Vooluring Vooluallikas Vooluallikas on mistahes seade, mis suudab tekitada ja alal hoida elektrivoolu. Energia mõistestikus võime öelda, et vooluallikas on seade, mis muundab mingit mitteelektrilist energiat elektrienergiaks. Oma tööpõhimõttelt on vooluallikad väga mitmekesised. Patareis muundub elektrienergiaks keemilistel reaktsioonidel vallanduv energia. Elektrigeneraatorites muundub elektrienergiaks mehaaniline energia. Päikesepatareides muundatakse valgusenergiat. Ka soojusenergiat saab muundada elektrienergiaks. Vooluring Elektrivool saab püsivalt kulgeda üksnes elektrijuhtidest moodustatud kinnistes ahelates ehk vooluringides. Vooluringi põhiosad on: vooluallikas (energiaallikas); koormus ehk tarvitid: need on seadmed, mis elektrivoolu abiga midagi kasulikku teevad;
Kõrgahju ülemise osa - suudme - kaudu täidetakse ahi kihiti toorainetega: kiht koksi, siis kiht räbusti ja maagi segu ning jälle kiht koksi jne. Allapoole laienev saht võimaldab täidisel sulatusprotsessis vabalt allapoole vajuda. Malmi tekkimine algab mõhu ja turja piirkonnas, kust hiljem koldesse voolab. Kolde ülaosas on avad - furmid - mille kaudu juhitakse kõrgahju õhku. Kõrgahi töötab vastuvoolu põhimõttel, milles keemilistel reaktsioonidel tekkivad gaasid liiguvad alt üles ja kõrgahju täidis ülevalt alla. Kõrgahju kõige ülemises osas on temperatuur kõige madalam ning seda nimetatakse soojendustsooniks. Mida allapoole liikuda, seda kõrgemaks temperatuur muutub. Ahju keskosas toimub raua järk-järguline redutseerumine nn käsnrauaks ning ahju allosas toimub raua rikastamine süsinikuga, mille tulemusel raua sulamistemperatuur alaneb ja toimubki raua sulatamine ning eraldub kolde allosast sulamalm.
Milline see kõrgahi siis on ja kuidas ta töötab? Kõrgahju ülemise osa - suudme - kaudu täidetakse ahi kihiti toorainetega: kiht koksi, siis kiht räbusti ja maagi segu ning jälle kiht koksi jne. Allapoole laienev šaht võimaldab täidisel sulatusprotsessis vabalt allapoole vajuda. Malmi tekkimine algab mõhu ja turja piirkonnas, kust hiljem koldesse voolab. Kolde ülaosas on avad - furmid - mille kaudu juhitakse kõrgahju õhku. Kõrgahi töötab vastuvoolu põhimõttel. keemilistel reaktsioonidel tekkivad gaasid liiguvad alt üles ja kõrgahju täidis ülevalt alla. Kõrgahju kõige ülemises osas on temperatuur kõige madalam ning seda nimetatakse soojendustsooniks. Mida allapoole liikuda, seda kõrgemaks temperatuur muutub. Ahju keskosas toimub raua järk-järguline redutseerumine nn käsnrauaks ning ahju allosas toimub raua rikastamine süsinikuga, mille tulemusel raua sulamistemperatuur alaneb ja toimubki raua sulatamine ning
See räägib Oma Loost, oma südame kuulamisest, enesekssaamiseks, sellest, mida on vaja, et tavalist, halli argipäeva kullaks muuta. Sõna ,,alkeemia" tuleb araabiakeelsest sõnast al-kimia. Araablased nimetasid alkeemiaks antiikteadlaste teooriaid keemia vallas, mis olid ühendatud traditsiooniliste usuliste kombetalitlustega. Seda ,,kullaks muutmise" oskust tuntigi keskajal kui alkeemiat, mis põhines keemilistel võtetel, mis pidid tavalise, ebatäiusliku metalli muutma palju väärtuslikumaks, kullaks. Alkeemia alla kuulub ka ,,Igavese Nooruse Eliksiir". Alkeemia põhivõtteks oli Suur Toiming, mille järgi tuli metalli erinevate keemiliste elementidega töödelda, kuni lõpptulemuseks oli kuld. Selleks toiminguks oli vaja väävlit, elavhõbedat, pliid, erinevaid happeid, töödeldavaid metalle ja lisaks veel soolasid. Alkeemiaga tegelesid keskajal peamiselt teadlased, kuid ka kloostrivaimulikud.
USA üks kuulsamaid antropolooge, pr Helen Fisher on avaldanud, et armastusel on olemas kolm faasi, esimene neist on iha, seejärel tuleb kiindumus ning siis seotus. Tema teooria järgi algab armastus ihaga, mille juurde kuulub tunguv füüsilise läheduse vajadus. Kiindumise faasis muutub oluliseks isiklik side ja truudus partnerile. Seotus asendab esialgset tugevat füüsilist kirge keskmiselt 2-3 aasta jooksul. Mina isiklikult leian, et armastuse valem peitub kindlasti keemilistel reaktsoonidel, kuid üheselt ei saa seda siiski võtta. Inimene on indiviid, kellel sügavad mõjutused perekonna, keskkonna ja muude tegurite näol. Ja armastus pole ju vaid mehe ja naise vaheline romantiline-seksuaalne suhe vaid on ka ema ja lapse vaheline armastus, inimese armastus lemmiklooma vastu, sõprade vaheline armastus jne. Jäädes nüüd enda juurde, siis mina olen enda poisiga koos olnud peaaegu aasta ning meie suhe pole kindlasti mitte ainult füüsiline
sajandil Euroopas, kui hakati tööstuslikult sulatama malmi ja rauda. 2. Teadusharuna uurib metallurgia, kuidas toimub tootmise ja töötlemise tehnoloogia ning heidetakse pilku metallide ja nende sulamite omadustele. Et kõiki neid metalle saavutada, on meil tarvis kõrgahje, mille abil õigetest sulamitest tekivad ka erinevad metallid. Kõrgahjutehnoloogia Kõrgahi töötab sisuliselt nagu vastuvool. Keemilistel reaktsioonidel tekkivad gaasid liiguvad alt üles, kõrgahju täidis aga ülevalt alla. Ülemine osa kõrgahjul on kõige madalama temperatuuriga ning see on ka rahvakeeli ,,soojendustsoon". Mida rohkem allapoole liikuda, seda enam kasvab ka teperatuur. Keskosas toimubki juba ka raua vaikne redutseerumine ,,käsnrauaks". Keskosas toimub ka aheraine muutumine räbuks lubjakivi toimel. Räbu kasutatakse ära näiteks tsemendi tootmiseks. Ahju allosas toimub juba raua rikastamine
Mida lähedasemad liigid, seda sarnasem aminohapete struktuur. Valgu sekundaarstruktuur kujutab spiraalselt keerdunud (alfastruktuur) või voltunud (beetastruktuur) valku. Struktuur püsib koos vesiniksidemete abil. Juustes ja küüntes valgud sekundaarstruktuuris. Valgu tertsiaar- ehk kolmandane struktuur. kerakujuline e. globulaarne või fibrillaarne e. väljaveninud/niitja kujuga Kvaternaar ehk neljandane struktuur (nt hemoglobiinivalk). Teatud füüsikalis-keemilistel tingimutel on võimalik valgu struktuuri lõhkuda. Valgu kõrgemad järgustruktuurid lagunevad madalamateks lõpetades primaarstruktuuriga = denaturatsioon. Primaarstruktuuri lagunemine = hüdrolüüs. Mõningatel füüsikalis-keemilistel tingimustel on võimalik valgu struktuuri osaline taastumine = renaturatsioon. Kui valgud on ühinenud teiste orgaaniliste ainetega, saame me liitvalgud e proteiidid. * glükoproteiidid * nukleoproteiidid * lipoproteiidid
b) maa kulutab rohkem energiat kui saab *Toimub jahtumine *Loodusprotsessid aeglustuvad Maa energiabilansis on oluline koht... · Päikeseenergial · Maa siseenergial · Gravitatsioonienergial Päikeseenergia · Põhiline energia pärineb Päikeselt (99%) osa peegeldub (30%) osa neeldub (50%) · Käivitab loodusprotsessid · Kasutamine: inimene salvestab päikesepatareides · Salvestatud kujul fossiilsetes kütustes Maa siseenergia · Keemilistel reaktsioonidel vabanev energia Maa sisemuses · Vabanemisel: vulkaanid, maavärinad, kivimite teke ja moondumine, mäestike teke, laamade liikumine, kuumaveeallikad · Kasutamine soojusenergia saamiseks Kineetiline energia · Liikumisenergia tuule, vee, liustiku liikumisega tekkiv energia · Põhjusta ka suurt kahju - tormid · Kasutamine: tuule- ja vee-energia Gravitatisoonienergia · Gravitatsioonijõu mõjul kehad tõmbuvad · Määrab sfääride tiheduse
3. Loetle postmoraalsed koolnutunnuused ( 6 eesti keeles, 3 ladina keeles, 2 üks tunnus jaguneb kaheks, 3 üks kolmeks) Koolnukülmus (algor mortis), Koolnukangestus (rigor mortis), Koolnukuivamine, Koolnulaigud (livores mortis)-koolnuhüpostaas ja koolnuimbitsioon, Pealesurmne verehüübimine, Koolnulaostus- autolüüs,autodigestsioon, roiskumine 4. Rakkude mitteprogrammeeritud hukkumine elavas organismis Apoptoos või Nekroos? 5. Millistel põhjustel võib nekroos tekkida?(bioloogilistel, keemilistel, füüsikalistel, allergilistel) 6. Koagulatsioonnekroos ehk kuivkärbus( tooge 2 näidet selle nekroosi vormi kohta) INFARKT, OSTEONEKROOS 7. Kollikvatsioonnekroos ehk NIISKE KÄRBUS tooge 2 näidet selle nekroosi vormi kohta (MÄDANEKROOS, NIISKE GANGREEN) 8. Milline on nekroosi võimalik lõpe (7 )?Ennistamine, Organisatsioon, kapseldumine,rebend,tühik, tsüst, haavandumine.
Kõrgahjutehnoloogia Kõrgahju ülemise osa - suudme - kaudu täidetakse ahi kihiti toorainetega: kiht koksi, siis kiht räbusti ja maagi segu ning jälle kiht koksi jne. Allapoole laienev saht võimaldab täidisel sulatusprotsessis vabalt allapoole vajuda. Malmi tekkimine algab mõhu ja turja piirkonnas, kust hiljem koldesse voolab. Kolde ülaosas on avad - furmid - mille kaudu juhitakse kõrgahju õhku. Kõrgahi töötab vastuvoolu põhimõttel. keemilistel reaktsioonidel tekkivad gaasid liiguvad alt üles ja kõrgahju täidis ülevalt alla. Kõrgahju kõige ülemises osas on temperatuur kõige madalam ning seda nimetatakse soojendustsooniks. Mida allapoole liikuda, seda kõrgemaks temperatuur muutub. Ahju keskosas toimub raua järk-järguline redutseerumine nn käsnrauaks ning ahju allosas toimub raua rikastamine süsinikuga, mille tulemusel raua sulamistemperatuur alaneb ja toimubki raua sulatamine ning eraldub kolde allosast sulamalm
tugevusega kihilisi plastmasse- plastikuid. Kasutades puuvillriiet saadakse tekstoliit, klaasriiet- klaastekstoliit, paberit- getanaks, asbestriiet- asbesttekstoliit, ühekihilist vineeri (spooni)- puitplast. Täitematerjalide erirühmaks on sarrustava toimega klaaskiud (kas üksikiudude, köie või mati näol), mille kasutamisel detailide tugevus on võrreldav terase tugevusega. Plastifikaatorid Lisandite kasutamine põhineb nende füüsikalistel ja keemilistel omadustel. Nende kasutamisele peavad eelnema katsetused. Igal lisandil on üldjuhul üks põhitoime, mille järgi ta liigitatakse mingisse klassi, kuid tal võib olla ka teatud teisejärgulisi toimeid, mida nimetatakse kõrvalefektideks. Plastifikaatorid on betooni lisandid, mis betoonisegusse segatuna parandavad selle töödeldavust ilma vee hulka segus suurendamata või mis võimaldavad vähendada vee hulka betoonisegus, ilma et muutuks töödeldavus. Plastifikaatori
Vastasel korral energia neeldub. Tuumareaktsioonide liigid on ka: · Raskete tuumade lõhustumine (nuclear fission) · Kergete tuumade liitumine (süntees) raskemateks tuumadeks (nuclear fusion) Ahelreaktsioon raskete tuumade lõhustumine aeglaste neutronite toimel. Tuumareaktsiooni Nagu keemilistel reaktsioonidel, peab ka siin olema võrrand tasakaalus - nii näide alumiste kui ülemiste indeksite summad peavad olema võrdsed mõlemal pool noolt või võrdusmärki. Tuumakiirgust ja selle · neeldumisdoos (ühik grei: 1 Gy = J/kg) näitab energiahulka mõju dzaulides, mis on neeldunud keha massi kilogrammi kohta iseloomustavateks · bioloogiline efektiivdoos, kõikide elundite ja kudede
12. Isel. Külmhelenduse liike. Mittesoojuslikud valgusallikad on nim. Ka külmhelendus/ luminestsents. Need valgusallikad on külmad. · Elektroluminestsents- gaasides elektronid põrkuvad gaasiaatomitega mitteelastselt ja ergastavad sellega gaasi aatomeid ( gaas hakkab helendama ). Reklaamtorud, virmalised · Katoodluminestsents tahkete ainete helendumine · Kemoluminestsents aatomite ergastamine toimub keemilistel reaktsioonidel vabaneva energia arvelt. ( jaaniuss, süvamere kala ) · Fotoluminestsents Aatomite ergastamine valguse toimel. Tagasi saadakse suurema lainepikkusega valgus. ( liiklusmärgid, öölambid ) 13. · Pidevspekter ( kõik spektri värvid ) Annavad kõrge temperatuuril kuumutatud tahked ained, vedelikud ja tihedad gaasid. 14. · Joonspekter ( kujutab endast üksikuid värvilisi jooni mustal taustal )
Atmosfäär oli algselt oma koostiselt praegusest erinev ja koosnes Maa sisemuse ülessulamise ja degaseerimse produktidest: ammoniaagist, kloorist, metaanist ja vesinikust . Süsihappegaasi (CO2 ) sisaldus on kaheldav. Kõik esmase (ilma hapnikuta) atmosfääri gaasid olid pärit Maa sisemusest, eraldudes pikaajaliselt. Pärast seda kui Maa gravitatsiooniväli suutis gaase juba kinni hoida, uhinesid neist mõned keemilistel reaktsioonidel. Atmosfääri tihedus kasvas kogu aeg Maa sisemuse pideva degaseerumise tõttu. Suur hulk veeaurust kondenseerus ja langes maapinnale, väiksem osa jäi ka atmosfääri. Osa gaasidest tekkis ka radioaktiivsete elementide lagunemisel (He, Ar). Ainult väga kerged gaasid (He ja H2) hajusid kosmosesse, inertne argoon kogunes atmosfääri. Ligikaudu 3,5 miljardit aastat tagasi oli lämmastiku-ammoniaagi-susihappegaasi
väljakujunemata struktuuriga kivimid Jagunevad : sõmerd ja(pimsskivid, vulkaanilised liivad) tsementeerunud (vulkaanilised tufid , trassid ) 2.4.2 Settekivimid Mitmesuguste orgaaniliste ja mineraalsete ainete settimisel aastatuhandete jooksul moodustunud poorsus. Iseloomustab kihiline struktuur ja poorsus , A)keemilised setted kivimid, mis välja sadestunud veekogus lahustunud mineraalidest. Sageli on kivimite tekkimisel oma osa olnud nii keemilistel kui orgaanilistel teguritel - siis nim neid biokeemilisteks settekivimiteks. NT: Anhüdriit , Kipskivi, Dolokivi ANHÜDRIIT kristalne struktuur, suhteliselt pehme, tihedus 2000-2900 kg/m3, survetugevus 20-50 MPa, veeimavus 10-20 % Kasutusala- siseviimistlus, dekoratiivsed elemendid , KIPSIKIVI kihiline, väikseteraline, Mohs'i pinnakõvadus 1,5-2 , tihedus 2200-2400 , välitingimustes mittepüsiv Kasutusala- siseviimistlus, dekoratiiv elemendid, suur valtkond- tooraine ehituskipsi ja
mikroobidele, kes tagavad inimestele kaitsevõime. Liigne kiudainete tarvitamine võib olla väga ohtlik, sest mõnda kiudainet ei pruugi organism omandada. Kiudaineid leidub ainult taimedes, näiteks täisteratoodetes, puu- ja köögiviljades ning kaunviljades. · VETT vesi on kõige tähtsam aine organismi jaoks. Organism koosneb 55-75% veest. Vesi on vajalik kogu organismi töötamiseks, see aitab kehas keemilistel reaktsioonidel toimuda, see aitab muuta toitu energiaks ja toitaineid omastada, vesi aitab toitaineid ja hapniku transportida keharakkudeni, vesi hoiab kehatemperatuuri paigal, kaitseb elutähtsaid organeid, on oluline nahale ning aitab kehast välja viia jääkaineid. On oluline hoida veetaset tasakaalus. Vett soovitatakse juua päeva 1-2 liitrit, kuid kui organism teeb trenni, on füüsiliselt aktiivne ning higistab, on see kogus suurem. 4.Toidupüramiid
Kõrgahjutehnoloogia Kõrgahju ülemise osa - suudme - kaudu täidetakse ahi kihiti toorainetega: kiht koksi, siis kiht räbusti ja maagi segu ning jälle kiht koksi jne. Allapoole laienev saht võimaldab täidisel sulatusprotsessis vabalt allapoole vajuda. Malmi tekkimine algab mõhu ja turja piirkonnas, kust hiljem koldesse voolab. Kolde ülaosas on avad - furmid - mille kaudu juhitakse kõrgahju õhku. Kõrgahi töötab vastuvoolu põhimõttel. keemilistel reaktsioonidel tekkivad gaasid liiguvad alt üles ja kõrgahju täidis ülevalt alla. Kõrgahju kõige ülemises osas on temperatuur kõige madalam ning seda nimetatakse soojendustsooniks. Mida allapoole liikuda, seda kõrgemaks temperatuur muutub. Ahju keskosas toimub raua järk-järguline redutseerumine nn käsnrauaks ning ahju allosas toimub raua rikastamine süsinikuga, mille tulemusel raua sulamistemperatuur alaneb ja toimubki raua sulatamine ning eraldub kolde allosast sulamalm
tetraeedri kujulised P4 molekulid sulab 44 ei sula ei sula (normaalrõhul) aurustub 280 üle 420, muutub valgeks üle 420, muutub valgeks (normaalrõhul) lahustub CCl4 , CS2 jne. lahusteid ei tunta lahusteid ei tunta Tekib keemilistel pikaajalisel kuumutamisel saadakse väga kõrgel rõhul reaktsioonidel (kõrgemal rõhul) suur: õhus isesüttiv, keemiline vahepealne:kuid isesüttiv ega helenduv ta teatavatel väike: ei ole isesüttiv ega helendu
moodustada keemilisi ühendeid (liitaineid). Liitaine koosneb kindla ehitusega ja molekulidest. Liitaine iga molekul sisaldab erinevate elementide aatomeid. See, milliste elementide aatomid millisel arvul molekuli kuuluvad, määrab liitaine keemilise koostise.Liitained on näiteks vesi, soolad, oksiidid ja orgaanilised ühendid. Näiteks vesi H2O on ühend elementidest vesinik H (2 aatomit molekulis) ja hapnik O (1 aatom molekulis).Eri elemendid võivad moodustada ka segu, näiteks sulami. Keemilistel elementidel ja ühenditele on väga palju erinevaid omadusi ja see juures ka huvitavaid. Kõikidel ainetel on omamoodi omadused-elemendi keemilised omadused määrab ära väline elektronkiht. 3 Lämmastiku keemilised omadused Lämmastik on üks aine, millel on vägagi huvitavad omadused.Toatemperatuuril reageerib vaid mõne metalliga ( Li , U ). Kuumutamisel reageerib paljude metallidega, oksüdeerides neid
elektrolüüdi ja oksüdeerija (katoodil) vahel tekib elektroodidel potentsiaalide vahe (0,51,2 V). Kütuse sellisel oksüdatsioonil ehk nn külmpõlemisel on keemilise energia elektriks muundamise kasutegur kõrgem (4090 %) kui soojuselektrijaamades (2540 %), kus kütuse keemiline energia muundub kõigepealt soojuseks ja alles siis mehaanilise töö vahendusel elektrienergiaks. Suureks plussiks on müra ning heitainete puudumine, samuti väiksem mass ja mõõtmed kui teistel keemilistel elektrienergiaallikatel. Reaktsioon tahke söega töötavas kütuseelemendis on järgmine: C + 2H2O = CO2 + 4H+ + 4e- Teoreetiliselt on reaktsiooni kasutegur 100 %! Ühe kütuseelemendi liigi moodustavad biokeemilised elemendid, mis töötavad orgaaniliste jäätmete bakteriaalsel oksüdatsioonil vabaneva energia arvel. Lihtsaimaks ja tuntuimaks on vesinik-hapnikelement. Hapnik-vesinikelement Alljärgnevalt on illustreeritud puhtal vesinikul töötava kütuseelemendi töö põhimõte.
mürgid, mille tagajärjel hukuvad erinevad organismid. Sinivetikad vähendavad bioloogilist mitmekesisust ja häirivad toiduahelate kulgemist. Toiduahelas sinivetikad ei esine, kuna on söömiseks kõlbmatud (Piirimäe, 2008) 3. Keemiline saastatus Keemilisteks saasteaineteks keskkonnas võivad olla süsinikdioksiid, metaan, lämmastikoksiidid, vääveldioksiid ja raskemetallid (Mitt, 2005) Paljud sellised ühendid jõuavad keskkonda suuremates kogustes peale vulkaanipurset. Keemilistel ühenditel on mõju kliimale kui ka üksikliigile nii füüsilisel kui vaimsel tasandil (Karro, 2005) 4 3.1. Vulkaaniline saaste Suurimad häirivused vulkaanipurske tagajärjed avalduvad kliima muutumises väljapaisatud gaaaside tõttu. Samuti tuha hulgas, mis purske lähiümbruses kõik rohelised lehed katab ning seega fotosünteesimist takistab.
valgulise kesta ◼Tugevdatakse vaktsineerimise abil vibreerimise ja ◼Tugevneb peale kahjustumise, mille läbipõdemist (nt tulemusel viirus tuulerõuged, leetrid) deaktiveerus Ravimseened Kemoteraapia ◼ 140 000 raviseeneliiki ◼Haigustekitajate maailmas ◼ Kasutatakse vaid mõjutamine looduslikel mittehallutsineerivaid ja keemilistel seeni menetlustel valmistatud ◼ Kasutamiseks kuivatakse, ravimainetega jahvatatakse, keedetakse teed või segatakse vee ja ◼Ravimite väljatöötamine jogurti sisse on raske, sest viirused ◼ Kõhu- ja hingamisteede viiruste ja teiste tõvede kasutavad oma “elu” vastu tegevusel raku enda ◼ Mõjuvad hästi ka nahale, vahendeid silmadele, neerudele ja
E liitub aatomile ja moodustub negatiivse laenguga ioon Üldiselt: 1) kui suhteline elektronegatiivsus < 1,7 , on tegemist metalliga 2) kui suhteline elektronegatiivsus > 1,7 , on tegemist mittemetalliga Elektronegatiivsus kasvab perioodi piires vasakult paremale ning rühmades - ülevalt alla. Keemilistel sidemetel on omad kindlad karakteristikud: · sideme pikkus r 0 10 sidet moodustavate aatomite tsentrite vaheline kaugus suurusjärk 0,1 - 0,2 nm (väikseim H2 molekulis r 0 = 0, 074 nm) · valentsnurk O nurk kahe keemilise sideme vahel 3 või enama aatomiga molekulis
Keemilised elemendid on perioodilisustabelis reastatud aatominumbri järjekorras. Kuna keemiliste elementide aatominumber ühtib aatomi tuumalaenguga, võib väita, et elemendid on tabelis reastatud tuumalaengu kasvu järjekorras. Iga järgmise keemilise elemendi aatomituumas on üks positiivse elektrilaenguga tuumaosake ehk prooton rohkem ning aatomi elektronkattes üks negatiivse elektrilaenguga elementaarosake ehk elektron rohkem. Aatominumbrite tõusvas järjestuses reastatud keemilistel elementidel hakkavad omadused perioodiliselt korduma. Samuti on keemilised elemendid perioodilisustabelis jaotatud sarnaste omaduste järgi. Perioodilisustabel on jagatud seitsmeks perioodiks ja kaheksateistkümneks rühmaks. Periood on horisontaalne rida. Need on moodustatud elementide aatomite elektronkatte ehituse järgi. Ühe perioodi piires on kõikidel elementidel aatomi põhiseisundis elektronkihtide arv ühesugune ja
arutame, kas selline energiatootmisviis sobiks Eestisse. Tuumaenergia mis see on? Tuumaenergia ehk aatomienergia on füüsika seisukohast aatomituuma moodustavate elementaarosakeste süsteemi seoseenergia, mis võib tuumareaktsioonides vabaneda. Energeetika seisukohast on see elektrienergia, mida saadakse tänu tuumareaktsioonidele tuumaelektrijaamades. Tuumaenergia peamine kasutusala on elektrienergia tootmine . Aga samas kasutatakse seda ka muudel keemilistel-füüsilistel protsessidel, nagu näiteks tuumapommid jms. Tuumaenergia ajalugu on võrdlemisi lühike. Alguse sai see sellest, kui 1789. aastal avastas Martin Heinrich Klaproth aine, mille ta nimetas uraaniks. Tegelikult oli saadud aine uraanioksiid. Klaproth suri enne, kui saadi eksitusest teada. E. Parun Rutheford (Nobel 1908) tegi esimese tuumareaktsiooni aastal 1919.
· Zeleetaolised ained- need on enamasti sünteetilised või looduslikud polüsahhariidid- agar ja tärklis, valgud- zelatiin, kaseiin, soja- ja maisivalgud. Tähtsad toorained rasvavabade kreemide tootmisel. · Niisutavad ained- tuntumad on glütserool. Sorbitool, fruktoos · Emulgaatorid ja pindaktiivsed ained- seepide, sampoonide, kreemide valmistamisel ülitähtsad, sest vähendavad pindpinevust. Aitavad keemilistel ühenditel vees lahustuda ja muudavad toote vahustavaks. On eelkõige mustust eemaldava toimega. · Desinfitseerivad ja konserveerivad ained- hävitavad baktereid ja hoiavad kosmeetilisi vahendeid riknemise eest. Need on etanool, bensoehape( jõhvikad), salitsüülhape, alumiiniumühendid. · Lõhnaained- et varjata ebameeldivate komponentide lõhna. Peaaegu kõik kosmeetilised vahendid sisaldavad lõhnaaineid. Kas eeterlikke õlisid, palsameid,
KÜSIMUSED 1.Millised on levinumad elemendid elusloduses ja elutalooduses? Elutalooduses- süsinik, vesinik, lämmastik, hapnik, fosfor ja väävel. Eluslooduses- Kaltsium, naatrium, kaalium, magneesimu, kloor, vask, jood, raud, tsink ja fluor. 2. Millistest elemenditidest koosnevad organismid peamiselt? süsinik, vesinik, lämmastik, hapnik, fosfor ja väävel. 3. Miks on vesi elu esinemise eelduseks? Rakkude elutegevus põhineb mitmesugustel keemilistel reaktsioonidel ja veekekskkond tagab nende toimumise, Vesi on väga hea lahusti. Vesi on paljude reaktsioonide lähteiane või lõpp produkt. 4. Vee ülesanded rakkudes ja oranismis? Vesi on rakkude sisekond ja täidab rahuvaheruumid- Vesi loob rakkudes ühtlase sisekeskkonna, kus toimub kogu raku elutegevus. Veeisaldus rakus on keskmiselt 70-90%, seega on anorgaanilistest ainetest organismides kõige rohkem vett. Vesi täidab ka rakuvaheruumi.
- Süsinikaatom suudab moodustada üksik-, kaksik-, ja kolmiksidemeid - Süsinikul on võime moodustada pikki ahelaid, mille külge saavad liituda teised aatomid - Süsinikuahel võib olla sirge, harunev või rõngakujuline 5. Miks on vesi elu esinemise eelduseks ? (3) 1) Rakkude elutegevus põhineb mitmesugustel keemilistel reaktsioonidel ja veekeskkond tagab nende toimumise 2) Vesi on paljude reaktsioonide lähteaine või lõpp-produkt 3) Vesi on väga hea lahusti ja selles lahustuvad paljud ained 6. Tead mõisteid: polaarsus, vesinksidemed, pindpinevus, hüdrofiilsus, hüdrofoobsus, hüdrolüüs. a) Polaarsus - nõrga positiivse ja negatiivse laengu esinemine ühe molekuli sees
· Lüsogeenne elutsükkel Viiruse nukleiinhape seostub peremeesraku kromosoomi Nukleiinhape on mõni aeg inaktiivses olekus Viirus paljuneb koos peremeesraku paljunemisega (võib järgneda lüütiline elutsükkel) 9) Heterotroofid ja autotroofid. Näited. · Autotroofid sünteesivad ise eluks vajalikke orgaanilisi ühendeid kemosünteesil (kasutavad keemilistel reaktsioonidel vabanevat energiat, nt: lämmastikubakterid mullas); fotosünteesiks. NT: enamus rohelised taimed. · Heterotroofid orgaanilisi aineid saavad väliskeskkonnast anaeroobsel oksüdatsioonil ehk kääritades või rakuhingamisel. NT: inimesed, seened, vihmaussid, loomad, protistid, bakterid. 10) Rakuhingamine ehk glükoosi molekuli lagunemise reaktsioon, tulemus ja tähtsus.
1)kvalitatiivsed, need on õhk, värvus, olek. 2)kvantitatiivsed. Neid omadusi saab mõõta ja matemaatiliselt väljendada (sulamise ja keemistemperatuur, mass, tihedus, soojus- ja elektrijuhtivus jne). Keemilisi omadusi väljendab keemiline reaktsioon. See tähendab, kas aine reageerib mingi teise ainega või mitte ja milliseks uueks aineks ta muutub. Keemilistes reaktsioonides tekivad ühtedest ainetest (reaktsiooni lähteainetest) teised ained (reaktsiooni saadused). Keemilistel reaktsioonidel tekkinud uus aine on ka uute omadustega. Reaktsiooni tunnused: 1)sademe, st tahke aine teke või kadumine 2)gaasi eraldumine 3)värvuse teke, kadumine või muutus 4)lõhna teke või kadumine 5)valguse süttimine 6)soojuse teke või jahtumine Keemilisel omadusel tekib uus aine, füüsikalisel omadusel muutub olek ja kuju. Näited: a) küünla põlemine - keemiline b)roostetamine - keemiline c)rasv kõrbeb pannil keemiline
********* Gümnaasium Keemilised Vooluallikad REFERAAT Koostaja (J. Ja M.) Xb klass ******** 2007 1 SISSEJUHATUS Keemilised vooluallikad saadavad meid kõikjal. Kes ei oleks siis näinud telekapuldi patareid või autoakut? Nagu inimenegi vajavad ju kõik elektriseadmed energiat. Nõnda põhinevad keemilistel vooluallikatel just kaasaskantavad elektritarbijad meie äratuskellade kui ka kasvõi pleierite toitesüsteemid. Kuid missuguseid süsteeme nimetatakse keemilisteks vooluallikateks, millised on nende head ja halvad küljed ning kuidas need leiavad kasutust meie igapäevaelus, Sellest ma referaadis räägingi. 2 1. KEEMILISED VOOLUALLIKAD Keemilised vooluallikad on vooluallikad, millega saadakse elektrivoolu
kus G [S] - juhtivus G= R [] - takistus = kus [S/m] - erijuhtivus [m] - eritakistus R Ülijuhtivus - elektritakistuse puudumine mõnedel metallidel, sulamitel ja 2 keemilistel ühenditel madalatel (alla kriitilist) temperatuuridel. Raivo PÜTSEP ALALISVOOLUAHELAD TAKISTITE ÜHENDUSED Jadaühendus Rööpühendus I1 I I
G R - takistus kus S/m - erijuhtivus m - eritakistus R Ülijuhtivus - elektritakistuse puudumine mõnedel metallidel, sulamitel ja 2 keemilistel ühenditel madalatel (alla kriitilist) temperatuuridel. Raivo PÜTSEP ALALISVOOLUAHELAD TAKISTITE ÜHENDUSED Jadaühendus Rööpühendus I1 I I
Keemilised vooluallikad SISSEJUHATUS Keemilised vooluallikad saadavad meid kõikjal. Kes ei oleks siis näinud telekapuldi patareid või autoakut? Nagu inimenegi vajavad ju kõik elektriseadmed energiat. Nõnda põhinevad keemilistel vooluallikatel just kaasaskantavad elektritarbijad – meie äratuskellade kui ka kasvõi pleierite toitesüsteemid. Kuid missuguseid süsteeme nimetatakse keemilisteks vooluallikateks, millised on nende head ja halvad küljed ning kuidas need leiavad kasutust meie igapäevaelus, sellest antud referaat räägibki. 1. KEEMILISED VOOLUALLIKAD Keemilised vooluallikad on vooluallikad, millega saadakse elektrivoolu redoksreaktsioonide kulgemisel vabaneva energia arvel. Elektrienergia saamiseks
hulk toiteelemente (eeskätt N, P ja K), mida tuleb väetisega asendada. Mineraalväetised mõjustavad taimede kasvu, arengut ja keemilist koostist. Suured lämmastikkogused soodustavad taimede vegetatiivsete osade kasvu, kuid võivad osutuda ka kahjulikuks. Taimed kasvavad lopsakalt, kuid on külmaõrnad ja haigustundlikud. Halveneb taimede maitse, säilivus ja transporditavus. Fosfor kiirendab taimede arengut. Mulda viidud fosfor neelatakse nii füüsikalis- keemilistel kui ka keemilistel reaktsioonidel. 75. tähtsamad taime toiteelemendid. Liht liit ja sega väetised Lihtväetised jaotatakse taimetoiteelemendi sisalduse järgi lämmastik-, fosfor-, kaalium, boor-, vask- jne väetisteks. Kolme põhitoiteelemendiga (N, P, K) kompleksväetist nimetatakse sageli ka täisväetiseks. Taimed vajavad lisaks CO2 ja H2O veel vähemalt 6 keemilist elementi N, P, K, Ca, S, Mg Lämmastikväetised sisaldavad NO3- ja/või NH4+. N-väetiste põhialuseks on NH3
välisjõud teevad tööd, siis on Apositiivne). Termodünaamika I seadus on üldise energia jäävuse seaduse konkreetne väljendus termiliste protsesside korral. Jäävuse seaduse järgi on süsteemi energia tema oleku üheseks funktsiooniks. Väliskeskkonnast isoleeritud süsteemi koguenergia on jääv. Mitmesuguste protsesside korral sellises süsteemis võib energia muunduda ühest liigist teise rangelt ekvivalentsetes vahekordades. 2. Soojusefektid. Tekkesoojused. Põlemissoojus. Keemilistel protsessidel toimub ühe või mitme aine (lähteaine) muundumine uue keemilise koostise või ehitusega reaktsioonisaaduseks. Sellega kaasneb keemiliste sidemete ümberkujunemisprotsess, seejuures eraldub või neeldub energiat soojus-, kiirgus- või elektrienergia kujul. Keemiliste reaktsioonide soojusefekte märgitakse sümboliga H. Eksotermilise reaktsiooni korral on H negatiivne (miinusmärgiga), s.t. H < 0, endotermilistel reaktsioonidel aga positiivne (plussmärgiga), s.t
geoloogilisest ehitusest, kõikudes 0-25° 100 m kohta. Suurim on see tegutsevate vulkaanide alal, suhteliselt väiksem rahuliku geoloogilise ehitusega piirkondades. Samuti väheneb geotermiline gradient sügavuse suunas pidevalt, kuni muutub nulliks. Maakoore alumisel piiril on temperatuur ca 900-1000°C piires. Maa tuuma piiril - 2000 2500 kraadi. Maa südamikus ei ületa igal juhul 10 000 kraadi. Lisaks eraldub soojusenergia radioaktiivsete ainete lagunemisel ning keemilistel reaktsioonidel, gravitatsioonienergia, päikeselt saadav energia. III GEOLOOGILISED DISTSIPLIINID 1. Ajalooline geoloogia. Käsitleb maakoore ja orgaanilise elu arengut käsitlevaid distsipliine. Paleontoloogia õpib looma- ja taimeorganismide kivistunud jäänuste põhjal tundma looduse arengut geoloogilise aja vältel. Paleontoloogiliste andmete põhjal on võimalik määrata kivimite suhtelist vanust. Paleontoloogilistele andmetele tuginvad suhteline geoloogiline ajaarvestus
Kõige enam kasutatakse selektiivseid söötmeid, mis vajaminevat kultuuri eelistavad kuid suruvad alla kõik teised, mittevajaminevad kultuurid. Tehakse mitu ümberkülvi, et saada puhas mikroorganismide puhaskultuur. 3. Millel põhineb mikroorganismide identsifitseerimine? Mikroorganismide identsifitseeimine (mikroobi liigi või tüve määramine) põhineb mikroorganismide morfoloogilistel, kulturaalsetel, biokeemilistel, keemilistel aga ka seroloogilistel tunnustel. 4. Milliste kuluturaalsetel tunnustel põhineb mikroorgansmide identsifitseerimine? Kolooniaid iseloomustatakse nende kuju, suuruse, värvuse, pinnatekstuuri, servajoone, profiili ja konsistentsi kaudu. 5. Millised raku moefoloogilised tunnused võetakse arvesse mikroobide identifitseerimisel? Rakutunnustest võetakse arvesse: kuju, suurus, rakkude vastastikune asetus,
betooni teatud omaduste parandamiseks või eriomaduste saavutamiseks. Standard käsitleb kahte tüüpi peenlisandeid: · peaaegu inertsed peenlisandid ( näiteks pigmendid jms.) · putsolaan- või varjatud hüdrauliliste omadustega peenlisandid. Näiteks putsolaanid, mis teatud tingimustel ja aktivaatorite juuresolekul reageerivad tsemendi koostisosadega. Lisandite kasutamine põhineb nende füüsikalistel ja keemilistel omadustel. Nende kasutamisele peavad eelnema katsetused. Betoonisegu koostamine ja valmistamine. Betoonisegu koostamise eeltööks on betoonisegu projekteerimine, lähtutakse: · soovitavast betooni klassist (vastavuses konstruktsioonile esitatud tugevustingimustega ) · töödeldavusest (vastavalt betoonisegu paigaldamise meetoditele ja konstruktsiooni tüübile) 6
Selliste ainete igal aatomil on püsiv summaarne magnetiline dipoolmoment. Need momendid on juhuslikult orienteeritud ja ainel tervikuna summaarne magnetväli puudub. Väline magnetväli B pöörab dipoolmomente osaliselt samasuunaliseks ja tekib summaarne magnetväli. Kui väline magnetväli kaob, kaob ka aine sisemine magnetväli. Nimetust paramagneetik kasutatakse ainete puhul, millel valdavalt avaldub paramagnetism. Ferromagnetism on omadus, mis avaldub raual, niklil ja mõnedel teistel keemilistel elementidel ja nende sulamitel. Neis ainetes on mõnede elektronide summaarsed magnetilised dipoolmomendid samasuunalised ja seetõttu esineb nendes ainetes suure dipoolmomendiga piirkondi. Väline magnetväli B võib pöörata neid dipoolmomente samasuunaliseks, tekitades sellega aines tugeva magnetvälja. See väli säilib osaliselt ka pärast välise magnetvälja kadumist. Ferromagneetik või magnetiline aine kasutatakse nende ainete kohta, millel peamiselt avaldub ferromagnetism.
väiksemad molekulid saame puhtal kujul koguda järgmisesse katseklaasi. Erinevus TLC seisneb selles, et TLC's ei saa ainet peale kanda väga palju ja pole võimalik teha ainega edasisi katseid, kuna see on paberi sees. Siin aga on kogutud enamvähem puhas aine katseklaasi ja edasised katsed on võimalikud. On selge, et paljud molekulid, mille bioloogiline tähendus on erinev võivad oma üldsitel füüsikalis- keemilistel olla väga sarnased. Tavalise geelkromatograafia abil neid üksteisest puhastada ei saa. Andes kolonnidele mingeid erilisi omadusi on see siiski võimalik. Andes geeljale ainele elktrilaengu, siis kolonnist liiguvad läbi ainult need molekulid, millel on vastav laeng. Nüüd saame eristada molekule mitte ainult nende suuruse vaid ka laengu järgi ioonivahetus kromatograafia. Afiinsuskromatograafia puhul on kolonn täidetud geeliga, millel on väga spetsiifilised omadused
Keemilisi kiude on võimalik valmistada soovitava jämedusega, kas ühtlselt kogu kiu pikkuses või õhemate ja paksemate kohtadega teatud intervallide järel. Kiu jämeduse iseloomustamiseks on mitu võimalust: 1. Läbimõõt - avaldatakse mikromeetrites ehk mikronites (1µ= 10 astmel -6 m ehk 1/1000mm) Keskmine kiudude jämedus on 12 - 40 µm (villal 15 - 60 µm, puuvillal 15 - 25 µm, siidil 10 - 15 µm, linal 12 - 16 µm, keemilistel kiududel 15 - 60 µm). Tänapäeva kiumaailmas kasutatakse läbimõõtu kiudude jämeduse mõõtühikuna suhteliselt vähe, kuna eriti looduslike kiudude ristlõikepinnad on erikujulised ning kiudude laius varieerub isegi ühes ja samas kius. Et eriliigiliste kiudude jämedused oleksid rohkem teineteisega võrreldavad, siis kasutatakse jämeduse väljendamiseks kaudseid mõõtühikuid, kus võrreldavateks suurusteks on kiudude pikkuse ja raskuse suhe. Kui näiteks üks teatud
katalüüs, mehhanism, ensüümide kasutamine tööstuses. Ensüüm kui bioloogiline katalüsaator: sidustatud reaktsioonid, bioenergeetika, metabolism, regulatsioon, klassifikatsioon ja nomenklatuur. Ensüümid on organismide tööhobused. 1) Ensüümkatalüüsi põhimõisted ja printsiibid + Ensüümkatalüüsi peamised tunnus- jooned. · Ensüümkatalüüs põhineb rangelt füüsikalistel ja keemilistel vastasmõjudel. · Kõik ensüümid on evolutsioonilise arengu produktid ja kujunenud selliseks, nagu me neid täna näeme, evolutsiooni ja loodusliku valiku tulemusel. Substraat seostub ensüümi aktiivtsentrisse, mis võtab enda alla tavaliselt vähem kui 5% ensüümi pinnast. Ensümaatilise reaktsiooni kiirust võib määrata substraadi kontsentratsiooni vähenemise või produkti kontsentratsiooni suurenemise kaudu.
45.DNA sekveneerimise põhimõte. DNA nukleotiidse järjestuse määramine.Põhineb DNA fragmentide populatsiooni analüüsil, kus kõik fragmendid algavad samast nukleotiidist, kuid lõppevad sellest statistiliselt erineval kaugusel.Korraga analüüsitakse nelja fragmentide segu, millest ühest lõppevad kõik fragmendid suvalisest G nukleotiidist, teises A nukleotiidist, kolmandas T ja neljandas C. DNA sekveneerimisel kasutatakse nii keemilist kui ensümaatilist meetodit.Keemiline põhineb keemilistel reaktsioonidel, mis võimaldavad DNA ahelat spetsiifiliselt katkestada kas A, G, C või C + T kohalt. See oli kasutusel DNA sekveneerimise algaastatel. Ensümaatilise meetodi töötas välja Sanger. Viiakse läbi DNA in vitro süntees, kus reaktsioonisegusse on lisatud DNA polümeraas, 4 erinevat desoksüribonukleotiidi ja 4 spetsiifilist terminaatornukleotiidi(ddNTP), millest on igaüks märggitud erineva flourestseeruva märgisega. Selle
Luminestsents mis pärast ergastumise lõppu kiirest hääbub nimetatakse fluoresentsiks. Kui järelhelendus püsib kaua, on see siis aga fosforestsents. Seda rakendatakse keemilisel teel värvistatud teksti nähtavaks muutmisel, samuti piima, sülje või mõne muu ainega kirjutatatud teksti nähtavaks muutmisel. 4. kemoluminestsents o kemoluminestsents (keemilistel ainetel põhinev) tekib keemilise reaktsiooni tulemusena. Seda nähtust rakendatakse verejälgede otsimisel ja tõestamisel. Tuntuim on luminool. Luminooliga töödeldud veri ei ole edasiseks uurimiseks kõlbulik (ei saa määrata veregruppi ja DNA-d) o luminool koosneb: I lahus: 100 ml destilleeritud vett 5 g kaltsineeritud sooda (Na2CO3)
tekkesoojuseks. 2) lähteainete põlemissoojuste algebralise summaga, millest on lahutatud saaduste põlemis-soojuste algebraline summa. 46. Seosed keemilise reaktsiooni ja energia vahel.: Keemilise reaktsiooni põhitunnuseks on, et igale keemilisele reakts. kaasneb kas energia eraldumine või neeldumine. Enamasti energia eraldub või neeldub soojusena. Soojuse eraldumine või neeldumine võib olla tingitud ka füüsikalistest protsessidest. Erandolukorras võib keemilistel reaktsioonidel sidemete lagunemisel neelduda sama palju energiat kui eraldub uute sidemete moodustamisel. Soojusefekti, mis esineb liitaine moodustumisel lihtainetest standardtingimustel, nimetatakse liitaine tekkesoojuseks. Põlemissoojus on aine täielikul põlemisel eralduv soojushulk. Praktikas kütteväärtus. Ei tea mis jama see on... Valguse osa keemilistes reaktsioonides:
CaMg(CO3)2, lubjakivi CaCO3 mere põhjas Aeroobsed ja anaeroobsed protsessid hüdrosfääris Aeroobne hapniku (õhu) juuresolekul (hüdrosfääri pinnakihtides aeroobne hingamine) 1/4 "CH2O" + 1/4 O2 = 1/4 CO2 + 1/4 H2O Anaeroobne ilma õhu (hapniku) juurdepääsuta (mere põhjas anaeroobne hingamine) 1/4 "CH2O" = 1/8 CO2 + 1/8 CH4 1/4 "CH2O" +1/4 H2O = 1/4 CO2 + 1/2 H2 Merepõhja ja merepinna keemilise koostise erinevus Pinnavees on: oksüdatsiooniaste keemilistel elementidel suurem (hapnik kui oksüdeerija "tegutseb"): O2, CO2, NO3 , SO42 , Fe(OH)3,MnO2 Orgaanika aeroobne lagunemine: 2 {C, H, O, N, S, P} + O2 -> CO2, H2O, NO3 , SO4 ,HPO4 ------------------------------------------------------------------------------------------------------------------- +
efektiivsuse seisukohast viksid olla mikroobide biomass ja aktiivsus, samuti erinevate ensmide aktiivsused (proteaasid, tsellulaasid). Tehismrgalad heitvee puhastamiseks Tehismrgalad (constructed wetlands) on kunstlikud reoveekitlemise ssteemid, mis koosnevad madalatest (tavaliselt < 1 m sgavus) tiikidest vi kanalitest ning mis on meldud reovee eel- vi jrelkitluseks. Selliste kunstlike ssteemide reovee kitlemine phineb looduslikel mikroobsetel, bioloogilistel, fsikalistel ja keemilistel protsessidel. Tavaliselt koosnevad need ssteemid vettpidavast savikihist vi mnest muust snteetilisest materjalist alusest, filtermaterjali kihist ning seadmetest, mis reguleerivad vee voolu suunda, viibeaega ja veetaset. Sltuvalt ssteemist on vettpidava kanga peale filtermaterjaliks pandud kivid, kruus vi liiv. Kogu maailmas on suurenenud tehismrgalade kasutamine reovee puhastamisel. Tehismrgalasid on odav ehitada ning lisaks reovee puhastamisele omab ta teisigi funktsioone:
Gaasisegu, mis koosneb kahest mahuosast vesinikust ja ühest mahuosast hapnikust, nimetatakse paukgaasiks. b) Kõrgel tempeartuuril redutseeruvad metallid nende oksiididest vesiniku toimel vabaks metalliks: CuO+H2=Cu+H2O c) Kõrgel temperatuuril ühineb vesinik mittemetallidega: H2+S=H2S (divesiniksulfiid) H2+Cl2=2HCl (vesinikkloriid) 5. Monovesinik (atomaarne vesinik)--H. Kõrgel temperatuuril lagunevad vesiniku molekulid aatomiteks: H2=2H (H=+432kJ) Monovesinik tekib ka keemilistel reaktsioonidel (vesinik tekkemomendil), kuid ühineb kiiresti molekulideks. Monovesinik on keemiliselt väga aktiivne. Monovesinik on toatemperatuuril tugev redutseerija. FeCl3+H2=reaktsiooni ei toimu FeCl3+H=FeCl2+HCl 6. Vesiniku kasutusalad. Vesiniku kerguse tõttu täidetakse temaga õhupalle ja stratostaate, millega uuritakse atmosfääri. Vesiniku põlemisel tekkitav kõrge temperatuuriga (3000*C) leeki rakendatakse metallide keevitamisel. Vesiniku toimel muudetakse vedelad
puhul aastakümneid. Kui inimene aga juba sünnib vigase geeniga (pärilik vähk), on see aeg poole lühem. Erinev on vähirakkude paljunemiskiirus - mõned vähid arenevad kiiresti, mõned aeglaselt. Enamik vähkkasvajatest tekib siiski elu vältel saadud geenikahjustuste tulemusena. Aineid, mis geene kahjustades vähki tekitavad, nimetatakse kantserogeenideks (vähitekitajateks). Geene kahjustav toime on paljudel keemilistel ühenditel, millega kokku puutume: radiatsioonil, mitmetel mikroorganismidel (Epstein-Barri viirus, B-hepatiidi viirus, inimpapilloomviirus, herpesviirus jt) ning ka hapniku vabadel radikaalidel (hapniku molekulid reaktiivses, ebastabiilses olekus), mida leidub õhus, vees ja toidus ning tekib ka organismis eneses rakulise aktiivsuse kõrvalproduktina. Inimkehal on kaitsesüsteemid nendega toimetulekuks, kuid vahel need ei toimi ja tulemuseks on geeni kahjustus rakus
annaabi.ee 
