Maa atmosfäär ja selle tekkest (0)

Maa atmosfääri teke
Mis asi on Maa atmosfäär?
Atmosfääriks nimetatakse küllalt tihedat gaasilist õhkkonda ümber planeedi Maa.
Maa atmosfäär on Maa eluslooduse tekk ja kaitsekilp. See kaitseb Maad külma eest öötundidel ja üleliigse sooja eest päeval. See on päästvaks soomuseks meteoriitide ja mitmesuguste kiirguste vastu. Atmosfäär jaguneb neljaks kihiks : troposfäär (mis on Maale kõige lähemal) , stratosfäär, mesosfäär, termosfäär.
Atmosfäär oli algselt oma koostiselt praegusest erinev ja koosnes Maa sisemuse ülessulamise ja degaseerimse produktidest: ammoniaagist, kloorist, metaanist ja vesinikust . Süsihappegaasi (CO2 ) sisaldus on kaheldav. Kõik esmase (ilma hapnikuta) atmosfääri gaasid olid pärit Maa sisemusest, eraldudes pikaajaliselt. Pärast seda kui Maa gravitatsiooniväli suutis gaase juba kinni hoida, ü hinesid neist mõned keemilistel reaktsioonidel. Atmosfääri tihedus kasvas kogu aeg Maa sisemuse pideva degaseerumise tõttu. Suur hulk veeaurust kondenseerus ja langes maapinnale, väiksem osa jäi ka atmosfääri. Osa gaasidest tekkis ka radioaktiivsete elementide lagunemisel (He, Ar). Ainult väga kerged gaasid (He ja H2) hajusid kosmosesse, inertne argoon kogunes atmosfääri.
Ligikaudu 3,5 miljardit aastat tagasi oli lämmastiku-ammoniaagi-süsihappegaasi
atmosfäär, CO2 oli juba 50-60%.
Praeguseks on atmosfääri koostis inimtegevuse ja bioloogiliste protsesside tagajärjel tundmatuseni muutunud. Praegu koosneb atmosfäär lämmastikust (78%) ja hapnikust (20%) ja süsinikoksiidist mida on ainlut 0,03 %, mida oli umbes 2 miljardit aastat tagasi peaaegu 20%.
Atmosfäär jaguneb neljaks kihiks : troposfäär (mis on Maale kõige lähemal) , stratosfäär, mesosfäär, termosfäär.
· Varases proterosoikumis (2.6-1.9 miljardit aastat tagasi) toimus esmase
atmosfääri koostise muutumine tänu ookeani maakoore hüdratiseerumisele
ookeanivetega. Sellest ajast töötab võimas mehhanism , mis seob CO2
karbonaatidesse, ning seetõttu hakkas süsihappegaasi osarõhk atmosfääris
kahanema . Riftivöönditest väljusid avaookeani suured hulgad karbonaatseid
kivimeid. Need kivimid sidusid endasse kogu selle CO2, mis enne seda kogunes
esmasesse arhaikumi (3.5 - 2.6 miljardit aastat tagasi) atmosfääri. Samaaegselt
karbonaatidega eraldus riftivööndist ka kahevalentset rauda, mis mikrovetikate
poolt toodetud hapnikku neelates oksüdeerus kolmevalentseks. Eelkambriumi
ajastul oli sellepärast Maa atmosfääris väga vähe hapnikku. Alles pärast seda, kui
proterosoikumi ja fanerosoikumi vahetusel vaba raud vahevööst kadus ,
hakkas hapnik kogunema atmosfääri.
· Vaba hapnik, mis vabanes Maa sisemusest, kulus praktiliselt kõik mõningate
metallide ja CH4 , NH3 ja H2S oksüdeerumiseks. Teine väga nõrk hapniku allikas
oli vee molekulide lagunemine algosadeks UV kiirguse mõjul Maa atmosfääri
ülemistes kihtides. Enamus hapnikust tekkis CO2 sidumisel fotosünteesi käigus.
Fotosüntees algas juba arhaikumis, eriti tänu mere fütoplankonile. Teiste sõnadega
on hapniku teke Maal seotud elu tekkega. Teadlaste arvates biosfäär ja
orgaanilise aine mass selles kasvas pidevalt.
· Hapniku tekkimine muutis oluliselt Maa esmase atmosfääri koostist: CH4 ja NH3
oksüdeerusid CO2-ks ja N2-ks. Aga CO2 ei kogunenud atmosfääri, vaid neelati
ookeani poolt: lahustus vees, seoti mere elusorganismides ja sadestus H2CO3-ks.
Atmosfääris hakkasid valitsema N2 ja ka O2. Nõnda, umbes 200 miljonit aastat
tagasi formeerus kaasaegne teisene atmosfäär, kus valdavaks gaasiks on N2.
Kaasaegsest atmosfääris lämmastik läheb osaliselt tagasi Maa sisemusse eriti
NaNO3 ja KNO3-na. Kuid need lämmastiku kaod on tü hised . Umbes 500 milj.
aastat tagasi Maa esmases atmosfääris oli kõigest 33% praegusest hapniku massist,
mass kasvab pidevalt. Kasv on olnud ebaü htlane . Esimene järsk kasv oli devoniskarbonis
(350-300 milj. a. tagasi). Siis oli atmosfääris sama palju hapnikku kui
teisases atmosfääris. Pärast seda hapniku hulk vähenes ja triiases (200 milj. aastat
tagasi) oli jälle teda sama vähe kui fanerosoikumi alguses. Teine järsk kasv toimus
mesosoikumi keskel (ligikaudu 150 milj. aastat tagasi).
Praeguseks on atmosfääri koostis inimtegevuse ja bioloogiliste protsesside tagajärjel tundmatuseni muutunud. Praegu koosneb atmosfäär lämmastikust (78%) ja hapnikust (20%) ja süsinikoksiidist mida on ainlut 0,03 %, mida oli umbes 2 miljardit aastat tagasi peaaegu 20%.
· Kolmas atmosfäär võib tekkida järk-järgult teisese atmosfääri evolutsiooni käigus.
Pika aja jooksul kogunevad N2, Ar, väheneb O2 osa, võib-olla on ka CO2.
Atmosfääri ehitus
Enam kui 99% atmosfääri massist jääbesimese 40 km sisse.
Ülapiir jääb umbes 1000 km kõrgusele merepinnast. Atmosfääri kihid erinevad keemilise koostise poolest, mis omakorda põhjustab temperatuuri variatsioone.
Planeedi gaasiline ü mbris jaguneb kontsentrilisteks sfäärideks, mis on eraldatud
kitsaste ü̈leminekuvöönditega.
Kui mõni vulkaan purskab, siis see paiskab suure koguse gaase ja tolmu atmosfääri ja kogu Maa temperatuur mõneks ajaks alaneb . On teada et niimodi mõjusid 1991 aastal pursanud Pinatubo , 1883 aastal tegutsenud Krakatau ja 1815 tegutsenud Tambora.