keevitamiseks. Keevitatav pind peab olema puhas. Keevitatavate detailide vahe minimaalne. Võimalik on keevitada päri- või vastupolaarse alalisvooluga aga ka vahelduvvooluga. Tänapäeval väga vähe kasutatav. 2)Tsellulooskatte põlemisel tekib palju gaasi, mis moodustab keevisvannile väga hea kaitsekihi
AGAMIX-20, Kus argooni on 80% ja süsihappegaasi 20%. MIG/MAG-keevitus on tänapäeval maailmas enimlevinud keevitusmeetod, näiteks laevaehituses ja –remondis tehakse 95% töid MIG/MAG-keevitust kasutades. Lehtmaterjali saab MIG-MAG keevitusprotsessiga keevitada väga suures paksusvahemikus. Minimaalseks loetakse umbes 0,6 mm paksust terast ja ülemist piiri praktiliselt ei ole. Selline suur materjalide paksusevahemik on võimalik keevitusparameetrite ja keevituskaare laiaulatusliku reguleerimisvõimaluse tõttu. Keevitusprotsessi iseloomustab kõrge tootlikkus ja hea kvaliteet kuna puuduvad elektroodi vahetamisest tingitud katkestused ja keevitamisel ei teki räbu. MIG-MAG keevituse põhiparameetrid on keevitustraadi etteandekiirus, keevitustraadi läbimõõt, keevitusvoolu tugevus amprites, kaare pinge voltides, keevituskiirus, kaitsegaasi kogus liitrites minutis ja keevituspõleti asend. MIG-MAG keevituse puuduseks on see, et seda
10) Pärast jahtumist esinevad reeglina õmblusmetallis ja selle lähipiirkonnas: tõmbepinged. 11) Automaat-kaarkeevitusel räbustis saavutatakse kõrge tootlikkus: keevitusvoolu märgatava suurendamise teel. 12) Teraste keevitamisel kaudkaarega kasutatakse: sulavaid kattega elektroode. 13) Keevitusvoolu allikatest on kõige kõrgema kasuteguriga: keevitusalaldid 14) Vahelduvvooluga keevitamisel kasutatakse keevituskaare stabiliseerimiseks: eriliste lisanditega elektroodikatteid ja kõrgemat tühijooksupinget (kaare süütepinget) 15) Keevitustraadi põhiliseks erinevuseks võrreldes pealesulatusmaterjalidega (ka traadiga) on: madal süsiniku sisaldus(c<0,25%) 16) Keevitatava materjali ettevalmistamist servamisega (faasimisega) lahknemisnurga all teostatakse eesmärgiga: täieliku läbisulatuse (läbikeevituse saavutamiseks
Sulakeevituse hulka kuuluvad kaarkeevitus, gaaskeevitus, räbukeevitus, elekterkontaktkeevitus jt. 18 Survekeevitusel saadakse keevisõmblus liitepindu kokku surudes, vajaduse korral lisaks ka kuumutades. Survekeevituse alla kuuluvad külmkeevitus, ultrahelikeevitus, hõõrdkeevitus, plahvatuskeevitus. 25.1. Elektroodkeevitus Elektroodkeevitamisel kinnitatakse keevituselektrood elektroodihoidikusse. Keevituskaare, mille temperatuur on 5000…6000 °C, toimel elektroodivarras ja selle kate ning põhimetall sulavad. Keevituskiirus ja tootlikkus on elektroodkeevitusel väikesed – ühe elektroodi sulamise aeg on ühe-kahe minuti piires, millele järgnevad ajakaod elektroodi vahetamiseks ja kaare taassüütamiseks. Tänapäeval elektroodkeevituse osatähtsus väheneb, olles 20…25%. Elektroodkeevitamist kasutatakse kõikide teraseliikide, malmi, Cu-sulamite, piiratult ka Al- sulamite keevitamiseks
......................................................................... 36 4.2. Terase keevitamine TIG keevitusaparaadiga ........................................................................................ 37 4.3. Alumiiniumi ja tema sulamite keevitamine TIG keevitusaparaadiga ................................................... 38 4.4. Vesijahutusega TIG keevituspõleti ....................................................................................................... 39 4.5. Keevituskaare süütamine TIG keevitamisel.......................................................................................... 40 4.6. Volframelektrood. Volframelektroodi otsa töötlus ............................................................................... 41 4.7. Volframelektroodiga keevitamisel tekkivad defektid ........................................................................... 42 4.7.1. Volframi lisandite moodustumise põhjused............................................
keevitusõmblus tekib lülitusnupu pideval vajutamisel.2)Katkendliku õmbluse saab reguleerida keevitustraadi etteande automaatse tsükkliga.Selliselt keevitatakse väga õhukest materjali.3)Punktkeevituse korral tekib iga nupu vajutusega üks punkt.4)Kui asendada põleti hoidikuga,millesse asetatakse süsielektroot,siis saab metalli kuumutada.Võrreldes gaaskeevitusega on poolautomaatgeevituse kaitsegaasis olulised eelised.Elektrikeevitusel on ohtlik elektrivool,keevituskaare kiirgus,kuumad metallid ja rägupritsmed ning suitsugaasid ja aurud,eriti tsingitud pleki keevitamisel-siin peab kasutama kohtäratõmmet.Eluohtliku elektrilöögi vältimiseks tuleb keevitusseadmed maandada.Keevitaja jalgeall peaks olema kummivaip või puitrest.Valguskiired pimestavad silmi,nähtamatu kiirgus tekitab põletust ja mõjutab tugevasti nägemist.Seetõttu kasutatakse valgusfiltritega kaitsekilppe.Valgusfiltrid valitakse sõltuvalt keevitusvoolust.Metalli pritsmete eest
materjal lahutatakse osadeks. 3) Teriklõikamisel laastueemaldusega eraldab lõikuri terik jõu F toimel töödeldava materjali pinnakihi laastuna. 36. Vastufreesimine Freesi ja tooriku kontakti tekkimiskohas on freesi pöörlemis-ja tooriku ettenihke suunad vastassuunalised. 37. Plasmakeevitus Kuulub kaarkeevituse protsesside rühma, energiaallikaks on kontsentreeritud ja ioniseeritud gaasivool, mis on tekitatud keevituskaare kokkusurumise abil. Keevituskaar surutakse kokku plasmatroni kitseneva ja intensiivselt jahutava suudmiku abil. Võib keevitada praktiliselt kõiki metalle, kõrge temperatuur, keevitusdeformatsioonid on üsna väiksed. Küllalt suur keevituskiirus ja läbikeevituse sügavus. TIG keevituse edasiarendus, ei vaja kaitsegaasi. 38.Voolava laastu vältimine Kõikidel võimalikel juhtudel tuleb kasutada laastumurdjaid, s. t. erilisi seadiseid, mis
metallile. Keevitatavad metallid võivad oma keemilise koostise poolest olla kas ühesugused või erinevad. Kõik ühesugused metallid on omavahel keevitatavad. Erinevate metallide sulamisalas ei toimu alati keevitamiseks vajalikke füüsikalis-keemilisi protsesse, mistõttu sellised metallid ei tarvitse olla omavahel keevitamise teel ühendatavad. Kaarkeevitamine on keevitusmeetodite üldnimetus, kus keevituskaare osalusel sulatatakse liidetavate detailide servad ja vajadusel samuti lisametall. Kaarkeevituse alaliigid on: elektroodkeevitus e. kaarkeevitus kattega elektroodidega, MIG/MAG-keevitus e. sulava elektroodiga kaarkeevitus kaitsegaasis, TIG-keevitus e. sulamatu elektroodiga kaarkeevitus kaitsegaasis, kaarkeevitus räbustis, elekter-räbukeevitus e. räbukeevitus, plasmakeevitus. , . Elektroodkeevitamine
maht väiksem.3.elektroodi traadi suure sulamis kiiruse tõttu on jõudlus 2-3 korda suurem.4.keevisõmbluse omadused tugevus,löögi sitkus on paremad.5.keevitatavad pinnad ei pruugi olla eelnevalt nii korralikult sobitatud ja puhastatud.6.kvaliteetse õmbluse saab ka juhul kui keevitatavate detailide seinapaksused teineteisest palju erinevad.7.keevitusviis on kergesti õpitav.Elektri keevitusel on ohtlikkud elektri vool keevituskaare kiirgus kuumad metalli ja räbu pritsmed ning suitsugaasid ja aurud eriti tsingitud pleki keevitamisel,siin peab kasutama tõhusat koht ära tõmmet. See halvendab metalli struktuuri,tekivad poorid ja suureneb elektroodide kuluvus,ülemäära suure surve tõttu surutakse elektroodid liigselt materjali sisse mis muutub õhemaks ja ei pruugi hiljem taluda koormusi.Maksimaalset keevitusvoolu võib määratleda selle järgi kui tekivad metalli pritsmed väikese voolu puhul tekib nõrk
ära ka laastueraldumise kiiruse. Lõikekiirus on teriku lõikeserva ja lõikepinna suhtelise liikumise kiirus pealiikumise sihis. Freesimisel on pealiikumine freesi pöörlev liikumine. Freesimine on ka treimisest tunduvalt keerukam nii kinemaatika kui ka lõikuri geomeetria poolest 72. Plasmakeevitus- kuulub kaarkeevituse protsesside rühma, energiaallikaks konsentreeritud ja ioniseeritud gaasivool, mis on tekitatud keevituskaare kokkusurumise abil. Keevituskaar surutakse kokku plasmatroni kitseneva ja intensiivselt jahutava suudmiku abil. Võib keevitada praktiliselt kõiki metalle, kõrge temperatuur, keevitusdeformatsioonid on üsna väiksed. Küllalt suur keevitus kiirus ja läbikeevuituse sügavus. TIG keevituse edasiarendus, ei vaja kaitsegaasi 73. Lõiketöötlus (koorivtöötlus ja lihvimine)- koorivtöötlus: toimub suurel kiirusel, pinna kvaliteet ei ole väga oluline
Kaarkeevitamine e. elektrikaarkeevitamine on neb, olles 20...25%. enimkasutatav keevitusmeetod (protsess). Kaar- Elektroodkeevitamist kasutatakse kõikide keevitamisel kasutatakse elektrikaare poolt eraldu- teraseliikide, malmi, Cu-sulamite, piiratult ka Al-sula- vat soojusenergiat. Kaarkeevitamine on keevitus- mite keevitamiseks. Elektroodkeevitamine sobib meetodite üldnimetus, kus keevituskaare osalusel materjali paksustele üle 1,0...1,5 mm. Selle meetodi sulatatakse liidetavate detailide servad ja vajadusel eelis on kasutatavus kõikides keskkonnatingimus- samuti lisametall. Kaarkeevituse alaliigid on: tes, võimalus keevitada õmbluse ruumis suvalise · elektroodkeevitus e. kaarkeevitus kattega asendi puhul (põranda, seina ja laeõmblused),
annaabi.ee 
